João 8

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Beli, beem ding dim bakate, Yesus e Oliw amgu tikin elo unse kale.
1 Dirigiu-se Jesus para o monte das Oliveiras.
2 Unesomelei, aneng dane ding dim bakate, e iti Sunbin-Got em am yol aneng elo unse kale. Unesomelei, kawtiw banban mak em mit mewso teliwi, e ka kel teineko, alik alik ilo kukuyemse kale.
2 Ao romper da manhã, voltou ao templo e todo o povo veio a ele. Assentou-se e começou a ensinar.
3 Beem ding dim bakate, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum so, mali Falisi kunum iso, alik alik i osow kembu waneng mak wamdeko, ka biliw kawtiw biim mutuk dim kel koumeko,
3 Os escribas e os fariseus trouxeram-lhe uma mulher que fora apanhada em adultério.
4 Yesus elo bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Kame kuw waneng kalu osow kelui, mali i ulo watemiw te.
4 Puseram-na no meio da multidão e disseram a Jesus: Mestre, agora mesmo esta mulher foi apanhada em adultério.
5 Moses em kukuyemin weng e kanebu beem dulum elote bokolomele: ‘Yu kaneliw waneng biilo tum so yeniwi, i kuanoliwka!’, angse kasike kame, kom ibolow fukunin e nimtew angbelew a?”, dangsiliw kale.
5 Moisés mandou-nos na lei que apedrejássemos tais mulheres. Que dizes tu a isso?
6 Dangsiliw kate, i weng be Yesus elo kak kelewomin beem dulum elo bokolewsiliw kale. Nimtew angom? I ibolow fukunomeliw: “Mesik esik nu elo em diwyemin weng beem dulum elo geelewokoluw kasike!”, angsiliw kasike. Angsiliw kate, Yesus e yan weng mak bokoyeminba keko, gatak wakas angeko, teing kang so kawin dim ka kel fut bomin tew kese kale.
6 Perguntavam-lhe isso, a fim de pô-lo à prova e poderem acusá-lo. Jesus, porém, se inclinou para a frente e escrevia com o dedo na terra.
7 Kesomelei, i kitil keko, dakala dakala kelewbiwi, fe e, e gatak daok angeko, bokoyemomele: “Yutaka! Nimin kunum ite mak ‘Nu sili sili banim kawtiw nute te!’, angiw tewe, yomisik keko, emisik tum mak kuluko, waneng buulo kawtol keumina!”, yangse kale.
7 Como eles insistissem, ergueu-se e disse-lhes: Quem de vós estiver sem pecado, seja o primeiro a lhe atirar uma pedra.
8 Yangeko, iti gatak wakas angeko, kawin dim ka kel teing kang so fut emdiw bose kale.
8 Inclinando-se novamente, escrevia na terra.
9 Kaneko beli, em yangse weng be kililsiliw kunum i inkal mak kuluko, amen kuw amen kuw keko, unsiliw kale. Fasel kunum imisik uniwi, tanbelel kunum ibik ete ikati aneng ka koleweko, unsiliw kale. Fefe e, alik alik i unsomi, Yesus so, kawtiw im mutuk kel koumsiliw waneng buso, alew ite kuw ka kel koyem unsiliw kale.
9 A essas palavras, sentindo-se acusados pela sua própria consciência, eles se foram retirando um por um, até o último, a começar pelos mais idosos, de sorte que Jesus ficou sozinho, com a mulher diante dele.
10 Koyem uniwi, Yesus e iti gatak daok angeko, waneng buulo bokoumomele: “Kunum i nal kel biliw a? Mak kunum mak kulo geekeminba keliw sako?”, wangei,
10 Então ele se ergueu e vendo ali apenas a mulher, perguntou-lhe: Mulher, onde estão os que te acusavam? Ninguém te condenou?
11 u yan weng bokolewomelu: “Kamok kutaka! Kunum i banim te!”, dangsu kale. Dangui, e bokoumele: “Nakati kulo geekeminba kebi te. Ku uneko, kanelom iti sili sili kukuw be kemokolew te!”, wangse kale.
11 Respondeu ela: Ninguém, Senhor. Disse-lhe então Jesus: Nem eu te condeno. Vai e não tornes a pecar.
12 Beli, Yesus e ka biliw kawtiw ilo iti weng mak bokoyemomele: “Ne kawin dim kaleem ailbin duyemkabi kunum nete te! Nimin kunum waneng ite mak nelo nenggelewiw tewe, i mililiw mutuk ka kel kakaminba kebiliw kate, finik so duyemkabe ailbin be aluwkabiliw te.”, yangse kale.
12 Falou-lhes outra vez Jesus: Eu sou a luz do mundo; aquele que me segue não andará em trevas, mas terá a luz da vida.
13 Yangei, mali Falisi kunum mak i bokolewomeliw: “Kukalem dokokemomin weng ete kuw bakabomi, ‘Nete kuw kaneko kunum nete te!’, yangbelew kasike, kom weng be kitil banim te!”, dangsiliw kasike,
13 A isso, os fariseus lhe disseram: Tu dás testemunho de ti mesmo; teu testemunho não é digno de fé.
14 e yan weng bokoyemomele: “Nakalem dakanembin weng ete kuw bokoyemi tewe, weng bakati fein kuw keboke te. Nimtew angom? Ne nalem dulum elo telesi akal, nal em dulum elo unoki akal, alik alik be ne kilele kal kebi kasike. Beem mongom ete nem yange kembi weng kalakati fein te. Kate, nalem dulum elo telesi akal, nalem dulum elo unoki akal, alik alik be yu akokow kebiliw te.
14 Respondeu-lhes Jesus: Embora eu dê testemunho de mim mesmo, o meu testemunho é digno de fé, porque sei de onde vim e para onde vou; mas vós não sabeis de onde venho nem para onde vou.
15 Yu kilele ibolow fukunina! Yu kal so kun so kunum keko, mali kawtiw ilo kal so kun so beem kukuw ete kuw geeyemkabiliw te. Kate, nakalem ete mali kawtiw ilo geeyemin kunum bate.
15 Vós julgais segundo a aparência; eu não julgo ninguém.
16 Kate, ne mali kawtiw mak ilo diwyemeko, geeyemi tewe, nem geeyemin weng bakati fein weng kuw keboke te. Nimtew angom? Nemikel kuw geeyemin weng mak bokolinba keloki kasike. Namdase Aatim eso, nulum nu bongguko, geeyemin weng mak bokoyemokoluw te.
16 E, se julgo, o meu julgamento é conforme a verdade, porque não estou sozinho, mas comigo está o Pai que me enviou.
17 Yu yukalem sawa weng teing bokoko, atemiwete: Kunum waneng alew mak bongguko, mali sang elo ‘Beemdiw kanese te!’, angiw tewe, im sang beelo dokolew dokolew kebiliw weng be fein weng keloke te.
17 Ora, na vossa lei está escrito: O testemunho de duas pessoas é digno de fé {Dt 19,15}.
18 Beemdiw, nem yangakabi weng kale mongom alew so kebe te. Mak e nakalem weng ete, mak e namdase Aatim em weng ete te.”, yangse kale.
18 Eu dou testemunho de mim mesmo; e meu Pai, que me enviou, o dá também.
19 Yangei, i bokolewomeliw: “Kalew e nal kel be ya?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu nelo akokow kebiliw kasike, Aatim akal akokow kebiliw te. Kate, yu nelo kal kebiliw tewe, Aatim elo akati kal kebiliw te.”, yangse kale.
19 Perguntaram-lhe: Onde está teu Pai? Respondeu Jesus: Não conheceis nem a mim nem a meu Pai; se me conhecêsseis, certamente conheceríeis também a meu Pai.
20 Yangei, i em yangse weng be kiliko, kaisuw ibolow keleweko, sok so nit net kelewomin ibolow kelewsiliw kate, akalem beem kanelomin ding e kamemelo kebe kasike, mak kunum mak teleko, net kelinba kelewsiliw kale.
20 Estas palavras proferiu Jesus ensinando no templo, junto aos cofres de esmola. Mas ninguém o prendeu, porque ainda não era chegada a sua hora.
21 Beli, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Yu kilele kililoliwka! Nem unoki dim e yu akokow kesomi, nelo fen anung anung kenemeko, neteminba kelokoliw te. Kebomeliwi, yukalem ibolow sili sili beem sen e yulo yenei, yu kuanokoliw te. Feinka! Yu ki keko, nem unoki dim elote nam uniw kasike.”, yangse kale.
21 Jesus disse-lhes: Eu me vou, e procurar-me-eis e morrereis no vosso pecado. Para onde eu vou, vós não podeis ir.
22 Yangei, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i bokolew bokolew kelomeliw: “Akalem nang wanoke em weng bokole sako? Nimtew angom? E bokolomele: ‘Nem unoki dim elote, yu ki keko, nam uniw kai!’, ange kasike.”, ange ange kesiliw kale.
22 Perguntavam os judeus: Será que ele se vai matar, pois diz: Para onde eu vou, vós não podeis ir?
23 Keliwi, e iti bokoyemomele. “Yu kabalak em kasel keko, kawin dim kaleem kasel kebiliw kate, nakalem ete katem em kayak keko, kawin dim kaleem kayak bate.
23 Ele lhes disse: Vós sois cá de baixo, eu sou lá de cima. Vós sois deste mundo, eu não sou deste mundo.
24 Beem dulum elo ne bokoyemomeli: ‘Yukalem ibolow sili sili beem sen e yenei, yu kuanokoliw te!’, yangi te. Nimtew angom? Ne nakalem ete kasike. Kate yu nelo ‘Fein! Ku kunum kale eli!’, nanginba keliw tewe, yukalem sili sili beem sen e fein yenei, yu kuanokoliw kasike.”, yangse kale.
24 Por isso vos disse: morrereis no vosso pecado; porque, se não crerdes o que eu sou, morrereis no vosso pecado.
25 Yangei, i dakalalomeliw: “Kasike, ku kante ya?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Sua em bokoyemsi kunum nete te!
25 Quem és tu?, perguntaram-lhe eles então. Jesus respondeu: Exatamente o que eu vos declaro.
26 Ne yukalem kukuw diwyemeko, geeyemomin weng banban yom dulum aluwbi kate, ne yulo nam geeyemi te. Nimtew angom? Nelo namdase be fein weng em mongom kayak kesomelei, ne em weng bakanembe weng kuw kiliko, geleweko, kawin dim kaleem kasel ilo bakayemkabi kasike.”, yangse kale.
26 Tenho muitas coisas a dizer e a julgar a vosso respeito, mas o que me enviou é verdadeiro e o que dele ouvi eu o digo ao mundo.
27 Keko beli, i em yangse weng be kilisiliw kate, i akalem dabalase Alew Sunbin-Got em dulum yangse weng be dolon kelinba kesiliw kasike,
27 Eles, porém, não compreenderam que ele lhes falava do Pai.
28 e iti bokoyemomele: “Yu kililina! Ne nakalem ete te. Ibik ete, yu Kawtiw Aul nem kal daolokoliw te. Beem ding dim kabalak e, yu nelo netemeko, kilele dolon kelomeliw: ‘Toloke!’, angsiliw kunum e ‘Bakalem eteka!’, nangokoliw te. Feinka! Mak eisneng gel mak em dulum elote ne nakalem ibolow gelewinba kebi kate, ne Aatim em kukunemkabe eisneng ete kuw fein aluwbabi te.
28 Jesus então lhes disse: Quando tiverdes levantado o Filho do Homem, então conhecereis quem sou e que nada faço de mim mesmo, mas falo do modo como o Pai me ensinou.
29 Yu kilele ibolow fukunemoliwka! Diwkuw diwkuw ne namdase Aatim em ibolow fukunin ete kuw gelewkabi kasike, e diwkuw diwkuw neso bomi, nelo koneminba kebe te.”, yangse kale.
29 Aquele que me enviou está comigo; ele não me deixou sozinho, porque faço sempre o que é do seu agrado.
30 Em yangse ding dim bakate, kunum waneng banban i Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kale.
30 Tendo proferido essas palavras, muitos creram nele.
31 Beli, Yesus e mali elo “Fein!”, dangsiliw kunum waneng ilo iti weng mak bokoyemomele: “Yu nem yange kembi weng be fein aluweko, gelewiw tewe, yu nem fein gelewkabiliw kunum waneng kebokoliw te.
31 E Jesus dizia aos judeus que nele creram: Se permanecerdes na minha palavra, sereis meus verdadeiros discípulos;
32 Kebomeliwi, yu nem fein weng be diweko, ‘Fein weng kai!’, angokoliw kasike, yom gelewkakawkabiliw kukuw be ki keko, yulo nam iti sok so nit net atew koyemoke te.”, yangse kale.
32 conhecereis a verdade e a verdade vos livrará.
33 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nukalem awalik e Abalakam ete te. Mak kunum mak ki keko, num Abalakam em finik so bin duyemkabe kukuw be goto kelinba kesiliw te. Nimtew angom ete kame ku bokoyemomelew: ‘Yom gelewkakawkabiliw kukuw be ki keko, yulo nam iti sok so nit net atew koyemoke kai!’, yangbelew a?”, dangsiliw kale.
33 Replicaram-lhe: Somos descendentes de Abraão e jamais fomos escravos de alguém. Como dizes tu: Sereis livres?
34 Dangiwi, Yesus e yan weng mak bokoyemomele: “Yu kilele kiliko, ibolow fukunemoliwka! Nimin kawtiw ite mak sili sili ibolow beem deiw gelewiw tewe, i sili sili nam kukuw beem sak weng afak kawtiw kebiliw te.
34 Respondeu Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: todo homem que se entrega ao pecado é seu escravo.
35 Kate, sak weng afak kawtiw i diwkuw diwkuw nam am sen kayak yelimel iso ka biw te. Am kayak beem aul ete kuw diwkuw diwkuw am ka kel boke te.
35 Ora, o escravo não fica na casa para sempre, mas o filho sim, fica para sempre.
36 Kasike, am kayak em aul bete yulo yukalem gelewkakawkabiliw kukuw beem sok so nit net atew koyemkabe sok be silel koyeme tewe, mesesem mesesem eisneng mak yulo nam iti sok so nit net atew koyemoke te.
36 Se, portanto, o Filho vos libertar, sereis verdadeiramente livres.
37 Ne kal kelite: Yu kawalik Abalakam em muluwel dow keko, akalem kukuw gelewkabiliw kawtiw kebiliw kate, nimtew angom ete yu nelo neniwi, ‘Kuanoka!’, nangbiliw a? Feinka! Nem kukuyembi weng be yom ibolow mutuk tem ka kel abin banim kasike.
37 Bem sei que sois a raça de Abraão; mas quereis matar-me, porque a minha palavra não penetra em vós.
38 Nakalem ete Aatim em mesesem mesesem eisneng em be dim ka kel atemsi eisneng be yulo bakayembi kate, yukalem ete kalew em kukuyemse eisneng bete gelewkabiliw te.”, yangse kale.
38 Eu falo o que vi junto de meu Pai; e vós fazeis o que aprendestes de vosso pai.
39 Yangei, i bokolewomeliw: “Abalakam e nukalem aatim ete te!”, dangiwi, e ilo yan weng bokoyemomele: “Yu Abalakam em fein muluwel dow keliw tewe, yu em kanese eisneng akati fein gelewkabiliw te.
39 Nosso pai, replicaram eles, é Abraão. Disse-lhes Jesus: Se fôsseis filhos de Abraão, faríeis as obras de Abraão.
40 Ne yulo Sunbin-Got em nangse fein weng bete kuw bakayembi kasike, yu nelo ‘Elo aluwi, e kuanoka!’, nangbiliw te. Kate, be Abalakam em kukuw bate!
40 Mas, agora, procurais tirar-me a vida, a mim que vos falei a verdade que ouvi de Deus! Isso Abraão não o fez.
41 Yu yukalem fein kalew em aluwbamin kuw aluwkabiliw te.”, yangse kale. Yangei, i bokolewomeliw: “Nu osow deiwkim aul bate! Sunbin-Got ete kuw num Aatim ete te!”, dangsiliw kale.
41 Vós fazeis as obras de vosso pai. Retrucaram-lhe eles: Nós não somos filhos da fornicação; temos um só pai: Deus.
42 Dangiwi, e bokoyemomele: “Sunbin-Got e yom fein Kalew kele tewe, yu nelo akal ibolow mutuk fian dunemokoliw te. Nimtew angom? Ne eso bomi, kaleelo talsi kasike. Fein! Ne nakalem ibolow fukunin ete kuw gelewinba keko, talsi kate, Aatim e nelo namdalei, ne talsi te.
42 Jesus replicou: Se Deus fosse vosso pai, vós me amaríeis, porque eu saí de Deus. É dele que eu provenho, porque não vim de mim mesmo, mas foi ele quem me enviou.
43 Nimtew angom ete yu nem yangbi weng be kiliko, dolon kelinba kebiliw a? Yu ki keko, nem kukuyemkabi weng kale kilele kiliko, dolon kelinba kebiliw kasike.
43 Por que não compreendeis a minha linguagem? É porque não podeis ouvir a minha palavra.
44 Yom fein kalew e Seten-Ataanim ete te. Kasike, yu akalem ibolow fukunin kuw geleweko, aluwkabiliw te. Sua kel elote, e kawtiw yemale finik wa keko, fein weng kakamele deiw gelewinba kekakawkabe kale. E dasuw weng em mongom sen kayak kebe kasike, em funum weng ange ding dim kabalak e, e akalem dasuw kukuw ete kuw gelewkabe te.
44 Vós tendes como pai o demônio e quereis fazer os desejos de vosso pai. Ele era homicida desde o princípio e não permaneceu na verdade, porque a verdade não está nele. Quando diz a mentira, fala do que lhe é próprio, porque é mentiroso e pai da mentira.
45 Fein! Seten-Ataanim e yom kalew ete te. Beem mongom ete kuw, nem yulo fein weng bakayembi ding dim bakate, yu nelo ‘Fein!’, danginba kekabiliw te.
45 Mas eu, porque vos digo a verdade, não me credes.
46 Ne sili sili nam kukuw mak keli tewe, yu nem kanesi kukuw be kame kaim dim dako, bokololiwka! Kate, ne fein weng kuw bokoyemi tewe, nimtew angom ete yu nelo ‘Fein!’, nanginba kebiliw a?
46 Quem de vós me acusará de pecado? Se vos falo a verdade, por que me não credes?
47 Feinka! Sunbin-Got em fein muluwel alik alik i akalem yangakabe weng be gelewkabiliw kate, yu em muluwel kelinba kebiliw kasike, em yangakabe weng bakati kilele kiliko, aluwinba kekabiliw te.”, yangse kale.
47 Quem é de Deus ouve as palavras de Deus, e se vós não as ouvis é porque não sois de Deus.
48 Yangeko beli, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i bokolewomeliw: “Nu fein weng mak bokolomeluw: ‘Ku Isalael kunum waneng num maka kunum Samalia aneng kayak keko, aneng matil mak kom dim teinbe kai!’, angsuluw te.”, dangsiliw kale.
48 Responderam então os judeus: Não dizemos com razão que és samaritano, e que estás possesso de um demônio?
49 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Babo! Aneng matil mak nem dim teininba kebe te. Ne Aatim em wiin daolewkabi kunum nete te. Kate, yukalem ete nem wiin de mit da konemkabiliw kunum yute te.
49 Respondeu-lhes Jesus: Eu não estou possesso de demônio, mas honro a meu Pai. Vós, porém, me ultrajais!
50 Feinka! Nakalem wiin daolewomin beem dulum elo ibolow fukuninba kebi kate, nem wiin daolewomin ibolow kekabe Aatim be yulo fein geeyemoke te.
50 Não busco a minha glória. Há quem a busque e ele fará justiça.
51 Yu kilele kililina! Nimin kunum waneng ite mak yangbi weng be geleweko, aluwiw tewe, i nam kuanokoliw kate, diwkuw diwkuw finik so bin kuluko, bókoliw te.”, yangse kale.
51 Em verdade, em verdade vos digo: se alguém guardar a minha palavra, não verá jamais a morte.
52 Yangei, i bokolewomeliw: “Kame akate nu kilele kal keluwete: Aneng matil mak kom dim fein teinbe te! Nimtew angom? Abalakam akal, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ikal, alik alik i kuansiliw kate, ku bokolomelew: ‘Nimin kunum waneng ite mak nem yangbi weng be geleweko, aluwiw tewe, i kuanomin em ilum e nam daoko, diwkuw diwkuw finik so bin kuluko, bókoliw te.’, angew kasike!
52 Disseram-lhe os judeus: Agora vemos que és possuído de um demônio. Abraão morreu, e também os profetas. E tu dizes que, se alguém guardar a tua palavra, jamais provará a morte...
53 Kunum ku kante ye? Ku awalik Abalakam elo bakilewkalew kunum kute sako? Eso, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum iso, alik alik i kuansiliw kasike!”, dangsiliw kale.
53 És acaso maior do que nosso pai Abraão? E, entretanto, ele morreu... e os profetas também. Quem pretendes ser?
54 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Nakalem ete kuw nakalem wiin ete daoli tewe, nem yangakabi weng be sak dem banim kelei, ne baluw kunum keloki te. Kate, yom ‘E nukalem Sunbin-Got ete te!’, angbiliw Sunbin-Got be nakalem Aatim ete te. Keko kasike, ete kuw nem wiin daonemkabe te.
54 Respondeu Jesus: Se me glorifico a mim mesmo, a minha glória não é nada; meu Pai é quem me glorifica, aquele que vós dizeis ser o vosso Deus
55 Feinka! Yu elo fein akokow keko, dolon kelinba kelewkabiliw te. Nakalem ete kuw elo kilele kal kebi te. Ne bokolomeli: ‘Elo akokow keko, dolon kelinba kebi kai!’, angi tewe, yomdiw dasuw funum kunum tew keloki te. Kate, ne elo kilele kal keleweko, em ibolow fukunin kuw geleweko, kakabi kunum nete te.
55 e, contudo, não o conheceis. Eu, porém, o conheço e, se dissesse que não o conheço, seria mentiroso como vós. Mas conheço-o e guardo a sua palavra.
56 Yu kililina! Sua kel akate, yom kunum mongom Abalakam e nem toloki ding beem dulum elo ‘Nakati atemo yo!’, angeko, ding fense kale. Ding feneko, nem fein telesi ding kabalak e, e nelo netemeko, kalfongnemeko, kakatse kale.”, yangse kale.
56 Abraão, vosso pai, exultou com o pensamento de ver o meu dia. Viu-o e ficou cheio de alegria.
57 Yangei, i bokolewomeliw: “Kom itol em fufu e fifti (50) kel kelinba selewi, ku sua sua kel akate kuanse kunum Abalakam elo fein atemselew sako? Babo!”, dangsiliw kale.
57 Os judeus lhe disseram: Não tens ainda cinqüenta anos e viste Abraão!...
58 Dangiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Yu kilele kililoliwka! Abalakam em fitewinba kese ding dim kabalak e, ne fein alenali te.”, yangse kale.
58 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: antes que Abraão fosse, eu sou.
59 Em yangse ding dim bakate, i kaisuw fian keleweko, tum so alomin ibolow kelewsiliw kate, e im kiin dim e wokmoko, tal tal uneko, Sunbin-Got em am yol aneng be koleweko, kut elo unse kale.
59 A essas palavras, pegaram então em pedras para lhas atirar. Jesus, porém, se ocultou e saiu do templo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.