João 8

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Beli, beem ding dim bakate, Yesus e Oliw amgu tikin elo unse kale.
1 Imaibo Jesu Olive Oyaw na’at tit yen in.
2 Unesomelei, aneng dane ding dim bakate, e iti Sunbin-Got em am yol aneng elo unse kale. Unesomelei, kawtiw banban mak em mit mewso teliwi, e ka kel teineko, alik alik ilo kukuyemse kale.
2 Maraumanika Jesu matabir maiye Tafaror Bar ana meraramaim bat, sabuw moumurin maiyow hiru’ay hi’arbebera’uh naatu i busuruf ma sabuw i’ubaibiyih.
3 Beem ding dim bakate, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum so, mali Falisi kunum iso, alik alik i osow kembu waneng mak wamdeko, ka biliw kawtiw biim mutuk dim kel koumeko,
3 Ofafar bai’obaiyenayah naatu Pharisee babin turan aawan hairi hi’inu’in hibai hina hirun. Naatu hi’u kou’ay nahimaim bat.
4 Yesus elo bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Kame kuw waneng kalu osow kelui, mali i ulo watemiw te.
4 Naatu Jesu isan hi’o, “Bai’obaiyenayan, iti babin i turan aawan hairi hi’inu’in atita’ur.
5 Moses em kukuyemin weng e kanebu beem dulum elote bokolomele: ‘Yu kaneliw waneng biilo tum so yeniwi, i kuanoliwka!’, angse kasike kame, kom ibolow fukunin e nimtew angbelew a?”, dangsiliw kale.
5 Ofafaramaim Moses aki iti na’atube eobaiyuni, babin yait ta iti na’atube nasisinaf boro kabayamaim anarab namorob. O a not ta ema’am boro inao.”
6 Dangsiliw kate, i weng be Yesus elo kak kelewomin beem dulum elo bokolewsiliw kale. Nimtew angom? I ibolow fukunomeliw: “Mesik esik nu elo em diwyemin weng beem dulum elo geelewokoluw kasike!”, angsiliw kasike. Angsiliw kate, Yesus e yan weng mak bokoyeminba keko, gatak wakas angeko, teing kang so kawin dim ka kel fut bomin tew kese kale.
6 Iti baibat hibai hititit i mi’itube Jesu hitikubibiruw, saise abitur ta’o na’at imaim hitabat ubar hititin isan.
7 Kesomelei, i kitil keko, dakala dakala kelewbiwi, fe e, e gatak daok angeko, bokoyemomele: “Yutaka! Nimin kunum ite mak ‘Nu sili sili banim kawtiw nute te!’, angiw tewe, yomisik keko, emisik tum mak kuluko, waneng buulo kawtol keumina!”, yangse kale.
7 Hi’u hibibabatiy anamaramaim, Jesu nakwetan tara’ah naatu isah eo, “O yait aur bowabow kakafin men nama’am na’at, o wan kabay kubai babin isan kurouw.”
8 Yangeko, iti gatak wakas angeko, kawin dim ka kel teing kang so fut emdiw bose kale.
8 Naatu i kwafure maiye me yan ma kubebebeyan.
9 Kaneko beli, em yangse weng be kililsiliw kunum i inkal mak kuluko, amen kuw amen kuw keko, unsiliw kale. Fasel kunum imisik uniwi, tanbelel kunum ibik ete ikati aneng ka koleweko, unsiliw kale. Fefe e, alik alik i unsomi, Yesus so, kawtiw im mutuk kel koumsiliw waneng buso, alew ite kuw ka kel koyem unsiliw kale.
9 Iti tur hinonowar anamaramaim ta’ita’imon hitabartaitit hin, oro’orot atamanih wan hi’iyon hibusuruf hitit. Babin akisinamo hihamiy Jesu nanamaim bat
10 Koyem uniwi, Yesus e iti gatak daok angeko, waneng buulo bokoumomele: “Kunum i nal kel biliw a? Mak kunum mak kulo geekeminba keliw sako?”, wangei,
10 Jesu totofar misir babin itin basit isan eo, “Babin iti sabuw menika hin? Naatu yait ta o isa rouw’ouri ai en?”
11 u yan weng bokolewomelu: “Kamok kutaka! Kunum i banim te!”, dangsu kale. Dangui, e bokoumele: “Nakati kulo geekeminba kebi te. Ku uneko, kanelom iti sili sili kukuw be kemokolew te!”, wangse kale.
11 Babin eo, “Regah men yait ta ema’am.” Naatu Jesu eo, “Basit gewasin! Ayu auman men karam boro anibatiyi. Kwen, iti boun inabubusuruf bowabow kakafih men inasinaf maiye.”
12 Beli, Yesus e ka biliw kawtiw ilo iti weng mak bokoyemomele: “Ne kawin dim kaleem ailbin duyemkabi kunum nete te! Nimin kunum waneng ite mak nelo nenggelewiw tewe, i mililiw mutuk ka kel kakaminba kebiliw kate, finik so duyemkabe ailbin be aluwkabiliw te.”, yangse kale.
12 Jesu sabuw isah eo maiye, “Ayu i tafaram ana marakaw. Yait ayu ebi’ufnunu i boro men guguminamaim naremor, baise i boro yawas ana marakaw nab.”
13 Yangei, mali Falisi kunum mak i bokolewomeliw: “Kukalem dokokemomin weng ete kuw bakabomi, ‘Nete kuw kaneko kunum nete te!’, yangbelew kasike, kom weng be kitil banim te!”, dangsiliw kasike,
13 Pharisee Jesu isan hi’o, “Iti tur ku’o’o i o taiyuw isa ku’o’orerereb naatu abistan o ku’o’orerereb i men turobe.”
14 e yan weng bokoyemomele: “Nakalem dakanembin weng ete kuw bokoyemi tewe, weng bakati fein kuw keboke te. Nimtew angom? Ne nalem dulum elo telesi akal, nal em dulum elo unoki akal, alik alik be ne kilele kal kebi kasike. Beem mongom ete nem yange kembi weng kalakati fein te. Kate, nalem dulum elo telesi akal, nalem dulum elo unoki akal, alik alik be yu akokow kebiliw te.
14 Jesu iyafutih eo, “Ayu taiyuwu isou ana’orerereb na’at, ayu ao’orereb i turobe, anayabin ayu aso’ob menane ana naatu menamaim ananan. Baise ayu menane ana naatu menamaim ananan kwa i men kwa so’ob.
15 Yu kilele ibolow fukunina! Yu kal so kun so kunum keko, mali kawtiw ilo kal so kun so beem kukuw ete kuw geeyemkabiliw te. Kate, nakalem ete mali kawtiw ilo geeyemin kunum bate.
15 Kwa sabuw hai itininamaim kwa’itih kwabibabatiyih. Ayu men yait ta ana itininamaim aitin abibabatiyimih.
16 Kate, ne mali kawtiw mak ilo diwyemeko, geeyemi tewe, nem geeyemin weng bakati fein weng kuw keboke te. Nimtew angom? Nemikel kuw geeyemin weng mak bokolinba keloki kasike. Namdase Aatim eso, nulum nu bongguko, geeyemin weng mak bokoyemokoluw te.
16 Baise ayu anabibatiyi na’at, ayu au baibatiyen i turobe. Anayabin ayu i men akisu. Ayu Tamai iyunu anan i airi ama’am.
17 Yu yukalem sawa weng teing bokoko, atemiwete: Kunum waneng alew mak bongguko, mali sang elo ‘Beemdiw kanese te!’, angiw tewe, im sang beelo dokolew dokolew kebiliw weng be fein weng keloke te.
17 Kwa taiyuw a’ofafaramaim iti na’atube hikirum, anamaramaim sifroubonayan orot rou’ab te’orereb tebibasit nati i turobe.
18 Beemdiw, nem yangakabi weng kale mongom alew so kebe te. Mak e nakalem weng ete, mak e namdase Aatim em weng ete te.”, yangse kale.
18 Ayu i orot ta taiyuwu isou ao’orereb; Tamai ayu iyunu anan ayu au sifroubounayan ta.”
19 Yangei, i bokolewomeliw: “Kalew e nal kel be ya?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu nelo akokow kebiliw kasike, Aatim akal akokow kebiliw te. Kate, yu nelo kal kebiliw tewe, Aatim elo akati kal kebiliw te.”, yangse kale.
19 Naatu sabuw hibatiy, “O Tamat i menamaim ema’am?” Jesu iyafutih eo, “Kwa ayu men kwaso’ob na’atube Tamai auman men kwaso’ob. Kwa ayu kwatasusu’ubu na’at Tamai auman boro kwatasu’ub.”
20 Yangei, i em yangse weng be kiliko, kaisuw ibolow keleweko, sok so nit net kelewomin ibolow kelewsiliw kate, akalem beem kanelomin ding e kamemelo kebe kasike, mak kunum mak teleko, net kelinba kelewsiliw kale.
20 Iti tur i tafaroror bar wanawanan kabay teya’ay ana efan sisibinamaim Jesu ma i’obaibiyih. Men yait ta bai fatumimih, anayabin i ana veya men baimih.
21 Beli, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Yu kilele kililoliwka! Nem unoki dim e yu akokow kesomi, nelo fen anung anung kenemeko, neteminba kelokoliw te. Kebomeliwi, yukalem ibolow sili sili beem sen e yulo yenei, yu kuanokoliw te. Feinka! Yu ki keko, nem unoki dim elote nam uniw kasike.”, yangse kale.
21 Jesu ibanak isah eo maiye, “Ayu boro kwa anihamiyi anan, naatu kwa boro ayu isou kwananuwet naatu kwa a kakafih wanawanahimaim boro kwanamorob. Ayu menamaim ananan kwa boro men imaim kwanan.”
22 Yangei, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i bokolew bokolew kelomeliw: “Akalem nang wanoke em weng bokole sako? Nimtew angom? E bokolomele: ‘Nem unoki dim elote, yu ki keko, nam uniw kai!’, ange kasike.”, ange ange kesiliw kale.
22 Naatu Jew hai ukwarih hi’o, “I eo, ayu menamaim anan kwa men karam kwanan. Iti eo anayabin i boro taiyuwin na’asabun?”
23 Keliwi, e iti bokoyemomele. “Yu kabalak em kasel keko, kawin dim kaleem kasel kebiliw kate, nakalem ete katem em kayak keko, kawin dim kaleem kayak bate.
23 Baise Jesu eo maiye in, “Kwa i babe ma’ani, Ayu i yate ma’anu. Kwa i tafaram nowan, baise ayu i men tafaram nowan.
24 Beem dulum elo ne bokoyemomeli: ‘Yukalem ibolow sili sili beem sen e yenei, yu kuanokoliw te!’, yangi te. Nimtew angom? Ne nakalem ete kasike. Kate yu nelo ‘Fein! Ku kunum kale eli!’, nanginba keliw tewe, yukalem sili sili beem sen e fein yenei, yu kuanokoliw kasike.”, yangse kale.
24 Ayu ao kwanowaraka, ayu men kwanasu’ubu kwanabitutumu na’at, kwa boro anababatun a kakafih wanawanahimaim kwanamorob. Ayu’uban tur iti ao’o.”
25 Yangei, i dakalalomeliw: “Kasike, ku kante ya?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Sua em bokoyemsi kunum nete te!
25 Hibatiy hio, “O i yait?” Jesu iyafutih eo, “Tabubusurufika kwa a tur aowen taremor tana.
26 Ne yukalem kukuw diwyemeko, geeyemomin weng banban yom dulum aluwbi kate, ne yulo nam geeyemi te. Nimtew angom? Nelo namdase be fein weng em mongom kayak kesomelei, ne em weng bakanembe weng kuw kiliko, geleweko, kawin dim kaleem kasel ilo bakayemkabi kasike.”, yangse kale.
26 Kwa isa ayu boro tur moumurika anao anibabatiyi. Baise yait ayu iyunu anan i turobe? Naatu abistan i eo anonowar ayu sabuw hai tur ao’owen.”
27 Keko beli, i em yangse weng be kilisiliw kate, i akalem dabalase Alew Sunbin-Got em dulum yangse weng be dolon kelinba kesiliw kasike,
27 Jesu Tamah isan sabuw hai tur eo’eowen naniyan men hibai.
28 e iti bokoyemomele: “Yu kililina! Ne nakalem ete te. Ibik ete, yu Kawtiw Aul nem kal daolokoliw te. Beem ding dim kabalak e, yu nelo netemeko, kilele dolon kelomeliw: ‘Toloke!’, angsiliw kunum e ‘Bakalem eteka!’, nangokoliw te. Feinka! Mak eisneng gel mak em dulum elote ne nakalem ibolow gelewinba kebi kate, ne Aatim em kukunemkabe eisneng ete kuw fein aluwbabi te.
28 Imih Jesu eo, “Orot Natun kwanabobora’ah anamaramaim, kwa boro kwanaso’ob; Ayu i Yait; naatu ayu men taiyuwu au kokomaim asisinafumih, baise Tamai abistan tur mutufor bi’obaiyu’umaim ao’o.
29 Yu kilele ibolow fukunemoliwka! Diwkuw diwkuw ne namdase Aatim em ibolow fukunin ete kuw gelewkabi kasike, e diwkuw diwkuw neso bomi, nelo koneminba kebe te.”, yangse kale.
29 Naatu yait ayu iyunu anan airi ama’am i men ihamiyu, anayabin mar etei i ana kokomaim asisinaf isan ebiyasisir.”
30 Em yangse ding dim bakate, kunum waneng banban i Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kale.
30 Nati eo’omaim sabuw moumurih maiyow hitumitum.
31 Beli, Yesus e mali elo “Fein!”, dangsiliw kunum waneng ilo iti weng mak bokoyemomele: “Yu nem yange kembi weng be fein aluweko, gelewiw tewe, yu nem fein gelewkabiliw kunum waneng kebokoliw te.
31 Imih Jesu Jew sabuw iyab i hibitumatum isah eo, “Ayu au bai’obaiyen kwanabubukikin na’at, kwa i anababatun ayu au bai’ufununayah,
32 Kebomeliwi, yu nem fein weng be diweko, ‘Fein weng kai!’, angokoliw kasike, yom gelewkakawkabiliw kukuw be ki keko, yulo nam iti sok so nit net atew koyemoke te.”, yangse kale.
32 naatu kwa boro turobe kwanaso’ob naatu turobe boro imaim narufami kwanatit.”
33 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nukalem awalik e Abalakam ete te. Mak kunum mak ki keko, num Abalakam em finik so bin duyemkabe kukuw be goto kelinba kesiliw te. Nimtew angom ete kame ku bokoyemomelew: ‘Yom gelewkakawkabiliw kukuw be ki keko, yulo nam iti sok so nit net atew koyemoke kai!’, yangbelew a?”, dangsiliw kale.
33 Sabuw hiya’afut hi’o, “Aki Abraham ana a’agir. Naatu aki men yait ta ana akir wairafin. Mi’itube inarufami anatit isan kuo’o?”
34 Dangiwi, Yesus e yan weng mak bokoyemomele: “Yu kilele kiliko, ibolow fukunemoliwka! Nimin kawtiw ite mak sili sili ibolow beem deiw gelewiw tewe, i sili sili nam kukuw beem sak weng afak kawtiw kebiliw te.
34 Jesu sabuw isah eo, “Turobe a tur ao’owen, o yait ta bowabow kakafin kukusisinaf i bowabow kakafin ana akir wairafin imatar.
35 Kate, sak weng afak kawtiw i diwkuw diwkuw nam am sen kayak yelimel iso ka biw te. Am kayak beem aul ete kuw diwkuw diwkuw am ka kel boke te.
35 Akir wairafin taitin tuwahinah wanawanahimaim i boro namarorore, baise Natun i ana efan wanatowan.
36 Kasike, am kayak em aul bete yulo yukalem gelewkakawkabiliw kukuw beem sok so nit net atew koyemkabe sok be silel koyeme tewe, mesesem mesesem eisneng mak yulo nam iti sok so nit net atew koyemoke te.
36 Imih Natun kwa narurufami, kwa i anababatun narufami,
37 Ne kal kelite: Yu kawalik Abalakam em muluwel dow keko, akalem kukuw gelewkabiliw kawtiw kebiliw kate, nimtew angom ete yu nelo neniwi, ‘Kuanoka!’, nangbiliw a? Feinka! Nem kukuyembi weng be yom ibolow mutuk tem ka kel abin banim kasike.
37 Ayu aso’ob kwa i Abraham ana a’agir, baise kwa i ef kwanunuwet ayu kwana’asbunu. Anayabin kwa dogor wanawanan, ayu au tur ana efan i men ema’am.
38 Nakalem ete Aatim em mesesem mesesem eisneng em be dim ka kel atemsi eisneng be yulo bakayembi kate, yukalem ete kalew em kukuyemse eisneng bete gelewkabiliw te.”, yangse kale.
38 Ayu Tamai ana taragub wanawanan abistan i’obaiyu ai’itin i a tur ao’owen, naatu kwabo tamat demon hi’o kwanonowar na’at kwasisinaf.”
39 Yangei, i bokolewomeliw: “Abalakam e nukalem aatim ete te!”, dangiwi, e ilo yan weng bokoyemomele: “Yu Abalakam em fein muluwel dow keliw tewe, yu em kanese eisneng akati fein gelewkabiliw te.
39 Sabuw hiya’afut hi’o, “Abraham i aki tamai.” Jesu eo maiye, “Kwa Abraham natunatun na’at kwa boro i sisinafube kwatasinaf.
40 Ne yulo Sunbin-Got em nangse fein weng bete kuw bakayembi kasike, yu nelo ‘Elo aluwi, e kuanoka!’, nangbiliw te. Kate, be Abalakam em kukuw bate!
40 Itinin i iti. God anababatun au tur eowen ao kwanonowar isan kwa a not kwabobaifufun ayu asabunu’umih. Abraham iti na’atube men sinaf.
41 Yu yukalem fein kalew em aluwbamin kuw aluwkabiliw te.”, yangse kale. Yangei, i bokolewomeliw: “Nu osow deiwkim aul bate! Sunbin-Got ete kuw num Aatim ete te!”, dangsiliw kale.
41 Kwa tamatanah mi’itube hisisinaf na’atube kwasisinaf.” Sabuw hiya’afut hi’o, “Aki Tamai i ta’imon God akisinamo, aki i men ometakek aki i natunatun anababatun.”
42 Dangiwi, e bokoyemomele: “Sunbin-Got e yom fein Kalew kele tewe, yu nelo akal ibolow mutuk fian dunemokoliw te. Nimtew angom? Ne eso bomi, kaleelo talsi kasike. Fein! Ne nakalem ibolow fukunin ete kuw gelewinba keko, talsi kate, Aatim e nelo namdalei, ne talsi te.
42 Jesu sabuw isah eo, “God kwa Tamat na’at ayu boro kwatiyabuwu, anayabin ayu Godane ana naatu boun iti bairit tama’am. Ayu men taiyuwu au kokomaim anamih, baise i ayu iyunu ana.
43 Nimtew angom ete yu nem yangbi weng be kiliko, dolon kelinba kebiliw a? Yu ki keko, nem kukuyemkabi weng kale kilele kiliko, dolon kelinba kebiliw kasike.
43 Aisimamih ayu tur ao’o naniyan men kwabaib? Abistan ayu ao men kwananonowar anayabin kwa tain i gugurih.
44 Yom fein kalew e Seten-Ataanim ete te. Kasike, yu akalem ibolow fukunin kuw geleweko, aluwkabiliw te. Sua kel elote, e kawtiw yemale finik wa keko, fein weng kakamele deiw gelewinba kekakawkabe kale. E dasuw weng em mongom sen kayak kebe kasike, em funum weng ange ding dim kabalak e, e akalem dasuw kukuw ete kuw gelewkabe te.
44 Kwa i tamat demon mowan natunatun, naatu kwa a kok i tamat esisinafube kwani’ufunun. Aneika i asbunubunuwenayan, i men turobe’emaim batamih, anayabin i wanawanan turobe en. Baifufuwen nati i ana tur, anayabin i baifufuwenayan naatu baifufuwenayah etei tamah.
45 Fein! Seten-Ataanim e yom kalew ete te. Beem mongom ete kuw, nem yulo fein weng bakayembi ding dim bakate, yu nelo ‘Fein!’, danginba kekabiliw te.
45 Baise ayu tur anababatun ao’o, kwa i men kwabitutumu.
46 Ne sili sili nam kukuw mak keli tewe, yu nem kanesi kukuw be kame kaim dim dako, bokololiwka! Kate, ne fein weng kuw bokoyemi tewe, nimtew angom ete yu nelo ‘Fein!’, nanginba kebiliw a?
46 O yait ta karam ayu au kakafin inaorerereb? Ayu turobe ana’o na’at, aisim men kwabitutumu?
47 Feinka! Sunbin-Got em fein muluwel alik alik i akalem yangakabe weng be gelewkabiliw kate, yu em muluwel kelinba kebiliw kasike, em yangakabe weng bakati kilele kiliko, aluwinba kekabiliw te.”, yangse kale.
47 Yait Godamaim ema’am naatu ana tur enonowar i i God nowan. Kwa tur men kwanonowar anayabin Kwa i men God nowan.”
48 Yangeko beli, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i bokolewomeliw: “Nu fein weng mak bokolomeluw: ‘Ku Isalael kunum waneng num maka kunum Samalia aneng kayak keko, aneng matil mak kom dim teinbe kai!’, angsuluw te.”, dangsiliw kale.
48 Jew sabuw Jesu hiya’afut hi’o, “Aki’ima turobe ao’o, oma Samaria mowan naatu demon hitounbuburi kuma’am.”
49 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Babo! Aneng matil mak nem dim teininba kebe te. Ne Aatim em wiin daolewkabi kunum nete te. Kate, yukalem ete nem wiin de mit da konemkabiliw kunum yute te.
49 Jesu iya’afutih eo, “Ayu men demon hitounbuburu ama’am. Ayu Tamai akisinamo akakakafiy, baise kwa ayu men kwakakafiyu.
50 Feinka! Nakalem wiin daolewomin beem dulum elo ibolow fukuninba kebi kate, nem wiin daolewomin ibolow kekabe Aatim be yulo fein geeyemoke te.
50 Ayu men taiyuwu wabu bora’ara’ahin isan anunuwet, baise orot ta i ayu isou akisinamo nanuwet naatu i boro ayu nibabatiyu.
51 Yu kilele kililina! Nimin kunum waneng ite mak yangbi weng be geleweko, aluwiw tewe, i nam kuanokoliw kate, diwkuw diwkuw finik so bin kuluko, bókoliw te.”, yangse kale.
51 Tur anababatun au’uwi, yait ayu au tur ebobosiyasiyar boro men namorob.”
52 Yangei, i bokolewomeliw: “Kame akate nu kilele kal keluwete: Aneng matil mak kom dim fein teinbe te! Nimtew angom? Abalakam akal, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ikal, alik alik i kuansiliw kate, ku bokolomelew: ‘Nimin kunum waneng ite mak nem yangbi weng be geleweko, aluwiw tewe, i kuanomin em ilum e nam daoko, diwkuw diwkuw finik so bin kuluko, bókoliw te.’, angew kasike!
52 Jew sabuw Jesu isan hi’o, “Aki bounabo aso’ob o i demon hitoububuni kuma’am! Abraham morob naatu dinab oro’orot himorob, baise o ku’o’o yait ta ayu au tur nabobosiyasiyar boro men namorob.
53 Kunum ku kante ye? Ku awalik Abalakam elo bakilewkalew kunum kute sako? Eso, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum iso, alik alik i kuansiliw kasike!”, dangsiliw kale.
53 Aki tamai Abraham i morob o men taiyuw inabora’ahi Abraham inanatabir? Naatu God ana dinab auman himorob. O kunotanot o i yait?”
54 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Nakalem ete kuw nakalem wiin ete daoli tewe, nem yangakabi weng be sak dem banim kelei, ne baluw kunum keloki te. Kate, yom ‘E nukalem Sunbin-Got ete te!’, angbiliw Sunbin-Got be nakalem Aatim ete te. Keko kasike, ete kuw nem wiin daonemkabe te.
54 Jesu iya’afutih eo, “Ayu taiyuwu anabobora’ahu na’at ayu au bora’ara’aten anayabin en. Ayu Tamai kwa a God kwarouw kwa’o’o i akisinamo ayu ebobora’ara’ahu.
55 Feinka! Yu elo fein akokow keko, dolon kelinba kelewkabiliw te. Nakalem ete kuw elo kilele kal kebi te. Ne bokolomeli: ‘Elo akokow keko, dolon kelinba kebi kai!’, angi tewe, yomdiw dasuw funum kunum tew keloki te. Kate, ne elo kilele kal keleweko, em ibolow fukunin kuw geleweko, kakabi kunum nete te.
55 Kwa i men kafa’imo kwasu’ub, baise ayu asu’ub. Ayu men su’ubin anarouw ana’o na’at, ayu boro baifuwenayan kwa ana karam, baise ayu i asu’ub naatu i ana tur abobosiyasiyar.
56 Yu kililina! Sua kel akate, yom kunum mongom Abalakam e nem toloki ding beem dulum elo ‘Nakati atemo yo!’, angeko, ding fense kale. Ding feneko, nem fein telesi ding kabalak e, e nelo netemeko, kalfongnemeko, kakatse kale.”, yangse kale.
56 Kwa tamat Abraham ayu au na ana veya nuw i’itin i iyasisir naatu veya na titit isan i kawasa.”
57 Yangei, i bokolewomeliw: “Kom itol em fufu e fifti (50) kel kelinba selewi, ku sua sua kel akate kuanse kunum Abalakam elo fein atemselew sako? Babo!”, dangsiliw kale.
57 Jew sabuw Jesu isan hi’o, “O a kwamur i men 50 baimih naatu mi’itube Abraham i’itin.”
58 Dangiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Yu kilele kililoliwka! Abalakam em fitewinba kese ding dim kabalak e, ne fein alenali te.”, yangse kale.
58 Jesu iyafutih eo, “Anababatun a tur ao’owen, ayu wan ama’abo Abraham tufuw.”
59 Em yangse ding dim bakate, i kaisuw fian keleweko, tum so alomin ibolow kelewsiliw kate, e im kiin dim e wokmoko, tal tal uneko, Sunbin-Got em am yol aneng be koleweko, kut elo unse kale.
59 Nati isan sabuw kabay hi’o’on Tafaror Bar wanawanan hitarabimih baise Jesu sabuw umah aren sorabon ufun tit.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.