João 1

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Sua sua kel, Weng be alenale te. Bomelei, Weng bakate Sunbin-Got so mewso keko, akalem akate Sunbin-Got ete te.
1 No princípio, aquele que é a Palavra já existia. A Palavra estava com Deus, e a Palavra era Deus.
2 Feinka! Mesesem eisneng talfut kelinba kese ding dim bakate, Weng be Sunbin-Got eso mewso ke alenale kale.
2 Ele existia no princípio com Deus.
3 Alik alik mesesem mesesem eisneng angom be Sunbin-Got be Weng beem teing dim kuw so kaiko, talfut kelewse kale. Feinka! Mak eisneng mak angom be sak emikel kuw talfut kelinba kese kale.
3 Por meio dele Deus criou todas as coisas, e sem ele nada foi criado.
4 Yu kililina! Weng bete finik so bin mongom kayak keko, bomelei, bakalem akate kunum waneng nulo ailbin duyemse te. |alt="Oillamp" src="Oillamp.tif" size="col" ref="Sion 1:4"
4 Aquele que é a Palavra possuía a vida, e sua vida trouxe luz a todos.
5 Duyemse kasike, ailbin be mililiw dim elo felet dan duku ailse kate, mililiw be ailbin beelo kal kelinba kese te.
5 A luz brilha na escuridão, e a escuridão nunca conseguiu apagá-la.
6 Deiw mak ding mak kabalak e, “Sion”, dangbiliw kunum mak fitewse kale. Sunbin-Got e kunum beelo dabalase kasike,
6 Deus enviou um homem chamado João
7 e teleko, kawtiw ilo ailbin beem weng kal sang bakayem bakayem talse kale. Telei, kunum waneng banban i kalan kunum beem weng be kililiw kano, beem mongom em ailbin sang beelo “Fein!”, dangsiliw kale.
7 para falar a respeito da luz, a fim de que, por meio de seu testemunho, todos cressem.
8 Dangsiliw kate, Sion e ailbin beem mongom kayak bate. E ailbin weng beem kalan kunum kuw keko, ailbin weng bakayem talse kate,
8 Ele não era a luz, mas veio para falar da luz.
9 em bakayem talse ding dim bakate, kunum waneng alik alik num dim ailomin toloke fein ailbin be kawin dim kaleelo tolomin memen kelewse kale.
9 Aquele que é a verdadeira luz, que ilumina a todos, estava chegando ao mundo.
10 Feinka! Ailbin be kawin dim kale talfut kilkese kate, em kawin dim kale bise ding dim bakate, kawin kaleem kasel i elo kilele dolon keko, kal kelinba kelewsiliw kale.
10 Veio ao mundo que ele criou, mas o mundo não o reconheceu.
11 Feinka! E akalem Isalael angin im dim talse kate, akalem abiw kasel bi elo kulinba kelewsiliw kale.
11 Veio a seu próprio povo, e eles o rejeitaram.
12 Kate, nimin kunum waneng ite mak elo kalfongdeweko, “Fein!”, dangeko, elo kuliw tewe, e ilo akalem wiin so amkoko, koyemeko, Sunbin-Got em fein muluwel keyemse kale.
12 Mas, a todos que creram nele e o aceitaram, ele deu o direito de se tornarem filhos de Deus.
13 Feinka! Kawtiw nu ki keko, kawin dim kaleem aul dukukemin deiw geleweko, num aul dukukemin ibolow fukunin ete kuw geleweko, mali Sunbin-Got akalem muluwel mak duku koyeminba kekabuluw te. Feinka! Mak kawin dim kaleem kawtiw im muluwel dow i nam ki keko, Sunbin-Got em muluwel kelokoliw kate, Sunbin-Got ete kuw akalem muluwel biilo duku koyemkabe te.
13 Estes não nasceram segundo a ordem natural, nem como resultado da paixão ou da vontade humana, mas nasceram de Deus.
14 Keko beli, Weng bakate kawtiw kun so kal so kunum numdiw keko, num kawin dim kale bomelei, nu em auk so kitil so be atemuwete: Alew Sunbin-Got e akalem auk so kitil so be akalem Min makmak em mutuk dim dukuse kasike, ibolow folok bin so, Sunbin-Got em fein bin so, alik alik be akalem dim weneko, belei, nu atemsuluw te.
14 Assim, a Palavra se tornou ser humano, carne e osso, e habitou entre nós. Ele era cheio de graça e verdade. E vimos sua glória, a glória do Filho único do Pai.
15 Beli, Sion e kal so kun so kunum aul kese Weng be atemeko, mali kunum waneng ilo kukuyemeko, gaaneko, bokoyemomele: “Kunum kaleem dulum elo ne bokoyemomeli: ‘Nem ibik elote toloke wiin fian so kunum mak e nemdiw bate! Em wiin e nem wiin beelo bakilewkabe kasike. Nimtew angom? Ete emisik kenembe kasike.’, yangbi te!”, yangse kale.
15 João deu testemunho dele quando disse em alta voz: “Este é aquele a quem eu me referia quando disse: ‘Alguém virá depois de mim, muito mais poderoso que eu, pois existia muito antes de mim’”.
16 Feinka! Kunum beem ibolow mutuk e folok ibolow so wense kasike, e sua em bamki kuluko, beem dim alik nulo kame kikis bamki fian mak akal yemense kale.
16 De sua plenitude todos nós recebemos graça sobre graça.
17 Nimtew angom? Sua kel akate, Moses e bamki so sawa kukuyemin weng mak nulo kukuyemse kate kame, Yesus Kulais em bamki fian esik num dim teleko, nu Sunbin-Got em ibolow folok keyembe be so, em fein weng be so, alik alik be num dim elo teleko, fitewbelei, nu fein atemsuluw kasike.
17 Pois a lei foi dada por meio de Moisés, mas a graça e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Yu kililina! Mak kunum mak Sunbin-Got elo kiin so doung ateminba kese kate, akalem Alew em mit mewso alenale Sunbin-Min makmak bete kuw akalem Alew elo kilele atemeko, elo kaim dim kukuyemse kale.
18 Ninguém jamais viu a Deus, mas o Filho único, que mantém comunhão íntima com o Pai, o revelou.
19 Deiw mak ding mak e, Selusalem abiw mutuk fian ka biliw Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i bongguko, mali Sunbin-Got em am yol kunum ayem em afak kunum so, mali Elibai kunum iso, alik alik biilo Sion em mit mewso yamdaliwi, i uneko, elo dakalalomeliw: “Ku nomin kunum keko, nono kabelew kate ya?”, dangsiliw kale. Dangiwi, Sion e yan kaim dim weng mak bokoko,
19 Este foi o testemunho de João quando os líderes judeus enviaram de Jerusalém sacerdotes e levitas para lhe perguntar: “Quem é você?”.
20 kitil kuw keko, bokoyemomele: “Feinka! Nete Mesaya bate!”, yangse kale.
20 Ele respondeu com toda franqueza: “Eu não sou o Cristo”.
21 Yangei, i dakalalomeliw: “Kasike, ku kante ye? Elaisa kute sako?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Nete babo!”, yangei, i iti dakalalomeliw: “Kute Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak kute sako?”, dangeko, dakalasiliw kale. Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “Ne babo!”, yangse kale.
21 “Então quem é você?”, perguntaram eles. “É Elias?” “Não”, respondeu ele. “É o Profeta por quem temos esperado?” “Não.”
22 Yangei, i elo dakalalomeliw: “Kate kame, ku kante? Ku nulo bokoyema! Nimtew angom? Nulo yamdasiliw kunum i kom nulo yangbelew yan weng be wosulomin ibolow kebiliw kasike. Kame, ku nulo bokoyema! Kukalem dulum elote ku nimtew angbelew a?”, dangsiliw kale.
22 “Afinal, quem é você? Precisamos de uma resposta para aqueles que nos enviaram. O que você tem a dizer de si mesmo?”
23 Dangiwi, e Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Aisaya em sua kel fut tem bose weng mak kuluko, yan weng mak bokoyemomele:
23 João respondeu com as palavras do profeta Isaías: “Eu sou uma voz que clama no deserto: ‘Preparem o caminho para a vinda do Senhor!’”.
24 Yangei, talsiliw kawtiw biim mutuk telesiliw Falisi kunum mali mak elo dakalalomeliw:
24 Então os fariseus que tinham sido enviados
25 “Mesaya em dulum elote akal, Elaisa em dulum elote akal, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak em dulum elote akal, alik alik biim dulum elo ku ‘Ite bayo!’, angew kasike, nimtew angom ete ku mali kawtiw ilo ok da koyemkabelew a?”, dangeko, dakalasiliw kale.
25 lhe perguntaram: “Se você não é o Cristo, nem Elias, nem o Profeta, que direito tem de batizar?”.
26 — ausente —
26 João lhes disse: “Eu batizo com água, mas em seu meio há alguém que vocês não reconhecem.
27 — ausente —
27 Embora ele venha depois de mim, não sou digno de desamarrar as correias de sua sandália”.
28 Kanese sang be Betani abiw Yoldan bang mali kel kanese kale. Ka kel bomelei, Sion e mali kawtiw ilo ok da koyem kebise kale.
28 Esse encontro aconteceu em Betânia, um povoado a leste do rio Jordão, onde João estava batizando.
29 Beli, iti aneng danse ding dim bakate, Yesus e talbelei, Sion e elo atemse kale. Atemeko, bokolomele: “Yu atemoliwka! Kawin dim kaleem kasel num sili sili kukuw sak misim kuw kulu koyemoke Sunbin-Got em Siwsiw Men be ka talbe te!
29 No dia seguinte, João viu Jesus caminhando em sua direção e disse: “Vejam! É o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Kunum beem dulum elo ne yulo bokoyemomeli: ‘Nem ibik elote wiin fian so kunum mak toloke te!’, yangsi te. Nimtew angom? Yem u nelo namkulinba kebu ding dim bakate, kunum be alenale kasike.
30 Era a ele que eu me referia quando disse: ‘Um homem virá depois de mim, muito mais poderoso que eu, pois existia muito antes de mim’.
31 Sua kel akate, ne kunum beem dulum elo ‘E nomin kunum yake!’, angeko, akokow kebisi kate, yu kilele kililoliwka! Nakalem ete kunum beem mongom ete teleko, Isalael kawtiw yulo ok da koyemkabi kasike, alik alik yu elo atemeko, kilele kal kelewoliwka!”, yangse kale.
31 Eu não o conhecia, mas vim batizando com água para que ele fosse revelado a Israel”.
32 Yangeko, iti weng makso bokoyemomele: “Feinka! Ne atemite: Sunbin-Finik e awon abim atew bile teleko, Yesus em dim teinei, ne atemsi te. Keko beli, Sunbin-Finik be diwkuw eso alakabe te.
32 Então João deu o seguinte testemunho: “Vi o Espírito Santo descer do céu na forma de uma pomba e permanecer sobre ele.
33 Sua kel akate, ne kunum beem dulum elo ‘E nomin kunum yako?’, angeko, akokow kebisi kate, Sunbin-Got em nelo namdako, ok dakamin kunum kenemse ding dim bakate, e bokonemomele: ‘Kaneem dim elo Sunbin-Finik em dim teleko, teinei, ku atemew tewe, ku kunum beem dulum elo kal kelewete: Kunum be teleko, kawtiw biilo Sunbin-Finik so ok da koyemin atew keyemoke te.’, nangse te.
33 Eu não sabia quem ele era, mas, quando Deus me enviou para batizar com água, disse-me: ‘Aquele sobre o qual você vir o Espírito descer e permanecer, esse é o que batizará com o Espírito Santo’.
34 Nangei, ne bokonemse eisneng be fein kiinwalako, atemeko, kame yulo kilele bokoyemomeli: ‘Feinka! Kunum be Sunbin-Got em Min ete te!’, yangbi te.”, yangse kale.
34 Eu vi isso acontecer e, portanto, dou testemunho de que ele é o Filho de Deus”.
35 Iti aneng danse ding dim bakate, Sion so, akalem gelewkabiliw kunum alew mak iso, alik alik i moko,
35 No dia seguinte, João estava novamente com dois de seus discípulos.
36 Yesus unbelei, i atemsiliw kale. Atemiwi, Sion e Yesus em dulum elo atemeko, aso ilo bokoyemomele: “Sunbin-Got em Siwsiw Men bakate!”, yangse kale.
36 Quando viu Jesus passar, olhou para ele e declarou: “Vejam! É o Cordeiro de Deus!”.
37 Yangei, aso i em yangse weng be kiliko, Sion elo koleweko, Yesus elo gelewsiliw kale.
37 Ao ouvirem isso, os dois discípulos de João seguiram Jesus.
38 Gelewsomeliwi, Yesus e famdes angeko, ilo yetemeko, bokoyemomele: “Yu nimtew fenbiliw a?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Alabai! Ku nal kel akal kembelew a?”, dangsiliw kale. (Kibulu weng “Alabai” beem mongom e kanekote: “Kukuyemin Kunum”.)
38 Jesus olhou em volta e viu que o seguiam. “O que vocês querem?”, perguntou. Eles responderam: “Rabi (que significa ‘Mestre’), onde o senhor está hospedado?”.
39 Dangiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Yu netebam telina!”, yangse kale. Yangei, i fein uneko, Yesus em ka be atemeko, ding be eso ka kel alenaliw kale.
39 “Venham e vejam”, disse ele. Eram cerca de quatro horas da tarde quando o acompanharam até o lugar onde Jesus estava hospedado, e passaram o resto do dia com ele.
40 Keko beli, aso biim mak kunum mak e Andulu ete kale. E Saimon Fita em awkunum ete kale.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois que ouviram o que João tinha dito e seguiram Jesus.
41 Keko beli, e fongate akate awkunum Saimon elo atebam uneko, bokolewomele: “Kutaka! Nu Mesaya elo atemuw te!”, dangse kale. (“Mesaya” em weng mongom ete “Kulais” ete te.)
41 André foi procurar seu irmão, Simão, e lhe disse: “Encontramos o Messias (isto é, o Cristo)”.
42 Dangeko, Saimon elo Yesus em mit mewso debele telei, e elo atemeko, bokolewomele: “Kute Sion em min Saimon kate, mali i kulo ‘Sefas’, kangokoliw te!”, dangse kale. (Kibulu weng sin “Sefas” beem mongom ete “Fita” ete te. Gilik weng sin “Fita” beem mongom ete “Feis Tum” te.)
42 Então André levou Simão para conhecer Jesus. Olhando para ele, Jesus disse: “Você é Simão, filho de João, mas será chamado Cefas (isto é, Pedro)”.
43 — ausente —
43 No dia seguinte, Jesus decidiu ir à Galileia. Encontrou Filipe e lhe disse: “Siga-me”.
44 — ausente —
44 Filipe era de Betsaida, cidade natal de André e Pedro.
45 Dangei, Filiw e Nataniel elo fenem uneko, bokolewomele: “Nakunum kutaka! Moses em sua kel fut tem bolei, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ikati bakayemsomeliwi, alik alik biim kunum beem dulum elo weng angenkakawkabiliw kunum beelo fein atemuw te! Kunum be Yosew em min Yesus keko, Nasalet abiw mutuk fian beem kayak ete te.”, dangse kale.
45 Filipe foi procurar Natanael e lhe disse: “Encontramos aquele sobre quem Moisés, na lei, e os profetas escreveram! Seu nome é Jesus de Nazaré, filho de José”.
46 Dangei, Nataniel e yan weng bokolewomele: “Eke! Ken ati eisneng mak Nasalet abiw mutuk fian kalote talfut keloke sako? Babo!”, dangse kale. Kate, Filiw e bokolewomele: “Ku elo atebam tololewka!”, dangse kale.
46 “Nazaré!”, exclamou Natanael. “Pode vir alguma coisa boa de Nazaré?” “Venha e veja você mesmo”, respondeu Filipe.
47 Dangei, aso i fein uneko, Yesus em mit mewso unsiliw ding dim bakate, Yesus e Nataniel atemeko, elo bokolewomele: “Yakai! Fein Isalael kunum mak talaka! Kunum beem ibolow mutuk e dasuw ibolow gel so mak banim te!”, dangse kale.
47 Jesus viu Natanael se aproximar e disse: “Aí está um verdadeiro filho de Israel, um homem totalmente íntegro”.
48 Dangei, e dakalalomele: “Ku nelo kal keko, kilele dolon kenemew sako?”, dangei, e yan weng bokolewomele: “Kakunum Filiw kulo gaakeminba kese ding dim kabalak e, ais fik beem mongom mit ka teinbelewi, ne katemsi te.”, dangse kale.
48 “Como o senhor sabe a meu respeito?”, perguntou Natanael. Jesus respondeu: “Vi você sob a figueira antes que Filipe o chamasse”.
49 Dangei, Nataniel e bokolewomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Kute fein Sunbin-Got em Min kute te! Feinka! Ku Isalael kawtiw num emisik kamok fian kebelew te!”, dangse kale.
49 Então Natanael exclamou: “Rabi, o senhor é o Filho de Deus, o Rei de Israel!”.
50 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ku nem fik ais kangbi weng be kiliko, nelo ibolow fein nangbelew kate, ku beelo bakilewoke auk so kitil so eisneng fian banban makso atemokolew te.
50 Jesus lhe perguntou: “Você crê nisso porque eu disse que o vi sob a figueira? Você verá coisas maiores que essa”.
51 Feinka! Alik yu nem weng kale kilele kililoliwka! Yu atemiwete: Abiil tikin busuko, Sunbin-Got em yemdakamin finik i Kawtiw Aul nem dim unem tele kemiwi, yu yetemokoliw te.”, yangse kale.
51 E acrescentou: “Eu lhes digo a verdade: vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o Filho do Homem”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.