João 3
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 — ausente —
1 Jew hai ukwarin orot wabin Nicodemus i Pharisee ana kou’ayamaim orot ta.
2 — ausente —
2 Guguminamaim na Jesu biyan tit, naatu eo, “Bai’obaiyenayan, aki aso’ob o i bai’obaiyenayan God biyanane ina. Men yait ta karam boro ina’inanen fairih o kusisinafube nasinaf, God men hairi hinama’am na’at.” Jesus Nicodemus hairi bar tafan hima tibidudur|alt="Jesus and Nicodemus" src="CN01670b.tif" size="col" loc="Jhn 3.2" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="3.1-4"
3 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ku kilele kilila! Nimin kunum waneng ite mak kikis aul kelinba keliw tewe, i Sunbin-Got em gawman ding dim elo uneko, nam atemiw te.”, dangse kale.
3 Mar ta’imonamo Jesu iya’afut, “Ayu tur anababatun a tur ao’owen, men yait ta boro God ana ma’ama wanatowan na’itin, baise i boro natufuw maiye’ebo.”
4 Dangei, e dakalalomele: “Eke! Kate fasel kese kunum mak nono keko, iti auk kumun tem elo unei, auk u elo iti beliw keko, duku kolewoku ya?”, dangse kale.
4 “Orot ra’at gagamin na’in ema’am, boro mi’itube natufuw maiye?” Nicodemus ibat. “Men karam hinah yan wanawanan narun mar bairou’abin natufuw maiye!”
5 Dangei, e bokolewomele: “Feinka! Sak kal so kun so kunum waneng i Sunbin-Got em ding dim elo nam uniw te. Kate, nimin kunum waneng ite mak ikalem sen be ok so gingemin emdiw banimeko, Sunbin-Finik e ilo iti finik so kikis kunum waneng keyemiw tewe, ite kuw Sunbin-Got em gawman ding dim kalo fein uniw te.
5 Jesu iya’afut eo, “Turobe a tur ao’owen, men yait ta boro God ana ma’ama wanatowan narun, baise i harew naatu Anuninamaim natufuw.
6 Ku kilele ibolow fukunemolewka! Kal so kun so kawtiw i iti kal so kun so kuw talfut kebiliw kate, Sunbin-Finik e iti finik so bin kikis talfut kelewkabe te.
6 Biyat etatoub, i biyat eya’iy, baise Anun Kakafiyin etatoub Anun Kakafiyin iya’iy.
7 Nem kangi weng ‘Ku kikis aul kelolewka!’, kangbi weng beem dulum elote ku kanelom yol angeko ibolow banban kelokolew te!
7 O boro men ita’ororsa’ir ayu tur iti tufuw maiye ao isan.
8 Ku inim fakam weng kale ibolow fukuna! Inim em unin e ku fein kilikabelew kate, inim em unakabe so, talakabe so, alik alik be ku kilele dolon kelinba keko, akokow kebelew te. Beemdiw, Sunbin-Finik em nomin deiw ete mali kunum waneng ilo kikis keyemkabe aluwbamin be kukal akokow kebelew te.”, dangse kale.
8 Waruw ana kokomaim ebababin. O i nidun kunonowar, baise o men karam boro inao, i menane na enan, o au mena’at babin enan. Imih orot babin anunihine i nati na’atube tetutufuw.”
9 Dangei, Nikodemus e dakalalomele: “Nangbelew weng be nono kesom ete, keloke ya?”, dangei,
9 Nicodemus i bat, “Iti i mi’itube?”
10 Yesus e yan weng bokolewomele: “Ebe! Ku Isalael kawtiw im wiin so kukuyemin kunum kute kate, nimtew angom ete ku kangi weng kale dolon kelinba kebelew a?
10 Jesu eo, “O i Israel hai bai’obaiyenayan naatu o iti sawar men imanamamih?”
11 Ku kilele kilila! Num fein ibolow dolon keko, atebuluw eisneng mak beem dulum elo alik alik nu kilele weng bakaluw kate, nimtew angom ete yu nakalem weng bakayembi weng beelo ‘Fein!’, nanginba kekabiliw a?
11 Jesu iya’afut eo, “Ayu turobe a tur ao’owen, aki abisa asoso’ob i a’o, naatu abisa aki a’i’itin i isan a’o, baise kwa i boro’ika aki ai tur naniyan men kwabaibimih.
12 Ne kawin dim kaleem kanekabe eisneng beem dulum elo yulo weng mak bakayembi tewe, yu nelo ‘Fein!’, nanginba kekabiliw te. Kate kame, ne yulo abiil tikin em kanekabe eisneng beem dulum elo weng mak bakayembi tewe, yu nelo “Fein!”, nangokoliw sako? Babo! Yu nelo akati “Fein!”, nanginba kelokoliw te.
12 Ayu tafaram ana sawar isah ao kwanowar baise kwa men kwabitumatum. Kwa boro mi’itube kwanitumatum ayu mar ana sawar isah ana’o na’at?”
13 Ku kilila! Mak kunum mak abiil tikin elote uninba kese kate, Kawtiw Aul nete kuw abiil tikin elote miteko, iti kalo unoki te.
13 Men yait ta in mar run, baise orot Natun marane nan akisinamo.
14 Sua kel akate, kawtiw banim dim ka kel e, Moses e balas kuluko, sokyan kiskiw mak keko, ais kang dim denggela mo kolewse kale. Beemdiw mali kawtiw i Kawtiw Aul nelo ais kang dim denggela mo konemokoliw te.
14 Moses mi’itube arar yan kok bora’ah na’atube, orot natun hinabora’ah nayen,
15 Konemokoliw kate, nimin kunum waneng ite mak nelo “Fein!”, nangiw tewe, i sunsun finik so bin kulokoliw te.
15 saise iyabowat i tebitumatum boro ma’ama wanatowan hinab.
16 Feinka! Sunbin-Got e kawin dim kaleem kunum waneng ilo ibolow mutuk fian kuw duyemkabe kasike, e akalem Min makmak be ilo duyemse te. Nimin kunum waneng ite mak elo “Fein!”, dangiw tewe, i nam banimiw kate, sunsun finik so bin kulokoliw te.
16 God tafaram iyabuw kwanekwan imih i Natun ta’imonamo iyafar na, saise yait i ebitumitum boro men namorob, baise boro yawas wanatowan nab.
17 Ku kilele kililolewka! Sunbin-Got e akalem Min be kunum waneng ilo geeyemomin beem dulum elo kawin dim kaleelo dabalalinba kese kate, e elo dabalalei, e teleko, kawtiw im kuanomin deiw bul gewsi koleweko, ilo finik so bin deiw ka kel mo koyemomin talse te.
17 God i men tafaram bai’afiyin isan Natun iyafar na tafaramaim titamih, baise tafaram baiyawasin isan na tit.
18 Kasike kame, nimin kunum waneng ite mak elo “Fein!”, dangiw tewe, biim dulum elo geeyemin weng gel mak banim te. Kate, nimin kawtiw ite mak Sunbin-Got em Min makmak beelo “Fein!”, danginba keliw tewe, im biliw ding dim kame akate, geeyemin be biim dulum elo kelei, i kuansiliw kawtiw emdiw kebiliw te.
18 O yait I kubitumitum boro men ina’afemih, baise o yait men ebitumitum i eaf sawar, anayabin i men God Natun Ta’imon, i akisinamo wabin itumitumamih.
19 Nimtew angom? Ailbin be kawin dim kaleelo talse kate, kawin dim kasel im kukuw e wa kelei, i ailbin beelo ibolow kelinba kelewsiliw kate, i mililiw ete kuw ibolow fian kelewkabiliw kasike.
19 Iti i baib’afiyen. Marakaw na tafaramamaim tit, baise orot marakaw efanin gugumin iyabuw anayabin hai sinaf kakafih.
20 Ku kilele ibolow fukunemolewka! Wa kukuw gelewkabiliw kawtiw alik alik i mililiw dim kuw kakabomi, ailbin dim em dulum elo ibolow kaim alel kelewkabiliw te. Nimtew angom? Ailbin be im wa kukuw be kaim dim fitew kuw dayemkabe kasike.
20 Orot babin etei sinaf kakafih tesisinaf i marakaw hikwahir naatu boro men hinan marakaw wanawanan hinarun, tebirubir hai sinaf boro hinirerereb.
21 Kate nimin kunum waneng ite mak fein dem so deiw geleweko, kakamiw tewe, i ailbin dim mewso uneko, beem dim kakabiliw kawtiw kebiliw te. Nimtew angom? Ailbin be kunum waneng biim Sunbin-Got em ibolow fukunin gelewkabiliw kukuw be fein dolon kuw ati kekabe kasike.”, dangse kale.
21 Baise yait ta turobe’emaim ema’am marakaw wanatowan erur, saise i ana bowabow God wanawananamaim bowabow boro nirerereb.
22 Beli, Yesus so akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik i uneko, Sudia aneng fian kalo unsiliw kale. Kaemding dim bakate, Yesus e ka kel iso bomi, mali kunum waneng mak ilo ok da koyem kese kale.
22 Iti ufunamaim, Jesu ana bai’ufununayah bairi hitit hin Judea tafaram ufunane hirun, nati’imaim mar kikimin hima naatu bapataito itih.
23 — ausente —
23 Nati’imaim John auman tafaram Aenonamaim sabuw bapataito bitih, Salim i men ef yok i sisibinamaim, anayabin nati’imaim i harew moumurih, naatu sabuw i nan ufun hinan bapataito bain isan.
24 — ausente —
24 (Iti John dibur hiyaru’uy ma’am nanamaim.)
25 Keko beli, kaem ding dim bakate, Suda kunum mak telei, Sion em gelewkabiliw kunum iso eso weng titel bokolomeliw: “Suda kawtiw num dulum elote ok kuamin kukuw be nono keloke ya?”, ange ange kesiliw kale.
25 John ana bai’ufununayah afa naatu Jew sabuw afa wanawanahimaim gamin matar, bapataito ana ofafaren isan.
26 Beli, Sion em gelewkabiliw kunum i Sion em mit mewso teleko, elo bokolewomiliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Yoldan bang mali em dim kalo sua kel talse kunum be telei, em dim teliw kawtiw banban mak ok da koyem kebe te. Kunum beem dulum elote ku nulo bokoyemomelew: ‘E Sunbin-Got em kiin dim e wiin fian so kunum ete te!’, yangeselew te.”, dangeko on kemin weng mak bokolewsiliw kale.
26 I hina John biyan hitit naatu hi’o, “Bai’obaiyenayan, orot nati o airi no Jordan harew rounane menatan isan o i’o’orerereb, i boun bapataito sabuw ebitih, naatu sabuw etei i isan tenan.”
27 Bokolewiwi, Sion e yan weng bokoyemomele: “Yu kilele kililoliwka! Abiil tikin alakabe Sunbin-Got e mak eisneng gel so mak kunum waneng ilo duyeminba keme tewe, kunum waneng bi ki keko, mesesem mesesem eisneng be nam kuliw te.
27 Nati isan John iya’afut eo, “Orot abistanawat marane tebitin iwat nab.
28 Diwkuw diwkuw ne fitew kaim dim kuw bokoyemii, alik yu kilele kilisiliw te. ‘Nete Mesaya bate!’, yangakabi kate, nemisik telesomi, em deiw memen kelewkabi sak kunum nete te.
28 Kwa taiyuw i karam ayu ao i kwanao’rereb, Ayu i men Keriso, baise ayu i nanamaim hiyafaru ana.
29 Yu fakam weng kale kililina! Kunum mak waneng kule tewe, em kuluse kalel bu imok beem mit mewso unoku te. Keko beli, kunum beem ken kunum be yemkal biim kalfong keliw ibolow be akal kalfongoke te. Yu kililina! Yesus be waneng kuluse kunum beemdiw te. Nakati em kanebe atemeko, kalfong fian kulusi akunum nete te.
29 Babin orot ana rum hi’o ema’am, orot ana of menatan i bai’awaninamih i orot isan ma tainin rub ma ekakaif, naatu i ana rum fanan enonowar ana veya i anababatun ekakawasa. Iti kawasa i ayu nowau, naatu kawasa i boun ana yomanin a’asa’ub.
30 Feinka! Nakalem wiin be kame kalak dako, wiin fong gel keloka! Kate, akalem wiin be fian katem elo unoka!”, yangse kale.
30 I ana fair ra’at natabiru, ayu fair i men ra’at.”
31 Fut kaleem teing bakabiliw kunum waneng yu weng kale kilele ibolow fukunemoliwka! Kawin dim kaleem kayak e kawin kaleem sen kayak keko, kawin kaleem sang kuw bakamkakame te. Kate, abiil tikin katem elote tele kunum be mali kawtiw so, mesesem mesesem eisneng so, alik biilo bakiyemkabe kunum ete te. Feinka! E abiil tikin elote kawin malak teleko,
31 Yeit auyomane nan i ra’at etei natabirih, menatan iti tafaramane nan i tafaram nowan, naatu tafaram ana sawar isah i ebidudur. Menatan marane nan i sawar etei tafahimaim.
32 kawin dim kasel ilo em kiliko, atemse eisneng alik alik be bokoyemkabe kate, i em yangakabe weng be wosuko, kilele kililinba kekabiliw te.
32 I abis nonowar, i’itanen i isah eo’orerereb, baise men yait ta ana tur ebaibimih.
33 Nimin kunum waneng ite mak kunum beem fein weng be kiliko, “Fein kai!”, angiw tewe, i Sunbin-Got em dulum akati “E fein Sunbin-Got ete te!”, angakabiliw te.
33 Orot yait ta i ana tur nabitumitum na’at, i ebi’obaiyit i ebitumatum God abistan eo’o i turobe.
34 Nimtew angom? Sunbin-Got e akalem Sunbin-Finik beelo akalem dabalase kunum beem mutuk tem dukulewei, Sunbin-Finik beem mutuk dim be atin kuw gek kolewse kasike. Kanese kasike, e fein Sunbin-Got em weng bakayemin kunum kese kale.
34 Menatan God biyafar i God ana tur eo’orerereb; anayabin God i Anun i nowanamih itin anababatun
35 Feinka! Alew e Min beelo ibolow mutuk fian kuw dulewkabe kasike, e kawin dim kaleem eisneng alik alik be Min beem teing dim kuw dase te.
35 Tamah Natun iyabuw kwanekwan naatu sawar etei i ana fair babanamaim ya.
36 Kaneko beli, nimin kunum waneng ite mak Min beelo “Fein!”, dangiw tewe, i sunsun finik so bin kulokoliw te. Kate, nimin kawtiw it mak Min elo ibik kuliw tewe, i sunsun finik so bin nam kuliw kate, Sunbin-Got em kaisuw ibolow e biim dim kame akal, diwkuw iso boke te.
36 Yait ana baitumatum Natunamaim naya’iy boro yawas wanatowan nab, baise yait ta God Natun nabifutuw boro men yawas nitinimih, God ana yaso’ar tafahimaim nama.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.