João 5
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Beli, Suda kawtiw im finengdakamin ding dim mak kese kasike, Yesus e Galili aneng fian koleweko, iti Selusalem abiw mutuk fian kalo unse kale.
1 Veya bai’ab sawar ufunamaim, Jew hai hiyuw aa isan Jesu yen in Jerusalem.
2 Selusalem abiw mutuk fian ka kel, abiw mutuk fian em wati kitil nam em abisom fian mak alenale kale. Abisom beem wiin e “Siwsiw Abisom” angenaliw kale. Abiw mutuk kawtem keko, wati abisom beem mit mewso kel kuamin ok mak bise kale. Kuamin ok beem wiin e Kibulu em weng sin e “Betesda!”, dangenaliw kale. Kuamin ok beem mit benggew mewso be, menew am teingabi ketket kel gesiliw kale.
2 Jerusalem wanawanan efan wabin For Hirahir sisibinamaim i harew kukuf, naatu ana seboseb etei umatroun hiwowaben Aramek fanahimaim tisusu’ub Betsaida,
3 — ausente —
3 nati sebosebomaim sabuw sawusawuwih moumurin maiyow hiya hi’inu’in, matah fim, ah umah kafikafirih, naatu ah umah ririmih hima hikakaif harew tabi’etaw isan.
4 — ausente —
4 Anayabin veya ta ta Regah ana tounamatar boro nara’iy harew kukuf nabenei niyabat rarouw nayen. Naatu sabuw sawow ana yumat ta ta hibow hina ti’inu’in, yait wan nara’iy nakifukif i boro nayawas.
5 Kaem ding dim bakate, kunum mak ka kel alenale kale. 38 kel itol kese ding dim kabalak e, e wakamin fian mak kulu alenale kale.
5 Orot ta sawow bai ma kwamur etei 38 i nati wanawanahimaim.
6 Belei, Yesus e elo atemeko, dakalalomele: “Kukalem ibolow e ‘Kilel kebin kelo yo!’, angbelew meni ba?”, dangeko, dakalase kale.
6 Jesu nuw orot nati’imaim inu’in itin, naatu so’ob orot sawow nati bai virurumin maiyow, imih orot ibatiy, “O kukokok inayawas?”
7 Dakalalei, e yan weng bokolewomele: “Noya! Kate, Kamok kutaka! Nelo dokonemomin em ken kunum mak banim kasike, ok be malmal kele ding dim kabalak e, mali nelo bakinemeko, imisik unakabiliw te.”, dangse kale.
7 Orot iya’afut eo, “Regah, anamaramaim harew iyabat rarouw eyey, men yait ta boro nibaisu nabuwu anara’iy harew kukuf yan. Ayu misir ra’iyemih abiwa’an, sabuw afa i wan hira’iyeka.”
8 Dangei, Yesus e bokolewomele: “Kame kuw, fongate akate moko, kukalem tiko akalkebelew eisneng be fat kulu aluweko, de una!”, dangse kale.
8 Naatu Jesu orot isan eo, “Kumisir! A ir kunu naatu kuremor kwen.”
9 Dangei, wakamin kunum be fongate akate ken keko, moko, akalem tiko akalkemale eisneng be kuluko, de unse kale.
9 Mar ta’imon orot yawas; misir ana ir nu bat remor.
10 mali Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i kunum beelo bokolewomeliw: “Kame finengdakamin ding Sabat akate! Ku kanelom kom tiko akalkemin eisneng be kuluko, de unokolew te!”, dangsiliw kale.
10 Naatu Jew sabuw orot yayawas isan hi’o, “Iti boun i Baiyarir ana veya, ata ofafar men ebibasit o a ir ina’abar.”
11 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Nelo ken keneme kunum be bokonemomele: ‘Kom tiko akalkemin eisneng be kame fat keleweko, kuluko, de una!’, nange kasike, ne em nange kembe weng be fein gelewbi te!”, yangse kale.
11 Baise iya’afutih eo, “Orot yait ayu biyawasu iuwu, ‘Kumisir a ir kunu naatu kubat kuremor.’”
12 Yangei, i elo dakalalomeliw: “Kunum be kante a?”, dangsiliw kate,
12 Imih hibatiy, “Nati orot i yait uwi a ir inu i’abar ibat kureremor?”
13 Yesus e ka biliw kawtiw banban biim sen elo aneng be iti kolewse kasike, kunum be Yesus elo ateminba keko, elo akokow kelewse kasike, e kak yetebiliw kunum biilo yan weng mak bokoyeminba kese kale.
13 Orot nati yayawas i men kafa’imo so’ob orot i yait, anayabin sabuw moumurin maiyow nati’imaim hibatabat Jesu sorabon in kasiy.
14 Keko beli, Yesus em Sunbin-Got em am yol aneng kawtem unse ding dim bakate, e iti ken kelewse kunum beelo atemeko, bokolewomele: “Kame ku kilele kililolewka! Kom kal dim e iti ken kekemi kate kame, ku kanelom sili sili nam kukuw mak so gelewokolew te! Mesik esik sua em wakamin beelo bakilewoke mesem eisneng mak komkatikemoke kasike!”, dangse kale.
14 Nati ufunamaim Jesu Tafaror Bar wanawanan tita’ur naatu iu, “Kwi’itin, o iyawas. Bowabow kakafih inihamiyen o sawar kakafin anababatun boro biyamaim namatar.”
15 Dangei, kunum be uneko, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum ilo weng kal bokoyemomin uneko, bokoyemomele: “Nelo ken kenem kembe kunum em wiin e Yesus ete te!”, yangse kale.
15 Orot nati’imaim tit in, Jew sabuw hai tur eowen i Jesu iyawas.
16 Yangei, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i wakamin kilelewse kunum beem yangse weng be kilisomi, Yesus elo gal keleweko, alomin ibolow kelewsiliw kale. Nimtew angom? “E finengdakamin ding Sabat em sawa sakalaw keko, weng bo bo kelewse kasike!”, ange ange kesiliw kasike.
16 Imih hibusuruf Jesu isan turamaim hi’u hi’a’a’afiy, anayabin i Baiyarir ana veya sawar iti na’atube sinaf isan.
17 Kate Yesus e yan weng bokoyemomele: “Aatim e diwkuw diwkuw aluwkabe kasike, nakati kanebi te!”, yangse kale.
17 Jesu isah eo, “Ayu Tamai i mar etei ebowabow, imih ayu auman boro anabow.”
18 Yangei, i em yangse weng be kililomi, kaisuw fian kelewsomi, “Atin kuw alum o!”, angsiliw kale. Nimtew angom? Mak e, Yesus e finengdakamin ding Sabat em sawa sakalaw keko, weng bo bo kelewse e, mak e, e Sunbin-Got elo “Aatim!”, dangse kasike, akalem so, Sunbin-Got so, yelim ikalem ki makmak keyemse kasike.
18 Ana’an iti isan Jew hisinaftobon ef hinuwet Jesu asabunin isan; men Baiyarir ana ofafar ea’eastu’ub akisin, baise God isan Tamah rouw eo’omaim, iwa’an taiyuwin bai yen in God hairi anafofonin matar.
19 Keko beli, Yesus e bokoyemomele: “Alik alik yu kilele kililoliwka! Min nemikel kuw eisneng mak nam kemi kate, ne Aatim em kanebe eisneng bakate atemeko, beemdiw bakate kanebi te. Feinka! Ne Aatim em kekabe eisneng kuw fein gelewkabi te.
19 Jesu iyafutih eo. “Turobe a tur ao’owen, Orot Natun akisin ana kok men karam nasinaf; baise Tamah abistan sinaf i i’itinimaim boro nasinaf, anayabin Tamah abistan isisinaf na’atube Natun isisinaf.
20 Nimtew angom? Aatim e Min nelo ibolow mutuk fian kenemkabe kasike. Fein! E akalem Min nelo em kanekabe alik alik be kilele kukunemkabe te. Kaneko beli, kameem kelewsi eisneng beem kitil bakiloke auk so kitil so eisneng mak kukunemei, ne fein aluwii, alik alik yu atemeko, yol angokoliw te.
20 Anayabin Tamah i Natun iyabuw sawar etei esisinaf na’atube Natun i’obaiy imaim esisinaf. Turobe, kwa a baifofofor isan, i boro sawar gagamihika ni’obaiy nasinaf men boun iti na’atube.
21 Yu kililina! Aatim e akalem ibolow geleweko, kuankemin dim kawtiw mali ilo yemkalfoleko, finik so bin duyemkabe te. Beemdiw, Min nakati nakalem ibolow geleweko, mali kunum waneng ilo finik so bin duyemkabi te.
21 Tamah murumurubih imisiruwih yawas ebitih na’atube, nati ef ta’imon Natun ekok yait yawas baitinamih boro nitin.
22 Duyemsomelii, Aatim e kawtiw ilo diwyemeko, geeyeminba kekabe kate, e Min nelo wiin fian dunemei, nesik kunum waneng alik alik ilo fein diwyemeko, geeyemoki te.
22 I na’atube Tamah men yait ta ebibatiy, baise baibabatiyen ana fair tutufin etei Natun itin.
23 Geeyemoki kasike, kawtiw alik alik angom biliw i nem wiin Aatim em wiin emdiw daoko, fian kelewokoliw te. Kate, kawtiw ite mak Min nem wiin daolinba keliw tewe, i namdase Aatim Sunbin-Got em wiin akati daolinba kebiliw te.
23 Saise sabuw etei Tamah tirurusagiy na’atube, Natun boro hinarusagiy. Imih o yait Natun men kururusagiy, Tamah, i ana baiyonenayan auman men kururusagiy.
24 Feinka! Nimin kunum waneng ite mak nem yangbi weng kale kilele kiliko, nelo namdase Sunbin-Got elo “Fein!”, dangiw tewe, i diwkuw diwkuw sunsun finik so bin kulusomeliwi, geeyemin weng gel mak im dim elo nam une te. Nimtew angom? I kuankemin deiw koleweko, diwkuw finik so bin kulomin deiw kakabiliw kasike.
24 “Turobe a tur ao’owen, o yait ayu au tur inowar naatu menatan ayu iyafaru anan kubitumitum, o i yawas ma’ama wanatowan ibaika, naatu o boro men baibatebat inab, anayabin morobone irabon yawas wanawanan irun.
25 Yu kilele kililina! Mewso keloke ding dim be kame fiteweko, fein kelaka. Kame, kuansiliw atew kebiliw kunum waneng i Sunbin-Got em Min nem yangakabi weng be kiliko, fein finik so bin kulokoliw te.
25 Turobe a tur ao’owen, veya i enan naatu i na titaka, nati ana veya murumurubih boro God Natun fanan hinanowar naatu iyab fanan hinanonowar boro yawas hinab hinama.
26 Nimtew angom? Aatim e finik so bin em mongom kayak kasike, e Min nelo kitil dunemei, nakati finik so bin em mongom kayak kebi kasike.
26 Anayabin Tamah taiyuwin i yawas an, imih nati yawas ta’imon Natun itin yawas an matar.
27 Keko beli, e wiin fian dunemei, ne kawtiw alik alik ilo diwyemoki te. Nimtew angom? Nesik Kawtiw Aul nete kasike.
27 Naatu i baibabatiyen ana fair Natun itin, anayabin i, i Orot Natun.
28 Yu kanelom yol angbokoliw te! Mewso keloke ding dim kabalak e, kuansiliw kawtiw alik alik i Kawtiw Aul nem weng kiliko,
28 “Tur iti ao isan men kwana’ororsa’ir; veya i nati namamataramaim enan, murumurubih etei boro fanan hinanowar,
29 fomkamin dim baba teinokoliw te. Teinsomeliwi, mali ken kukuw gelewkabiliw kunum waneng i sunsun finik so bin kulokoliw kate, mali wa kukuw gelewkabiliw kawtiw i teiniwi, ne ilo diwyemeko, geeyemoki te.
29 hai rahane hinatit, naatu iyab gewasin hisisinaf boro hinamisir yawas hinab, iyab kakafih hinasisinaf boro hinakusairih.”
30 Geeyemoki kate, nakalem ibolow kuw geleweko, nam geeyemi te. Babo! Nelo namdase Aatim em ibolow fukunin gelewsomi, akalem nelo nangoke weng kuw gelewoki kasike, ne ilo kilele kiol kuw geeyemoki te.”, yangse kale.
30 “Ayu men karam akisu au kok ana sinaf, baise abisa God iu’uwu’umaim sabuw abibabatiyih, imih ayu au baibatiyen i mutufor, anayabin men ayu au kokomaim asisinaf, baise orot yait ayu iyunu anan i anakok asisinaf.
31 Beli, Yesus e iti weng mak Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum ilo bokoyemomele: “Yu kilele ibolow fukunemoliwka! Nakalem sang ete kuw bakayemi tewe, nem yangakabi weng be fein kelinba kelei, yu nem weng beelo kanelom “Fein!”, nangokoliw te.
31 Ayu taiyuwu au sinaf isan ana’o’orereb na’at, au tur i men turobe’emih.
32 Kate, nanew mak keko, yulo nem sang bakayembelei, nakalem kiliko, kilele kal kelite: ‘Bakayembe weng be fein weng ete te!, angeko, kal keli te.
32 Baise orot ta ayu isou eo’orereb, i a tur ao’owen i ana orereb ayu isou i turobe.
33 Fein! Sua e, yu mali kunum mak Sion em fukun yamdaliwi, i uneko, em nakalem sang bakabe weng be kiliko, yom dim elo de talsiliw te.
33 Kwaso’ob gewasomih kob abarayah John isan kwaiyafarih hinan John i turobe kwa a tur eowen.
34 De talsiliw kate, ne sak kun so kal so kunum Sion em nakalem sang yangakabe weng be feninba kebi kate, yom kuankemin deiw bul gewsi belei, okileweko, Sunbin-Got em mit finik so deiw kukuyemomin ibolow kuw fukunkabi kasike, ne Sion em nakalem sang yangakabe weng beem dulum elo ‘Yukati kilisiliw sako?’, yangbi te.
34 Iti i men kwa orot maiyow isou kwataorereb, baise iti ao saise mi’itube kwa yawas kwatab isan.
35 Feinka! Sion e yongom dong em ailbin emdiw ailei, yu sukum ding kuw kalfongdewsomi, em ailbin dim mewso uneko, alenaliw te.
35 John i hinow na’atube to’ab marakaw kwa it, naatu mar kikimin kwa ana marakaw isan kwaiyasisir.
36 Kate, nanew nakalem sang bakabe weng mak Sion em nem dulum elo yangse sang beelo bakilewkabe te. Fein weng sang be kanekote: Nem Aatim em dunemse aluwbamin be ne fein kanelii, yu kilele atemsomi, dolon kebiliw kasike. Beem dulum elote yu ki keko, kilele kal keliwete: ‘Fein! Aatim e neelo namdase kai.’, nangbiliw te.
36 Baise ayu au orererebayan orot i gagamin, men iti John eo’orereb na’atube. Ayu au orererebayan i abisa Tamai iyunu ana asisinaf i eo’orereb, naatu nati ebi’obaiyi ayu i Tamai iyafaru anasinaf isan, orot ta eo’orereb i John eo’orereb natabir, anayabin iti bowabow ayu Tamai bitu i anisawar, naatu iti bowabowamaim eo’orereb Ayu Tamai iyunu ana i ana bowabow anabow.
37 Nangiwi, nelo namdase Aatim akati nem sang bakayembe kate, yu akalem bontem dim weng be kililinba keko, akalem kiinguen ateminba keko,
37 Naatu Tamai iyunu anan i taiyuwin ayu isou eo’orereb. Kwa men kafa’imo fanan kwanowar naatu yumatan kwa’itin.
38 akalem weng e yom ibolow mutuk kel aluwbinba kekabiliw te. Nimtew angom? Yu akalem namdase kunum nem weng kiliko, “Fein!”, nanginba kekabiliw kasike.
38 Kwa ana tur men dogor wanawanan run, anayabin menatan ayu iyunu anan i men kwabitumitum.
39 Yu kilele ibolow fukunina! Yu Sunbin-Got em fut tem ka kel teing bokoko, bokolomeliw: ‘Beem dim e nu sunsun finik so bin em deiw atemeko, kakamokoluw kai!’, angeko, bukesomi, teing bakabiliw kate, fut tem be nakalem sang ete kuw bokoyemkabe te.
39 Kwa Buk Atamaninamaim hikikirum kwaiyab kwabinotanot anayabin boro imaim yawas wanatowan kwanab. Nati tur i ayu isou eo,
40 Bokoyemkabe kate, yu fut tem beem weng geleweko, nem mit mewso teleko, ‘Sunsun finik so bin nulo duyema!’, nanginba kekabiliw te.
40 baise men kwakokok kwanan ayu biyau yawas kwanab.
41 Kun so kal so kawtiw yu ki keko, auk so kitil so wiin fian so duneminba kebiliw te.
41 “Ayu men orot babin bora’ara’ahu isan ao’omih.
42 Nimtew angom? Ne kal kelite: Yu Sunbin-Got elo ibolow mutuk fian dulewinba kebiliw kasike.
42 baise kwa orot babin a yawas ayu aso’ob, kwa a yabow God isan dogoromaim i men ema’am.
43 Feinka! Aatim e nelo akalem wiin dim namdase kate, yu nelo kalfongnemeko, kulinba kenembiliw te. Kate, nimin sak ikalem wiin dim talsiliw kawtiw mak teliw tewe, yu ilo kalfongyemeko, fein kulukabiliw te.
43 Ayu Tamai wabinamaim anan kwa men kwabuwu au merar kwayi, baise orot babin ta i taiyuwin wabinamaim nanan boro kwanab ana merar kwanay.
44 Yukati yukalem wiin kuw daobin kawtiw yute te! Kate, Sunbin-Got em kiin dim e yulo wiin fian duyemoke eisneng be yu ibolow fukuninba kekabiliw te. Kanekabiliw kukuw beem mongom ete yu ki keko, nelo ‘Fein!’, nanginba kekabiliw te!
44 Kwa taiyuw baifa’i isan a kok gagamin, baise God ta’imonamo ana baifa’en i men kwakokok, imih ayu abisa ao boro kwanitutumu?
45 Kame, yu kanelom ibolow fukunomeliw: ‘Kunum be nulo Alew em kiin dim e ‘Kanesiliw te! Kanesiliw te!’, ange ange kemoke te!’, angokoliw te! Babo! Ne nam kaneli te. Nimtew angom? Kawalik Moses ete kuw teleko, Sunbin-Got em kiin dim e ‘I kanesiliw kukuw gelewsiliw te!’ dangeko, geeyemin weng mak bokoyemoke kasike. Feinka! Yu Moses em dokoyemomin ding fenbililw kate,
45 Men kwananot ayu boro Tamai nanamaim ubar kwa bait kwanarouw en, baise Moses kwa a not tutufin imaim kwayai kwama’am boro ubar nabit kwana’itin.
46 e yulo nam dokoyemoke te. Yu Moses em yange weng beelo ibolow fein dangiw tewe, yu em nakalem fut tem bose sang be teing bokoko, gelewsomi, nakati “Fein!”, nangokoliw kasike.
46 Moses kwatabitumitum na’at, ayu boro kwatitutumu, anayabin i ayu isou kirum.
47 “Fein!”, nangokoliw kate, yu akalem fut tem bose weng be ibolow fein danginba kebiliw kasike, yu ki keko, nakati “Fein!”, nanginba kekabiliw te.”, yangse kale.
47 Baise Moses abistan kikirum kwa men kwanabitumatum na’at, boro mi’itube ayu ao kwanitumatum?”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.