João 1

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Sua sua kel, Weng be alenale te. Bomelei, Weng bakate Sunbin-Got so mewso keko, akalem akate Sunbin-Got ete te.
1 Tafaram matara’e ana veya Tur i wan ma, naatu Tur i God hairi hima, naatu Tur i God taiyuwin.
2 Feinka! Mesesem eisneng talfut kelinba kese ding dim bakate, Weng be Sunbin-Got eso mewso ke alenale kale.
2 Tur i God hairi wan hima’abo tafaram matar.
3 Alik alik mesesem mesesem eisneng angom be Sunbin-Got be Weng beem teing dim kuw so kaiko, talfut kelewse kale. Feinka! Mak eisneng mak angom be sak emikel kuw talfut kelinba kese kale.
3 Tur wanawananamaim God sawar etei’imak sinafen himatar; iti sawar himamatar i etei tur wanawananamaim himatar men ta asir matar kwaneyanamih.
4 Yu kililina! Weng bete finik so bin mongom kayak keko, bomelei, bakalem akate kunum waneng nulo ailbin duyemse te. |alt="Oillamp" src="Oillamp.tif" size="col" ref="Sion 1:4"
4 Tur i yawas an anababatun, naatu iti yawas i sabuw isah marakaw bai na.
5 Duyemse kasike, ailbin be mililiw dim elo felet dan duku ailse kate, mililiw be ailbin beelo kal kelinba kese te.
5 Iti marakaw guguminamaim kusisiar, naatu gugumin men karam boro marakaw na’asabun.
6 Deiw mak ding mak kabalak e, “Sion”, dangbiliw kunum mak fitewse kale. Sunbin-Got e kunum beelo dabalase kasike,
6 God ana kob abarayan wabin John iyafar na tit;
7 e teleko, kawtiw ilo ailbin beem weng kal sang bakayem bakayem talse kale. Telei, kunum waneng banban i kalan kunum beem weng be kililiw kano, beem mongom em ailbin sang beelo “Fein!”, dangsiliw kale.
7 marakaw isan sif ruboun eorereb sabuw hinowar, naatu sabuw iyab tur hinonowar hitumatum.
8 Dangsiliw kate, Sion e ailbin beem mongom kayak bate. E ailbin weng beem kalan kunum kuw keko, ailbin weng bakayem talse kate,
8 I taiyuwin i men marakaw; i marakaw akisin ana sif narubonamih na.
9 em bakayem talse ding dim bakate, kunum waneng alik alik num dim ailomin toloke fein ailbin be kawin dim kaleelo tolomin memen kelewse kale.
9 Iti marakaw i turobe, marakaw anababatun, tafaramaim na sabuw tafahimaim ekukusisiar.
10 Feinka! Ailbin be kawin dim kale talfut kilkese kate, em kawin dim kale bise ding dim bakate, kawin kaleem kasel i elo kilele dolon keko, kal kelinba kelewsiliw kale.
10 Tur i na tafaram eo mamatar wanawananamaim ma, baise tafaram i men inanimih.
11 Feinka! E akalem Isalael angin im dim talse kate, akalem abiw kasel bi elo kulinba kelewsiliw kale.
11 I na ana tafaram tit, baise taiyuwin ana sabuw i men hibaimih.
12 Kate, nimin kunum waneng ite mak elo kalfongdeweko, “Fein!”, dangeko, elo kuliw tewe, e ilo akalem wiin so amkoko, koyemeko, Sunbin-Got em fein muluwel keyemse kale.
12 Baise sabuw afa hibai naatu wabinamaim hitumitum, naatu baibasit itih i hina God natunatun himatar.
13 Feinka! Kawtiw nu ki keko, kawin dim kaleem aul dukukemin deiw geleweko, num aul dukukemin ibolow fukunin ete kuw geleweko, mali Sunbin-Got akalem muluwel mak duku koyeminba kekabuluw te. Feinka! Mak kawin dim kaleem kawtiw im muluwel dow i nam ki keko, Sunbin-Got em muluwel kelokoliw kate, Sunbin-Got ete kuw akalem muluwel biilo duku koyemkabe te.
13 God natunatun himamatar i men orot anarara, o men orot babin aawan hairi hi’in kek tetutufu na’atube’emih, baise i God akisin anakokok sinaf i natunatun himatar.
14 Keko beli, Weng bakate kawtiw kun so kal so kunum numdiw keko, num kawin dim kale bomelei, nu em auk so kitil so be atemuwete: Alew Sunbin-Got e akalem auk so kitil so be akalem Min makmak em mutuk dim dukuse kasike, ibolow folok bin so, Sunbin-Got em fein bin so, alik alik be akalem dim weneko, belei, nu atemsuluw te.
14 Tur i na orot matar, naatu wanawanatamaim ma, ana marakaw bonamanamarin i taitin, iti marakaw bonamanamarin i God Natun ta’imonamo ebitin. Iti tur wanawanan i turobe naatu manaw kabeber awan karatan.
15 Beli, Sion e kal so kun so kunum aul kese Weng be atemeko, mali kunum waneng ilo kukuyemeko, gaaneko, bokoyemomele: “Kunum kaleem dulum elo ne bokoyemomeli: ‘Nem ibik elote toloke wiin fian so kunum mak e nemdiw bate! Em wiin e nem wiin beelo bakilewkabe kasike. Nimtew angom? Ete emisik kenembe kasike.’, yangbi te!”, yangse kale.
15 John iti orot isan fanan sib binan eo,” Iti orot ayu isan ao’oban iti enan, anamaramaim ayu iti na’at ao, ‘I ayu ufu enan i ana fair ra’at ayu natabiru, anayabin i wan ma’abo ayu atufuw.’”
16 Feinka! Kunum beem ibolow mutuk e folok ibolow so wense kasike, e sua em bamki kuluko, beem dim alik nulo kame kikis bamki fian mak akal yemense kale.
16 I wanawanan manaw kabeber karsuwei it etei ebigegewasinit, ana baigegewasin tafan baban ebitit.
17 Nimtew angom? Sua kel akate, Moses e bamki so sawa kukuyemin weng mak nulo kukuyemse kate kame, Yesus Kulais em bamki fian esik num dim teleko, nu Sunbin-Got em ibolow folok keyembe be so, em fein weng be so, alik alik be num dim elo teleko, fitewbelei, nu fein atemsuluw kasike.
17 Anayabin God ana ofafar i Moses itin, baise manaw kabeber naatu turobe i Jesu Keriso’one na.
18 Yu kililina! Mak kunum mak Sunbin-Got elo kiin so doung ateminba kese kate, akalem Alew em mit mewso alenale Sunbin-Min makmak bete kuw akalem Alew elo kilele atemeko, elo kaim dim kukuyemse kale.
18 Men yait ta God itin. baise God Natun ta’imon Tamah wanawananamaim ema’am akisinamo God bai na bebeyanamaim tasusu’ub.
19 Deiw mak ding mak e, Selusalem abiw mutuk fian ka biliw Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i bongguko, mali Sunbin-Got em am yol kunum ayem em afak kunum so, mali Elibai kunum iso, alik alik biilo Sion em mit mewso yamdaliwi, i uneko, elo dakalalomeliw: “Ku nomin kunum keko, nono kabelew kate ya?”, dangsiliw kale. Dangiwi, Sion e yan kaim dim weng mak bokoko,
19 Jew hai ukwarih Jerusalem hima’am firis afa naatu hai baibaisayah afa hiyafarih hin John hibatiy? “O i yait?”
20 kitil kuw keko, bokoyemomele: “Feinka! Nete Mesaya bate!”, yangse kale.
20 I men baifuwenamaim iyafutih, baise i mutufor bebeyanamaim eorereb, “Ayu i men Keriso.”
21 Yangei, i dakalalomeliw: “Kasike, ku kante ye? Elaisa kute sako?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Nete babo!”, yangei, i iti dakalalomeliw: “Kute Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak kute sako?”, dangeko, dakalasiliw kale. Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “Ne babo!”, yangse kale.
21 Naatu hibatiy, “Bo o i yait? Om Elizah?” John eo, “Ayu men Elizah.” Ai o dinab orot?” John iya’afutih eo, “Ayu men dinab orot.”
22 Yangei, i elo dakalalomeliw: “Kate kame, ku kante? Ku nulo bokoyema! Nimtew angom? Nulo yamdasiliw kunum i kom nulo yangbelew yan weng be wosulomin ibolow kebiliw kasike. Kame, ku nulo bokoyema! Kukalem dulum elote ku nimtew angbelew a?”, dangsiliw kale.
22 Ibanak hibatiy maiye hio, “O i yait? Ku’o anowar saise anamatabir anan iyab hiyafari anan hai tur ana’owen. O taiyuw isa boro inakubuna ananowar.”
23 Dangiwi, e Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Aisaya em sua kel fut tem bose weng mak kuluko, yan weng mak bokoyemomele:
23 John iya’afutih dinab orot Isaiah Buk Atamaninamaim kirum inu’in imaim eo, “Ayu i orot ta fanan araramaim eafa’af. Ef kwanarumutufur Regah ana remor isan!”
24 Yangei, talsiliw kawtiw biim mutuk telesiliw Falisi kunum mali mak elo dakalalomeliw:
24 Kob nayah Pharisee hiyafarih hina,
25 “Mesaya em dulum elote akal, Elaisa em dulum elote akal, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak em dulum elote akal, alik alik biim dulum elo ku ‘Ite bayo!’, angew kasike, nimtew angom ete ku mali kawtiw ilo ok da koyemkabelew a?”, dangeko, dakalasiliw kale.
25 John hibatiy, “Bo o men Keriso, o Elizah o dinab orot na’at, aisim sabuw bapataito kubitih?”
26 — ausente —
26 John hai tur eowen eo, “Ayu harewamaim sabuw bapataito abitih, Baise kwa wanawanamaim orot ta ebatabat kwa men kwaso’ob.
27 — ausente —
27 I Ayu ufu’umaim enan, an ana baibaiyon murab men gewasu boro anarufamen.”
28 Kanese sang be Betani abiw Yoldan bang mali kel kanese kale. Ka kel bomelei, Sion e mali kawtiw ilo ok da koyem kebise kale.
28 Iti sawar etei i Bethany himatar harew Jordan sisibin veya yeninane, John sabuw bapataito bitihimaim.
29 Beli, iti aneng danse ding dim bakate, Yesus e talbelei, Sion e elo atemse kale. Atemeko, bokolomele: “Yu atemoliwka! Kawin dim kaleem kasel num sili sili kukuw sak misim kuw kulu koyemoke Sunbin-Got em Siwsiw Men be ka talbe te!
29 Mar to John nuw Jesu nan itin eo, “Kwanuw God Ana Lamb tafaram ana kakafin bosairenayan enan kwa’itin!”
30 Kunum beem dulum elo ne yulo bokoyemomeli: ‘Nem ibik elote wiin fian so kunum mak toloke te!’, yangsi te. Nimtew angom? Yem u nelo namkulinba kebu ding dim bakate, kunum be alenale kasike.
30 Iti orot isan ao’orereb anamaramaim iti na’atube ao, ‘Orot ayu ufu’umaim enan i ana fair ra’at kwanekwan, anayabin i wan ma’abo ayu a tufuw.’
31 Sua kel akate, ne kunum beem dulum elo ‘E nomin kunum yake!’, angeko, akokow kebisi kate, yu kilele kililoliwka! Nakalem ete kunum beem mongom ete teleko, Isalael kawtiw yulo ok da koyemkabi kasike, alik alik yu elo atemeko, kilele kal kelewoliwka!”, yangse kale.
31 Ayu taiyuwu auman iti orot men asu’ub, baise anayabin nati isan ayu harewamaim sabuw bapataito abitih imaim Israel sabuw isah tirerereb hitaso’ob’.
32 Yangeko, iti weng makso bokoyemomele: “Feinka! Ne atemite: Sunbin-Finik e awon abim atew bile teleko, Yesus em dim teinei, ne atemsi te. Keko beli, Sunbin-Finik be diwkuw eso alakabe te.
32 Naatu John iti tur eorereb. “Ayu Anunin mamu imag na’atube marane ra’iy naatu i tafanamaim mamara’at aitin.
33 Sua kel akate, ne kunum beem dulum elo ‘E nomin kunum yako?’, angeko, akokow kebisi kate, Sunbin-Got em nelo namdako, ok dakamin kunum kenemse ding dim bakate, e bokonemomele: ‘Kaneem dim elo Sunbin-Finik em dim teleko, teinei, ku atemew tewe, ku kunum beem dulum elo kal kelewete: Kunum be teleko, kawtiw biilo Sunbin-Finik so ok da koyemin atew keyemoke te.’, nangse te.
33 Ayu iti orot i boro men ataso’ob, baise God iyunu ana harewamaim sabuw bapataito abitih i au tur eowen, ‘Orot yait Anunin nara’iy tafanamaim namara’at ina’i’itin, i boro Anun Kakafiyinamaim bapataito nitih.’”
34 Nangei, ne bokonemse eisneng be fein kiinwalako, atemeko, kame yulo kilele bokoyemomeli: ‘Feinka! Kunum be Sunbin-Got em Min ete te!’, yangbi te.”, yangse kale.
34 John eo, “Ayu aitinika naatu ao’orereb iti i God Natun.”
35 Iti aneng danse ding dim bakate, Sion so, akalem gelewkabiliw kunum alew mak iso, alik alik i moko,
35 Ana martot John iban maiye ana bai’ufununayah orot rou’ab bairi hina efan ta’imonamaim hibatabat.
36 Yesus unbelei, i atemsiliw kale. Atemiwi, Sion e Yesus em dulum elo atemeko, aso ilo bokoyemomele: “Sunbin-Got em Siwsiw Men bakate!”, yangse kale.
36 Naatu Jesu na natabirih inan i’itin anamaramaim, John eo, “God ana Lamb enan kwa’itin!”
37 Yangei, aso i em yangse weng be kiliko, Sion elo koleweko, Yesus elo gelewsiliw kale.
37 Anamaramaim bai’ufununayah orot rou’ab iti hinonowar, i hairi Jesu hi’ufunun.
38 Gelewsomeliwi, Yesus e famdes angeko, ilo yetemeko, bokoyemomele: “Yu nimtew fenbiliw a?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Alabai! Ku nal kel akal kembelew a?”, dangsiliw kale. (Kibulu weng “Alabai” beem mongom e kanekote: “Kukuyemin Kunum”.)
38 Jesu nunutabir, orot rou’ab hibi’ufunun itih naatu ibatiyih, “Kwa abistan kwakokok?”
39 Dangiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Yu netebam telina!”, yangse kale. Yangei, i fein uneko, Yesus em ka be atemeko, ding be eso ka kel alenaliw kale.
39 I iya’afutih eo, “Kwanatan, kwa taiyuw efan kwa’itin.”
40 Keko beli, aso biim mak kunum mak e Andulu ete kale. E Saimon Fita em awkunum ete kale.
40 John abistan eo’o orot rou’ab hinowar Jesu hibi’ufunun orot ta i Andrew, Simon Peter tain
41 Keko beli, e fongate akate awkunum Saimon elo atebam uneko, bokolewomele: “Kutaka! Nu Mesaya elo atemuw te!”, dangse kale. (“Mesaya” em weng mongom ete “Kulais” ete te.)
41 Andrew Jesu bihamiy ufunamaim wantoro’ot i tuwah Simon nuwih, naatu tita’ur ana tur eowen, “Ayu i Roubininenayan atita’ur, nati i Keriso.”
42 Dangeko, Saimon elo Yesus em mit mewso debele telei, e elo atemeko, bokolewomele: “Kute Sion em min Saimon kate, mali i kulo ‘Sefas’, kangokoliw te!”, dangse kale. (Kibulu weng sin “Sefas” beem mongom ete “Fita” ete te. Gilik weng sin “Fita” beem mongom ete “Feis Tum” te.)
42 Naatu Andrew tuwah Simon nawiy in Jesu biyan tit.
43 — ausente —
43 Ana marto, Jesu au Galilee namih bobogaigiwas, Philip tita’ur naatu iu, “Kuna kwi’ufnunu tan.”
44 — ausente —
44 Philip ana tafaram i Betsaida, Andrew tuwah Peter bairi hai bar merar ta’imon.
45 Dangei, Filiw e Nataniel elo fenem uneko, bokolewomele: “Nakunum kutaka! Moses em sua kel fut tem bolei, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ikati bakayemsomeliwi, alik alik biim kunum beem dulum elo weng angenkakawkabiliw kunum beelo fein atemuw te! Kunum be Yosew em min Yesus keko, Nasalet abiw mutuk fian beem kayak ete te.”, dangse kale.
45 Philip na Nathanael tita’ur naatu iu, “Iti orot isan Moses Buka Atamaninamaim eo kikirum naatu dinab oro’orot auman hikikirum i boun atita’ur, iti orot tamah i Joseph ana bar ana merar i Nazareth.”
46 Dangei, Nataniel e yan weng bokolewomele: “Eke! Ken ati eisneng mak Nasalet abiw mutuk fian kalote talfut keloke sako? Babo!”, dangse kale. Kate, Filiw e bokolewomele: “Ku elo atebam tololewka!”, dangse kale.
46 “Nazareth! Sawar gewasin ta boro imaim namatar?” Nathanael ibat.
47 Dangei, aso i fein uneko, Yesus em mit mewso unsiliw ding dim bakate, Yesus e Nataniel atemeko, elo bokolewomele: “Yakai! Fein Isalael kunum mak talaka! Kunum beem ibolow mutuk e dasuw ibolow gel so mak banim te!”, dangse kale.
47 Anamaramaim Jesu nuw Nathanael nan itin, isan eo, “I turobe Israel mowan, i orot ana yawas gewasin men baifufuwenayan.”
48 Dangei, e dakalalomele: “Ku nelo kal keko, kilele dolon kenemew sako?”, dangei, e yan weng bokolewomele: “Kakunum Filiw kulo gaakeminba kese ding dim kabalak e, ais fik beem mongom mit ka teinbelewi, ne katemsi te.”, dangse kale.
48 Nathanael ibatiy, “O mi’itube ayu isu’ubu?”
49 Dangei, Nataniel e bokolewomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Kute fein Sunbin-Got em Min kute te! Feinka! Ku Isalael kawtiw num emisik kamok fian kebelew te!”, dangse kale.
49 Imaibo Nathanael eorereb eo, “Rabbi, Bai’obaiyenayan o i God Natun! o i Israel hai Aiwob.”
50 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ku nem fik ais kangbi weng be kiliko, nelo ibolow fein nangbelew kate, ku beelo bakilewoke auk so kitil so eisneng fian banban makso atemokolew te.
50 Jesu eo, “O i tumatum anayabin ayu a tur aowen o i ai fig an ima’am ait. O boro sawar gagamihika ina’itan men iti i’i’itin na’atube.”
51 Feinka! Alik yu nem weng kale kilele kililoliwka! Yu atemiwete: Abiil tikin busuko, Sunbin-Got em yemdakamin finik i Kawtiw Aul nem dim unem tele kemiwi, yu yetemokoliw te.”, yangse kale.
51 Tur tafan ya’abar maiye eo, “Turobe a tur ao’owen, kwa boro mar ana etawan nabotawiy, naatu God ana tounamatar Orot Natun biyanamaim hinayen hinarara’iy kwana’itih.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.