Gênesis 24
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs ACF
1 Beli, Yawe e Abalakam elo mesesem mesesem eisneng bamki fian so kelewse kale. Kelewei, deiw mak ding mak, Abalakam em fasel kelei, em ding awet kese dim kabalak e,
1 E era Abraão já velho e adiantado em idade, e o SENHOR havia abençoado a Abraão em tudo.
2 e akalem weng afak kawtiw im wiin so kak kunum fasel mak beelo bokolewomele: “Ku tala o! Teleko, kom teing de teleko, nem anggil dim melenema! Melenemsomi, weng fawtuk ayem weng mak bokonema!
2 E disse Abraão ao seu servo, o mais velho da casa, que tinha o governo sobre tudo o que possuía: Põe agora a tua mão debaixo da minha coxa,
3 — ausente —
3 Para que eu te faça jurar pelo Senhor Deus dos céus e Deus da terra, que não tomarás para meu filho mulher das filhas dos cananeus, no meio dos quais eu habito.
4 — ausente —
4 Mas que irás à minha terra e à minha parentela, e dali tomarás mulher para meu filho Isaque.
5 Dangei, em weng afak kunum be yan weng bokolewomele: “Ken kate, ne waneng seiw mak watemeko, “Wamde toloki te!”, angi kate, u ukalem angin so, ukalem aneng so ibolow fukunomi, neso tolomin gal kelu tewe, ne nono keloki a? Ne kom min beete dabeleko, kukalem sua kolew talselew dim kalo iti debele unoki meni, baya?”, dangeko, dakalase kale.
5 E disse-lhe o servo: Se porventura não quiser seguir-me a mulher a esta terra, farei, pois, tornar o teu filho à terra donde saíste?
6 Dakalalei, Abalakam e akalem weng afak kunum beelo bokolewomele: “Itel bate! Ku elo kanelom dabeleko, nakalem sua kolew talsi aneng kalo iti debele unokolew te!
6 E Abraão lhe disse: Guarda-te, que não faças lá tornar o meu filho.
7 Yawe, abiil tikin alakabe Sunbin-Got e nelo aatim kusel im aneng fian so, nakalem angin so, biim dim namdeko, weng fawtuk ayem weng kitil weng mak bokonemomele: ‘Aneng fian kale kom muluwel dow ilo fein duyemoki te.’, nangse te. Nangse kasike kame, Sunbin-Got be akalem dabalakamin finik mak dabalako, emisik kamtolo unbelei, ku beem ibik elote gelew gelew unemolewka! Unesomelewi, kuso, nem min em waneng buso, kuso fein makuw tololiwka!
7 O Senhor Deus dos céus, que me tomou da casa de meu pai e da terra da minha parentela, e que me falou, e que me jurou, dizendo: À tua descendência darei esta terra; ele enviará o seu anjo adiante da tua face, para que tomes mulher de lá para meu filho.
8 Tolokoliw kate, waneng seiw bu ukalem angin kuw ibolow fukunomi, tolominba ibolow keko, gal kelu tewe, ku kom bokonembelew fawtuk ayem weng beelo akokow kelewko, kolewolewka! Kolewokolew kate, ku kanelo nem min kale nakalem kolew talsi aneng fian elo iti dabele unokolew te!”, dangse kale.
8 Se a mulher, porém, não quiser seguir-te, serás livre deste meu juramento; somente não faças lá tornar a meu filho.
9 Dangei, weng afak kunum be akalem teing de teleko, Abalakam em anggil dim melelewko, weng fawtuk ayem weng beelo bokolewse kale.
9 Então pôs o servo a sua mão debaixo da coxa de Abraão seu senhor, e jurou-lhe sobre este negócio.
10 Bokolewsomelei, weng afak kunum be, akalem kamok Abalakam em king kel kamel samal mali mak so, on kisol kait ken so, alik eisneng be memen keko, kulusomi, Mesofotemia aneng fian kalo unse kale. Unbisomelei, deiw mak ding kabalak e, e Abalakam em ning Nakol em abiw mutuk fian dim kalo talse kale.
10 E o servo tomou dez camelos, dos camelos do seu senhor, e partiu, pois que todos os bens de seu senhor estavam em sua mão, e levantou-se e partiu para Mesopotâmia, para a cidade de Naor.
11 Ka teleko, ataan mewso tem unomin dim kese kasike, beem ding dim be, abiw mutuk fian kasel biim waneng seiwel i abiw mutuk fian koleweko, kawin tem ok beelo ok dulam talsiliw kale.
11 E fez ajoelhar os camelos fora da cidade, junto a um poço de água, pela tarde, ao tempo que as moças saíam a tirar água.
12 Koyemsomi, Sunbin-Got eso weng mak bokolomele: “Abalakam em Sunbin-Got Yawe kutaka! Kame ku nelo dokonemeko, nakalem kamok elo ibolow folok kelewa!
12 E disse: Ó Senhor, Deus de meu senhor Abraão, dá-me hoje bom encontro, e faze beneficência ao meu senhor Abraão!
13 Kameem ding dim e, abiw mutuk fian beem waneng seiwel alik alik i teleko, kawin tem ok kaleelo ok dulam tolokoliw te.
13 Eis que eu estou em pé junto à fonte de água e as filhas dos homens desta cidade saem para tirar água;
14 Tolokoliw kasike, ne waneng seiw mak ulo bokoumomeli: ‘Kom kingti telbelew ok sen be de mit dalin tew keko, ok wal dinema!’, wangoki te. Wangii, u nem wangsi weng be kiliko, yan weng mak bokonemomelu: ‘Kenka, ku wana! Wanesomi, ki kelew dim e, kom kamel samal bikati ok duyemoki te.’, nangeko, kanelu tewe, ne kilele kal kelite: Kusik nelo nangoku weng kale buum ibolow tem kel duumselew kasike, waneng bu Aisak em kalel keloku te. Feinka! Ku kanelew tewe, ne atemeko, kal kelite: ‘Ku nakalem kamok Abalakam elo ibolow folok kelewbelew kai!’, kangoki te.”, dangse kale.
14 Seja, pois, que a donzela, a quem eu disser: Abaixa agora o teu cântaro para que eu beba; e ela disser: Bebe, e também darei de beber aos teus camelos; esta seja a quem designaste ao teu servo Isaque, e que eu conheça nisso que usaste de benevolência com meu senhor.
15 Dangse dim bakate, Elebeka u abiw mutuk fian be koleweko, ok sen fian mak kingtiko, talsu kale. Elebeka bu Nakol so Milka so yemkal biim min Betuel em mun seiw ute kale. Kate Nakol e Abalakam em ning ete kasike, Abalakam e Elebeka um awalik kese kale.
15 E sucedeu que, antes que ele acabasse de falar, eis que Rebeca, que havia nascido a Betuel, filho de Milca, mulher de Naor, irmão de Abraão, saía com o seu cântaro sobre o seu ombro.
16 Elebeka bu waneng seiw atin kuw kiin abil butbi watebomin so kesu waneng kale. Keko beli, waneng bu kawin tem dak uneko, ukalem ok sen fian duluko, iti matem talsu kale. |alt="Woman at well" src="BA03029B.tif" size="col" ref="Talfut Kese 24:16"
16 E a donzela era mui formosa à vista, virgem, a quem homem não havia conhecido; e desceu à fonte, e encheu o seu cântaro e subiu.
17 Iti matem talsu ding dim bakate, Abalakam em weng afak kunum be fongate akate uneko, um mit teleko, bokoumomele: “Kutaka! Kom kingti telbelew ok sen be de mit dalin tew keko, ok wal dinema!”, wangse kale.
17 Então o servo correu-lhe ao encontro, e disse: Peço-te, deixa-me beber um pouco de água do teu cântaro.
18 Wangei, u elo bokolewomelu: “Kenka, kamok! Ku wana!”, dangeko, ok sen be de mit dalin tew keko, ok wal dilewui, e ok wal wanse kale.
18 E ela disse: Bebe, meu senhor. E apressou-se e abaixou o seu cântaro sobre a sua mão e deu-lhe de beber.
19 Waneko, ki kelei, u bokolewomelu: “Kom kamel samal bikati ok duyemii, ikal wanesomi, ki kelokoliw te.”, dangsu kale.
19 E, acabando ela de lhe dar de beber, disse: Tirarei também água para os teus camelos, até que acabem de beber.
20 Dangeko, fongate akate uneko, aluwbu ok atuk be samal im ok wanbin dim beelo busel kelewui, ok alelei, samal i wanesomeliwi, u iti kawin tem dak uneko, iti ok makso duluko, diyembului, kamel samal fian sesel alik alik i ki kesiliw kale.
20 E apressou-se, e despejou o seu cântaro no bebedouro, e correu outra vez ao poço para tirar água, e tirou para todos os seus camelos.
21 Ki keliwi, Abalakam em weng afak kunum be um kanebu kukuw be diw atemeko, weng mak bokolinba kesomi, “Yawe akalem kuw ken eisneng kale kanelebe kai!”, angeko, ibolow tem kuw fukunse kale.
21 E o homem estava admirado de vê-la, calando-se, para saber se o Senhor havia prosperado a sua jornada ou não.
22 Keko beli, kamel biim ok ki wansiliw ding dim bakate, Abalakam em weng afak kunum be mesesem mesesem kait on kisol fian so be de matem dako, mutum dim kelebin kait so, teing tabum kelebin kait alew so, kait alik be seiw buulo duumse kale.
22 E aconteceu que, acabando os camelos de beber, tomou o homem um pendente de ouro de meio siclo de peso, e duas pulseiras para as suas mãos, do peso de dez siclos de ouro;
23 Duumeko, ulo dakalako, bokoumomele: “Ku kanem mun kate a? Kalew em am e abin dolon so meni gek biliw a? Nu ki keko, yelimel yom am kel akalokoluw mani, ba?”, wangse kale.
23 E disse: De quem és filha? Faze-mo saber, peço-te. Há também em casa de teu pai lugar para nós pousarmos?
24 Wangei, u yan weng bokolewomelu: “Ne Betuel em mun neli. E Nakol so Milka so yemkal im min te.”, dangeko,
24 E ela lhe disse: Eu sou a filha de Betuel, filho de Milca, o qual ela deu a Naor.
25 iti bokolewomelu: “Kamel im wanin wanomin so, akalomin abin dolon akal be kasike, ku so, kukalem kamel so, alik alik yu makuw tololiwka!”, dangsu kale.
25 Disse-lhe mais: Também temos palha e muito pasto, e lugar para passar a noite.
26 Dangui, Abalakam em weng afak kunum be kalfong fian mak kulusomi, gatak wakas angeko, katin bukbuk Yawe em mit teineko,
26 Então inclinou-se aquele homem e adorou ao Senhor,
27 em wiin fian daolewsomi, bokolewomele: “Nem kamok Abalakam em Sunbin-Got Yawe em wiin fian daolewbika! Nimtew angom? Akalem kiol kukuw so, em folok ibolow so, be nem kamok Abalakam elo fein kukulewkabe kasike. Yawe Sunbin-Got e nelo nemdeko, nem kamok em angin biim mit elo kenemse kasike.”, dangse kale.
27 E disse: Bendito seja o SENHOR Deus de meu senhor Abraão, que não retirou a sua benevolência e a sua verdade de meu senhor; quanto a mim, o SENHOR me guiou no caminho à casa dos irmãos de meu senhor.
28 Dangsomelei, waneng seiw bu fongate akate yakoko, ukalem auk um am biliw kunum waneng ukalem dim kanelu sang be bokoyemomin yako unsu kale.
28 E a donzela correu, e fez saber estas coisas na casa de sua mãe.
29 Yako uneko, bokoyemui, Elebeka um fik Alaban e um yangu weng be kiliko, fongate akate kut elo kunum beem fukun uneko, kawin tem ok damin beem dim kalo atebam unse kale.
29 E Rebeca tinha um irmão cujo nome era Labão, o qual correu ao encontro daquele homem até a fonte.
30 Nimtew angom? E Elebeka um weng sang kiliko, ukalem teing tabum alew so, mutum bok so, kait on kisol fian so be atemse kasike. Keko beli, e fongate akate uneko, kunum kawin tem ok mit mewso mobe kunum mak atemeko, beelo bokolewomele:
30 E aconteceu que, quando ele viu o pendente, e as pulseiras sobre as mãos de sua irmã, e quando ouviu as palavras de sua irmã Rebeca, que dizia: Assim me falou aquele homem; foi ter com o homem, que estava em pé junto aos camelos, à fonte,
31 “Yawe kulo bamki so kekembe kunum kutaka! Nimtew angom ete ku kut kale kel mobelew a? Ne nakalem weng afak kunum ilo kitil weng bokoyemi kasike, i kukalem abin so, kamel im akalomin dim so, kilelyembiliw te.”, dangse kale.
31 E disse: Entra, bendito do Senhor; por que estás fora? pois eu já preparei a casa, e o lugar para os camelos.
32 Dangei, aso i Alaban yemkal im am dim kalo unsiliw kale. Uneko, teliwi, Alaban e kamel im mesesem mesesem eisneng ilum so be de mit mit dukuko, ilo wanin duyemeko, ilo im akalkemin dim da koyemse kale. Koyemeko, Abalakam em weng afak kunum beelo ok dulu dulewei, e akalem yan gingse kale.
32 Então veio aquele homem à casa, e desataram os camelos, e deram palha e pasto aos camelos, e água para lavar os pés dele, e os pés dos homens que estavam com ele.
33 Gingsomelei, mali weng afak kunum mak Abalakam em weng afak kunum beelo wanin delew talsiliw kate, e yelimel ilo bokoyemomele: “Bayo! Wanomin wanin e kanesele kano! Kame, ne yulo weng mak bokoyemomin ibolow keli te.”, yangse kale. Yangei, Alaban e elo bokolewomele: “Kenka. Ku nulo bokoyema!”, dangse kale.
33 Depois puseram comida diante dele. Ele, porém, disse: Não comerei, até que tenha dito as minhas palavras. E ele disse: Fala.
34 Dangei, e ilo bokoyemomele: “Nete Abalakam em weng afak kunum nete te.
34 Então disse: Eu sou o servo de Abraão.
35 Yawe Sunbin-Got e nem kamok elo bamki fian so kelewbelei, e on kisol banso, wiin so kunum kekabe te. Feinka! Meme so, siwsiw so, bulmakao so, on kisol tum win fian so, weng afak kunum waneng banban so, kamel so, donki so, mesesem mesesem eisneng banban be bamki fian so kelewkabe kasike, e wiin so kunum kamok kekabe te.
35 E o SENHOR abençoou muito o meu senhor, de maneira que foi engrandecido, e deu-lhe ovelhas e vacas, e prata e ouro, e servos e servas, e camelos e jumentos.
36 Keko beli, Sunbin-Got e nem kamok beem kalel fasel buulo dokoumei, u kunum aul mak dukusu te. Dukului, Abalakam e aul beelo akalem mesesem mesesem eisneng alik alik be dulewse te.
36 E Sara, a mulher do meu senhor, deu à luz um filho a meu senhor depois da sua velhice, e ele deu-lhe tudo quanto tem.
37 Duleweko, weng kitil weng mak nelo bokonemomele: ‘Ku fawtuk ayem weng mak nelo bokonema! Weng be kanekote: Ku kanelom Kenan aneng fian beem waneng mak wamde teleko, Aisak elo dulewokolew te!
37 E meu senhor me fez jurar, dizendo: Não tomarás mulher para meu filho das filhas dos cananeus, em cuja terra habito;
38 Kate, ku uneko, nakalem angin waneng mak fenemsomelewi, nakalem kaim atuk waneng mak kuluko, wamde telesomi, Aisak dulewew kano, e ulo kuloka!’, nangese te.
38 Irás, porém, à casa de meu pai, e à minha família, e tomarás mulher para meu filho.
39 Nangei, ne yan weng bokolewomeli: ‘Kate, waneng bu ‘Bayo!’, nangu tewe, ne nono keloki a?’, dangesi te.
39 Então disse eu ao meu senhor: Porventura não me seguirá a mulher.
40 Dangii, e nelo bokonemomele: ‘Ne Yawe em weng gelewbi kunum kasike, e akalem dabalakamin finik mak dabalalei, emisik kamtolo unoke kasike, kom kakamokolew deiw beelo ken kekemoke te. Ken kekemoke kasike, ku nakalem kaim atuk seiw mak fendewko, wamde tololewka!
40 E ele me disse: O Senhor, em cuja presença tenho andado, enviará o seu anjo contigo, e prosperará o teu caminho, para que tomes mulher para meu filho da minha família e da casa de meu pai;
41 Kate, ku seiw mak watemokolew kate, u ukalem angin ilo koyemomin ibolow kelinba kelu tewe, ku fawtuk ayem weng dunemselew weng be kolewko, Kenan aneng fian em waneng mak dulewolewka!’, nangse te.
41 Então serás livre do meu juramento, quando fores à minha família; e se não te derem, livre serás do meu juramento.
42 Beli, kame kuinei, ne uneko, kawin tem ok dim kel Sunbin-Got elo weng bokolewi te. Elo bokolewomeli: ‘Yawe kutaka! Ku nem kamok Abalakam em Sunbin-Got kute te! Kame nelo dokonemewi, nem kaleem teli beem mongom ete dem ken so keloka!
42 E hoje cheguei à fonte, e disse: Ó Senhor, Deus de meu senhor Abraão, se tu agora prosperas o meu caminho, no qual eu ando,
43 Ne kawin tem ok damin dim kale kel mobilii, waneng seiw mak ok dam tulu tewe, ne ulo dakalalomeli: ‘Kom ok sen dem so ok mak dunemew kano, ne wano yo!’, wangoki te.
43 Eis que estou junto à fonte de água; seja, pois, que a donzela que sair para tirar água e à qual eu disser: Peço-te, dá-me um pouco de água do teu cântaro;
44 Wangii, u yan weng bokonemomelu: ‘Kenka, ok wana! Waneko, kamel imikal ok duyemoki te.’, nangu tewe, ne fein kal kelite: Yawe Sunbin-Got ku waneng buulo nakalem kamok em min em kalel galmoselew kai!’, dangesi te.
44 E ela me disser: Bebe tu e também tirarei água para os teus camelos; esta seja a mulher que o SENHOR designou ao filho de meu senhor.
45 Dangii, Elebeka u abiw mutuk koleweko, ok sen kingtiko, telesu te. Teleko, kawin tem ok kabalak elo ok dam uneko, iti tikin matem tului, ne ulo dakalalalomeli: ‘Ku ok mak dunemew kano, ne wano yo!’, wangesi te.
45 E antes que eu acabasse de falar no meu coração, eis que Rebeca saía com o seu cântaro sobre o seu ombro, desceu à fonte e tirou água; e eu lhe disse: Peço-te, dá-me de beber.
46 Wangii, um kingti telbu ok sen be de mit dalin tew keko, ok wal dinemeko, bokonemomelu: ‘Ok wana! Waneko, kamel bikati ok duyemoki te.’, nangeko, u fein uneko, kamel ilo ok duyemesu te.
46 E ela se apressou, e abaixou o seu cântaro de sobre si, e disse: Bebe, e também darei de beber aos teus camelos; e bebi, e ela deu também de beber aos camelos.
47 Duyemui, ne ulo dakalalomeli: ‘Ku kanem mun a?’, wangii, usik yan weng bokonemomelu: ‘Ne Nakol so Milka so yemkal biim min Betuel em aul te.’, nangesu te. Nangui, ne teing tabum so, mutum bok so, kisol fian eisneng beso duumeko,
47 Então lhe perguntei, e disse: De quem és filha? E ela disse: Filha de Betuel, filho de Naor, que lhe deu Milca. Então eu pus o pendente no seu rosto, e as pulseiras sobre as suas mãos;
48 Yawe Sunbin-Got em mit katin bukbuk angeko, kalfong so gatak wakas angeko, nakalem kamok Abalakam em Sunbin-Got Yawe em wiin fian daolewsi te. Nimtew angom? E nelo nakalem kamok Abalakam em ning em mulkon um dim nemde telese kasike. Kame, ne ulo Abalakam em min Aisak elo kulok angomi, wamde toloki te. Wamde telii, e ulo fein kuloke te.
48 E inclinando-me adorei ao SENHOR, e bendisse ao SENHOR, Deus do meu senhor Abraão, que me havia encaminhado pelo caminho da verdade, para tomar a filha do irmão de meu senhor para seu filho.
49 Keko beli, kame, yu nelo kilele yan weng mak bokonemoliwka! Yu nakalem kamok Abalakam elo ken kiol kuw kukuw kelomin ibolow kelewboliw beni, ba? Yu akalem ibolow fukuneko, nelo nomin eisneng mak ibolow fukunbiliw be, kilele bokonemoliwka! Bokonemiw tewe, nakal nakalem unomin deiw atemoki te.”, yangeko, dakalako, bokoyemse kale.
49 Agora, pois, se vós haveis de fazer benevolência e verdade a meu senhor, fazei-mo saber; e se não, também mo fazei saber, para que eu vá à direita, ou à esquerda.
50 Yangei, Alaban so Betuel so yelim i yan weng bokolewomeliw: “Yawe Sunbin-Got akalem ete kanelewse kasike, nu mesesem eisneng mak nam kesomi, “Babo!”, kanguw te.
50 Então responderam Labão e Betuel, e disseram: Do Senhor procedeu este negócio; não podemos falar-te mal ou bem.
51 Ku Elebeka so, makuw unesomeliwi, u kom kamok beem min kalel keloku te. Nimtew angom? Yawe Sunbin-Got e nulo kilele kukuyemse kasike.”, dangsiliw kale.
51 Eis que Rebeca está diante da tua face; toma-a, e vai-te; seja a mulher do filho de teu senhor, como tem dito o SENHOR.
52 Dangiwi, Abalakam em aluwbamin kunum be ikalem bokolewsiliw weng be kiliko, gatak wakas angeko, Yawe Sunbin-Got em mit elo keko, em wiin fian daolewse kale.
52 E aconteceu que, o servo de Abraão, ouvindo as suas palavras, inclinou-se à terra diante do Senhor.
53 Daolewsomelei, e kait on kisol fian banban so, ilim on kisol fian so, kuluko, Elebeka ulo duumse kale. Duumeko, mesesem eisneng on kisol fian so mali mak ukalem auk so, fik so, yat ilo amen amen keyemse kale.
53 E tirou o servo jóias de prata e jóias de ouro, e vestidos, e deu-os a Rebeca; também deu coisas preciosas a seu irmão e à sua mãe.
54 Keyemsomelei, anfel e, Abalakam em aluwbamin kunum so akalem angin bi so, i wanin wanbiko, akalsiliw kale.
54 Então comeram e beberam, ele e os homens que com ele estavam, e passaram a noite. E levantaram-se pela manhã, e disse: Deixai-me ir a meu senhor.
55 Yangei, Elebeka um auk so fik so bi elo bokolewomeliw: “Babo! Waneng seiw buso kale kel siliwi, king kel ding fenoliwka!”, dangsiliw kale.
55 Então disseram seu irmão e sua mãe: Fique a donzela conosco alguns dias, ou pelo menos dez dias, depois irá.
56 Dangiwi, Abalakam em aluwbamin kunum be yan weng bokoyemomele: “Yu nelo kanelom ‘Bayo!’, nangokoliw te! Yawe Sunbin-Got e nem deiw kiol kuw dem ken so kenemse kasike. Feinka! Ne iti uneko, nakalem kamok em mit mewso unokika!”, yangse kale.
56 Ele, porém, lhes disse: Não me detenhais, pois o SENHOR tem prosperado o meu caminho; deixai-me partir, para que eu volte a meu senhor.
57 Yangei, i elo yan weng bokolewomeliw: “Nu Elebeka ulo gaaumuwi, u tulu kano, ulo dakalaluma! Um angoku um ibolow fukunin bete kuw gelewuma!”, dangsiliw kale.
57 E disseram: Chamemos a donzela, e perguntemos-lho.
58 Dangesomeliwi, i Elebeka ulo bokoumomiliw: “Ku kom ibolow fukunin mak nulo bokoyema! Ku kunum kale so unokolew beni, ba?”, wangiwi, u yan weng bokoyemomelu: “No, ne eso makuw unokika!”, yangsu kale.
58 E chamaram a Rebeca, e disseram-lhe: Irás tu com este homem? Ela respondeu: Irei.
59 Yangui, Elebeka so, ukalem non wamgibu waneng bu so, Abalakam em aluwbamin kunum eso, akalem angin iso, alik alik im unomin memen kesiliw ding dim bakate,
59 Então despediram a Rebeca, sua irmã, e sua ama, e o servo de Abraão, e seus homens.
60 waneng seiw buum angin i Elebeka ulo weng bamki so weng mak bokoumomeliw: “Nukalem nawkolon kutaka! Sunbin-Got e kulo bamki so kekemei, kom aul dukulokolew i banso banso kelokoliw tako! Kaneliwi, aul kailokoliw muluwel biim kitil e fian kuw kesomeliwi, ite keko, maka ilo kalak da koyemokoliw te!”, wangsiliw kale.
60 E abençoaram a Rebeca, e disseram-lhe: Ó nossa irmã, sê tu a mãe de milhares de milhares, e que a tua descendência possua a porta de seus aborrecedores!
61 Wangiwi, Elebeka so, ukalem aluumbamin waneng iso, alik alik i uneko, kamel im dim tein yak yak keliwi, Abalakam em aluwbamin kunum e folei, i elo gelew unsomeliwi, aneng be fein kolew unsiliw kale.
61 E Rebeca se levantou com as suas moças, e subiram sobre os camelos, e seguiram o homem; e tomou aquele servo a Rebeca, e partiu.
62 — ausente —
62 Ora, Isaque vinha de onde se vem do poço de Beer-Laai-Rói; porque habitava na terra do sul.
63 — ausente —
63 E Isaque saíra a orar no campo, à tarde; e levantou os seus olhos, e olhou, e eis que os camelos vinham.
64 Angei, Elebeka ukal Aisak elo singam elote atemeko, fongate akate kamel im teineko, talsu dim koleweko,
64 Rebeca também levantou seus olhos, e viu a Isaque, e desceu do camelo.
65 Abalakam em aluwbamin kunum beelo dakalalomelu: “Kunum miyak talbe be kante ya?”, dangui, e yan weng bokoumomele: “Be nem kamok Aisak ete te!”, wangse kale. Wangei, u ilim mak kuluko, ukalem kiingen net kasisu kale.
65 E disse ao servo: Quem é aquele homem que vem pelo campo ao nosso encontro? E o servo disse: Este é meu senhor. Então tomou ela o véu e cobriu-se.
66 Kiingen net kasisalui, Aisak e telei, aluwbamin kunum be elo kanese sang alik alik be kilele bokolewse kale.
66 E o servo contou a Isaque todas as coisas que fizera.
67 Bokolewsomelei, Aisak e Elebeka ulo akalem kuansu auk Sala um samal im kal benemin am elo wamde unse kale. Unesomelei, e Elebeka ulo fein kuluko, ulo ibolow mutuk fian kuw keumsomelei, yemkal i ka kel alenaliw kale.
67 E Isaque trouxe-a para a tenda de sua mãe Sara, e tomou a Rebeca, e foi-lhe por mulher, e amou-a. Assim Isaque foi consolado depois da morte de sua mãe.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.