Gênesis 24
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT
1 Beli, Yawe e Abalakam elo mesesem mesesem eisneng bamki fian so kelewse kale. Kelewei, deiw mak ding mak, Abalakam em fasel kelei, em ding awet kese dim kabalak e,
1 Abraão estava bem velho, e o S enhor o havia abençoado em tudo.
2 e akalem weng afak kawtiw im wiin so kak kunum fasel mak beelo bokolewomele: “Ku tala o! Teleko, kom teing de teleko, nem anggil dim melenema! Melenemsomi, weng fawtuk ayem weng mak bokonema!
2 Certo dia, Abraão disse a seu servo mais antigo, o homem encarregado de sua casa: “Faça um juramento colocando a mão debaixo da minha coxa.
3 — ausente —
3 Jure pelo S enhor , o Deus dos céus e da terra, que não deixará meu filho se casar com uma das mulheres cananitas que aqui vivem,
4 — ausente —
4 mas irá à minha terra natal, aos meus parentes, procurar uma mulher para meu filho Isaque”.
5 Dangei, em weng afak kunum be yan weng bokolewomele: “Ken kate, ne waneng seiw mak watemeko, “Wamde toloki te!”, angi kate, u ukalem angin so, ukalem aneng so ibolow fukunomi, neso tolomin gal kelu tewe, ne nono keloki a? Ne kom min beete dabeleko, kukalem sua kolew talselew dim kalo iti debele unoki meni, baya?”, dangeko, dakalase kale.
5 O servo perguntou: “E se eu não encontrar uma moça disposta a viajar para um lugar tão distante de sua terra? Devo levar Isaque para morar entre seus parentes na terra de onde o senhor veio?”.
6 Dakalalei, Abalakam e akalem weng afak kunum beelo bokolewomele: “Itel bate! Ku elo kanelom dabeleko, nakalem sua kolew talsi aneng kalo iti debele unokolew te!
6 “Não!”, respondeu Abraão. “Cuidado! Não leve meu filho para lá de jeito nenhum.
7 Yawe, abiil tikin alakabe Sunbin-Got e nelo aatim kusel im aneng fian so, nakalem angin so, biim dim namdeko, weng fawtuk ayem weng kitil weng mak bokonemomele: ‘Aneng fian kale kom muluwel dow ilo fein duyemoki te.’, nangse te. Nangse kasike kame, Sunbin-Got be akalem dabalakamin finik mak dabalako, emisik kamtolo unbelei, ku beem ibik elote gelew gelew unemolewka! Unesomelewi, kuso, nem min em waneng buso, kuso fein makuw tololiwka!
7 O S enhor , o Deus dos céus, que me tirou da casa de meu pai e de minha terra natal, prometeu solenemente dar esta terra a meus descendentes. Ele enviará um anjo à sua frente e providenciará para que você encontre ali uma mulher para meu filho.
8 Tolokoliw kate, waneng seiw bu ukalem angin kuw ibolow fukunomi, tolominba ibolow keko, gal kelu tewe, ku kom bokonembelew fawtuk ayem weng beelo akokow kelewko, kolewolewka! Kolewokolew kate, ku kanelo nem min kale nakalem kolew talsi aneng fian elo iti dabele unokolew te!”, dangse kale.
8 Se ela não estiver disposta a acompanhá-lo de volta, você estará livre do seu juramento. Mas não leve meu filho para lá, de maneira nenhuma.”
9 Dangei, weng afak kunum be akalem teing de teleko, Abalakam em anggil dim melelewko, weng fawtuk ayem weng beelo bokolewse kale.
9 Então o servo colocou a mão debaixo da coxa de Abraão, seu senhor, e jurou seguir suas instruções.
10 Bokolewsomelei, weng afak kunum be, akalem kamok Abalakam em king kel kamel samal mali mak so, on kisol kait ken so, alik eisneng be memen keko, kulusomi, Mesofotemia aneng fian kalo unse kale. Unbisomelei, deiw mak ding kabalak e, e Abalakam em ning Nakol em abiw mutuk fian dim kalo talse kale.
10 Em seguida, pegou dez camelos de Abraão, carregou-os com presentes valiosos de todo tipo da parte de seu senhor e viajou para a terra distante de Arã-Naaraim. Chegando lá, dirigiu-se à cidade onde Naor, irmão de Abraão, havia se estabelecido.
11 Ka teleko, ataan mewso tem unomin dim kese kasike, beem ding dim be, abiw mutuk fian kasel biim waneng seiwel i abiw mutuk fian koleweko, kawin tem ok beelo ok dulam talsiliw kale.
11 Ao entardecer, quando as mulheres saíam para tirar água, ele fez os camelos se ajoelharem perto de um poço nos arredores da cidade.
12 Koyemsomi, Sunbin-Got eso weng mak bokolomele: “Abalakam em Sunbin-Got Yawe kutaka! Kame ku nelo dokonemeko, nakalem kamok elo ibolow folok kelewa!
12 Então o servo orou: “Ó S enhor , Deus do meu senhor Abraão, por favor, dá-me sucesso hoje e sê bondoso com o meu senhor Abraão.
13 Kameem ding dim e, abiw mutuk fian beem waneng seiwel alik alik i teleko, kawin tem ok kaleelo ok dulam tolokoliw te.
13 Como vês, estou aqui junto desta fonte, e as moças da cidade estão vindo tirar água.
14 Tolokoliw kasike, ne waneng seiw mak ulo bokoumomeli: ‘Kom kingti telbelew ok sen be de mit dalin tew keko, ok wal dinema!’, wangoki te. Wangii, u nem wangsi weng be kiliko, yan weng mak bokonemomelu: ‘Kenka, ku wana! Wanesomi, ki kelew dim e, kom kamel samal bikati ok duyemoki te.’, nangeko, kanelu tewe, ne kilele kal kelite: Kusik nelo nangoku weng kale buum ibolow tem kel duumselew kasike, waneng bu Aisak em kalel keloku te. Feinka! Ku kanelew tewe, ne atemeko, kal kelite: ‘Ku nakalem kamok Abalakam elo ibolow folok kelewbelew kai!’, kangoki te.”, dangse kale.
14 Esta é minha súplica. Pedirei a uma delas: ‘Por favor, dê-me um pouco de água do seu cântaro para eu beber’. Se ela disser: ‘Sim, beba. Também darei água a seus camelos’, que seja ela a moça que escolheste para ser mulher do teu servo Isaque. Desse modo, saberei que foste bondoso com o meu senhor”.
15 Dangse dim bakate, Elebeka u abiw mutuk fian be koleweko, ok sen fian mak kingtiko, talsu kale. Elebeka bu Nakol so Milka so yemkal biim min Betuel em mun seiw ute kale. Kate Nakol e Abalakam em ning ete kasike, Abalakam e Elebeka um awalik kese kale.
15 Antes de terminar a oração, o servo viu aproximar-se uma moça chamada Rebeca, que trazia um cântaro no ombro. Ela era filha de Betuel, filho do irmão de Abraão, Naor, e de sua mulher, Milca.
16 Elebeka bu waneng seiw atin kuw kiin abil butbi watebomin so kesu waneng kale. Keko beli, waneng bu kawin tem dak uneko, ukalem ok sen fian duluko, iti matem talsu kale. |alt="Woman at well" src="BA03029B.tif" size="col" ref="Talfut Kese 24:16"
16 Rebeca era muito bonita, tinha idade para casar e era virgem. Ela desceu à fonte, encheu o cântaro e voltou.
17 Iti matem talsu ding dim bakate, Abalakam em weng afak kunum be fongate akate uneko, um mit teleko, bokoumomele: “Kutaka! Kom kingti telbelew ok sen be de mit dalin tew keko, ok wal dinema!”, wangse kale.
17 O servo de Abraão correu até ela e lhe pediu: “Por favor, dê-me um pouco de água do seu cântaro para eu beber”.
18 Wangei, u elo bokolewomelu: “Kenka, kamok! Ku wana!”, dangeko, ok sen be de mit dalin tew keko, ok wal dilewui, e ok wal wanse kale.
18 “Sim, meu senhor, beba”, respondeu ela e, prontamente, baixou o cântaro do ombro e lhe deu de beber.
19 Waneko, ki kelei, u bokolewomelu: “Kom kamel samal bikati ok duyemii, ikal wanesomi, ki kelokoliw te.”, dangsu kale.
19 Depois que lhe deu de beber, disse: “Tirarei água para seus camelos também, até que estejam satisfeitos”.
20 Dangeko, fongate akate uneko, aluwbu ok atuk be samal im ok wanbin dim beelo busel kelewui, ok alelei, samal i wanesomeliwi, u iti kawin tem dak uneko, iti ok makso duluko, diyembului, kamel samal fian sesel alik alik i ki kesiliw kale.
20 Esvaziou depressa o cântaro no bebedouro e correu de volta ao poço a fim de tirar água para todos os camelos.
21 Ki keliwi, Abalakam em weng afak kunum be um kanebu kukuw be diw atemeko, weng mak bokolinba kesomi, “Yawe akalem kuw ken eisneng kale kanelebe kai!”, angeko, ibolow tem kuw fukunse kale.
21 O homem a observou em silêncio, pensando se o S enhor lhe tinha dado sucesso em sua missão.
22 Keko beli, kamel biim ok ki wansiliw ding dim bakate, Abalakam em weng afak kunum be mesesem mesesem kait on kisol fian so be de matem dako, mutum dim kelebin kait so, teing tabum kelebin kait alew so, kait alik be seiw buulo duumse kale.
22 Por fim, quando os camelos terminaram de beber, o servo deu à moça uma argola de ouro para o nariz e duas pulseiras grandes de ouro para os braços.
23 Duumeko, ulo dakalako, bokoumomele: “Ku kanem mun kate a? Kalew em am e abin dolon so meni gek biliw a? Nu ki keko, yelimel yom am kel akalokoluw mani, ba?”, wangse kale.
23 “De quem você é filha?”, perguntou ele. “Diga-me, por favor, se seu pai tem lugar para nos hospedar esta noite.”
24 Wangei, u yan weng bokolewomelu: “Ne Betuel em mun neli. E Nakol so Milka so yemkal im min te.”, dangeko,
24 “Sou filha de Betuel, e meus avós são Naor e Milca”, respondeu ela.
25 iti bokolewomelu: “Kamel im wanin wanomin so, akalomin abin dolon akal be kasike, ku so, kukalem kamel so, alik alik yu makuw tololiwka!”, dangsu kale.
25 “Temos bastante palha e forragem para os camelos e espaço para hóspedes.”
26 Dangui, Abalakam em weng afak kunum be kalfong fian mak kulusomi, gatak wakas angeko, katin bukbuk Yawe em mit teineko,
26 O homem se prostrou e adorou o S enhor .
27 em wiin fian daolewsomi, bokolewomele: “Nem kamok Abalakam em Sunbin-Got Yawe em wiin fian daolewbika! Nimtew angom? Akalem kiol kukuw so, em folok ibolow so, be nem kamok Abalakam elo fein kukulewkabe kasike. Yawe Sunbin-Got e nelo nemdeko, nem kamok em angin biim mit elo kenemse kasike.”, dangse kale.
27 “Louvado seja o S enhor , Deus do meu senhor Abraão!”, disse ele. “O S enhor demonstrou bondade e fidelidade ao meu senhor, pois me conduziu até seus parentes.”
28 Dangsomelei, waneng seiw bu fongate akate yakoko, ukalem auk um am biliw kunum waneng ukalem dim kanelu sang be bokoyemomin yako unsu kale.
28 A moça correu para casa e contou à família tudo que havia acontecido.
29 Yako uneko, bokoyemui, Elebeka um fik Alaban e um yangu weng be kiliko, fongate akate kut elo kunum beem fukun uneko, kawin tem ok damin beem dim kalo atebam unse kale.
29 Rebeca tinha um irmão chamado Labão, que foi prontamente à fonte para conhecer o homem.
30 Nimtew angom? E Elebeka um weng sang kiliko, ukalem teing tabum alew so, mutum bok so, kait on kisol fian so be atemse kasike. Keko beli, e fongate akate uneko, kunum kawin tem ok mit mewso mobe kunum mak atemeko, beelo bokolewomele:
30 Ele havia visto a argola para o nariz e as pulseiras nos braços da irmã, e tinha ouvido Rebeca contar o que o homem dissera. Assim, apressou-se até a fonte, onde o homem ainda estava parado perto dos camelos.
31 “Yawe kulo bamki so kekembe kunum kutaka! Nimtew angom ete ku kut kale kel mobelew a? Ne nakalem weng afak kunum ilo kitil weng bokoyemi kasike, i kukalem abin so, kamel im akalomin dim so, kilelyembiliw te.”, dangse kale.
31 Labão lhe disse: “Venha e fique conosco, abençoado do S enhor ! Por que ficar aí fora? Já mandei arrumar acomodações para você e seus homens e lugar para os camelos”.
32 Dangei, aso i Alaban yemkal im am dim kalo unsiliw kale. Uneko, teliwi, Alaban e kamel im mesesem mesesem eisneng ilum so be de mit mit dukuko, ilo wanin duyemeko, ilo im akalkemin dim da koyemse kale. Koyemeko, Abalakam em weng afak kunum beelo ok dulu dulewei, e akalem yan gingse kale.
32 Então o homem foi com ele para casa. Labão mandou descarregar os camelos, dar palha para os animais se deitarem e forragem para comerem, e água para o homem e seus ajudantes lavarem os pés.
33 Gingsomelei, mali weng afak kunum mak Abalakam em weng afak kunum beelo wanin delew talsiliw kate, e yelimel ilo bokoyemomele: “Bayo! Wanomin wanin e kanesele kano! Kame, ne yulo weng mak bokoyemomin ibolow keli te.”, yangse kale. Yangei, Alaban e elo bokolewomele: “Kenka. Ku nulo bokoyema!”, dangse kale.
33 Quando a refeição foi servida, porém, o servo de Abraão disse: “Não comerei enquanto não explicar o motivo da minha vinda”. “Está bem”, disse Labão. “Fale.”
34 Dangei, e ilo bokoyemomele: “Nete Abalakam em weng afak kunum nete te.
34 “Sou servo de Abraão”, explicou ele.
35 Yawe Sunbin-Got e nem kamok elo bamki fian so kelewbelei, e on kisol banso, wiin so kunum kekabe te. Feinka! Meme so, siwsiw so, bulmakao so, on kisol tum win fian so, weng afak kunum waneng banban so, kamel so, donki so, mesesem mesesem eisneng banban be bamki fian so kelewkabe kasike, e wiin so kunum kamok kekabe te.
35 “O S enhor abençoou grandemente o meu senhor, e ele se tornou um homem rico. O S enhor lhe deu rebanhos de ovelhas e bois, uma fortuna em prata e ouro, e muitos servos e servas, camelos e jumentos.
36 Keko beli, Sunbin-Got e nem kamok beem kalel fasel buulo dokoumei, u kunum aul mak dukusu te. Dukului, Abalakam e aul beelo akalem mesesem mesesem eisneng alik alik be dulewse te.
36 “Quando Sara, mulher do meu senhor, era muito idosa, deu à luz o filho dele. Meu senhor deu tudo que possui a esse filho
37 Duleweko, weng kitil weng mak nelo bokonemomele: ‘Ku fawtuk ayem weng mak nelo bokonema! Weng be kanekote: Ku kanelom Kenan aneng fian beem waneng mak wamde teleko, Aisak elo dulewokolew te!
37 e me fez jurar, dizendo: ‘Não permita que meu filho se case com uma das mulheres cananitas que aqui vivem.
38 Kate, ku uneko, nakalem angin waneng mak fenemsomelewi, nakalem kaim atuk waneng mak kuluko, wamde telesomi, Aisak dulewew kano, e ulo kuloka!’, nangese te.
38 Vá à casa de meu pai, aos meus parentes, procurar uma mulher para meu filho’.
39 Nangei, ne yan weng bokolewomeli: ‘Kate, waneng bu ‘Bayo!’, nangu tewe, ne nono keloki a?’, dangesi te.
39 “Mas eu perguntei ao meu senhor: ‘E se eu não encontrar uma moça disposta a voltar comigo?’.
40 Dangii, e nelo bokonemomele: ‘Ne Yawe em weng gelewbi kunum kasike, e akalem dabalakamin finik mak dabalalei, emisik kamtolo unoke kasike, kom kakamokolew deiw beelo ken kekemoke te. Ken kekemoke kasike, ku nakalem kaim atuk seiw mak fendewko, wamde tololewka!
40 Ele respondeu: ‘O S enhor , em cuja presença tenho vivido, enviará um anjo com você e lhe dará sucesso em sua missão. Encontre uma mulher para meu filho entre os meus parentes, da família de meu pai.
41 Kate, ku seiw mak watemokolew kate, u ukalem angin ilo koyemomin ibolow kelinba kelu tewe, ku fawtuk ayem weng dunemselew weng be kolewko, Kenan aneng fian em waneng mak dulewolewka!’, nangse te.
41 Então você terá cumprido sua obrigação. Se, porém, você for aos meus parentes e eles não deixarem a moça acompanhá-lo, estará livre do juramento’.
42 Beli, kame kuinei, ne uneko, kawin tem ok dim kel Sunbin-Got elo weng bokolewi te. Elo bokolewomeli: ‘Yawe kutaka! Ku nem kamok Abalakam em Sunbin-Got kute te! Kame nelo dokonemewi, nem kaleem teli beem mongom ete dem ken so keloka!
42 “Hoje, quando cheguei à fonte, fiz a seguinte oração: ‘Ó S enhor , Deus do meu senhor Abraão, por favor, dá-me sucesso em minha missão.
43 Ne kawin tem ok damin dim kale kel mobilii, waneng seiw mak ok dam tulu tewe, ne ulo dakalalomeli: ‘Kom ok sen dem so ok mak dunemew kano, ne wano yo!’, wangoki te.
43 Como vês, estou aqui junto desta fonte. Esta é minha súplica. Quando uma jovem vier tirar água, eu lhe direi: ‘Por favor, dê-me um pouco de água do seu cântaro’.
44 Wangii, u yan weng bokonemomelu: ‘Kenka, ok wana! Waneko, kamel imikal ok duyemoki te.’, nangu tewe, ne fein kal kelite: Yawe Sunbin-Got ku waneng buulo nakalem kamok em min em kalel galmoselew kai!’, dangesi te.
44 Se ela disser: ‘Sim, beba. Também darei água a seus camelos’, que seja ela a moça que escolheste para ser mulher do filho do meu senhor’.
45 Dangii, Elebeka u abiw mutuk koleweko, ok sen kingtiko, telesu te. Teleko, kawin tem ok kabalak elo ok dam uneko, iti tikin matem tului, ne ulo dakalalalomeli: ‘Ku ok mak dunemew kano, ne wano yo!’, wangesi te.
45 “Antes de terminar de orar em meu coração, vi Rebeca vindo com o cântaro no ombro. Ela desceu à fonte e tirou água. Eu lhe disse: ‘Por favor, dê-me um pouco de água do seu cântaro para eu beber’.
46 Wangii, um kingti telbu ok sen be de mit dalin tew keko, ok wal dinemeko, bokonemomelu: ‘Ok wana! Waneko, kamel bikati ok duyemoki te.’, nangeko, u fein uneko, kamel ilo ok duyemesu te.
46 Prontamente, ela baixou o cântaro do ombro e disse: ‘Sim, beba. Também darei água aos seus camelos’. Eu bebi, e ela deu água aos camelos.
47 Duyemui, ne ulo dakalalomeli: ‘Ku kanem mun a?’, wangii, usik yan weng bokonemomelu: ‘Ne Nakol so Milka so yemkal biim min Betuel em aul te.’, nangesu te. Nangui, ne teing tabum so, mutum bok so, kisol fian eisneng beso duumeko,
47 “Em seguida, perguntei-lhe: ‘De quem você é filha?’. Ela respondeu: ‘Sou filha de Betuel, e meus avós são Naor e Milca’. Então coloquei a argola em seu nariz e as pulseiras em seus braços.
48 Yawe Sunbin-Got em mit katin bukbuk angeko, kalfong so gatak wakas angeko, nakalem kamok Abalakam em Sunbin-Got Yawe em wiin fian daolewsi te. Nimtew angom? E nelo nakalem kamok Abalakam em ning em mulkon um dim nemde telese kasike. Kame, ne ulo Abalakam em min Aisak elo kulok angomi, wamde toloki te. Wamde telii, e ulo fein kuloke te.
48 “Depois, prostrei-me e adorei o S enhor . Louvei o S enhor , Deus do meu senhor Abraão, pois ele havia me conduzido até a sobrinha-neta do meu senhor, para que ela seja mulher do filho do meu senhor.
49 Keko beli, kame, yu nelo kilele yan weng mak bokonemoliwka! Yu nakalem kamok Abalakam elo ken kiol kuw kukuw kelomin ibolow kelewboliw beni, ba? Yu akalem ibolow fukuneko, nelo nomin eisneng mak ibolow fukunbiliw be, kilele bokonemoliwka! Bokonemiw tewe, nakal nakalem unomin deiw atemoki te.”, yangeko, dakalako, bokoyemse kale.
49 Agora, digam-me se mostrarão bondade e fidelidade ao meu senhor. Por favor, respondam-me ‘sim’ ou ‘não’, para que eu saiba o que fazer em seguida.”
50 Yangei, Alaban so Betuel so yelim i yan weng bokolewomeliw: “Yawe Sunbin-Got akalem ete kanelewse kasike, nu mesesem eisneng mak nam kesomi, “Babo!”, kanguw te.
50 Labão e Betuel responderam: “É evidente que o S enhor o trouxe até aqui. Sendo assim, não há nada que possamos dizer.
51 Ku Elebeka so, makuw unesomeliwi, u kom kamok beem min kalel keloku te. Nimtew angom? Yawe Sunbin-Got e nulo kilele kukuyemse kasike.”, dangsiliw kale.
51 Aqui está Rebeca; tome-a e leve-a com você. Que ela seja mulher do filho do seu senhor, como disse o S enhor ”.
52 Dangiwi, Abalakam em aluwbamin kunum be ikalem bokolewsiliw weng be kiliko, gatak wakas angeko, Yawe Sunbin-Got em mit elo keko, em wiin fian daolewse kale.
52 Quando o servo de Abraão ouviu a resposta, prostrou-se no chão e adorou o S enhor .
53 Daolewsomelei, e kait on kisol fian banban so, ilim on kisol fian so, kuluko, Elebeka ulo duumse kale. Duumeko, mesesem eisneng on kisol fian so mali mak ukalem auk so, fik so, yat ilo amen amen keyemse kale.
53 Em seguida, entregou a Rebeca joias de prata e ouro e vestidos. Também deu presentes valiosos ao irmão e à mãe de Rebeca.
54 Keyemsomelei, anfel e, Abalakam em aluwbamin kunum so akalem angin bi so, i wanin wanbiko, akalsiliw kale.
54 Então o servo e os homens que o acompanhavam comeram e passaram a noite ali. Logo cedo na manhã seguinte, o servo de Abraão disse: “Enviem-me de volta ao meu senhor”.
55 Yangei, Elebeka um auk so fik so bi elo bokolewomeliw: “Babo! Waneng seiw buso kale kel siliwi, king kel ding fenoliwka!”, dangsiliw kale.
55 Mas o irmão e a mãe de Rebeca disseram: “Queremos que Rebeca fique conosco pelo menos dez dias; depois, ela poderá partir”.
56 Dangiwi, Abalakam em aluwbamin kunum be yan weng bokoyemomele: “Yu nelo kanelom ‘Bayo!’, nangokoliw te! Yawe Sunbin-Got e nem deiw kiol kuw dem ken so kenemse kasike. Feinka! Ne iti uneko, nakalem kamok em mit mewso unokika!”, yangse kale.
56 O servo, porém, disse: “Não me detenham. O S enhor me deu sucesso em minha missão; agora, enviem-me de volta ao meu senhor”.
57 Yangei, i elo yan weng bokolewomeliw: “Nu Elebeka ulo gaaumuwi, u tulu kano, ulo dakalaluma! Um angoku um ibolow fukunin bete kuw gelewuma!”, dangsiliw kale.
57 “Pois bem”, disseram eles. “Chamaremos Rebeca e pediremos a opinião dela.”
58 Dangesomeliwi, i Elebeka ulo bokoumomiliw: “Ku kom ibolow fukunin mak nulo bokoyema! Ku kunum kale so unokolew beni, ba?”, wangiwi, u yan weng bokoyemomelu: “No, ne eso makuw unokika!”, yangsu kale.
58 Chamaram Rebeca e lhe perguntaram: “Você está disposta a ir com este homem?”. E ela respondeu: “Sim, estou”.
59 Yangui, Elebeka so, ukalem non wamgibu waneng bu so, Abalakam em aluwbamin kunum eso, akalem angin iso, alik alik im unomin memen kesiliw ding dim bakate,
59 Com isso, eles se despediram de Rebeca e a enviaram com o servo de Abraão e seus homens. A serva que havia amamentado Rebeca a acompanhou.
60 waneng seiw buum angin i Elebeka ulo weng bamki so weng mak bokoumomeliw: “Nukalem nawkolon kutaka! Sunbin-Got e kulo bamki so kekemei, kom aul dukulokolew i banso banso kelokoliw tako! Kaneliwi, aul kailokoliw muluwel biim kitil e fian kuw kesomeliwi, ite keko, maka ilo kalak da koyemokoliw te!”, wangsiliw kale.
60 Na hora da partida, abençoaram Rebeca, dizendo: “Nossa irmã, que você se torne mãe de muitos milhares! Que seus descendentes conquistem as cidades de seus inimigos!”.
61 Wangiwi, Elebeka so, ukalem aluumbamin waneng iso, alik alik i uneko, kamel im dim tein yak yak keliwi, Abalakam em aluwbamin kunum e folei, i elo gelew unsomeliwi, aneng be fein kolew unsiliw kale.
61 Então Rebeca e suas servas montaram nos camelos e seguiram o homem. Assim, o servo de Abraão partiu levando Rebeca.
62 — ausente —
62 Nesse meio-tempo, Isaque, que morava no Neguebe, havia regressado de Beer-Laai-Roi.
63 — ausente —
63 Ao entardecer, enquanto caminhava pelo campo e meditava, levantou os olhos e viu que camelos se aproximavam.
64 Angei, Elebeka ukal Aisak elo singam elote atemeko, fongate akate kamel im teineko, talsu dim koleweko,
64 Quando Rebeca levantou os olhos e viu Isaque, desceu do camelo no mesmo instante
65 Abalakam em aluwbamin kunum beelo dakalalomelu: “Kunum miyak talbe be kante ya?”, dangui, e yan weng bokoumomele: “Be nem kamok Aisak ete te!”, wangse kale. Wangei, u ilim mak kuluko, ukalem kiingen net kasisu kale.
65 e perguntou ao servo: “Quem é aquele homem que vem pelo campo ao nosso encontro?”. Quando ele respondeu: “É meu senhor”, Rebeca cobriu o rosto com o véu.
66 Kiingen net kasisalui, Aisak e telei, aluwbamin kunum be elo kanese sang alik alik be kilele bokolewse kale.
66 Depois, o servo contou a Isaque tudo que havia feito.
67 Bokolewsomelei, Aisak e Elebeka ulo akalem kuansu auk Sala um samal im kal benemin am elo wamde unse kale. Unesomelei, e Elebeka ulo fein kuluko, ulo ibolow mutuk fian kuw keumsomelei, yemkal i ka kel alenaliw kale.
67 Isaque a levou para a tenda de Sara, sua mãe, e Rebeca se tornou sua mulher. Ele a amava profundamente e nela encontrou consolação depois que sua mãe morreu.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.