João 8

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Beli, beem ding dim bakate, Yesus e Oliw amgu tikin elo unse kale.
1 [Depois todos foram para casa, mas Jesus foi para o monte das Oliveiras.
2 Unesomelei, aneng dane ding dim bakate, e iti Sunbin-Got em am yol aneng elo unse kale. Unesomelei, kawtiw banban mak em mit mewso teliwi, e ka kel teineko, alik alik ilo kukuyemse kale.
2 De madrugada ele voltou ao pátio do Templo, e o povo se reuniu em volta dele. Jesus estava sentado, ensinando a todos.
3 Beem ding dim bakate, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum so, mali Falisi kunum iso, alik alik i osow kembu waneng mak wamdeko, ka biliw kawtiw biim mutuk dim kel koumeko,
3 Aí alguns mestres da Lei e fariseus levaram a Jesus uma mulher que tinha sido apanhada em adultério e a obrigaram a ficar de pé no meio de todos.
4 Yesus elo bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Kame kuw waneng kalu osow kelui, mali i ulo watemiw te.
4 Eles disseram: — Mestre, esta mulher foi apanhada no ato de adultério.
5 Moses em kukuyemin weng e kanebu beem dulum elote bokolomele: ‘Yu kaneliw waneng biilo tum so yeniwi, i kuanoliwka!’, angse kasike kame, kom ibolow fukunin e nimtew angbelew a?”, dangsiliw kale.
5 De acordo com a Lei que Moisés nos deu, as mulheres adúlteras devem ser mortas a pedradas. Mas o senhor, o que é que diz sobre isso?
6 Dangsiliw kate, i weng be Yesus elo kak kelewomin beem dulum elo bokolewsiliw kale. Nimtew angom? I ibolow fukunomeliw: “Mesik esik nu elo em diwyemin weng beem dulum elo geelewokoluw kasike!”, angsiliw kasike. Angsiliw kate, Yesus e yan weng mak bokoyeminba keko, gatak wakas angeko, teing kang so kawin dim ka kel fut bomin tew kese kale.
6 Eles fizeram essa pergunta para conseguir uma prova contra Jesus, pois queriam acusá-lo. Mas ele se abaixou e começou a escrever no chão com o dedo.
7 Kesomelei, i kitil keko, dakala dakala kelewbiwi, fe e, e gatak daok angeko, bokoyemomele: “Yutaka! Nimin kunum ite mak ‘Nu sili sili banim kawtiw nute te!’, angiw tewe, yomisik keko, emisik tum mak kuluko, waneng buulo kawtol keumina!”, yangse kale.
7 Como eles continuaram a fazer a mesma pergunta, Jesus endireitou o corpo e disse a eles:
8 Yangeko, iti gatak wakas angeko, kawin dim ka kel teing kang so fut emdiw bose kale.
8 Depois abaixou-se outra vez e continuou a escrever no chão.
9 Kaneko beli, em yangse weng be kililsiliw kunum i inkal mak kuluko, amen kuw amen kuw keko, unsiliw kale. Fasel kunum imisik uniwi, tanbelel kunum ibik ete ikati aneng ka koleweko, unsiliw kale. Fefe e, alik alik i unsomi, Yesus so, kawtiw im mutuk kel koumsiliw waneng buso, alew ite kuw ka kel koyem unsiliw kale.
9 Quando ouviram isso, todos foram embora, um por um, começando pelos mais velhos. Ficaram só Jesus e a mulher, e ela continuou ali, de pé.
10 Koyem uniwi, Yesus e iti gatak daok angeko, waneng buulo bokoumomele: “Kunum i nal kel biliw a? Mak kunum mak kulo geekeminba keliw sako?”, wangei,
10 Então Jesus endireitou o corpo e disse:
11 u yan weng bokolewomelu: “Kamok kutaka! Kunum i banim te!”, dangsu kale. Dangui, e bokoumele: “Nakati kulo geekeminba kebi te. Ku uneko, kanelom iti sili sili kukuw be kemokolew te!”, wangse kale.
11 — Ninguém, senhor! — respondeu ela. Jesus disse:
12 Beli, Yesus e ka biliw kawtiw ilo iti weng mak bokoyemomele: “Ne kawin dim kaleem ailbin duyemkabi kunum nete te! Nimin kunum waneng ite mak nelo nenggelewiw tewe, i mililiw mutuk ka kel kakaminba kebiliw kate, finik so duyemkabe ailbin be aluwkabiliw te.”, yangse kale.
12 De novo Jesus começou a falar com eles e disse:
13 Yangei, mali Falisi kunum mak i bokolewomeliw: “Kukalem dokokemomin weng ete kuw bakabomi, ‘Nete kuw kaneko kunum nete te!’, yangbelew kasike, kom weng be kitil banim te!”, dangsiliw kasike,
13 Os fariseus disseram a Jesus: — Agora você está falando a favor de você mesmo. Por isso o que você diz não tem valor.
14 e yan weng bokoyemomele: “Nakalem dakanembin weng ete kuw bokoyemi tewe, weng bakati fein kuw keboke te. Nimtew angom? Ne nalem dulum elo telesi akal, nal em dulum elo unoki akal, alik alik be ne kilele kal kebi kasike. Beem mongom ete nem yange kembi weng kalakati fein te. Kate, nalem dulum elo telesi akal, nalem dulum elo unoki akal, alik alik be yu akokow kebiliw te.
14 Jesus respondeu:
15 Yu kilele ibolow fukunina! Yu kal so kun so kunum keko, mali kawtiw ilo kal so kun so beem kukuw ete kuw geeyemkabiliw te. Kate, nakalem ete mali kawtiw ilo geeyemin kunum bate.
15 Vocês julgam de modo puramente humano; mas eu não julgo ninguém.
16 Kate, ne mali kawtiw mak ilo diwyemeko, geeyemi tewe, nem geeyemin weng bakati fein weng kuw keboke te. Nimtew angom? Nemikel kuw geeyemin weng mak bokolinba keloki kasike. Namdase Aatim eso, nulum nu bongguko, geeyemin weng mak bokoyemokoluw te.
16 E, se eu julgar, o meu julgamento é verdadeiro porque não julgo sozinho, pois o Pai, que me enviou, está comigo.
17 Yu yukalem sawa weng teing bokoko, atemiwete: Kunum waneng alew mak bongguko, mali sang elo ‘Beemdiw kanese te!’, angiw tewe, im sang beelo dokolew dokolew kebiliw weng be fein weng keloke te.
17 Na
18 Beemdiw, nem yangakabi weng kale mongom alew so kebe te. Mak e nakalem weng ete, mak e namdase Aatim em weng ete te.”, yangse kale.
18 Eu dou testemunho a respeito de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho a meu respeito.
19 Yangei, i bokolewomeliw: “Kalew e nal kel be ya?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu nelo akokow kebiliw kasike, Aatim akal akokow kebiliw te. Kate, yu nelo kal kebiliw tewe, Aatim elo akati kal kebiliw te.”, yangse kale.
19 — Onde está o seu pai? — perguntaram. Jesus respondeu:
20 Yangei, i em yangse weng be kiliko, kaisuw ibolow keleweko, sok so nit net kelewomin ibolow kelewsiliw kate, akalem beem kanelomin ding e kamemelo kebe kasike, mak kunum mak teleko, net kelinba kelewsiliw kale.
20 Jesus disse essas coisas quando estava ensinando no pátio do Templo, perto da caixa das ofertas. Ninguém o prendeu porque ainda não tinha chegado a sua hora.
21 Beli, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Yu kilele kililoliwka! Nem unoki dim e yu akokow kesomi, nelo fen anung anung kenemeko, neteminba kelokoliw te. Kebomeliwi, yukalem ibolow sili sili beem sen e yulo yenei, yu kuanokoliw te. Feinka! Yu ki keko, nem unoki dim elote nam uniw kasike.”, yangse kale.
21 Jesus disse outra vez:
22 Yangei, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i bokolew bokolew kelomeliw: “Akalem nang wanoke em weng bokole sako? Nimtew angom? E bokolomele: ‘Nem unoki dim elote, yu ki keko, nam uniw kai!’, ange kasike.”, ange ange kesiliw kale.
22 Os líderes judeus disseram: — Ele diz que nós não podemos ir para onde ele vai! Será que ele vai se matar?
23 Keliwi, e iti bokoyemomele. “Yu kabalak em kasel keko, kawin dim kaleem kasel kebiliw kate, nakalem ete katem em kayak keko, kawin dim kaleem kayak bate.
23 Jesus continuou:
24 Beem dulum elo ne bokoyemomeli: ‘Yukalem ibolow sili sili beem sen e yenei, yu kuanokoliw te!’, yangi te. Nimtew angom? Ne nakalem ete kasike. Kate yu nelo ‘Fein! Ku kunum kale eli!’, nanginba keliw tewe, yukalem sili sili beem sen e fein yenei, yu kuanokoliw kasike.”, yangse kale.
24 Por isso eu disse que vocês vão morrer sem o perdão dos seus pecados. De fato, morrerão sem o perdão dos seus pecados se não crerem que “
25 Yangei, i dakalalomeliw: “Kasike, ku kante ya?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Sua em bokoyemsi kunum nete te!
25 — Quem é você? — perguntaram a Jesus. Ele respondeu:
26 Ne yukalem kukuw diwyemeko, geeyemomin weng banban yom dulum aluwbi kate, ne yulo nam geeyemi te. Nimtew angom? Nelo namdase be fein weng em mongom kayak kesomelei, ne em weng bakanembe weng kuw kiliko, geleweko, kawin dim kaleem kasel ilo bakayemkabi kasike.”, yangse kale.
26 Existem muitas coisas a respeito de vocês das quais eu preciso falar e as quais eu preciso julgar. Porém quem me enviou é verdadeiro, e eu digo ao mundo somente o que ele me disse.
27 Keko beli, i em yangse weng be kilisiliw kate, i akalem dabalase Alew Sunbin-Got em dulum yangse weng be dolon kelinba kesiliw kasike,
27 Eles não entenderam que ele estava falando a respeito do Pai.
28 e iti bokoyemomele: “Yu kililina! Ne nakalem ete te. Ibik ete, yu Kawtiw Aul nem kal daolokoliw te. Beem ding dim kabalak e, yu nelo netemeko, kilele dolon kelomeliw: ‘Toloke!’, angsiliw kunum e ‘Bakalem eteka!’, nangokoliw te. Feinka! Mak eisneng gel mak em dulum elote ne nakalem ibolow gelewinba kebi kate, ne Aatim em kukunemkabe eisneng ete kuw fein aluwbabi te.
28 Por isso Jesus disse:
29 Yu kilele ibolow fukunemoliwka! Diwkuw diwkuw ne namdase Aatim em ibolow fukunin ete kuw gelewkabi kasike, e diwkuw diwkuw neso bomi, nelo koneminba kebe te.”, yangse kale.
29 Quem me enviou está comigo e não me deixou sozinho, pois faço sempre o que lhe agrada.
30 Em yangse ding dim bakate, kunum waneng banban i Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kale.
30 Quando Jesus disse isso, muitos creram nele.
31 Beli, Yesus e mali elo “Fein!”, dangsiliw kunum waneng ilo iti weng mak bokoyemomele: “Yu nem yange kembi weng be fein aluweko, gelewiw tewe, yu nem fein gelewkabiliw kunum waneng kebokoliw te.
31 Então Jesus disse para os que creram nele:
32 Kebomeliwi, yu nem fein weng be diweko, ‘Fein weng kai!’, angokoliw kasike, yom gelewkakawkabiliw kukuw be ki keko, yulo nam iti sok so nit net atew koyemoke te.”, yangse kale.
32 e conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nukalem awalik e Abalakam ete te. Mak kunum mak ki keko, num Abalakam em finik so bin duyemkabe kukuw be goto kelinba kesiliw te. Nimtew angom ete kame ku bokoyemomelew: ‘Yom gelewkakawkabiliw kukuw be ki keko, yulo nam iti sok so nit net atew koyemoke kai!’, yangbelew a?”, dangsiliw kale.
33 Eles responderam: — Nós somos descendentes de Abraão e nunca fomos escravos de ninguém. Como é que você diz que ficaremos livres?
34 Dangiwi, Yesus e yan weng mak bokoyemomele: “Yu kilele kiliko, ibolow fukunemoliwka! Nimin kawtiw ite mak sili sili ibolow beem deiw gelewiw tewe, i sili sili nam kukuw beem sak weng afak kawtiw kebiliw te.
34 Jesus disse a eles:
35 Kate, sak weng afak kawtiw i diwkuw diwkuw nam am sen kayak yelimel iso ka biw te. Am kayak beem aul ete kuw diwkuw diwkuw am ka kel boke te.
35 O escravo não fica sempre com a família, mas o filho sempre faz parte da família.
36 Kasike, am kayak em aul bete yulo yukalem gelewkakawkabiliw kukuw beem sok so nit net atew koyemkabe sok be silel koyeme tewe, mesesem mesesem eisneng mak yulo nam iti sok so nit net atew koyemoke te.
36 Se o Filho os libertar, vocês serão, de fato, livres.
37 Ne kal kelite: Yu kawalik Abalakam em muluwel dow keko, akalem kukuw gelewkabiliw kawtiw kebiliw kate, nimtew angom ete yu nelo neniwi, ‘Kuanoka!’, nangbiliw a? Feinka! Nem kukuyembi weng be yom ibolow mutuk tem ka kel abin banim kasike.
37 Eu sei que vocês são descendentes de Abraão; porém estão tentando me matar porque não aceitam os meus ensinamentos.
38 Nakalem ete Aatim em mesesem mesesem eisneng em be dim ka kel atemsi eisneng be yulo bakayembi kate, yukalem ete kalew em kukuyemse eisneng bete gelewkabiliw te.”, yangse kale.
38 Eu falo das coisas que o meu Pai me mostrou, mas vocês fazem o que aprenderam com o pai de vocês.
39 Yangei, i bokolewomeliw: “Abalakam e nukalem aatim ete te!”, dangiwi, e ilo yan weng bokoyemomele: “Yu Abalakam em fein muluwel dow keliw tewe, yu em kanese eisneng akati fein gelewkabiliw te.
39 — O nosso pai é Abraão! — responderam eles. Então Jesus disse:
40 Ne yulo Sunbin-Got em nangse fein weng bete kuw bakayembi kasike, yu nelo ‘Elo aluwi, e kuanoka!’, nangbiliw te. Kate, be Abalakam em kukuw bate!
40 Mas eu lhes tenho dito a verdade que ouvi de Deus, e assim mesmo vocês estão tentando me matar. Abraão nunca fez uma coisa assim!
41 Yu yukalem fein kalew em aluwbamin kuw aluwkabiliw te.”, yangse kale. Yangei, i bokolewomeliw: “Nu osow deiwkim aul bate! Sunbin-Got ete kuw num Aatim ete te!”, dangsiliw kale.
41 Vocês estão fazendo o que o pai de vocês fez. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos; nós temos um Pai, que é Deus!
42 Dangiwi, e bokoyemomele: “Sunbin-Got e yom fein Kalew kele tewe, yu nelo akal ibolow mutuk fian dunemokoliw te. Nimtew angom? Ne eso bomi, kaleelo talsi kasike. Fein! Ne nakalem ibolow fukunin ete kuw gelewinba keko, talsi kate, Aatim e nelo namdalei, ne talsi te.
42 Jesus disse a eles:
43 Nimtew angom ete yu nem yangbi weng be kiliko, dolon kelinba kebiliw a? Yu ki keko, nem kukuyemkabi weng kale kilele kiliko, dolon kelinba kebiliw kasike.
43 Por que é que vocês não entendem o que eu digo? É porque não querem ouvir a minha mensagem.
44 Yom fein kalew e Seten-Ataanim ete te. Kasike, yu akalem ibolow fukunin kuw geleweko, aluwkabiliw te. Sua kel elote, e kawtiw yemale finik wa keko, fein weng kakamele deiw gelewinba kekakawkabe kale. E dasuw weng em mongom sen kayak kebe kasike, em funum weng ange ding dim kabalak e, e akalem dasuw kukuw ete kuw gelewkabe te.
44 Vocês são filhos do Diabo e querem fazer o que o pai de vocês quer. Desde a criação do mundo ele foi assassino e nunca esteve do lado da verdade porque nele não existe verdade. Quando o Diabo mente, está apenas fazendo o que é o seu costume, pois é mentiroso e é o pai de todas as mentiras.
45 Fein! Seten-Ataanim e yom kalew ete te. Beem mongom ete kuw, nem yulo fein weng bakayembi ding dim bakate, yu nelo ‘Fein!’, danginba kekabiliw te.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Ne sili sili nam kukuw mak keli tewe, yu nem kanesi kukuw be kame kaim dim dako, bokololiwka! Kate, ne fein weng kuw bokoyemi tewe, nimtew angom ete yu nelo ‘Fein!’, nanginba kebiliw a?
46 Qual de vocês pode provar que eu tenho algum pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Feinka! Sunbin-Got em fein muluwel alik alik i akalem yangakabe weng be gelewkabiliw kate, yu em muluwel kelinba kebiliw kasike, em yangakabe weng bakati kilele kiliko, aluwinba kekabiliw te.”, yangse kale.
47 A pessoa que é de Deus escuta as palavras de Deus. Vocês não escutam as palavras de Deus porque vocês não são dele.
48 Yangeko beli, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i bokolewomeliw: “Nu fein weng mak bokolomeluw: ‘Ku Isalael kunum waneng num maka kunum Samalia aneng kayak keko, aneng matil mak kom dim teinbe kai!’, angsuluw te.”, dangsiliw kale.
48 Eles disseram a Jesus: — Por acaso não temos razão quando dizemos que você é
49 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Babo! Aneng matil mak nem dim teininba kebe te. Ne Aatim em wiin daolewkabi kunum nete te. Kate, yukalem ete nem wiin de mit da konemkabiliw kunum yute te.
49 Jesus respondeu:
50 Feinka! Nakalem wiin daolewomin beem dulum elo ibolow fukuninba kebi kate, nem wiin daolewomin ibolow kekabe Aatim be yulo fein geeyemoke te.
50 Não procuro conseguir elogios para mim mesmo; mas existe alguém que procura consegui-los para mim, e ele é o Juiz.
51 Yu kilele kililina! Nimin kunum waneng ite mak yangbi weng be geleweko, aluwiw tewe, i nam kuanokoliw kate, diwkuw diwkuw finik so bin kuluko, bókoliw te.”, yangse kale.
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem obedecer aos meus ensinamentos não morrerá nunca.
52 Yangei, i bokolewomeliw: “Kame akate nu kilele kal keluwete: Aneng matil mak kom dim fein teinbe te! Nimtew angom? Abalakam akal, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ikal, alik alik i kuansiliw kate, ku bokolomelew: ‘Nimin kunum waneng ite mak nem yangbi weng be geleweko, aluwiw tewe, i kuanomin em ilum e nam daoko, diwkuw diwkuw finik so bin kuluko, bókoliw te.’, angew kasike!
52 Então eles disseram: — Agora temos a certeza de que você está dominado por um demônio! Abraão e todos os
53 Kunum ku kante ye? Ku awalik Abalakam elo bakilewkalew kunum kute sako? Eso, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum iso, alik alik i kuansiliw kasike!”, dangsiliw kale.
53 Será que você é mais importante do que Abraão, o nosso pai, que morreu? E os profetas também morreram! Quem você pensa que é?
54 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Nakalem ete kuw nakalem wiin ete daoli tewe, nem yangakabi weng be sak dem banim kelei, ne baluw kunum keloki te. Kate, yom ‘E nukalem Sunbin-Got ete te!’, angbiliw Sunbin-Got be nakalem Aatim ete te. Keko kasike, ete kuw nem wiin daonemkabe te.
54 Ele respondeu:
55 Feinka! Yu elo fein akokow keko, dolon kelinba kelewkabiliw te. Nakalem ete kuw elo kilele kal kebi te. Ne bokolomeli: ‘Elo akokow keko, dolon kelinba kebi kai!’, angi tewe, yomdiw dasuw funum kunum tew keloki te. Kate, ne elo kilele kal keleweko, em ibolow fukunin kuw geleweko, kakabi kunum nete te.
55 Vocês nunca conheceram a Deus, mas eu o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei mentiroso como vocês; mas eu o conheço e obedeço ao que ele manda.
56 Yu kililina! Sua kel akate, yom kunum mongom Abalakam e nem toloki ding beem dulum elo ‘Nakati atemo yo!’, angeko, ding fense kale. Ding feneko, nem fein telesi ding kabalak e, e nelo netemeko, kalfongnemeko, kakatse kale.”, yangse kale.
56 Abraão, o pai de vocês, ficou alegre ao ver o tempo da minha vinda. Ele viu esse tempo e ficou feliz.
57 Yangei, i bokolewomeliw: “Kom itol em fufu e fifti (50) kel kelinba selewi, ku sua sua kel akate kuanse kunum Abalakam elo fein atemselew sako? Babo!”, dangsiliw kale.
57 — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão? — perguntaram eles.
58 Dangiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Yu kilele kililoliwka! Abalakam em fitewinba kese ding dim kabalak e, ne fein alenali te.”, yangse kale.
58 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: antes de Abraão nascer, “ — respondeu Jesus.
59 Em yangse ding dim bakate, i kaisuw fian keleweko, tum so alomin ibolow kelewsiliw kate, e im kiin dim e wokmoko, tal tal uneko, Sunbin-Got em am yol aneng be koleweko, kut elo unse kale.
59 Então eles pegaram pedras para atirar em Jesus, mas ele se escondeu e saiu do pátio do Templo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.