Hebreus 9

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Nakunum kumel kunum waneng yutaka! Emisik kulusuluw kitakamin weng bakati kawin dim kaleem am yol gemin so, em dim kel kiol aluwbamin em kukuw beso, alik alik be kukuyemkabe te.
1 Obaibasit wantoro’ot nan ana maramaim, bora’ara’aten isan ana ofafar i ma’am naatu bora’ara’aten ana sis auman ana efan i hiwowab batabat.
2 Gesiliw am yol beem dulum elote angse weng be kanekote: I kanis daung kanel daung am yol fokong tem matem mak gesiliw te. Emisik fokong matem em wiin e “Am Ayem te!”, dangsiliw te. Am atuk ka kel e, ailbin ayem so, belet wanin ayem deeko, wanin beem tikin dukukemin dim beso, alik alik eisneng be dukukemaliw te.
2 Yoyoban ana sis hiwowowab wanawanan ana itinin i iti na’atube, bar awan tetenane i kakafiyin, nati’imaim i ramef ana batabat efan hiyai, gem ta hiwowab hirouw imaim sibor ana rafiy hiya hisisibor.
3 Fokong tem matem dim ka kel e, ilim mak “Atin kuw Ayem!”, dangenaliw dim elo awet keko, alenale te.
3 Faifuw hitaiy re’ere ufunane bar awan bairou’abin i kakafiyin, kakafiyin anababatun.
4 Beemteben fokong beem kawtem e, aik ayem so, bokil ayem beso, duku kemaliw te. Aik ayem beem dim e, i kual so, mali kamge takfol so eisneng beso, alik alik eisneng be dukuko, Sunbin-Got em dulum elote ais daliwi, e beem kamge be kimulew kemale te. Beli, bokil ayem beem beleng beleng angom be gol so kait kait kelewko, kasi kolewsiliw te. Bokil ayem beem tem ka kel e, i alemsal eisneng mak dukusiliw te.
4 Nati’imaim i gemogem ta fi’ufiu afunin isan gold amaim hiwowab, naatu obaibasit ana Mouw gold amaim hiwowab hirouw. Nati Mouw wanawanan i manna ana kibub gold amaim hibu’ur hiwan, Aaron ana tu marasika rourin mamatar naatu kabay rebah rou’ab God ana tur 10 hikikirum auman hiwan hiya.
5 Bokil ayem beem tikin dim e, Sunbin-Got em yemdakamin finik “Kelubim” alew im kiskiw takak mo koyemiwi, i ikalem bel so bokil ayem beem tikin be kasi kolew alenaliw te. Tikin beem wiin e “Sunbin-Got e kunum waneng ilo ibolow folok kukuw kukuyemkabe te.”, dangenaliw te.
5 Mouw tafanamaim tounamatarabe rou’ab hitar God ana taragub na’atube, bowabow kakafih notawiyen ana efanamaim bebeh hitatar hibatabat. Baise boun i men ana ma anikinitur iti sawar etei isah ana’omih.
6 Keko beli, Sunbin-Got em am yol kunum ayem em afak kunum i diwkuw diwkuw emisik am fokong kawtem uneko, ka kel e, ikalem aluwbamin be aluwbameliw te.
6 Sis wanawanan sawar i iti na’atube hiyayabuna ufunamaim, firis hai bowabow isan mar etei hirur i bar awan tetenane imaim hibowabow.
7 Kate, emteben am atuk fokong kawtem elote kunum ayem sel ete kuw mak itol mak itol em makmak ding ete kuw samal kaim so kawtem unesomi, ka kel akalem so, kawtiw iso, alik alik biim akokow keko, sili sili nam kesiliw kukuw beem dulum elote samal kaim be buseleko, Sunbin-Got elo dukalewale te.
7 Baise sis awan bairou’abin i firis ukwarin akisinamo irur. Naatu nati i kwamur ta’imon wanawananamaim mar ta’imonamo rur. Runamih i men asir rurumih, baise rara boro nab narun i ana bowabow kakafih isan naatu sabuw hai kasiyomaim kakafih hisisinaf isan nasibor.
8 Kanekabiliw kukuw beem dulum elote Sunbin-Finik e nulo kilele kukuyemete: Emisik am yol beem bise ding dim kabalak e, am yol beem “Atin kuw Ayem!”, dangenaliw anung dim kawtem elo unomin deiw mak banim keko, kaim dim fitew kelinba ke alenale te.
8 Anun Kakafiyin bebeyan bi’obaiyih Tafaror Bar sis awan bairou’abin Kakafiyin, Kakafiyin Anababatun ana ef men hibotawiy, anayabin bar awan tetenane imaim hibowabow.
9 Emisik am yol be, ibik em kaneloke sang em fakam weng ete kuw te. Nimtew angom? Am yol beem aluwbamin kunum im mesesem mesesem eisneng kuluko, Sunbin-Got elo “Weso! Seyo!”, dangenaliw kukuw so, im samal anko, sili sili em dulum elote aik ayem dim duku kemaliw kukuw beso, kukuw alik alik be ki keko, kawtiw im ibolow fukunin be kilele dokoyeminba kemale kasike. Feinka! I beem dulum elote ki keko, “Nu sen so banim keko, Sunbin-Got eso fein ibolow ki makmak kebuluw kai!”, angeko, nam angiw te.
9 Sawar iti etei i ina’inan na’atube boun isan bi’obaiyit. Anayabin nati ana veya’amaim sabuw kwafirenayah siwar naatu sibor hibow hina hisisibor, dogoroh wanawanan hai naniyan hibaib i men kukusouwimih.
10 Keko beli, emisik kukuyemin weng be wanin wanomin eisneng so, ok kuamin eisneng so, alik alik kal dim em eisneng beem dulum elote kuw weng so kekabe te. Kate, deiw mak ding mak kabalak e, Sunbin-Got e suaem alik alik eisneng angom be kilele kiol kuw kelewoke te.
10 Sawar iti etei i biyat ana ofafar, bay aa, harew tom, naatu harew kif hai ef ta ta imaim hima hisinaf inan Regah ana ef boubun botawiy.
11 Nimtew angom? Nukalem kunum ayem sel Kulais e teleko, nulo kilele sunsun finik so kulamin em deiw ka kel mo koyemse kasike. E kawin dim kaleem kun so kal so kawtiw im teing dim gelinba kesiliw abiil tikin alakabe beem am yol kawtem elo unse te.
11 Baise Keriso i na sawar gewasih himatar tema’ama hai Firis Gagamin matar, naatu in sis gagamin rousouwin anababatun imaim run. Iti sis men sabuw umahimaim hiwowab naatu men iti tafaram turin.
12 Kate, e meme so, bulmakao so, samal mali mak im kaim kuluko, kawtem elo uninba kese te. Babo! E makmak ding kuw akalem kaim so de uneko, beem mongom ete diwkuw diwkuw nukalem unakabuluw kuankemin deiw be goto kelewsomi, nulo sunsun kulomin beem deiw ka kel mo koyemse te.
12 Mar moumurih na’in isan mar ta’imon rara bai Bar Kakafiyin, Kakafiyin anababatun run, men goat o cow orot hai rara bai runamih. Baise Keriso taiyuwin ana rara bai run, naatu nati rara’amaim mar etei kakafin ana fafatumane rufamit tatit.
13 Sunbin-Got em emisik sua kel duyemse kukuyemin weng beem dulum elote kunum waneng im kal anggil e Sunbin-Got em kiin dim kel sen so keko, ninik keliw tewe, am yol kunum ayem sel beem afak kunum i meme so, bulmakao imok so, mali samal biim kaim be kulusomi, bulmakao yanggus mak aneko, ais daliw em kiw beso, bonggusomi, kunum waneng biim sen so keyemse kal anggil beem dim elote songsong keyemeko, biim ninik be kulu koyem kemaliw te.
13 Goat naatu cow orot hai rara naatu cow natun ana fufum sabuw kwafirenayah ofafar hi’astu’ub biyah hibokarit tema’am i biyahimaim tetata’asi’asiy saise hai gubagub hinaseser maiye.
14 Kulu koyem kemaliw kate, Kulais em buselse kaim be samal im buselsiliw kaim beelo bakilewkabe te. E kunum waneng im kulin mutuk tem em ibolow fukunin ninik sen so be atin kuw alik alik ging koyemkabe kasike. Nimtew angom? Kulais e sen so banim kese kate, sunsun alakabe Sunbin-Finik e Kulais elo kitil kelewei, e aik ayem dim dukukabiliw samal emdiw keko, akalem kaim buseleko, Sunbin-Got elo dulewse kasike. Beem mongom ete nu kame suaem kilele finik so duyeminba kukuyemin weng be nam gelewuw kate, num ibolow fukunin be ki keko, finik so bin Sunbin-Got em wiin be kilele daolew kekabuluw te.
14 Baise Keriso ana rara i igewasin naatu ra’at kwanekwan. Anunin wanatowan ana fairamaim, Keriso taiyuwin biyan rousouwin it ata kakafin isan God siribuw. It ata kakafih tata’amaim nawiyit tan tamomorob iti rara’amaim it kusouwit, saise it tatan God wanatowanin isan tatabow.
15 Kaneko kasike, Kulais e kitakamin weng beem mutuk kunum kese kasike, Sunbin-Got akalem wiin so galmoko, “Yu sunsun finik so bin kulokoliw te!”, yangse kunum waneng biilo fein finik so bin duyemei, i sunsun kuw abiil tikin kel bokoliw te. Nimtew angom? Kulais e kuanse kasike, emisik kitakamin weng beem afak bomi, sakalaw keko, weng bo bo kelewkabiliw kunum waneng biim yan wa bakati kuluko, banim kelewse kasike.
15 Ana’an iti isan Keriso na obaibasit boubun ana orot foun batayan matar, saise sabuw iyab God rubinih wanatowan ana baigegewasin eomatanih nitih. Anayabin sabuw obaibasit atamaninamaim hima kakafih hisinaf obaibasit ana ofafar hi’astu’utu’ub hinan Keriso ana morobomaim tubunih hitit.
16 Nakunum kumel kunum waneng yu fakam weng kale kilele ibolow fukunina! Nimin kunum waneng ite mak kuanomin kebomi, ikalem mesesem eisneng beem dulum elote amen amen keeyemomin ibolow keliw tewe, i ikalem ibolow fukunin be kitakamin weng fut tem ka kel bokabiliw te. Keko beli, im kuanokoliw ding dim kabalak e, mali mesesem mesesem eisneng kulokoliw kawtiw bi kitakamin weng be geleweko, fan em mesesem eisneng be fein kulukabiliw te.
16 Kwahan ana ef iti na’atube, orot yawasin ema’ama taintuwan ana kwahan boro men hinab, baise namomorob ana veya orot yait kwahan bain isan ana baibasit fefemaim kikirum boro i nab.
17 Feinka! Kitakamin weng be bosiliw kunum bi kuaniw tewe, im fut tem bosiliw weng be dem so keloke kate, im finik so kuaninba keko, biliw ding dim kabalak e, kitakamin weng be kitil banim atew kekabe te.
17 Anayabin orot yawasin ema’am kwahan boro mi’itube hinab, baise namomorob ufunamaim i karam boro hinab.
18 Beemdiw, Sunbin-Got em emisik dukuse kitakamin weng beem kitil akati kuaneko, kaim buselsiliw beem mongom ete kuw kitil keko, dem so kemale te.
18 Ana anaban nati isan, imih obaibasit atamanin ana veya, sawar etei i rara’amaim hin yabih himamatar.
19 Keko beli, Moses e alik alik kawtiw im kiin dim e Sunbin-Got em kukuyemin weng so, em sawa weng so, alik weng be bakayemale te. Bokoyemsomi, ibik ete, bulmakao so, meme so anko, kitakamin weng beelo dawkitilmose te. Dawkitilmolomin beem mongom ete e ais kon isow kon so, siwsiw kalim olol nam beso, mesesem mesesem eisneng be kuluko, samal biim kaim be so, ok so, bongguse ok sen tem ka kel ok bubulow kelewsomi, kitakamin weng fut akal, kawtiw ikal, alik alik biilo songsong kuw keyemeko, im dim busel dayemse kale.
19 Obaiyunen tur ofafaramaim tutufin etei Moses eo sabuw hinonowar ufunamaim, cow hai rara bai harew auman sartabir, naatu sheep bunibunin hinuw himanak inu’in bai momowar famenamaim iutan eotore butu’ub God ana Buk Firorow tafanamaim ta’asi’asiy naatu sabuw biyah auman ta’asi’asiy.
20 Busel dayemsomelei, e bokoyemomele:
20 Naatu sabuw iuwih, “Iti rara i God ana obaibasit kwa bai’ufnunin isan eo ebiyuni kwanabosiyasiyar.”
21 Beemdiw, Moses e kaim be kuluko, am yol beso, am yol beem mesesem eisneng kawtem alakabe beso, alik alik be makuw songsong kuw keleweko, busel dalewse kale.
21 Ef ta’imon Moses rara bai Sis Kakafiyin sisibin roun roun naatu kwafiren hai sawar etei biyahimaim ta’asi’asiy.
22 Nimtew angom? Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw keemin beem dulum elote kukuyemin sawa weng be nulo kaleyemete: Mewso alik alik mesesem mesesem eisneng angom be kaim ete kuw iti kiol kuw keyemkabe kasike. Feinka! Kaim buselinba kele tewe, Sunbin-Got e sili sili nam kukuw bakati kulu koyeminba kekabe te.
22 Turobe ofafar eo na’atube, sawar etei hai kouksouwen i rara akisinamo, naatu rara men nasusuwa na’at bowabow kakafin ana notawiyen i en.
23 Nakunum kumel kunum waneng yutaka! Kawin dim kaleem am yol be sak abiil tikin katem em kiskiw takak ete kuw kate, kawtiw i kaneko aluwbamin be kesomi, am yol beem alik alik eisneng be Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw kemaliw te. Kate, abiil tikin katem em am yol be kawin dim kaleem am yol atew ba kate, fein dem so auk so kebe kasike, samal im kaim e ki keko, mesesem be Sunbin-Got em kiin dim e kilele kiol keyeminba kekabe te.
23 Imih nati sawar tutufin etei i mar ana itinin i ana bai’u’ur, imaim hi’ufunun sibor hiya hikukusouwen. Baise mar ana sawar i sibor gewasinamak imaim hinakusouwen, men bobaituw hai rara.
24 Feinka! Abiil tikin ka kel alakabe am yol be fein dem so, auk so, keko, sak kiskiw takak kuw ba kasike, Kulais e kawin dim kaleem kal so kun so kawtiw im teing dim gelewsiliw am yol beem kawtem elo uninba kese kate, e abiil tikin kawtem elo uneko, Sunbin-Got eso mewso bomi, nulo sunkuw dokoyemkabe te.
24 Anayabin Keriso i men Sis Kakafiyin mar ana itinin sabuw hi’u’ur umahimaim hiwowowab runamih, baise it isat maramaim run God nanamaim bat it ebibaisit.
25 Itol mak itol mak em makmak ding kabalak e, kawin dim kaleem kunum ayem sel i ikalem kaim so de uninba kemaliw kate, i samal ansomi, samal biim kaim kuluko, am yol mutuk “Atin kuw Ayem!”, dangsiliw fokong kawtem kalo uneko, kaim be Sunbin-Got elo dukalewaliw te. Kate, Kulais e imdiw kanelinba kese te. E makmak ding kuw akalem kaim kuluko, “Atin kuw Ayem!”, angbiliw mutuk kalo de unse te.
25 Firis Gagamin kwamur etei matan yi bobaituw hai rara bai Efan Kakafiyin Kakafiyin anababatun run sisibor, baise Keriso i men mar moumurih na’in biyan bai run siboromih.
26 Akalem ete mali biimdiw banban ding am yol mutuk kawtem elo une tewe, talfut kese ding elote teleko, kameem ding dim bakate, Kulais e tulun kuw iti betbet kuluko, num sili sili nam beem dulum elote akalem kaim buseloke tew te. Kate, suaem ding alenale ding dim banimeko, kame fefe ding kele ding dim bakate, Kulais e makmak ding kuw kawin dim kale kel teleko, akalem kaim buselko, nukalem sili sili kukuw beem yan wa kulomin deiw be atin kuw banim kelewse te.
26 Nati na’atube tasisinaf na’at, tafaram mamatar ana veya na iti boun titit i boro biyababan moumurin na’in tab. Baise tana yomanin tatitit ana veya, Keriso mar moumurih na’in isan mar ta’imonamo na tit, bowabow kakafin souwin isan taiyuwin biyan siboromih yai.
27 Yu kililina! Alik alik nu makmak ding kuw kuaneko, Sunbin-Got em diwyemin dim kalo unokoluw te.
27 Imih orot etei hai morob i boro mar ta’imon hinamorob, naatu morob ufunamaim etei boro God ana baibatiyen hinab.
28 Beemdiw, Kulais akati makmak ding kuw kuaneko, beem dulum elote kawtiw alik alik im sili sili kukuw beem yan wa be kulu koyemse te. Kate, akalem emteben toloke ding dim kabalak e, e num sili sili nam kekabuluw beem yan kulomin em dulum elote iti nam tele te. Itel bate. Beem ding dim kabalak e, e teleko, kunum waneng elo “Kamok Fian kutaka! Ku fongate akate toloka!”, dangeko, em ding fenkabiliw kunum waneng biilo sunsun finik so bin dukayem beem mongom ete toloke te.
28 Imih Keriso i mar ta’imonamo biyan siboromih yai, sabuw moumurih na’in hai bowabow kakafin notawiyen isan. Naatu boro mar bairou’abin namatabir maiye, men bowabow kakafin isan, baise sabuw iyab yawas wanatowan isan hima tekakaif nan niyawasih.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.