João 4
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH
1 — ausente —
1 Os fariseus ouviram dizer que Jesus estava ganhando mais discípulos e batizava mais pessoas do que João.
2 — ausente —
2 (De fato, não era Jesus quem batizava, e sim os seus discípulos.)
3 — ausente —
3 Quando Jesus ficou sabendo disso, saiu da Judeia e voltou para a Galileia.
4 Kaneko kasike, e Sudia aneng fian so, Galili aneng fian so, beem mutuk em aneng fian Samalia ka kel kakamale kale.
4 No caminho, ele tinha de passar pela região da Samaria.
5 Keko beli, em Galili aneng kolewse ding dim bakate, e Samalia aneng fian em abiw mutuk Sikal em dim mewso kalo unse kale. Ka e, sua kel akate, awalik kumel Sekow e akalem min Yosew elo kawin anung mak dulewse kale.
5 Ele chegou a uma cidade da Samaria, chamada Sicar, que ficava perto das terras que Jacó tinha dado ao seu filho José.
6 Yesus em ka bise ding dim bakate, ataan mutuk doung angei, Yesus e unomin em kal e gal kuw kelewse kasike, kawin tem ok dulukabiliw dim ka kel teinse kale. Sua kel akate, awalik kumel Sekow e ok kawin tem be dikese kale.
6 Ali ficava o poço de Jacó. Era mais ou menos meio-dia quando Jesus, cansado da viagem, sentou-se perto do poço.
7 — ausente —
7 Uma mulher samaritana veio tirar água, e Jesus lhe disse:
8 — ausente —
8 (Os discípulos de Jesus tinham ido até a cidade comprar comida.)
9 Dakalase kate, Samalia kawtiw so, Suda kawtiw so, kawtiw bi mewso kelinba kekabiliw kasike, Samalia aneng fian waneng bu yol angeko, bokolewomelu: “Ibo! Ne Samalia waneng nete kate, ku Suda kunum kebelew te. Nimtew angom ete ku nelo ok angom dakalabelew a?”, dangsu kale.
9 A mulher respondeu: — O senhor é judeu, e eu sou samaritana. Então como é que o senhor me pede água? (Ela disse isso porque os judeus não se dão com os samaritanos.)
10 Dangui, Yesus e yan weng bokoumomele: “Ku Sunbin-Got em kunum waneng ilo duyembe bamki so eisneng be kal keko, ‘Ok nemena!’ kange kunum nakati fein kal kenemew tewe, ku nakalem ete dakalalomelew: ‘Ku ok finik so keloke ok be dunema!’, nangew kano, ne kulo fein dukemoki te.”, wangse kale.
10 Então Jesus disse:
11 Wangei, u bokolewomelu: “Kamok kutaka! Ku ok sen banim kate, kawin tem ok be diw kalak kebe kasike, ok finik so ok nangew ok be nal kel kulokolew a?
11 Ela respondeu: — O senhor não tem balde para tirar água, e o poço é fundo. Como é que vai conseguir essa água da vida?
12 Ku nukalem kunum mongom Sekow elo bakilewkabelew kunum kute sako? Nimtew angom? Sua kel akate, e kawin tem ok kale dikelei, eso, akalem muluwel iso, akalem samal mesesem mesesem iso, alik alik i diwkuw diwkuw kale kel ok duluko, wanenaliw kasike.”, dangsu kale.
12 Nosso antepassado Jacó nos deu este poço. Ele, os seus filhos e os seus animais beberam água daqui. Será que o senhor é mais importante do que Jacó?
13 Dangui, e yan weng bokoumomele: “Nimin kunum waneng ite mak kawin tem beem ok kale duluko, waniw tewe, i iti ok tew danong danong kemokoliw te.
13 Então Jesus disse:
14 Kate, nimin kunum waneng ite mak nem ilo duyemoki ok be waniw tewe, i diwkuw diwkuw nam iti ok tew kemiw te. Nimtew angom? Duyemoki ok be kunum waneng im mutuk kel be diwkuw telemin keyemkabe ok miktem atew keyemeko, diwkuw diwkuw finik so bin keyemoke kasike.”, wangse kale.
14 mas a pessoa que beber da água que eu lhe der nunca mais terá sede. Porque a água que eu lhe der se tornará nela uma fonte de água que dará vida eterna.
15 Wangse kate, u em fakam weng beem mongom e kilele dolon kelinba keko, yan weng bokolewomelu: “Kamok kutaka! Ku nangbelew ok be dunema! Dunemew kano, ne wani tewe, ne iti ok tew keko, kale kel teleko, kawin tem beem ok be nam iti dulami te.”, dangsu kale.
15 Então a mulher pediu: — Por favor, me dê dessa água! Assim eu nunca mais terei sede e não precisarei mais vir aqui buscar água.
16 Dangui, e bokoumomele: “Kukalem kimok elo debele tala!”, wangei,
16 — Vá chamar o seu marido e volte aqui! — ordenou Jesus.
17 u yan weng bokolewomelu: “Ne kunum banim waneng nete te.”, dangsu kale.
17 — Eu não tenho marido! — respondeu a mulher. Então Jesus disse:
18 Teing abi kel kunum mak kuluselew kate, kameem kuso be kunum be kimok bate. Fein weng nangbelew kasike.”, wangse kale.
18 pois já teve cinco, e este que você tem agora não é, de fato, seu marido. Sim, você falou a verdade.
19 Wangei, u bokolewomelu: “Wee kamok kutaka! Kame, ne kilele kal kelika! Ku Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak kute te!
19 A mulher respondeu: — Agora eu sei que o senhor é um
20 Kasike kame nelo bokonemolewka! Nimtew angom ete Samalia kawtiw num awalik kumel i amgu tikin kalo uneko, Sunbin-Got em wiin ka kel daolew kekabiliw kate, Suda kawtiw yukati Selusalem abiw mutuk fian ete kuw em wiin fian daolew kemaliw kukuw gelewkabiliw a?”, dangeko, dakalasu kale.
20 Os nossos antepassados adoravam a Deus neste monte , mas vocês, judeus, dizem que Jerusalém é o lugar onde devemos adorá-lo.
21 Dangui, Yesus e yan weng bokoumomele: “Ku nem weng kale kilele kiliko, ibolow fukunemolewka! Mewso keloke ding dim kabalak e, amgu kale kel so, Selusalem abiw mutuk fian kel so, alik alik yu Aatim em wiin fian daokemin kukuw gelewinba kelokoliw te.
21 Jesus disse:
22 Samalia kasel yu Sunbin-Got elo kilele kal kelewinba kesomi, em wiin fian be sak daolewkabiliw kawtiw kebiliw kate, Suda kawtiw nu elo kilele kal keko, em wiin fian be fein daolewkabuluw te. Nimtew angom? Suda kawtiw nu Sunbin-Got eso, kawin dim kaleem kasel alik alik iso, im mutuk kawtiw kebomi, finik so kulomin deiw be kilele kal keko, mali ilo kukuyemkabuluw kasike.
22 Vocês, samaritanos, não sabem o que adoram, mas nós sabemos o que adoramos porque a salvação vem dos judeus.
23 Kate, mewso keloke ding dim be kame fiteweko, fein kelaka. Kameem ding dim bakate, Aatim em wiin fian daolew kemiw kunum waneng i elo kiol fein kukuw so, Sunbin-Finik em kitil so, daolew kemoliwka! Feinka! Kame kuw Aatim e kanekabiliw kukuw gelewkabiliw kunum waneng ilo fenkabe te.
23 Mas virá o tempo, e, de fato, já chegou, em que os verdadeiros adoradores vão adorar o Pai em espírito e em verdade. Pois são esses que o Pai quer que o adorem.
24 Nimtew angom? Sunbin-Got e kal so kun so ba kate, finik fukfuka kuw Sunbin-Got ete kasike. Nimin kunum waneng ite mak em wiin fian daolew kemiw tewe, em wiin fian be ken fein kukuw so, Sunbin-Finik em kitil so, beem dim kuw daolew kemoliwka!”, wangse kale.
24 Deus é Espírito, e por isso os que o adoram devem adorá-lo em espírito e em verdade.
25 Wangei, u bokolewomelu: “Ne kal kelite: Deiw mak ding mak Mesaya toloke te. Sunbin-Got e kunum beelo akalem wiin so amkoko, kolei, e kawtiw nulo fein dokoyemoke te. Em toloke ding dim kabalak e, e mesesem eisneng alik alik be kaim dim dako, nulo kilele bokoyemoke te.”, dangsu kale.
25 A mulher respondeu: — Eu sei que o
26 Dangui, e yan weng bokoumomele: “Kom angbelew kunum be nakalem ete te!”, wangse kale.
26 Então Jesus afirmou:
27 Wangse ding bakate, akalem gelewkabiliw kunum i iti em mit mewso teleko, atemiwete: Yesus so, waneng mak uso, alew i weng bokolew bokolew kebiliwi, i yetemeko, yol angsiliw kale. Kate, gelewkabe kunum mak elo dakalaleko, bokolewomele: “Ku Suda kunum kute te! Nimtew angom ete ku Samalia waneng kaluso weng bakabelew a?”, dangeko, dakalalinba kesiliw kale.
27 Naquele momento chegaram os seus discípulos e ficaram admirados, pois ele estava conversando com uma mulher. Mas nenhum deles perguntou à mulher o que ela queria. E também não perguntaram a Jesus por que motivo ele estava falando com ela.
28 Keko beli, waneng bu ukalem ok sen be ka koleweko, ukalem abiw mutuk fian kalo uneko, abiw mutuk kasel ilo bokoyemomelu:
28 Em seguida, a mulher deixou ali o seu pote, voltou até a cidade e disse a todas as pessoas:
29 “Fongate akate alik alik yu mak kunum mak em fukun tololiwka! Kunum be nem sua em kekabi eisneng alik alik be kilele mongom so kal keko, dolon fitew dim danemeko, bokonem kembe te. Kunum be Mesaya ete sako?”, yangsu kale.
29 — Venham ver o homem que disse tudo o que eu tenho feito. Será que ele é o Messias?
30 Yangui, kawtiw banban um yangsu weng be kiliko, abiw mutuk be koleweko, Yesus elo atebam unsiliw kale.
30 Muitas pessoas saíram da cidade e foram para o lugar onde Jesus estava.
31 Beli, beem ding bakate, akalem gelewkabiliw kunum i Yesus elo bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Ku wanin kale wana!”, dangsiliw kate,
31 Enquanto isso, os discípulos pediam a Jesus: — Mestre, coma alguma coisa!
32 Yesus e yan weng bokoyemomele: “Babo! Nem wanin wanenembi wanin be yu kal kelinba keko, akokow kebiliw te!”, yangse kale.
32 Jesus respondeu:
33 Yangei, i bokolew bokolew kesomeliw: “Kante wanin de teleko, elo dulew kembe ya?”, ange ange kesiliw kasike,
33 Então os discípulos começaram a perguntar uns aos outros: — Será que alguém já trouxe comida para ele?
34 Yesus e ilo kilele bokoyemomele: “Namdase Sunbin-Got em ibolow fukunin geleweko, akalem nelo dunembe aluwbamin be fein keleweko, banim kemin be nakalem wanin atew te.
34 — A minha comida — disse Jesus — é fazer a vontade daquele que me enviou e terminar o trabalho que ele me deu para fazer.
35 Yu bokolomeliw: ‘Kameem ding dim kabalak e, ketket teben kel kayow kelei, wanin musun wanin memen keko, wanin kulomin ding dim kelaka!’, angakabiliw kate, yu kilele kiin so gol atemina! Wanin musun banban akal yom fok ange kasike.
35 Vocês costumam dizer: “Daqui a quatro meses teremos a colheita.” Mas olhem e vejam bem os campos: o que foi plantado já está maduro e pronto para a colheita.
36 Feinka! Kameem ding dim bakate, musun wanin be kulukabiliw kawtiw i ikalem aluwbamin beem yan kuluko, wanin be sunsun finik so bin dim ka kel kubul kulu dukukabiliw te. Dukusomeliwi, musun kayak em wanin kaikabiliw kunum waneng so, kulu dukukabiliw kunum waneng iso, alik alik i makuw bongguko, kalfong fian kuw kulukabiliw te.
36 Quem colhe recebe o seu salário, e o resultado do seu trabalho é a vida eterna para as pessoas. E assim tanto o que semeia como o que colhe se alegrarão juntos.
37 Feinka! Kawtiw im bakamkakabiliw weng be fein te. I bokolomeliw: ‘Musun sen kayak em aluwbamin kunum mak wanin musun kailoke kate, ibik ete, nanew aluwbamin kunum mak wanin yom be kuloke te.’, angakabiliw te.
37 Porque é verdade o que dizem: “Um semeia, e outro colhe.”
38 Beemdiw, yu kale kel wanin kailinba kekabiliw te. Nanew kawtiw i kun kuluko, bukesiliw kate kame, ne yulo yemdalii, yu uneko, wanin musun wanin be kubul duku keloliwka!”, yangse kale.
38 Eu mandei vocês colherem onde não trabalharam; outros trabalharam ali, e vocês aproveitaram o trabalho deles.
39 Beli, beem ding dim bakate, Samalia aneng fian em abiw mutuk beem kasel i waneng buum “E nem sua em kekabi eisneng alik alik be kilele mongom so kal keko, dolon fitew dim danemeko, bokonemse kai!”, yangsu weng be kiliko, Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kale.
39 Muitos samaritanos daquela cidade creram em Jesus porque a mulher tinha dito: “Ele me disse tudo o que eu tenho feito.”
40 Dangeko, elo bokolewomeliw: “Nuso kale kel bolewka!”, dangsiliw kasike, e alew ding mak iso alse kale.
40 Quando os samaritanos chegaram ao lugar onde Jesus estava, pediram a ele que ficasse com eles, e Jesus ficou ali dois dias.
41 Bomelei, kawtiw banban mak em kukuyemse weng be kiliko, elo “Fein!”, dangsiliw kale.
41 E muitos outros creram por causa da mensagem dele.
42 Dangesomi, waneng buulo bokoumomeliw: “Sua kel akate, nu kom nulo nange kembelew weng be kiliko, elo ‘Fein!’, dangsuluw te. Kate kame, nu akalem nulo yange kembe weng be kilele kiliko, beem dulum elote elo ‘Fein!’, dangbuluw te! Feinka! E kawin dim kaleem kunum waneng num kuankemin deiw bul gewsi belei, okileweko, Sunbin-Got em mit finik so deiw kukuyemkabe kunum ete te.”, wangsiliw kale.
42 Eles diziam à mulher: — Agora não é mais por causa do que você disse que nós cremos, mas porque nós mesmos o ouvimos falar. E sabemos que ele é, de fato, o Salvador do mundo.
43 Beli, alew ding mak ka kel alse ding dim bakate, e ikalem abiw mutuk be iti koleweko, Galili aneng fian elo unse kale.
43 Depois de ficar dois dias ali, Jesus foi para a região da Galileia.
44 Sua kel akate, Yesus e bokolomele: “Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak akalem am dim kasel im kiin dim e wiin banim kunum atew ke alakabe te!”, angse kate kame,
44 Pois, como ele mesmo disse: “Um profeta não é respeitado na sua própria terra.”
45 Galili aneng fian kasel i elo kalfongdeweko, dawtolo ikalem am dim elo debele talsiliw kale. Nimtew angom? Abanggayemse Ding ibolow fukunsiliw ding dim kabalak e, Galili kunum waneng ikati Selusalem abiw mutuk fian kalo uneko, Yesus em auk so kitil so kukuyemse eisneng be atemsiliw kasike.
45 Quando chegou à Galileia, os moradores dali o receberam bem. É que eles tinham ido à Festa da Páscoa , em Jerusalém, e tinham visto tudo o que Jesus havia feito lá.
46 Deiw mak ding mak e, Yesus e iti Kena abiw mutuk unse kale. Sua kel akate, e ka kel ok ayet ok sen tem duluko, dukusiliw ok be famdeko, wain ok ken kelewse kale.
46 Jesus voltou a Caná da Galileia, onde havia transformado água em vinho. Estava ali um alto funcionário público que morava em Cafarnaum. Ele tinha em casa um filho doente.
47 Kebelei, alew e kililete: ‘Yesus e Sudia aneng fian koleweko, Galili aneng kaleelo talbe kai!’, dangiwi, e kilise kasike, e Kena abiw mutuk elote uneko, Yesus em fukun uneko, bokolewomele: “Ku fongate akate neso makuw Kafelneam abiw mutuk fian kalo uneko, nem min em wakamin be kilelew tololewka!”, dangse kale.
47 Quando ouviu dizer que Jesus tinha vindo da Judeia para a Galileia, foi pedir a ele que fosse a Cafarnaum e curasse o seu filho, que estava morrendo.
48 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Yu kitil so auk so eisneng mak ateminba keliw tewe, yu nelo ‘Fein!’, nanginba keliw te!”, dangse kale.
48 Jesus disse ao funcionário:
49 Dangei, e bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku fongate akate kanel telew kano, mesik esik nem min atin kuw kuanemome o!”, dangse kale.
49 Ele respondeu: — Senhor, venha depressa, antes que o meu filho morra!
50 Dangei, e bokolewomele: “Ku finganemokolew te! Kom min e atin kuw nam kuane te. Finik so keko, ken bóke te.”, dangei, e em dange weng be wosuko, “Fein!”, dangeko, iti am unse kale.
50 — Volte para casa! O seu filho vai viver! — disse Jesus. Ele creu nas palavras de Jesus e foi embora.
51 Em deiw ka unse ding dim bakate, akalem weng afak kunum mali mak em fukun deiw talsomeliwi, bokolewomeliw: “Kom min e ken keko, finik so teinbe te!”, dangsiliw kale.
51 No caminho encontrou-se com os seus empregados, que disseram: — O seu filho está vivo!
52 Dangiwi, e ilo dakalalomele: “Nal em ataan kak dim ete aul be ken kese ya?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Sin taw mutuk dim kel ete, kal mamin kim be goto angese te!”, dangsiliw kale.
52 Então ele perguntou a que horas o filho havia começado a melhorar. Os empregados responderam: — Ontem, à uma da tarde, a febre passou.
53 Dangiwi, e ibolow fukuneko, kal kelete: “Beem ataan kak bakate, Yesus e bokonemomele: ‘Kom min e ken keko, finik so be te!’, nangese kai!”, angse kale. Angei, kak kunum beso, akalem amdiw kasel iso, alik alik i makuw Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kale.
53 Aí o pai lembrou que havia sido naquela mesma hora que Jesus tinha dito: “O seu filho vai viver.” Então ele e toda a família creram em Jesus.
54 Kaleem kanese eisneng be Yesus em Sudia aneng fian koleweko, Galili aneng fian elo unse ding dim em auk teben auk so kitil so kese eisneng ete kale.
54 Esse foi o segundo milagre que Jesus fez depois de ter ido da Judeia para a Galileia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.