João 1

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Sua sua kel, Weng be alenale te. Bomelei, Weng bakate Sunbin-Got so mewso keko, akalem akate Sunbin-Got ete te.
1 No começo aquele que é a Palavra já existia. Ele estava com Deus e era Deus.
2 Feinka! Mesesem eisneng talfut kelinba kese ding dim bakate, Weng be Sunbin-Got eso mewso ke alenale kale.
2 Desde o princípio, a Palavra estava com Deus.
3 Alik alik mesesem mesesem eisneng angom be Sunbin-Got be Weng beem teing dim kuw so kaiko, talfut kelewse kale. Feinka! Mak eisneng mak angom be sak emikel kuw talfut kelinba kese kale.
3 Por meio da Palavra, Deus fez todas as coisas, e nada do que existe foi feito sem ela.
4 Yu kililina! Weng bete finik so bin mongom kayak keko, bomelei, bakalem akate kunum waneng nulo ailbin duyemse te. |alt="Oillamp" src="Oillamp.tif" size="col" ref="Sion 1:4"
4 A Palavra era a fonte da vida, e essa vida trouxe a luz para todas as pessoas.
5 Duyemse kasike, ailbin be mililiw dim elo felet dan duku ailse kate, mililiw be ailbin beelo kal kelinba kese te.
5 A luz brilha na escuridão, e a escuridão não conseguiu apagá-la.
6 Deiw mak ding mak kabalak e, “Sion”, dangbiliw kunum mak fitewse kale. Sunbin-Got e kunum beelo dabalase kasike,
6 Houve um homem chamado João, que foi enviado por Deus
7 e teleko, kawtiw ilo ailbin beem weng kal sang bakayem bakayem talse kale. Telei, kunum waneng banban i kalan kunum beem weng be kililiw kano, beem mongom em ailbin sang beelo “Fein!”, dangsiliw kale.
7 para falar a respeito da luz. Ele veio para que por meio dele todos pudessem ouvir a mensagem e crer nela.
8 Dangsiliw kate, Sion e ailbin beem mongom kayak bate. E ailbin weng beem kalan kunum kuw keko, ailbin weng bakayem talse kate,
8 João não era a luz, mas veio para falar a respeito da luz,
9 em bakayem talse ding dim bakate, kunum waneng alik alik num dim ailomin toloke fein ailbin be kawin dim kaleelo tolomin memen kelewse kale.
9 a luz verdadeira que veio ao mundo e ilumina todas as pessoas.
10 Feinka! Ailbin be kawin dim kale talfut kilkese kate, em kawin dim kale bise ding dim bakate, kawin kaleem kasel i elo kilele dolon keko, kal kelinba kelewsiliw kale.
10 A Palavra estava no mundo, e por meio dela Deus fez o mundo, mas o mundo não a conheceu.
11 Feinka! E akalem Isalael angin im dim talse kate, akalem abiw kasel bi elo kulinba kelewsiliw kale.
11 Aquele que é a Palavra veio para o seu próprio país, mas o seu povo não o recebeu.
12 Kate, nimin kunum waneng ite mak elo kalfongdeweko, “Fein!”, dangeko, elo kuliw tewe, e ilo akalem wiin so amkoko, koyemeko, Sunbin-Got em fein muluwel keyemse kale.
12 Porém alguns creram nele e o receberam, e a estes ele deu o direito de se tornarem filhos de Deus.
13 Feinka! Kawtiw nu ki keko, kawin dim kaleem aul dukukemin deiw geleweko, num aul dukukemin ibolow fukunin ete kuw geleweko, mali Sunbin-Got akalem muluwel mak duku koyeminba kekabuluw te. Feinka! Mak kawin dim kaleem kawtiw im muluwel dow i nam ki keko, Sunbin-Got em muluwel kelokoliw kate, Sunbin-Got ete kuw akalem muluwel biilo duku koyemkabe te.
13 Eles não se tornaram filhos de Deus pelos meios naturais, isto é, não nasceram como nascem os filhos de um pai humano; o próprio Deus é quem foi o Pai deles.
14 Keko beli, Weng bakate kawtiw kun so kal so kunum numdiw keko, num kawin dim kale bomelei, nu em auk so kitil so be atemuwete: Alew Sunbin-Got e akalem auk so kitil so be akalem Min makmak em mutuk dim dukuse kasike, ibolow folok bin so, Sunbin-Got em fein bin so, alik alik be akalem dim weneko, belei, nu atemsuluw te.
14 A Palavra se tornou um ser humano e morou entre nós, cheia de amor e de verdade. E nós vimos a revelação da sua natureza divina, natureza que ele recebeu como Filho único do Pai.
15 Beli, Sion e kal so kun so kunum aul kese Weng be atemeko, mali kunum waneng ilo kukuyemeko, gaaneko, bokoyemomele: “Kunum kaleem dulum elo ne bokoyemomeli: ‘Nem ibik elote toloke wiin fian so kunum mak e nemdiw bate! Em wiin e nem wiin beelo bakilewkabe kasike. Nimtew angom? Ete emisik kenembe kasike.’, yangbi te!”, yangse kale.
15 João disse o seguinte a respeito de Jesus: — Este é aquele de quem eu disse: “Ele vem depois de mim, mas é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
16 Feinka! Kunum beem ibolow mutuk e folok ibolow so wense kasike, e sua em bamki kuluko, beem dim alik nulo kame kikis bamki fian mak akal yemense kale.
16 Porque todos nós temos sido abençoados com as riquezas do seu amor, com bênçãos e mais bênçãos.
17 Nimtew angom? Sua kel akate, Moses e bamki so sawa kukuyemin weng mak nulo kukuyemse kate kame, Yesus Kulais em bamki fian esik num dim teleko, nu Sunbin-Got em ibolow folok keyembe be so, em fein weng be so, alik alik be num dim elo teleko, fitewbelei, nu fein atemsuluw kasike.
17 A lei foi dada por meio de Moisés, mas o amor e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Yu kililina! Mak kunum mak Sunbin-Got elo kiin so doung ateminba kese kate, akalem Alew em mit mewso alenale Sunbin-Min makmak bete kuw akalem Alew elo kilele atemeko, elo kaim dim kukuyemse kale.
18 Ninguém nunca viu Deus. Somente o Filho único, que é Deus e está ao lado do Pai, foi quem nos mostrou quem é Deus.
19 Deiw mak ding mak e, Selusalem abiw mutuk fian ka biliw Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i bongguko, mali Sunbin-Got em am yol kunum ayem em afak kunum so, mali Elibai kunum iso, alik alik biilo Sion em mit mewso yamdaliwi, i uneko, elo dakalalomeliw: “Ku nomin kunum keko, nono kabelew kate ya?”, dangsiliw kale. Dangiwi, Sion e yan kaim dim weng mak bokoko,
19 Os líderes judeus enviaram de Jerusalém alguns sacerdotes e levitas para perguntarem a João quem ele era.
20 kitil kuw keko, bokoyemomele: “Feinka! Nete Mesaya bate!”, yangse kale.
20 João afirmou claramente: — Eu não sou o
21 Yangei, i dakalalomeliw: “Kasike, ku kante ye? Elaisa kute sako?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Nete babo!”, yangei, i iti dakalalomeliw: “Kute Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak kute sako?”, dangeko, dakalasiliw kale. Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “Ne babo!”, yangse kale.
21 Eles tornaram a perguntar: — Então, quem é você? Você é Elias? — Não, eu não sou! — respondeu João. — Você é o — Não! — respondeu ele.
22 Yangei, i elo dakalalomeliw: “Kate kame, ku kante? Ku nulo bokoyema! Nimtew angom? Nulo yamdasiliw kunum i kom nulo yangbelew yan weng be wosulomin ibolow kebiliw kasike. Kame, ku nulo bokoyema! Kukalem dulum elote ku nimtew angbelew a?”, dangsiliw kale.
22 Aí eles disseram a João: — Diga quem é você para podermos levar uma resposta aos que nos enviaram. O que é que você diz a respeito de você mesmo?
23 Dangiwi, e Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Aisaya em sua kel fut tem bose weng mak kuluko, yan weng mak bokoyemomele:
23 João respondeu, citando o profeta Isaías: — “Eu sou aquele que grita assim no deserto: preparem o caminho para o Senhor passar.”
24 Yangei, talsiliw kawtiw biim mutuk telesiliw Falisi kunum mali mak elo dakalalomeliw:
24 Os que foram enviados eram do grupo dos fariseus ;
25 “Mesaya em dulum elote akal, Elaisa em dulum elote akal, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak em dulum elote akal, alik alik biim dulum elo ku ‘Ite bayo!’, angew kasike, nimtew angom ete ku mali kawtiw ilo ok da koyemkabelew a?”, dangeko, dakalasiliw kale.
25 eles perguntaram a João: — Se você não é o Messias, nem Elias, nem o Profeta que estamos esperando, por que é que você batiza?
26 — ausente —
26 João respondeu: — Eu batizo com água, mas no meio de vocês está alguém que vocês não conhecem.
27 — ausente —
27 Ele vem depois de mim, mas eu não mereço a honra de desamarrar as correias das sandálias dele.
28 Kanese sang be Betani abiw Yoldan bang mali kel kanese kale. Ka kel bomelei, Sion e mali kawtiw ilo ok da koyem kebise kale.
28 Isso aconteceu no povoado de Betânia, no lado leste do rio Jordão, onde João estava batizando.
29 Beli, iti aneng danse ding dim bakate, Yesus e talbelei, Sion e elo atemse kale. Atemeko, bokolomele: “Yu atemoliwka! Kawin dim kaleem kasel num sili sili kukuw sak misim kuw kulu koyemoke Sunbin-Got em Siwsiw Men be ka talbe te!
29 No dia seguinte, João viu Jesus vindo na direção dele e disse: — Aí está o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Kunum beem dulum elo ne yulo bokoyemomeli: ‘Nem ibik elote wiin fian so kunum mak toloke te!’, yangsi te. Nimtew angom? Yem u nelo namkulinba kebu ding dim bakate, kunum be alenale kasike.
30 Eu estava falando a respeito dele quando disse: “Depois de mim vem um homem que é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
31 Sua kel akate, ne kunum beem dulum elo ‘E nomin kunum yake!’, angeko, akokow kebisi kate, yu kilele kililoliwka! Nakalem ete kunum beem mongom ete teleko, Isalael kawtiw yulo ok da koyemkabi kasike, alik alik yu elo atemeko, kilele kal kelewoliwka!”, yangse kale.
31 Eu mesmo não sabia quem ele era, mas vim, batizando com água para que o povo de Israel saiba quem ele é.
32 Yangeko, iti weng makso bokoyemomele: “Feinka! Ne atemite: Sunbin-Finik e awon abim atew bile teleko, Yesus em dim teinei, ne atemsi te. Keko beli, Sunbin-Finik be diwkuw eso alakabe te.
32 João continuou: — Eu vi o Espírito descer do céu como uma pomba e parar sobre ele.
33 Sua kel akate, ne kunum beem dulum elo ‘E nomin kunum yako?’, angeko, akokow kebisi kate, Sunbin-Got em nelo namdako, ok dakamin kunum kenemse ding dim bakate, e bokonemomele: ‘Kaneem dim elo Sunbin-Finik em dim teleko, teinei, ku atemew tewe, ku kunum beem dulum elo kal kelewete: Kunum be teleko, kawtiw biilo Sunbin-Finik so ok da koyemin atew keyemoke te.’, nangse te.
33 Eu não sabia quem ele era, mas Deus, que me mandou batizar com água, me disse: “Você vai ver o Espírito descer e parar sobre um homem. Esse é quem batiza com o Espírito Santo.”
34 Nangei, ne bokonemse eisneng be fein kiinwalako, atemeko, kame yulo kilele bokoyemomeli: ‘Feinka! Kunum be Sunbin-Got em Min ete te!’, yangbi te.”, yangse kale.
34 E eu vi isso e por esse motivo tenho declarado que ele é o Filho de Deus.
35 Iti aneng danse ding dim bakate, Sion so, akalem gelewkabiliw kunum alew mak iso, alik alik i moko,
35 No dia seguinte, João estava outra vez ali com dois dos seus discípulos.
36 Yesus unbelei, i atemsiliw kale. Atemiwi, Sion e Yesus em dulum elo atemeko, aso ilo bokoyemomele: “Sunbin-Got em Siwsiw Men bakate!”, yangse kale.
36 Quando viu Jesus passar, disse: — Aí está o Cordeiro de Deus!
37 Yangei, aso i em yangse weng be kiliko, Sion elo koleweko, Yesus elo gelewsiliw kale.
37 Quando os dois discípulos de João ouviram isso, saíram seguindo Jesus.
38 Gelewsomeliwi, Yesus e famdes angeko, ilo yetemeko, bokoyemomele: “Yu nimtew fenbiliw a?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Alabai! Ku nal kel akal kembelew a?”, dangsiliw kale. (Kibulu weng “Alabai” beem mongom e kanekote: “Kukuyemin Kunum”.)
38 Então Jesus olhou para trás, viu que eles o seguiam e perguntou: Eles perguntaram: — Rabi, onde é que o senhor mora? (“Rabi” quer dizer “mestre”.)
39 Dangiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Yu netebam telina!”, yangse kale. Yangei, i fein uneko, Yesus em ka be atemeko, ding be eso ka kel alenaliw kale.
39 — Venham ver! — disse Jesus. Então eles foram, viram onde Jesus estava morando e ficaram com ele o resto daquele dia. Isso aconteceu mais ou menos às quatro horas da tarde.
40 Keko beli, aso biim mak kunum mak e Andulu ete kale. E Saimon Fita em awkunum ete kale.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois homens que tinham ouvido João falar a respeito de Jesus e por isso o haviam seguido.
41 Keko beli, e fongate akate awkunum Saimon elo atebam uneko, bokolewomele: “Kutaka! Nu Mesaya elo atemuw te!”, dangse kale. (“Mesaya” em weng mongom ete “Kulais” ete te.)
41 A primeira coisa que André fez foi procurar o seu irmão Simão e dizer a ele: — Achamos o
42 Dangeko, Saimon elo Yesus em mit mewso debele telei, e elo atemeko, bokolewomele: “Kute Sion em min Saimon kate, mali i kulo ‘Sefas’, kangokoliw te!”, dangse kale. (Kibulu weng sin “Sefas” beem mongom ete “Fita” ete te. Gilik weng sin “Fita” beem mongom ete “Feis Tum” te.)
42 Então André levou o seu irmão a Jesus. Jesus olhou para Simão e disse:
43 — ausente —
43 No dia seguinte, Jesus resolveu ir para a região da Galileia. Antes de ir, foi procurar Filipe e disse:
44 — ausente —
44 Filipe era de Betsaida, de onde eram também André e Pedro.
45 Dangei, Filiw e Nataniel elo fenem uneko, bokolewomele: “Nakunum kutaka! Moses em sua kel fut tem bolei, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ikati bakayemsomeliwi, alik alik biim kunum beem dulum elo weng angenkakawkabiliw kunum beelo fein atemuw te! Kunum be Yosew em min Yesus keko, Nasalet abiw mutuk fian beem kayak ete te.”, dangse kale.
45 Filipe foi procurar Natanael e disse: — Achamos aquele a respeito de quem Moisés escreveu no
46 Dangei, Nataniel e yan weng bokolewomele: “Eke! Ken ati eisneng mak Nasalet abiw mutuk fian kalote talfut keloke sako? Babo!”, dangse kale. Kate, Filiw e bokolewomele: “Ku elo atebam tololewka!”, dangse kale.
46 Natanael perguntou: — E será que pode sair alguma coisa boa de Nazaré? — Venha ver! — respondeu Filipe.
47 Dangei, aso i fein uneko, Yesus em mit mewso unsiliw ding dim bakate, Yesus e Nataniel atemeko, elo bokolewomele: “Yakai! Fein Isalael kunum mak talaka! Kunum beem ibolow mutuk e dasuw ibolow gel so mak banim te!”, dangse kale.
47 Quando Jesus viu Natanael chegando, disse a respeito dele:
48 Dangei, e dakalalomele: “Ku nelo kal keko, kilele dolon kenemew sako?”, dangei, e yan weng bokolewomele: “Kakunum Filiw kulo gaakeminba kese ding dim kabalak e, ais fik beem mongom mit ka teinbelewi, ne katemsi te.”, dangse kale.
48 Então Natanael perguntou a Jesus: — De onde o senhor me conhece? Jesus respondeu:
49 Dangei, Nataniel e bokolewomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Kute fein Sunbin-Got em Min kute te! Feinka! Ku Isalael kawtiw num emisik kamok fian kebelew te!”, dangse kale.
49 Então Natanael exclamou: — Mestre, o senhor é o Filho de Deus! O senhor é o Rei de Israel!
50 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ku nem fik ais kangbi weng be kiliko, nelo ibolow fein nangbelew kate, ku beelo bakilewoke auk so kitil so eisneng fian banban makso atemokolew te.
50 Jesus respondeu:
51 Feinka! Alik yu nem weng kale kilele kililoliwka! Yu atemiwete: Abiil tikin busuko, Sunbin-Got em yemdakamin finik i Kawtiw Aul nem dim unem tele kemiwi, yu yetemokoliw te.”, yangse kale.
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.