João 4

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 — ausente —
1 Jesus sabia que os fariseus tinham ouvido dizer que ele batizava e fazia mais discípulos que João,
2 — ausente —
2 embora Jesus mesmo não os batizasse, e sim seus discípulos.
3 — ausente —
3 Assim, deixou a Judeia e voltou para a Galileia.
4 Kaneko kasike, e Sudia aneng fian so, Galili aneng fian so, beem mutuk em aneng fian Samalia ka kel kakamale kale.
4 No caminho, teve de passar por Samaria.
5 Keko beli, em Galili aneng kolewse ding dim bakate, e Samalia aneng fian em abiw mutuk Sikal em dim mewso kalo unse kale. Ka e, sua kel akate, awalik kumel Sekow e akalem min Yosew elo kawin anung mak dulewse kale.
5 Chegou ao povoado samaritano de Sicar, perto do campo que Jacó tinha dado a seu filho José.
6 Yesus em ka bise ding dim bakate, ataan mutuk doung angei, Yesus e unomin em kal e gal kuw kelewse kasike, kawin tem ok dulukabiliw dim ka kel teinse kale. Sua kel akate, awalik kumel Sekow e ok kawin tem be dikese kale.
6 O poço de Jacó ficava ali, e Jesus, cansado da longa caminhada, sentou-se junto ao poço, por volta do meio-dia.
7 — ausente —
7 Pouco depois, uma mulher samaritana veio tirar água, e Jesus lhe disse: “Por favor, dê-me um pouco de água para beber”.
8 — ausente —
8 Naquele momento, seus discípulos tinham ido ao povoado comprar comida.
9 Dakalase kate, Samalia kawtiw so, Suda kawtiw so, kawtiw bi mewso kelinba kekabiliw kasike, Samalia aneng fian waneng bu yol angeko, bokolewomelu: “Ibo! Ne Samalia waneng nete kate, ku Suda kunum kebelew te. Nimtew angom ete ku nelo ok angom dakalabelew a?”, dangsu kale.
9 A mulher ficou surpresa, pois os judeus se recusam a ter qualquer contato com os samaritanos. “Você é judeu, e eu sou uma mulher samaritana”, disse ela a Jesus. “Como é que me pede água para beber?”
10 Dangui, Yesus e yan weng bokoumomele: “Ku Sunbin-Got em kunum waneng ilo duyembe bamki so eisneng be kal keko, ‘Ok nemena!’ kange kunum nakati fein kal kenemew tewe, ku nakalem ete dakalalomelew: ‘Ku ok finik so keloke ok be dunema!’, nangew kano, ne kulo fein dukemoki te.”, wangse kale.
10 Jesus respondeu: “Se ao menos você soubesse que presente Deus tem para você e com quem está falando, você me pediria e eu lhe daria água viva”.
11 Wangei, u bokolewomelu: “Kamok kutaka! Ku ok sen banim kate, kawin tem ok be diw kalak kebe kasike, ok finik so ok nangew ok be nal kel kulokolew a?
11 “Mas você não tem corda nem balde, e o poço é muito fundo”, disse ela. “De onde tiraria essa água viva?
12 Ku nukalem kunum mongom Sekow elo bakilewkabelew kunum kute sako? Nimtew angom? Sua kel akate, e kawin tem ok kale dikelei, eso, akalem muluwel iso, akalem samal mesesem mesesem iso, alik alik i diwkuw diwkuw kale kel ok duluko, wanenaliw kasike.”, dangsu kale.
12 Além do mais, você se considera mais importante que nosso antepassado Jacó, que nos deu este poço? Como pode oferecer água melhor que esta que Jacó, seus filhos e seus animais bebiam?”
13 Dangui, e yan weng bokoumomele: “Nimin kunum waneng ite mak kawin tem beem ok kale duluko, waniw tewe, i iti ok tew danong danong kemokoliw te.
13 Jesus respondeu: “Quem bebe desta água logo terá sede outra vez,
14 Kate, nimin kunum waneng ite mak nem ilo duyemoki ok be waniw tewe, i diwkuw diwkuw nam iti ok tew kemiw te. Nimtew angom? Duyemoki ok be kunum waneng im mutuk kel be diwkuw telemin keyemkabe ok miktem atew keyemeko, diwkuw diwkuw finik so bin keyemoke kasike.”, wangse kale.
14 mas quem bebe da água que eu dou nunca mais terá sede. Ela se torna uma fonte que brota dentro dele e lhe dá a vida eterna”.
15 Wangse kate, u em fakam weng beem mongom e kilele dolon kelinba keko, yan weng bokolewomelu: “Kamok kutaka! Ku nangbelew ok be dunema! Dunemew kano, ne wani tewe, ne iti ok tew keko, kale kel teleko, kawin tem beem ok be nam iti dulami te.”, dangsu kale.
15 “Por favor, senhor, dê-me dessa água!”, disse a mulher. “Assim eu nunca mais terei sede nem precisarei vir aqui para tirar água.”
16 Dangui, e bokoumomele: “Kukalem kimok elo debele tala!”, wangei,
16 “Vá buscar seu marido”, disse Jesus.
17 u yan weng bokolewomelu: “Ne kunum banim waneng nete te.”, dangsu kale.
17 “Não tenho marido”, respondeu a mulher. Jesus disse: “É verdade. Você não tem marido,
18 Teing abi kel kunum mak kuluselew kate, kameem kuso be kunum be kimok bate. Fein weng nangbelew kasike.”, wangse kale.
18 pois teve cinco maridos e não é casada com o homem com quem vive agora. Certamente você disse a verdade”.
19 Wangei, u bokolewomelu: “Wee kamok kutaka! Kame, ne kilele kal kelika! Ku Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak kute te!
19 “O senhor deve ser profeta”, disse a mulher.
20 Kasike kame nelo bokonemolewka! Nimtew angom ete Samalia kawtiw num awalik kumel i amgu tikin kalo uneko, Sunbin-Got em wiin ka kel daolew kekabiliw kate, Suda kawtiw yukati Selusalem abiw mutuk fian ete kuw em wiin fian daolew kemaliw kukuw gelewkabiliw a?”, dangeko, dakalasu kale.
20 “Então diga-me: por que os judeus insistem que Jerusalém é o único lugar de adoração, enquanto nós, os samaritanos, afirmamos que é aqui, no monte Gerizim, onde nossos antepassados adoraram?”
21 Dangui, Yesus e yan weng bokoumomele: “Ku nem weng kale kilele kiliko, ibolow fukunemolewka! Mewso keloke ding dim kabalak e, amgu kale kel so, Selusalem abiw mutuk fian kel so, alik alik yu Aatim em wiin fian daokemin kukuw gelewinba kelokoliw te.
21 Jesus respondeu: “Creia em mim, mulher, está chegando a hora em que já não importará se você adora o Pai neste monte ou em Jerusalém.
22 Samalia kasel yu Sunbin-Got elo kilele kal kelewinba kesomi, em wiin fian be sak daolewkabiliw kawtiw kebiliw kate, Suda kawtiw nu elo kilele kal keko, em wiin fian be fein daolewkabuluw te. Nimtew angom? Suda kawtiw nu Sunbin-Got eso, kawin dim kaleem kasel alik alik iso, im mutuk kawtiw kebomi, finik so kulomin deiw be kilele kal keko, mali ilo kukuyemkabuluw kasike.
22 Vocês, samaritanos, sabem muito pouco a respeito daquele a quem adoram. Nós adoramos com conhecimento, pois a salvação vem por meio dos judeus.
23 Kate, mewso keloke ding dim be kame fiteweko, fein kelaka. Kameem ding dim bakate, Aatim em wiin fian daolew kemiw kunum waneng i elo kiol fein kukuw so, Sunbin-Finik em kitil so, daolew kemoliwka! Feinka! Kame kuw Aatim e kanekabiliw kukuw gelewkabiliw kunum waneng ilo fenkabe te.
23 Mas está chegando a hora, e de fato já chegou, em que os verdadeiros adoradores adorarão o Pai em espírito e em verdade. O Pai procura pessoas que o adorem desse modo.
24 Nimtew angom? Sunbin-Got e kal so kun so ba kate, finik fukfuka kuw Sunbin-Got ete kasike. Nimin kunum waneng ite mak em wiin fian daolew kemiw tewe, em wiin fian be ken fein kukuw so, Sunbin-Finik em kitil so, beem dim kuw daolew kemoliwka!”, wangse kale.
24 Pois Deus é Espírito, e é necessário que seus adoradores o adorem em espírito e em verdade”.
25 Wangei, u bokolewomelu: “Ne kal kelite: Deiw mak ding mak Mesaya toloke te. Sunbin-Got e kunum beelo akalem wiin so amkoko, kolei, e kawtiw nulo fein dokoyemoke te. Em toloke ding dim kabalak e, e mesesem eisneng alik alik be kaim dim dako, nulo kilele bokoyemoke te.”, dangsu kale.
25 A mulher disse: “Eu sei que o Messias (aquele que é chamado Cristo) virá. Quando vier, ele nos explicará tudo”.
26 Dangui, e yan weng bokoumomele: “Kom angbelew kunum be nakalem ete te!”, wangse kale.
26 Então Jesus lhe disse: “Sou eu, o que fala com você!”.
27 Wangse ding bakate, akalem gelewkabiliw kunum i iti em mit mewso teleko, atemiwete: Yesus so, waneng mak uso, alew i weng bokolew bokolew kebiliwi, i yetemeko, yol angsiliw kale. Kate, gelewkabe kunum mak elo dakalaleko, bokolewomele: “Ku Suda kunum kute te! Nimtew angom ete ku Samalia waneng kaluso weng bakabelew a?”, dangeko, dakalalinba kesiliw kale.
27 Naquele momento, seus discípulos voltaram. Ficaram surpresos de encontrá-lo falando com uma mulher, mas nenhum deles se atreveu a perguntar: “O que o senhor quer?” ou “Por que conversa com ela?”.
28 Keko beli, waneng bu ukalem ok sen be ka koleweko, ukalem abiw mutuk fian kalo uneko, abiw mutuk kasel ilo bokoyemomelu:
28 A mulher deixou sua vasilha de água junto ao poço e correu de volta para o povoado, dizendo a todos:
29 “Fongate akate alik alik yu mak kunum mak em fukun tololiwka! Kunum be nem sua em kekabi eisneng alik alik be kilele mongom so kal keko, dolon fitew dim danemeko, bokonem kembe te. Kunum be Mesaya ete sako?”, yangsu kale.
29 “Venham ver um homem que me disse tudo que eu já fiz na vida! Será que não é ele o Cristo?”.
30 Yangui, kawtiw banban um yangsu weng be kiliko, abiw mutuk be koleweko, Yesus elo atebam unsiliw kale.
30 Então as pessoas saíram do povoado para vê-lo.
31 Beli, beem ding bakate, akalem gelewkabiliw kunum i Yesus elo bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Ku wanin kale wana!”, dangsiliw kate,
31 Enquanto isso, os discípulos insistiam com Jesus: “Rabi, coma alguma coisa”.
32 Yesus e yan weng bokoyemomele: “Babo! Nem wanin wanenembi wanin be yu kal kelinba keko, akokow kebiliw te!”, yangse kale.
32 Ele, porém, respondeu: “Eu tenho um tipo de alimento que vocês não conhecem”.
33 Yangei, i bokolew bokolew kesomeliw: “Kante wanin de teleko, elo dulew kembe ya?”, ange ange kesiliw kasike,
33 Os discípulos perguntaram uns aos outros: “Será que alguém lhe trouxe comida?”.
34 Yesus e ilo kilele bokoyemomele: “Namdase Sunbin-Got em ibolow fukunin geleweko, akalem nelo dunembe aluwbamin be fein keleweko, banim kemin be nakalem wanin atew te.
34 Então Jesus explicou: “Meu alimento consiste em fazer a vontade daquele que me enviou e em terminar a sua obra.
35 Yu bokolomeliw: ‘Kameem ding dim kabalak e, ketket teben kel kayow kelei, wanin musun wanin memen keko, wanin kulomin ding dim kelaka!’, angakabiliw kate, yu kilele kiin so gol atemina! Wanin musun banban akal yom fok ange kasike.
35 Vocês não costumam dizer: ‘Ainda faltam quatro meses para a colheita’? Mas eu lhes digo: despertem e olhem em volta. Os campos estão maduros para a colheita.
36 Feinka! Kameem ding dim bakate, musun wanin be kulukabiliw kawtiw i ikalem aluwbamin beem yan kuluko, wanin be sunsun finik so bin dim ka kel kubul kulu dukukabiliw te. Dukusomeliwi, musun kayak em wanin kaikabiliw kunum waneng so, kulu dukukabiliw kunum waneng iso, alik alik i makuw bongguko, kalfong fian kuw kulukabiliw te.
36 Os que colhem já recebem salário, e os frutos que ajuntam são as pessoas que passam a ter a vida eterna. Que alegria espera tanto o que semeia como o que colhe!
37 Feinka! Kawtiw im bakamkakabiliw weng be fein te. I bokolomeliw: ‘Musun sen kayak em aluwbamin kunum mak wanin musun kailoke kate, ibik ete, nanew aluwbamin kunum mak wanin yom be kuloke te.’, angakabiliw te.
37 Vocês conhecem o ditado: ‘Um semeia e outro colhe’. E é verdade.
38 Beemdiw, yu kale kel wanin kailinba kekabiliw te. Nanew kawtiw i kun kuluko, bukesiliw kate kame, ne yulo yemdalii, yu uneko, wanin musun wanin be kubul duku keloliwka!”, yangse kale.
38 Eu envio vocês para colher onde não semearam; outros realizaram o trabalho, e agora vocês ajuntarão a colheita”.
39 Beli, beem ding dim bakate, Samalia aneng fian em abiw mutuk beem kasel i waneng buum “E nem sua em kekabi eisneng alik alik be kilele mongom so kal keko, dolon fitew dim danemeko, bokonemse kai!”, yangsu weng be kiliko, Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kale.
39 Muitos samaritanos do povoado creram em Jesus por causa daquilo que a mulher relatou: “Ele me disse tudo que eu já fiz!”.
40 Dangeko, elo bokolewomeliw: “Nuso kale kel bolewka!”, dangsiliw kasike, e alew ding mak iso alse kale.
40 Quando saíram para vê-lo, insistiram que ficasse no povoado. Jesus permaneceu ali dois dias,
41 Bomelei, kawtiw banban mak em kukuyemse weng be kiliko, elo “Fein!”, dangsiliw kale.
41 e muitos outros ouviram sua palavra e creram.
42 Dangesomi, waneng buulo bokoumomeliw: “Sua kel akate, nu kom nulo nange kembelew weng be kiliko, elo ‘Fein!’, dangsuluw te. Kate kame, nu akalem nulo yange kembe weng be kilele kiliko, beem dulum elote elo ‘Fein!’, dangbuluw te! Feinka! E kawin dim kaleem kunum waneng num kuankemin deiw bul gewsi belei, okileweko, Sunbin-Got em mit finik so deiw kukuyemkabe kunum ete te.”, wangsiliw kale.
42 Então disseram à mulher: “Agora cremos, não apenas por causa do que você nos contou, mas porque nós mesmos o ouvimos. Agora sabemos que ele é, de fato, o Salvador do mundo”.
43 Beli, alew ding mak ka kel alse ding dim bakate, e ikalem abiw mutuk be iti koleweko, Galili aneng fian elo unse kale.
43 Depois daqueles dois dias, Jesus partiu para a Galileia.
44 Sua kel akate, Yesus e bokolomele: “Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak akalem am dim kasel im kiin dim e wiin banim kunum atew ke alakabe te!”, angse kate kame,
44 Ele mesmo tinha dito que um profeta não é honrado em sua própria terra.
45 Galili aneng fian kasel i elo kalfongdeweko, dawtolo ikalem am dim elo debele talsiliw kale. Nimtew angom? Abanggayemse Ding ibolow fukunsiliw ding dim kabalak e, Galili kunum waneng ikati Selusalem abiw mutuk fian kalo uneko, Yesus em auk so kitil so kukuyemse eisneng be atemsiliw kasike.
45 Mas, uma vez que os galileus haviam estado em Jerusalém para a festa da Páscoa e visto tudo que Jesus fizera, eles o receberam.
46 Deiw mak ding mak e, Yesus e iti Kena abiw mutuk unse kale. Sua kel akate, e ka kel ok ayet ok sen tem duluko, dukusiliw ok be famdeko, wain ok ken kelewse kale.
46 Enquanto Jesus viajava pela Galileia, chegou a Caná, onde tinha transformado água em vinho. Perto dali, em Cafarnaum, havia um oficial do governo cujo filho estava muito doente.
47 Kebelei, alew e kililete: ‘Yesus e Sudia aneng fian koleweko, Galili aneng kaleelo talbe kai!’, dangiwi, e kilise kasike, e Kena abiw mutuk elote uneko, Yesus em fukun uneko, bokolewomele: “Ku fongate akate neso makuw Kafelneam abiw mutuk fian kalo uneko, nem min em wakamin be kilelew tololewka!”, dangse kale.
47 Quando soube que Jesus viera da Judeia para a Galileia, foi até ele e suplicou que fosse a Cafarnaum para curar seu filho, que estava à beira da morte.
48 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Yu kitil so auk so eisneng mak ateminba keliw tewe, yu nelo ‘Fein!’, nanginba keliw te!”, dangse kale.
48 Jesus exclamou: “Jamais crerão, a menos que vejam sinais e maravilhas!”.
49 Dangei, e bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku fongate akate kanel telew kano, mesik esik nem min atin kuw kuanemome o!”, dangse kale.
49 O oficial implorou: “Senhor, por favor, venha antes que meu filho morra”.
50 Dangei, e bokolewomele: “Ku finganemokolew te! Kom min e atin kuw nam kuane te. Finik so keko, ken bóke te.”, dangei, e em dange weng be wosuko, “Fein!”, dangeko, iti am unse kale.
50 “Volte!”, disse Jesus. “Seu filho viverá.” O homem creu nas palavras de Jesus e partiu para casa.
51 Em deiw ka unse ding dim bakate, akalem weng afak kunum mali mak em fukun deiw talsomeliwi, bokolewomeliw: “Kom min e ken keko, finik so teinbe te!”, dangsiliw kale.
51 Enquanto estava a caminho, alguns de seus servos vieram a seu encontro com a notícia de que seu filho estava vivo e bem.
52 Dangiwi, e ilo dakalalomele: “Nal em ataan kak dim ete aul be ken kese ya?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Sin taw mutuk dim kel ete, kal mamin kim be goto angese te!”, dangsiliw kale.
52 Ele perguntou quando o menino havia começado a melhorar, e eles responderam: “Ontem à tarde, à uma hora, a febre subitamente desapareceu!”.
53 Dangiwi, e ibolow fukuneko, kal kelete: “Beem ataan kak bakate, Yesus e bokonemomele: ‘Kom min e ken keko, finik so be te!’, nangese kai!”, angse kale. Angei, kak kunum beso, akalem amdiw kasel iso, alik alik i makuw Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kale.
53 Então o pai percebeu que havia sido naquele exato momento que Jesus tinha dito: “Seu filho viverá”. E o oficial e todos de sua casa creram em Jesus.
54 Kaleem kanese eisneng be Yesus em Sudia aneng fian koleweko, Galili aneng fian elo unse ding dim em auk teben auk so kitil so kese eisneng ete kale.
54 Esse foi o segundo sinal que Jesus realizou na Galileia, depois que veio da Judeia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.