Gênesis 29

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Keko beli, Sekow e iti uneko, bomelei, abiw ataan tele beem dulum elo unsomelei,
1 Jacó continuou a sua viagem e chegou à terra do Oriente.
2 — ausente —
2 De repente, ele olhou e viu no campo um poço; em volta dele estavam três pastores, cada um com as suas ovelhas e cabras. A água para os animais era tirada desse poço, que era tapado com uma grande pedra.
3 — ausente —
3 Quando todos os pastores se ajuntavam ali com os seus animais, então tiravam a pedra para dar água às ovelhas e cabras. Depois tornavam a pôr a pedra na boca do poço.
4 Beli, Sekow e yetebin kawtiw biilo dakalalomele: “Yutaka! Yu nalem kawtiw a?”, yangse kale. Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Kalan aneng fian kasel nute te!”, dangsiliw kale.
4 Jacó perguntou aos pastores: — De onde são vocês, meus amigos? — Somos de Harã — responderam eles.
5 Dangiwi, Sekow e bokoyemomele: “Yu Nakol em min Alaban elo kal kebiliw beni, ba?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “No, elo kal kebuluw te.”, dangsiliw kale.
5 Em seguida perguntou: — Vocês conhecem Labão, filho de Naor? — Conhecemos, sim — disseram.
6 Dangiwi, e iti dakalalomele: “Alaban e ken alakabe ye?”, yangei, i bokolewomeliw: “No, ken alakabe te. Alaban em mun Elesel u mineng siwsiw so meme so makuw talbu be watema!”, dangsiliw kale.
6 — Ele vai bem? — perguntou Jacó. Eles responderam: — Sim, vai bem. Olhe! Raquel, a filha dele, vem vindo aí com as ovelhas.
7 Dangiwi, e bokoyemomele: “Ataan taw mutuk ding be akate, yu siwsiw so meme so sam iti yemde teliw kae? Yu ilo ok duyemeko, iti yemde uneko, i ikalem mesesem mesesem wanbiliw eisneng be wanbiliw kano!”, yangse kale.
7 Então Jacó disse: — Ainda é dia, e é muito cedo para recolher as ovelhas. Por que vocês não lhes dão água e as levam de volta para pastar?
8 Yangei, i bokolewomeliw: “Babo! Siwsiw so meme so samal alik alik biim teleko, makuw wensaniw ding dim bakate, nu kawin tem ok miktem beem tikin net kelewbe tum beelo gilik kelewsomi, ok yemenokoluw te.”, dangsiliw kale.
8 Eles responderam: — Não podemos. Temos de esperar que todas as ovelhas e cabras estejam aqui e a pedra seja tirada da boca do poço. Aí daremos água para elas.
9 Beem ding dim e, Elesel u alew em siwsiw so meme so yetebin waneng kebisu kasike, Sekow em mali yetebiliw kawtiw iso weng bokose ding kabalak be, uso, ukalem alew em yemde talsu samal biso, alik alik ikati kalo talsiliw kale.
9 Jacó ainda estava falando com eles quando Raquel, que era pastora de ovelhas, chegou com os animais do seu pai.
10 Teliwi, Sekow e im teliw fein yetemeko, kawin tem ok miktem kalo uneko, kawin tem beem tikin net kelewsiliw tum sesel beelo gilik keleweko, akalem okis Alaban em samal biilo ok yemense kale.
10 Logo que Jacó a viu com as ovelhas e cabras do seu tio Labão, ele foi, e tirou a pedra da boca do poço, e deu água para os animais.
11 Ok yemeneko, kalfongeko, amemeko, Elesel ulo falal keumse kale.
11 Depois ele beijou Raquel e, muito emocionado, começou a chorar.
12 Falal keumsomelei, e ulo bokoumomele: “Ne kalew em neng Elebeka um min nete te.”, wangei, u kilisomi, yakoko, alew elo bokolewomin unsu kale.
12 E disse: — Eu sou parente do seu pai; sou filho de Rebeca. Raquel foi correndo contar tudo ao pai.
13 Unui, Alaban e mun um weng be kilisomi, fongate akate yako uneko, akalem talal Sekow em fukun uneko, elo kalfongdewko, falal kelewsomelei, akalem am elo debele unse kale. Debele unei, Sekow e akalem kanelewse sang alik alik be okis elo bokolewse kale.
13 Ele ouviu as novidades a respeito do seu sobrinho e logo saiu correndo. Quando encontrou Jacó, Labão o abraçou, e beijou, e o levou para casa. Jacó lhe contou tudo o que havia acontecido,
14 Bokolewsomelei, Alaban gaaneko, bokolewomele: “Feinka! Ku nakalem kaim anung kute te!”, dangse kale.
14 e aí Labão disse: — Sim, de fato, você é da minha própria carne e sangue. Jacó ficou na casa do seu tio um mês inteiro.
15 Bomelei, Alaban e Sekow elo bokolewomele: “Ku nakalem mam te. Kasike, ku nam sak kuw aulnembamolewka! Kame nelo bokonema! Aluwbamin beem yan e nimtew ete ibolow kelewbelew a?”, dangeko, dakalase kale.
15 Aí Labão disse: — Não está certo você trabalhar de graça para mim só porque é meu parente. Quanto você quer ganhar?
16 Keko beli, Alaban e mun seiw alew mak dukulei, i ka alenaliw kale. Umisik dukuse mun um wiin e, Elea, umteben dukuse mun um wiin e, Elesel ute kale.
16 Acontece que Labão tinha duas filhas. A mais velha se chamava Leia, e a mais moça, Raquel.
17 Elea u kiin butbi waneng kesu kate, Elesel ute minggibi butbi fituminbi kesu waneng atite kuw waneng ute kale.
17 Leia tinha olhos meigos, mas Raquel era bonita de rosto e de corpo.
18 Beli, Sekow e ilo kiin so yetemeko, Elesel ulo ibolow mutuk fian keumse kasike, e Alaban elo bokolewomele: “Ben kel itol mak ne kom umteben mun seiw Elesel buum waneng kalik beem angom sak kuw aluwkemoki te.”, dangse kale.
18 Como Jacó estava apaixonado por Raquel, respondeu: — Trabalharei sete anos para o senhor a fim de poder casar com Raquel.
19 Dangei, Alaban e yan weng bokolewomele: “Kenka! Ku nakalem angin kasike, ne ulo kalfongso dukemi te. Nanew telemin kunum mak teleko, waneng seiw bu elo nam duyemi te. Kasike, ku ne so kuw bolewka!”, dangse kale.
19 Labão disse: — Eu prefiro dá-la a você em vez de a um estranho. Fique aqui comigo.
20 Dangei, fein e, Sekow e ben kel itol sak Alaban em aluwbamin aluwse kale. E Elesel ulo ibolow mutuk fian kuw keumse kasike, ben kel itol be, Sekow em dulum elote sak fong sukum ding kuw emdiw kelewse kale.
20 Assim, Jacó trabalhou sete anos para poder ter Raquel. Mas, porque ele a amava, esses anos pareceram poucos dias.
21 Ben kel itol biim fefe ding dim kele ding dim bakate, Sekow e Alaban elo bokolewomele: “Tiak ding ben kel itol kame banimse te. Kame, ku kom mun seiw buulo fein dunemolewka! Dunemew kano, ne ulo wamduii, uso neso alew nu dabele dabele keluma!”, dangse kale.
21 Quando passaram os sete anos, Jacó disse a Labão: — Dê-me a minha mulher. O tempo combinado já passou, e eu quero casar com ela.
22 Dangei, Alaban e wanin fian mak memem kesomi, abiw mutuk fian beem kasel alik alik ilo gaayemei, i fein kalfong wanin fian wanomin talsiliw kale.
22 Labão deu uma festa de casamento e convidou toda a gente do lugar.
23 Teliwi, mililiw mutuk danei, Alaban e Sekow elo funum funum kelewsomi, akalem umisik dukuse mun Elea wamdeko, Sekow em akalkemin dim kel koumei, eso uso i fein yemkal kesomi, kule kule kesiliw kale.
23 Mas naquela noite Labão pegou Leia e a entregou a Jacó, e ele teve relações com ela
24 Kaneko beli, Alaban em akalem mun seiw Elea ulo Sekow elo dulewse em ding kabalak e, e sak weng afak waneng mak akalem mun uso wamde unse kale. Sak weng afak waneng buum wiin e Silfa ute kale.
24 (Labão tinha dado a sua escrava Zilpa a Leia para ser escrava dela.).
25 Kelesomelei, e fongate akate okis Alaban em fukun uneko, bokolewomele: “Wee kutaka! Ku nimtew angom ete nelo dasuw funum funum kenembelew a? Ne Elesel um dulum elote ben kel itol mak aluwbamin fian mak aluwkemsi kate, kame kusik nelo funum funum kenemeko, Elea ulo dunem kembelew kae!”, dangse kale.
25 Só na manhã seguinte Jacó descobriu que havia dormido com Leia. Por isso foi reclamar com Labão. Ele disse: — Por que o senhor me fez uma coisa dessas? Eu trabalhei para ficar com Raquel. Por que foi que o senhor me enganou?
26 Dangei, okis Alaban e talal beelo yan weng mak bokolewomele: “Nukalem aneng kawitw im kukuw e kanekote: Umisik dukukabiliw aul isik kunum kuliw ete, nenggelel i ibik ete kuw kunum kulukabiliw te.
26 Labão respondeu: — Aqui na nossa terra não é costume a filha mais moça casar antes da mais velha.
27 Kasike kame, ben kel ding banimoke ding dim bakate, kalfong wanin akal banimei, ne umteben dukusi mun seiw Elesel bukati “Kom afam waneng keuma!”, kangeko, dukemoki te. Fein dukemoki kate, ku buum kulomin dulum elote iti ben kel itol mak auluwnembamolewka!”, dangse kale.
27 Espere até que termine a semana de festas do casamento. Aí, se você prometer que vai trabalhar para mim outros sete anos, eu lhe darei Raquel.
28 Dangei, Sekow e “Kenka!”, dangeko, bomelei, ben kel ding banimse ding dim bakate, Alaban e fein akalem umteben dukuse mun seiw Elesel ukal Sekow elo dulewese kale.
28 Jacó concordou, e, quando terminou a semana de festas do casamento de Leia, Labão lhe deu a sua filha Raquel como esposa
29 Beem ding kabalak e, Alaban e sak weng afak waneng mak Elesel ukal duumse kale. Sak weng afak waneng buum wiin e Bilka ute kale.
29 (Labão tinha dado a sua escrava Bila a Raquel para ser escrava dela.).
30 Keko beli, Sekow so Elesel so ikati yemkal kesomi, kule kule kesiliw kale. Kesiliw kate, Sekow e afam waneng Elesel ulo ibolow mutuk fian keumeko, sun waneng Elea ulo kilele ibolow keuminba kebise kale.
30 Jacó também teve relações com Raquel; e ele amava Raquel muito mais do que amava Leia. E ficou trabalhando para Labão mais sete anos.
31 Aluwdewbabelei, Yawe e atemomete: Sekow e Elea ulo gal ibolow keumbelei, atemse kasike, e sun waneng Elea ulo dokoumei, u aul kumun kesu kale. Kesu kate, afam waneng Elesel u kumun du keko, aul kumuninba kesu kale.
31 Quando o Senhor Deus viu que Jacó desprezava Leia, fez com que ela pudesse ter filhos, mas Raquel não podia ter filhos.
32 Keko beli, Elea u um seiw kunum aul dukuko, em wiin e “Uluben” dangsu kale. Nimtew angom? U bokolomelu: “Yawe e nem kal ilum netemeko, dokonemse te. Kame, nem imok e fein ibolow mutuk so kenemoka!”, angsu kale.
32 Leia ficou grávida e deu à luz um filho; e pôs nele o nome de Rúben . Ela explicou assim: — O
33 Aneko, iti aul kumun so keko, iti kunum aul mak dukuko, bokolomelu: “Yawe e nem kal ilum be atenemeko, kilise te. Nem imok e nelo ibolow mutuk so keneminba kekabe kasike, ne iti aul kunum mak fakilewko, dukusi te.”, angesomi, aul beem wiin e “Simeon” dangsu kale.
33 Leia ficou grávida outra vez e teve outro filho, a quem deu o nome de Simeão . E disse: — O
34 Dangeko, iti aul kumum keko, kunum aul makso dukusu kale. Dukuko, bokolomelu: “Anfel e, nem imok e ibolow mutuk fian kenemei, ibolow ki makmak kebokoluw tako! Nimtew angom? Kunum alemsal mak kailsi kasike!”, angesomi, aul beem wiin e “Elibai” dangsu kale.
34 Leia engravidou ainda outra vez e teve mais um filho, a quem chamou de Levi , pois disse assim: — Agora o meu marido ficará mais unido comigo, pois já lhe dei três filhos.
35 Fe e, u iti aul kumuneko, iti kunum aul mak dukuko, bokolomelu: “Yawe elo kuw dawsulemo!”, angeko, dukusu aul beem wiin e “Suda”, dangsu kale. Dangeko, iti aul makso dukulinba kesu kale.
35 Leia ficou grávida mais uma vez e teve outro filho. A esse deu o nome de Judá e disse: — Desta vez louvarei a Deus, o Depois disso não teve mais filhos.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 29, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.