Daniel 5
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs BKJ
1 Beli, Nebukatnesal e kuanei, em awalik Belsasal e Babilon aneng fian beem emisik kamok fian kese ding kabalak e, deiw mak ding mak kelei, Belsasal e wanin dawol fian mak kese kale. Kebelei, akalem angin wiin so kunum waneng gaayemei, i teleko, eso makuw dawol wanin beso wain ok so wansiliw kale. Kawtiw banso talsiliw kawtiw biim fu fu e tausen makmak (1'000) kawtiw kesiliw kale.
1 O rei Belsazar fez uma grande festa para mil de seus senhores, e bebeu vinho perante os mil.
2 — ausente —
2 Belsazar, enquanto experimentava o vinho, ordenou que trouxessem os vasos de ouro e prata que o seu pai, Nabucodonosor, havia retirado do templo que estava em Jerusalém, para que o rei e os seus príncipes, as suas esposas e concubinas, pudessem beber neles.
3 — ausente —
3 Então eles trouxeram os vasos de ouro que foram retirados do templo da casa de Deus, que estava em Jerusalém, e o rei e seus príncipes, suas esposas e concubinas beberam neles.
4 Wanbomeliwi, i ikalem got gol so, silba so, balas so, ain so, ais so, tum so kaisiliw got im wiin daoyemsiliw kale.
4 Eles beberam vinho e louvaram os deuses de ouro e de prata, de bronze, de ferro, de madeira e de pedra.
5 Kanebiliwi, fongate akate kunum mak |alt="Handwriting on the wall" src="HK00288B.TIF" size="col" ref="Daniel 5:5" em teing kuw mak teleko, am kal dim kel weng mak bose kale. Weng bose dim be, takak banim keko, ailbin fian kese kasike, emisk kamok e teing beem fut bomin be kilele kiol kuw atemse kale.
5 Na mesma hora, surgiram dedos de uma mão de homem, e escreveram defronte do castiçal sobre o cal da parede do palácio do rei; e o rei viu a parte da mão que escreveu.
6 Atemeko, e finganin fian mak kuluko, em kiinguen be kaim kuw alel femdeko, kun walwal kuw kilikili angei, em kitil e banimeko, dangbalat angse kale.
6 Então mudou-se o semblante do rei, e os pensamentos o atribularam tanto que as juntas dos seus lombos se afrouxaram, e os seus joelhos batiam um contra o outro.
7 Angeko, oktakak kunum so, selew selew kunum so, fial atemeko, kaneloke eisneng atebiliw kunum so, alik alik ilo gaayemei, i em mit mewso teliwi, e bokoyemomele: “Nimin kunum ite mak weng kale teing bokoko, atemsomi, beem mongom e ‘Bete kai!’, nangeko, kilele silel bokonemiw tewe, ne kunum beelo emisik kamok nemdiw ilim olol nam so minggilewsomelii, gol on kisol so kaisiliw kait mak em gatak dim falal kelewoki te. Kelewii, ete wiin fian so kunum kebomi, Babilon aneng fian kaleem yemamas em kamokim fian keloke te.”, yangse kale.
7 O rei bradou ordenando que trouxessem os astrólogos, os caldeus e os adivinhos. E o rei falou e disse aos homens sábios de Babilônia: Aquele que ler este escrito, e mostrar-me a sua interpretação será vestido com escarlate, terá uma corrente de ouro ao redor do seu pescoço e será o terceiro governante no reino.
8 Yangse kate, kal kunum alik alik bi ki kelinba kesomi, teing em am kal dim bose weng be teing bokolinba keko, weng kal beem mongom e kilele kal kelinba kesiliw kasike,
8 Então entraram todos os homens sábios do rei; mas eles não puderam ler o escrito, e nem fazer conhecida ao rei a sua interpretação.
9 kak yetebiliw kunum biim ibolow fukunin e atin kuw kou angsiliw kale. Angesomi, emisik kamok Belsasal e finganin fian fian mak kuluko, em kiinguen kaim alel angse kale.
9 Então o rei Belsazar atribulou-se grandemente, e mudou-se-lhe o semblante, e os seus senhores ficaram atônitos.
10 Beli, emisik kamok fian beem auk u kawtiw biim galul weng kiliko, teleko, emisik kamok fian beelo bokolewomelu: “Kamoka kutaka! Ku diwkuw ken kuw bokolew te! Ku kanelom finganeko, kaim alelokolew te!
10 Ora, a rainha, por causa das palavras do rei e de seus senhores, adentrou a casa de banquete; e a rainha falou, e disse: Ó rei, vive para sempre; não te atormentem os teus pensamentos, e nem mude o teu semblante;
11 Ku nem weng bokokemoki weng kale kilila! Kukalem atebelew aneng fian kale kel takak so kunum mak kebe te. Got alik alik i kunum beem kal e atin kuw fian kelewsiliw te. Kawalik em emisik kamok fian kese ding dim kabalak e, kunum waneng alik alik nu kunum beem got imdiw kele ibolow fukunin fian be fein atemsuluw kasike, kawalik Nebukatnesal e kunum beelo akalem kal fian so kunum im kak yetebe kunum kelewse te.
11 há um homem em teu reino em quem habita o espírito dos santos deuses, e nos dias de teu pai, luz e entendimento e sabedoria, como a sabedoria dos deuses, havia nele; a quem o rei Nabucodonosor, teu pai, o rei, eu digo, teu pai, fez mestre dos magos, astrólogos, caldeus e adivinhos;
12 Beem ding dim kabalak e, kawalik e kunum beem wiin Daniel alwol keleweko, elo Beltesasal dangse kale. Ku kilele ibolow fukunolewka! Beltesasal beem kal e fian keko, mali kunum im kal e atin kuw bakiyemse kasike, e okmobe eisneng mak fitew dim da koleweko, kiin dem mongom so mak kilele silel bokoko, mesesem mesesem eisneng mongom ilum nam so mak kele tewe, e kiol kuw kelomin deiw fein atemeko, kukuyemkabe te. Kasike kame, ku Daniel elo gaalewewi, e tolomaka!”, dangsu kale.
12 porquanto um espírito excelente, e conhecimento, e entendimento, e interpretação de sonhos, e entrega de duras sentenças e a solução de dúvidas, encontraram-se no mesmo Daniel, a quem o rei chamou Beltessazar; agora, chame-se Daniel, e ele mostrará a interpretação.
13 Dangui, fein, i Daniel elo galewiwi, e emisik kamok fian beem mit telei, e elo bokolewomele: “Kutaka! Kute nakalem awalik Nebukatnesal em Suda aneng kunum tanbelel kunum mak em yemde talse biim kunum mak kute ye? Ku Daniel kute ye?
13 Então Daniel foi introduzido perante o rei. E o rei falou, e disse a Daniel: És tu aquele Daniel, que é dos filhos dos cativos de Judá, a quem o rei, meu pai, trouxe de Judá?
14 Nimtew angom? Ne kililite: Alik got i kulo ibolow fukunin ken so, kal fian so dukemiwi, ku takak so kunum kebelew kasike.
14 A teu respeito tenho ouvido dizer, que o espírito dos deuses está em ti, e que luz e entendimento e excelente sabedoria encontram-se em ti.
15 Kame ku kilila! Nem kal fian so kunum so, oktakak kunum so, alik alik i nem mit mewso teliw kate, i teing kuw beem am kal dim kel fut bose fut beem mongom e ki kelinba kesomi, teing bokoko, beem mongom e dolon kelinba kebiliw te.
15 E agora os homens sábios, os astrólogos, foram trazidos diante de mim para lerem este escrito, e me fazerem conhecer a sua interpretação, porém eles não puderam mostrar-me a interpretação do assunto;
16 Kate, mali i bokonemomeliw: Daniel, ku ki keko, okmobe eisneng mak fitew dim dasomi, mongom ilum nam so mak kele tewe, ku kiol kuw kelomin em deiw atemeko, kukuyemkabelew kunum kute te. Kasike kame, ku fut bose weng be teing bokoko, beem mongom e nelo kilele silel bokonemew tewe, ne kulo emisik kamok fian nemdiw ilim olol nam so minggiko, kokemii, gol so kaisiliw kait kom gatak dim falal kekemoki kasike, ku on kisol so wiin fian so kunum kesomi, Babilon aneng fian kaleem yemamas kel kamokim fian kelokolew te.”, dangse kale.
16 e eu ouvi a respeito de ti, que tu podes fazer interpretações e resolver dúvidas; agora, se tu podes ler o escrito e fazer-me conhecer a sua interpretação, serás vestido com escarlate, e terás uma corrente de ouro ao redor do teu pescoço, e serás o terceiro governante no reino.
17 Dangei, Daniel e yan weng bokolewomele: “Kamok fian kutaka! Fut bose weng kale ne teing bokoko, beem mongom e ne kilele silel bokokemoki kate, kom yan dunemokolew be ne nam kuli te. Ku kukalem ibolow fukunin kuw geleweko, yan be kukalem kuw aluwbokolew mani, nanew kawtiw mak ilo duyemokolew yake!
17 Então Daniel respondeu e disse perante o rei: Fiquem para ti os teus presentes, e dá as tuas recompensas para outro; eu, contudo, lerei o escrito para o rei e lhe farei conhecida a interpretação.
18 Kame, nem weng bokokemi weng kale kilila!
18 Ó rei, o altíssimo Deus deu ao teu pai Nabucodonosor, um reino, e majestade, e glória, e honra;
19 aneng aneng angom beem kunum waneng so, weng sin amen amen bokoliw kunum waneng iso, alik alik i em awan fingansiliw te. E akalem ibolow kuw geleweko, mak kunum mak em dulum elote ‘Ne elo alii, e kuanoka!’, ange tewe, e kunum beelo fein alei, e kuanoke te. Keko beli, e mak kunum mak em dulum elote ‘Ne elo dokolewo yo!’, ange tewe, e kunum beelo fein kuw dokolewoke kasike, e nimin kawtiw biim dulum elote ‘Wiin fian so duyemo yo!’, yangeko, meni nimin kawtiw im dulum elote ‘Biim wiin kame mit da koyemo yo!’, yange tewe, e akalem ibolow kuw geleweko, kanelewse te.
19 e por causa da majestade que lhe fora dada, todos os povos, nações e línguas, tremiam e temiam diante dele; a quem queria matava; a quem queria mantinha vivo, e a quem queria erguia; e a quem queria derrubava.
20 Kate, deiw mak ding mak e, auk so kamok fian be akalem wiin kuw daoko, ibolow kau so kunum kese kasike, Sunbin-Got e kamokim fian beem wiin atin kuw kulu kolewei, elo mit da kolewse te.
20 Porém quando elevou-se o seu coração, e endureceu-se a sua mente em orgulho, ele foi deposto do seu majestoso trono, e tiraram-lhe a sua glória;
21 Koleweko, kunum beem ibolow fukunin e dolo keleweko, samal im fukunin emdiw kelewse kasike, kunum waneng i elo kuluko, anbakalaliwi, e uneko, kut samal so bulmakao so, samal iso makuw bomelei, im wanin wanakabiliw wanin bete kuw akati wanbomelei, fial ok e elo abalewbise te. Keko beli, deiw mak ding mak kele ding kabalak e, e atin kuw kal keko, bokolomele: ‘Feinka! Atin kuw katiw alakabe Sunbin-Got bete kuw akalem ibolow fukunin geleweko, kak kamok yetebin kunum alik alik moko, aneng aneng angom beem yetebe kunum keyemkabe te!’, angse te.
21 e ele foi retirado dentre os filhos dos homens, e o seu coração tornou-se como o dos animais, e a sua habitação foi com os jumentos selvagens. Alimentaram-no com grama como bois, e o seu corpo foi molhado com o orvalho do céu, até que ele soube que o altíssimo Deus governa no reino dos homens, e estabelece a quem ele quer.
22 Kaneko kasike kame, Belsasal kutaka! Ku kamok fian beem awalik kebelew kasike, em dulum kenelewse sang alik alik be kilele kal kebelew kate, ku kom wiin e Sunbin-Got em afak da kolinba kebelew te.
22 E tu, seu filho, ó Belsazar, não tens humilhado o teu coração, embora soubesses tudo isto;
23 Ku abiil tikin em Kamok Fian Sunbin-Got beelo maka keleweko, akalem am yol em ok sen ayem ‘De telina!’, angesomelewi, kuso, kom wiin so kunum kaliiso, kom kalel kumel iso, alik alik yu ok sen ayem be sakok keleweko, wain ok duluko, sak wanakabiliw te. Feinka! Auk so kitil so Sunbin-Got e kulo kilele ketemeko, kom deiw e diw atemkabe kate, ku em wiin daolinba kunum kebelew te. Feinka! Ku mali dasuw-got im wiin daoyemkabelew kunum kebelew kate, got bi mali kawtiw i gol so, silba so, balas so, ain so, ais so, tum so kaisiliw kasike, isik kiin so atemeko, kentem kiliko, ibolow so fukuninba kekabiliw te.
23 porém te levantaste contra o Senhor do céu, e trouxeram-te os vasos da sua casa diante de ti; e neles beberam vinho tu e teus senhores, tuas esposas e tuas concubinas; e tu tens louvado os deuses de prata e ouro, de bronze e ferro, madeira e pedra, os quais não veem, nem escutam, nem sabem; e o Deus em cuja mão está o teu fôlego, e de quem são todos os teus caminhos tu não tens glorificado.
24 Keko beli, Sunbin-Got e teing be dabalalei, e weng be am kal dim kel fut bose te.
24 Então, dele foi enviada a parte da mão, e escrito foi esta escrita.
25 Kame ku fut bose weng be kilila! Weng be kanekote:
25 E este foi o escrito que se escreveu: Mene, Mene, Tequel, upharsin.
26 Kame, ku weng beem mongom akal kilele kililolewka!
26 Esta é a interpretação do escrito: Mene - Deus contou o teu reino e o finalizou.
27 ‘Tekel’ weng beem mongom e kanekote: Sunbin-Got e kom ibolow tem e diw atemeko, gal kekeme te.
27 Tequel - Tu foste pesado nas balanças e encontrado em falta.
28 ‘Ufalsin’ weng beem mongom e kanekote: Babilon aneng fian kale ku kame atebelew kate, Sunbin-Got e kame aneng be kuluko, amen kuw keleweko, mali aneng atuk mak Midia kawtiw im teing dim elo, mali aneng atuk mak Felsia kawtiw im teing dim elo duyemoke te.”,
28 Peres - Teu reino foi dividido e dado aos medos e persas.
29 Bokolewei, e kitil weng mak akalem aluwbamin kunum ilo bokoyemei, i uneko, Daniel elo emisik kamok fian emdiw ilim olol nam so minggiko, kolewiwi, gol so kaisiliw kait em gatak dim kel falal kelewsiliw kasike, e on kisol so kamok kunum fian kelei, Babilon aneng kaleem yemamas kel kamokim fian kese kale.
29 Então ordenou Belsazar, e eles vestiram Daniel com escarlate, e colocaram uma corrente de ouro ao redor do seu pescoço, e fizeram uma proclamação referente a ele, que ele seria o terceiro governante no reino.
30 Keko beli, beem ding beem mililiw mutuk kabalak e, maka i Babilon abiw mutuk fian matem teleko, emisik kamok Belsasal elo aliwi, e kuanse kale.
30 Naquela noite Belsazar, o rei dos caldeus, foi morto.
31 Kuanei, Midia kunum Dalius e Babilon aneng fian beem emisik kamok fian kese kale. Beem ding dim e, Dalius em itol e 62 kese kale.
31 E Dario, o medo, tomou o reino, tendo cerca de sessenta e dois anos de idade.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Daniel 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.