João 13
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT
1 — ausente —
1 Antes da festa da Páscoa, Jesus sabia que havia chegado sua hora de deixar este mundo e voltar para o Pai. Ele tinha amado seus discípulos durante seu ministério na terra, e os amou até o fim.
2 — ausente —
2 Estava na hora do jantar, e o diabo já havia instigado Judas, filho de Simão Iscariotes, a trair Jesus.
3 Im wansiliw ding dim bakate, Yesus e kilele kal kelete: Sunbin-Got e elo akalem wiin so amkoko, alik alik mesesem mesesem eisneng angom be akalem teing dim elo dulewei, “Ne Sunbin-Got kolew talsi kate, iti em mit mewso katem unoki kai!”, angeko, ibolow fukunse kate,
3 Jesus sabia que o Pai lhe dera autoridade sobre todas as coisas e que viera de Deus e voltaria para Deus.
4 e akalem teinse dim e fokfok moko, wiin banim weng afak kunum imdiw keko, ilim tikin ilim minggise be gulok koleweko, yewelomin ilim mak akalem dim elo falal falal kelewse kale.
4 Assim, levantou-se da mesa, tirou a capa e enrolou uma toalha na cintura.
5 Falal keleweko, yan gingin ok kuluko, akalem gelewkabiliw kunum im yan gingyemeko, yewelomin ilim be so yewel tiow keyemse kale.
5 Depois, derramou água numa bacia e começou a lavar os pés de seus discípulos, enxugando-os com a toalha que estava em sua cintura.
6 Keyemsomelei, Saimon Fita em dim talse ding dim bakate, kunum be bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Nem yan akal gingnemokolew sako? Babo! Ku kanelom nem yan be gingnemokolew te!”, dangei,
6 Quando Jesus chegou a Simão Pedro, este lhe disse: “O Senhor vai lavar os meus pés?”.
7 e yan weng bokolewomele: “Kame akate ku nem kanebi eisneng be dolon kelinba kebelew kate, ibik ete, akokow kebelew beem mongom e ku kilele kal keko, dolon kelokolew te.”, dangse kale.
7 Jesus respondeu: “Você não entende agora o que estou fazendo, mas algum dia entenderá”.
8 Dangei, Fita e kitil keko, bokolewomele: “Babo! Ku nem yan be kanelom gingnemokolew te!”, dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Ne kom yan gingkeminba keli tewe, ku nem angin keko, neso fewtokolinba kelew te.”, dangse kale.|alt="Jesus washing feet" src="IB04150.tif" size="col" ref="Sion 13:8"
8 “Lavar os meus pés? De jeito nenhum!”, protestou Pedro. Jesus respondeu: “Se eu não os lavar, você não terá comunhão comigo”.
9 Dangei, e gaaneko, bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Kaneko kasike nem yan ete kuw bate! Nem teing akal, kak akal, alik alik be bongguko, gingnemolewka!”, dangse kale.
9 Simão Pedro exclamou: “Senhor, então lave também minhas mãos e minha cabeça, e não somente os pés!”.
10 Dangei, e bokolomele: “Nimin kunum ite mak sua kel akate ok so kuoliw tewe, im kal dim e kais nam kese kasike, akalem yan im dulum elote kuw ‘Tawal gingeko, yeweloliwka!’, angakabiliw te.
10 Jesus respondeu: “A pessoa que tomou banho completo só precisa lavar os pés para ficar totalmente limpa. E vocês estão limpos, mas nem todos”.
11 Yesus e elo maka im teing dim daloke kunum beelo kilele kal kelewse kasike, e mongom silel bokolomele: “Alik yom ibolow mutuk tem e kais nam kelinba kebiliw te.”, angse kasike.
11 Pois Jesus sabia quem o trairia. Foi a isso que se referiu quando disse: “Nem todos vocês estão limpos”.
12 Angeko, kaneyemsomi, akalem tikin ilim iti kuluko, minggiko, teineko, ka biliw kunum alik alik ilo dakalalomele: “Yu nem kanebi eisneng be kal keko, dolon kebiliw a?”, yangeko, dakalaleko, bokoyemomele:
12 Depois de lavar os pés deles, Jesus vestiu a capa novamente, retornou a seu lugar e perguntou: “Vocês entendem o que fiz?
13 “Yu nelo kiol weng bokonemeko, ‘Kukuyemin kunum kutaka!’, ‘Kamok Fian kutaka!’, nangakabiliw te. Be fein nakalem ete kasike.
13 Vocês me chamam ‘Mestre’ e ‘Senhor’, e têm razão, porque eu sou.
14 Keko kasike, yukati yukalem ‘Kukuyemin kunum!’, ‘Kamok Fian!’, nangakabiliw kunum nakalemdiw kesomi, mali im yan akati gingyemoliwka!
14 E uma vez que eu, seu Senhor e Mestre, lavei seus pés, vocês devem lavar os pés uns dos outros.
15 Fein! Ne yom yomtolo kunum kebomelii, yu nem kukuyembi beemdiw mali kawtiw ikati kelew kelew kemoliwka!
15 Eu lhes dei um exemplo a ser seguido. Façam como eu fiz a vocês.
16 Yu kilele ibolow fukunina! Weng afak kebiliw kawtiw i ikalem kak kawtiw im afak keko, kekabiliw te. Beemdiw yemdasiliw kawtiw i ikalem yemdaliw kawtiw im afak keko, kekabiliw te. Yu nem yamdali kawtiw yute te.
16 Eu lhes digo a verdade: o escravo não é maior que o seu senhor, nem o mensageiro é mais importante que aquele que o envia.
17 Yu nem weng kale kiliko, kilele kal keko, gelewiw tewe, yu fein kalfongeko, kakatemoliwka!”, yangse kale.
17 Agora que vocês sabem estas coisas, serão felizes se as praticarem.”
18 Yangeko beli, Yesus e iti weng mak bokoyemomele: “Yu kililina! Ne alik alik yulo nakalem wiin so amkoko, gaayemi kate, nem yangbi weng be ne alik alik yom dulum elo bokoyeminba keli te. Feinka! Sunbin-Got em fut tem bose weng beem dem gilalomin em mongom ete maka kunum mak akati nakalem wiin so amkosi te. Nimtew angom? Sunbin-Got em fut tem bose weng be kanekote:
18 “Não digo estas coisas a todos vocês; conheço os que escolhi. Mas isto cumpre as Escrituras que dizem: ‘Aquele que come do meu alimento voltou-se contra mim’.
19 Kaneloke eisneng be, ne kame yulo bakayembi kasike, beem kaneloke ding dim kabalak e, yu atemeko, kal kelokoliw te. Kal kebomi, nem kame yangi wiin ‘Ne nakalem ete.’ iti ibolow fukuneko, ‘Fein! Akalem ete kai!’, nangokoliw te.
19 Eu lhes digo isso de antemão, para que, quando acontecer, vocês creiam que eu sou aquele de quem falam as Escrituras.
20 Yu kilele kililina! Nimin kunum waneng ite mak, nem yemdaloki kunum waneng ilo kalfongyemeko, ikalem am da koyemiw tewe, i kanebiliw be nakalem dim akati kenemiw te. Keko beli, i namdase Aatim elo akati beemdiw kaneliw te.”, yangse kale.
20 Eu lhes digo a verdade: quem recebe aquele que envio recebe a mim, e quem recebe a mim recebe o Pai, que me enviou”.
21 Em yangse ding dim bakate, akalem ibolow mutuk e kal ilum fian mak kesomi, kiin dim weng mak bokoyemomele: “Yu kililina! Yukalem mak kunum mak nelo maka im teing dim da konemoke te!”, yangse kale.
21 Então Jesus sentiu profunda angústia e exclamou: “Eu lhes digo a verdade: um de vocês vai me trair!”.
22 Yangei, akalem gelewkabiliw kunum i yol angeko, ikalem ateme ateme keko, “Kan elo dangbe yake?”, ange ange kesiliw kale.
22 Os discípulos olharam uns para os outros, sem saber a quem ele se referia.
23 — ausente —
23 O discípulo a quem Jesus amava ocupava o lugar ao lado dele à mesa.
24 — ausente —
24 Simão Pedro lhe fez um sinal para que perguntasse a quem Jesus se referia.
25 Dangei, e fein Yesus em mit mewso mewso keko, awkol weng elo dakalalomele: “Kamok Fian kutaka! Kan elote dangbelew a?”, dangse kale.
25 Então o discípulo se inclinou para Jesus e perguntou: “Senhor, quem é?”.
26 Dangei, e yan weng bokolewomele: “Belet wanin atuk kale ok abal atew beem tem kabalak dako, atuk beelo duloki kunum bete te.”, dangeko, kanelewsomi, Iskaliot abiw kayak Saimon em min Sudas elo dulewse kale.
26 Jesus respondeu: “É aquele a quem eu der o pedaço de pão que molhei na tigela”. E, depois de molhar o pedaço de pão, deu-o a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Dulewei, Seten-Ataanim e fongate akate Sudas em ibolow mutuk tem talse kale. Telei, Yesus e Sudas elo bokolewomele: “Ku fongate akate ‘Kanelo yo!’, angew eisneng be kame kelolewka!”, dangse kale.
27 Quando Judas comeu o pão, Satanás entrou nele. Então Jesus lhe disse: “O que você vai fazer, faça logo”.
28 Ka tein fakalabiliw kunum i em dangse weng be kilisiliw kate, i “E nimtew weng bakabe yake!”, angeko, akokow kesiliw kale.
28 Nenhum dos outros à mesa entendeu o que Jesus quis dizer.
29 Nimtew angom? Sudas e ikalem on kisol tum win atemalakabe kunum kese kasike, mali i ibolow fukunomeliw: “Finengdakamin ding em wanin wanomin ‘Iti wem unoka!’, dangbe kai!”, angiwi, mali i “Em banim kawtiw ‘Ilo tum win dukayem unoka!’, dangbe kai!”, ange ange keko, ibolow fukunsiliw kale.
29 Como Judas era o tesoureiro, alguns imaginaram que Jesus tinha mandado que ele comprasse o necessário para a festa ou desse algum dinheiro aos pobres.
30 Keko beli, kutiliw kese ding dim bakate, Sudas e im teinbiliw dim be koleweko, fokfok moko, kut elo unse kale.
30 Judas saiu depressa, e era noite.
31 Em kut elo unse ding dim bakate, Yesus e weng mak iti bokoyemomele: “Kameem ding dim bakate, Kawtiw Aul wiin fian so keneme te. Kenemei, Sunbin-Got akati nem kaneloki eisneng beem mongom ete wiin fian so kuloke te.
31 Assim que Judas saiu, Jesus disse: “Chegou a hora de o Filho do Homem ser glorificado e, por causa dele, Deus será glorificado.
32 Nem kaneloki beem mongom ete wiin fian kuloke ding dim kabalak e, e nelo iti wiin fian dunemoke te. Kaneloke ding dim be, kame mewso kele te.
32 Uma vez que Deus recebe glória por causa do Filho, ele dará ao Filho sua glória, de uma vez por todas.
33 Nem ibolow fian duyemkabi nakunum kumel yutaka! Sukum ding kuw kelei, ne yuso makuw kale kel kakabi te. Ibik kabalak e, yu nelo fen anung anung kenemokoliw kate, sua kel Suda kawtiw num kak yetebiliw kunum ilo yangsi beemdiw kame yukati iti bokoyembi te. Nem unoki aneng be yu ki keko, nam nenggelew teliw te.
33 Meus filhos, estarei com vocês apenas mais um pouco. E, como eu disse aos líderes judeus, vocês me procurarão, mas não poderão ir para onde eu vou.
34 Ne yulo sawa kikis weng mak dukayembi te. Sawa kikis be kanekote: Yu mali nelo ‘Fein!’, nangbiliw kunum waneng ilo ibolow mutuk fian dulew dulew kukuw gelewemoliwka! Nem yulo ibolow mutuk fian so duyemkabi beemdiw yukati mali fein ibolow so kunum waneng ilo kanemboliwka!
34 Por isso, agora eu lhes dou um novo mandamento: Amem uns aos outros. Assim como eu os amei, vocês devem amar uns aos outros.
35 Kanembiw tewe, kawin kaleem kawtiw alik alik i yom kukuw be atemeko, kal keliwete: Yu nem nenggelewkabiliw kunum waneng kebiliwi, i kilele kal kelokoliw te.”, yangse kale.
35 Seu amor uns pelos outros provará ao mundo que são meus discípulos”.
36 Yangei, Saimon Fita e Yesus elo dakalalomele: “Wee! Kamok Fian kutaka! Ku nal elo unomin kebelew a?”, dangei, e yan weng bokolewomele: “Kameem ding kale, ku neso nam unew kate, ibik ete, ku nelo nenggelew tolokolew te.”, dangse kale.
36 Simão Pedro perguntou: “Para onde o Senhor vai?”. Jesus respondeu: “Para onde vou vocês não podem ir agora, mas me seguirão mais tarde”.
37 Dangei, e bokolewomele: “Babo! Nimtew angom ete ne kame ki keko, nam kenggelew teli a? Kamok Fian kutaka! Ne kom abin kuluko, kuanomin memen kebi kale eli!”, dangse kale.
37 “Senhor, por que não posso ir agora?”, perguntou ele. “Estou disposto a morrer pelo senhor.”
38 Dangei, e yan weng bokolewomele: “Ku nem abin kuluko, kuanomin memen kebelew a? Ku kilele kilila! Kutim mililiw keko, awon kakaluk gaaninba bele ding dim kabalak e, alemsal kel ding e, ku nem wiin wokiw da konemokolew te.”, dangse kale.
38 “Morrer por mim?”, disse Jesus. “Eu lhe digo a verdade, Pedro: antes que o galo cante, você me negará três vezes.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.