João 18
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH
1 Dangeko beli, Aatim eso weng bakabe weng be banimse ding dim bakate, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik i im biliw am be koleweko, Kidolon ok bang dikeko, musun mali kawyak elo unsiliw kale.
1 Depois de fazer essa oração, Jesus saiu com os discípulos e foi para o outro lado do riacho de Cedrom. Havia ali um jardim, onde Jesus entrou com eles.
2 Sua kel akate, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik bi banban ding e makuw kalo unebisiliw kasike, maka im teing dim dalomin kunum Sudas akati aneng be kilele kal kese kale.
2 Judas, o traidor, conhecia aquele lugar porque Jesus tinha se reunido muitas vezes ali com os discípulos.
3 Keko beli, Sudas e mali Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum ikal, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Falisi kunum iso, alik alik biim weng afak kunum mali ikal, kunum alik alik biilo yemde unei, i ilam so, yongom dong so, aileko, on balam aluweko, musun dim kalo unsiliw kale.
3 Então Judas foi ao jardim com um grupo de soldados e alguns guardas do Templo mandados pelos chefes dos sacerdotes e pelos fariseus . Eles estavam armados e levavam lanternas e tochas.
4 Kate, Yesus e kanelewokoliw eisneng be kilele dolon keko, kal kese kasike, e im mit mewso uneko, dakalalomele: “Wee! Yutaka! Yu kanelo fenem talbiliw a?”, yangse kale.
4 Jesus sabia de tudo o que lhe ia acontecer. Por isso caminhou na direção deles e perguntou:
5 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nasalet abiw mutuk kunum Yesus elo te!”, dangsiliw kale. Beem ding dim bakate, Yesus elo maka im teing dim da kolomin kebe kunum Sudas be iso makuw im mit mobelei, atemse kale.
5 — Jesus de Nazaré! — responderam. Judas, o traidor, estava com eles.
6 Atemse kate, e ilo yan weng bokoyemomele: “Ne nakalem te.”, yangse kale. Yangei, i em yan weng be kiliko, yol angeko, ibiksin uneko, mit kuminsiliw kale.
6 Quando Jesus disse: “Sou eu”, eles recuaram e caíram no chão.
7 Kuminiwi, e ilo iti dakalalomele: “Yu kanelo fenem talbiliw a?”, yangei, i iti yan weng bokolewomeliw: “Nasalet abiw mutuk kunum Yesus elo te!”, dangsiliw kale.
7 Jesus perguntou outra vez: — Jesus de Nazaré! — tornaram a responder.
8 Dangiwi, e iti yan weng bokoyemomele: “Bokoyemi eli! Nesik bi kale eli! Yu nelo fenem teliw tewe, mali kunum bi koyemiw kano, i unoliwka!”, yangse kale.
8 Jesus disse:
9 Yangse kasike, sua em angse weng “Nelo dunemselew kunum gel mak nam koyemi te.”, angse weng be fein dem so keloke kasike.
9 Jesus disse isso para que se cumprisse o que ele tinha dito antes: “Pai, de todos aqueles que me deste, nenhum se perdeu.”
10 Kate, beem ding dim bakate, Saimon Fita e sakam dang atul nam tiakim mak de talse kale. De telesomi, elo kuluko, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel em aluwkabe kunum Malkus beem yuk dulum em kalun kak takas kelewse kale.
10 Aí Simão Pedro tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou a orelha direita dele. O nome do empregado era Malco.
11 Kelewei, Yesus e Fita elo bokolewomele: “Kanemokolew te! Sakam dang be kuluko, sakam dang aom tem elo yolol kelewa! Feinka! Ne Aatim em kanenemoke ilum e fein kulomin kebi kasike!”, dangse kale.
11 Mas Jesus disse a Pedro:
12 Dangeko beli, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum biso, ikalem kak kunum iso, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum im weng afak kunum iso, alik alik bi bongguko, Yesus elo sok so nit net keleweko,
12 Em seguida os soldados, o comandante e os guardas do Templo prenderam Jesus e o amarraram.
13 Anas em fukun de unsiliw kale.
13 Então o levaram primeiro até a casa de Anás. Anás era o sogro de Caifás, que naquele ano era o Grande Sacerdote .
14 Sua kel e, Kaiafas be Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum ilo bokoyemomele: “Makmak kunum mak kawtiw alik alik num gomet em dulum elo kuane tewe, alik alik mali nu ken abin kulusomeluwi, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum i kawtiw banso mak nam yeniw te.”, yangse kale.
14 Caifás era quem tinha dito aos líderes judeus que era melhor para eles que morresse apenas um homem pelo povo.
15 Keko beli, Saimon Fita so, mali Yesus em gelewkabe kunum eso, aso i Yesus elo anggeleweko, am yol em kunum ayem sel beem am dim kalo unsiliw kale. Unesomeliwi, gelewkabe kunum be kunum ayem sel beelo kal kelewbe kasike, e ki kelei, iso makuw am wati taw kawtem unsiliw kale.
15 Simão Pedro foi seguindo Jesus, junto com outro discípulo. Esse discípulo era conhecido do Grande Sacerdote e por isso conseguiu entrar no pátio da casa dele junto com Jesus.
16 Kate, Fita e wati abisom dim ka kel kut kel mose kale. Mosomelei, wati taw kawtem unse gelewkabe kunum be wati abisom beem atebu waneng ulo weng mak bokoumei, u “Kenka!”, dangui, Fita akati am wati beem mamget elo matem talse kale.
16 Mas Pedro ficou do lado de fora, perto da porta. O outro discípulo, que era conhecido do Grande Sacerdote, saiu e falou com a empregada que tomava conta da porta. Então ela deixou Pedro entrar
17 Telei, waneng bu Fita elo atemeko, dakalalomelu: “Kutaka! Ku Yesus eso makuw kakabelew kunum kute te!”, dangui, e yan weng mak bokoumomele: “Babo! Nete babo!”, wangse kale.
17 e lhe perguntou: — Você não é um dos seguidores daquele homem? — Eu, não! — respondeu ele.
18 Beem ding dim bakate, asolow so ding kese kasike, kunum ayem sel beem weng afak kawtiw so, mali wonuk so kunum biso, alik alik i asolow ais abuleko, aisiw kel mo fakalabiliwi, Fita akati uneko, iso makuw im mamyak mewso mose kale.
18 Por causa do frio, os empregados e os guardas tinham feito uma fogueira e estavam se aquecendo de pé, em volta dela. Pedro estava de pé, no meio deles, aquecendo-se também.
19 Keko beli, am kawtem kel, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel e Yesus elo akalem gelewkabiliw kunum im dulum so, akalem kukuyemkabe weng em dulum so, alew beem dulum elo dakalase kale.
19 O Grande Sacerdote fez algumas perguntas a Jesus a respeito dos seus seguidores e dos seus ensinamentos.
20 Dakalalei, Yesus e yan weng mak bokolewomele: “Kawtiw alik alik im kiin dim fitew kaim dim kuw bakayembisi te. Diwkuw diwkuw ne nukalem wensankabiliw am tem so, am yol aneng so, ka kel kuw kukuyemsomi, tal dim kel ne weng gel mak bokoyeminba kebisi te.
20 E Jesus respondeu:
21 Kasike, nimtew angom ete ku nakalem elo iti dakalakabelew a? Ku nem weng kilikabiliw kawtiw ilo dakalalew kano, i kilele yan weng bokokemokoliw te.”, dangse kale.
21 Então, por que o senhor está me fazendo essas perguntas? Pergunte aos que me ouviram, pois eles sabem muito bem o que eu disse a eles.
22 Dangei, ka mobe weng afak kunum mak Yesus elo kiinguen dim an feiw baka keleweko, bokolewomele: “Wee kutaka! Ku kanelom wangweng kunum ayem sel beelo kaneko weng be bakalew bokolew te!”, dangse kale.
22 Quando Jesus disse isso, um dos guardas do Templo que estavam ali deu-lhe uma bofetada e disse: — Isso é maneira de falar com o Grande Sacerdote?
23 Dangei, Yesus e bokolewomele: “Ne wa weng mak bokolewi tewe, wa weng bokolew kebi weng be ku kame kiol kuw kaim dim dala! Kate, wa weng bokolinba keli tewe, ku kanelom nelo nen feiw konemokolew te!”, dangse kale.
23 — Se eu disse alguma mentira, prove que menti! — respondeu Jesus. — Mas, se eu falei a verdade, por que é que você está me batendo?
24 Dangei, Anas e Yesus elo Kaiafas em mit elo dabalase kale.
24 Depois Anás mandou Jesus, ainda amarrado, para Caifás, o Grande Sacerdote.
25 Keko beli, Fita em aisiw kel moko, ais mamin kuluse ding dim bakate, mali kawtiw i elo dakalalomeliw: “Kutaka! Ku kunum mew beem gelewkabelew kunum kute sako?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Nete babo!”, yangse kale.
25 Pedro ainda estava lá, de pé, aquecendo-se perto do fogo. Então lhe perguntaram: — Você não é um dos seguidores daquele homem? — Não, eu não sou! — respondeu ele.
26 Yangei, kunum ayem sel beem aluwbamin kunum mak e bokolewomele: “Ei! Kameem elo aluw kembuluw ding dim bakate, ku eso makuw musun ka kel belewi, ne katem kembi te!”, dangse kale. Dangse kunum be Fita em kalun takas okilewse kunum beem angin kelewse kunum ete kale.
26 Um dos empregados do Grande Sacerdote , parente do homem de quem Pedro tinha cortado a orelha, perguntou: — Será que eu não vi você com ele no jardim?
27 Dangei, Fita e iti “Babo! Nete bate!”, dangse kale. Em dangbe ding dim bakate, fongate akate awon kakaluk mak gaanse kale.
27 E outra vez Pedro disse que não. E no mesmo instante o galo cantou.
28 Beli, iti aneng danei, kutim mililiw ding dim bakate, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i Kaiafas em am be koleweko, Yesus elo Ulom abiw mutuk fian em Sudia aneng fian atemalakabe kamok Failat em fukun elo dabalasiliw kale. Kate Suda kunum bi finganeko, ibolow fukunomeliw: “Nu Suda kawtiw num ibik be kamok beem am kawtem unuw tewe, nu Sunbin-Got em kiin dim e sen so kebomi, ki keko, Abanggayemse Ding ibolow fukunkabuluw em wanin waninba kelokoluw sako!”, ange ange keko, kakow kunum beem am kawtem uninba kesiliw te.
28 Depois levaram Jesus da casa de Caifás para o palácio do Governador romano. Já era de manhã cedo. Os líderes judeus não entraram no palácio porque queriam continuar puros , conforme a religião deles; pois só assim poderiam comer o jantar da Páscoa .
29 Kesiliw kasike, kamok Failat akalem ete kut elo teleko, ilo dakalalomele: “Kunum beem sen e nimtew ete dange kembiliw a?”, yangse kale.
29 Então o governador Pilatos saiu, foi encontrar-se com eles e perguntou: — Que acusação vocês têm contra este homem?
30 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Kunum be wa kelinba kele tewe, nu elo kom fukun debele telinba keluw tew te!”, dangsiliw kale.
30 Eles responderam: — O senhor acha que nós lhe entregaríamos este homem se ele não tivesse cometido algum crime?
31 Dangiwi, e bokoyemomele: “Kasike, yu elo debele uneko, yukalem sawa weng em dulum elo diweko, geelewina!”, yangse kale. Yangei, i bokolewomeliw: “Kate Ulom abiw mutuk fian kawtiw yute kuw ki keko, kunum mak elo ‘Aliw kano, e kuanoka!’, dangbiliw te.”, dangsiliw kale.
31 Pilatos disse: — Levem este homem e o julguem vocês mesmos, de acordo com a Então eles responderam: — Nós não temos o direito de matar ninguém.
32 Dangsiliw kasike, Yesus em sua kel bokoyemse weng e “Ne beem deiw elo kuanoki te!”, angse weng be fein ki keloke te.
32 Isso aconteceu assim para que se cumprisse o que Jesus tinha dito quando falou a respeito de como ia morrer .
33 Keko beli, Failat e iti am kawtem unei, i Yesus elo em mit dabalaliwi, e elo dakalalomele: “Kute Suda kawtiw im kamok fian kute sako?”, dangeko, dakalalei,
33 Pilatos tornou a entrar no palácio, chamou Jesus e perguntou: — Você é o rei dos judeus?
34 e yan weng bokolewomele: “Kukalem ibolow fukunin kuw nelo dakalakabelew sako? Bani, mali im nem dulum elo kangsiliw em sang beem dulum elo nelo dakalakabelew a?”, dangse kale.
34 Jesus respondeu:
35 Dangei, e yan weng bokolewomele: “Ne Suda kunum bate! Kukalem kawtiw so, kukalem kak yetebiliw kunum iso, ite kuw geekemsomi, nem fukun kamda kembiliw te. Ku nono keselew kate ya?”, dangse kale.
35 — Por acaso eu sou judeu? — disse Pilatos. — A sua própria gente e os chefes dos sacerdotes é que o entregaram a mim. O que foi que você fez?
36 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ne kawin dim kaleem emisik kamok mak kelinba bi te! Kawin dim kasel im kamokim mak keli tewe, nem nenggelewkabiliw kunum waneng i genesomi, nelo dokonemeko, ‘Suda im kak yetebiliw kunum i nelo nam auliw te!’, angokoliw te. Kate, ne kawin dim kaleem kamok fian kelinba bi te.”, dangse kale.
36 Jesus respondeu:
37 Dangei, Failat e dakalalomele: “Kasike, ku emisik kamokim fian mak kute sako?”, dangei, e yan weng bokolewomele: “Noya! Emisik kamokim fian nete te! Beem dulum elote dukuluk angomi, kawin dim kale kel fitewsi te. Fitewsomelii, kawin dim kaleem kasel ilo fein em dem bakayem telsi te. Kebomelii, nimin kunum waneng ite mak fein weng bakamin elo ibolow kelewiw tewe, i nem bokoyemkabi weng kale kiliko, fein wosukabiliw te.”, dangse kale.
37 — Então você é rei? — perguntou Pilatos.
38 Dangei, Failat e bokolewomele: “Yake! Fein em dem e kante kal yake!”, dangeko, dangse kale. Dangei, e iti kut elo uneko, ka biliw kawtiw ilo bokoyemomele: “E sen gel so banim kunum ete te!
38 — O que é a verdade? — perguntou Pilatos. Depois de dizer isso, Pilatos saiu outra vez para falar com a multidão e disse: — Não vejo nenhum motivo para condenar este homem.
39 Kate nukalem kukuw gelewuma! Diwkuw diwkuw, yom Abanggayemse Ding ibolow fukunkabiliw ding dim kabalak e, ne sok am biliw kunum makmak kuluko, yom dim elo kut da kolewkabi kasike kame, ne Suda kawtiw yom emisik kamok Yesus beelo gula koleweko, duyemoki te. Be ken meni, ba?”, yangeko, dakalase kale.
39 Mas, de acordo com o costume de vocês, eu sempre solto um prisioneiro na ocasião da Páscoa . Vocês querem que eu solte para vocês o rei dos judeus?
40 Dakalalei, ka biliw kawtiw i iti gaanin fian makuw keko, gaanomeliw: “Babo! Kunum bete bate! Balabas ete duyema! Balabas ete duyema!”, dangsiliw kale. Kate, Balabas e yakut kunum keko, kawtiw ilo yemin kunum alenale kale.
40 Todos começaram a gritar: — Não, ele não! Nós queremos que solte Barrabás! Acontece que esse Barrabás era um criminoso.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.