Mateus 9

asj (ASJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Jiso lɛ lɛ ŋgo-o, kaari lenchi gɛɛŋ li kitoŋ kee li.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Fi ka le bɛniiŋ bamu tɛ̀ bɛ bɛ wi wumu ɛ ŋgwɛ kɔɔ wu, ɛ be too wu fɛ kida-aŋ. Jiso ŋɛŋ si bɛniiŋ bɛlu gɛɛ shéŋ li wuu, tee li wi wu ŋgwɛ tɛ̀ kɔɔ wɛɛ le, “Ŋwanɛŋ, kɛmɛ shéŋ. Mi mfeekɔɔ bibifi bio.”
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Fi ka le bɛniiŋ bamu bɛ doonchi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ tɛ̀ bɛchi be ŋuŋini bebe be tiiti le, “Wi wuni dzetɔɔ kintsii ki Nyɔ-ɔ.”
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Jiso kɛɛ fiee fi be tɛ̀ beechi, bii li bee laa, “Nɛ kɛmi bɛ mbeechɛ bɛ bifi li shéŋ yinɛ ni kii la?
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 Fiee fi nuuŋ tsɛkɛ li ntefu nuuŋ fi la? Ntefu li wi wuni le mi mfeekɔɔ bibifi biee, mɔɔ le dza we ɔ ni ɔ deŋgi le?
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Se nuuŋ le, ŋgii mfɛ nɛ kɛɛ le Ŋwanɛwi kɛmi buŋga laaŋkwiiŋ bu fekisɛ bibifi.” Le tee lɛ, biee tee li wi wu ŋgwɛ tɛ̀ kɔɔ wɛɛ le, “Dza we, ɔ dzɔɔ kidaŋ ko ɔ ni ɔ giiŋgi li yih.”
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Mwɛ se dza giiŋgi fɛkuuŋ.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Le kintutu ki bɛniiŋ lɛ kɛɛ ŋɛŋ fiee fi ka, be kɛmɛ chɛnɛ, be bɛchi be yɔɔnchi Nyɔ yi nyɛ ŋwaani buni buŋga li wiwo-oŋ.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Le Jiso dza fe le tuu ni deŋgi giiŋgi, ŋɛŋ wi wumu wu bɛ teenyi le Maacho, nuuŋ wi wu kundi kiŋwaati, ɛ tɛ̀ shee fɛ kintsii kee ki nimɛ-ɛ. Jiso tee li wuu le, “Ɔ biki mi.” Biee dza we biki wu.
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Jiso dza gɛɛŋ shee jii biee li Maacho yih, fi se ka le, bɛniiŋ bamu ŋge bɛ tɛ̀ kundi kiŋwaati, mɔɔ bɛniiŋ bamu bɛ bifi tɛ̀ bɛ be shee be jii biee bɛ Jiso mɔɔ bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Le Bɛfarasii ŋɛŋ si bee be jii biee lɛ, be bii li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u laa, “Fi geeŋ fi wi wunɛ wu ntiifɛ jii biee bee bɛniiŋ bɛ kundi kiŋwaati mɔɔ bɛniiŋ bamu bɛ bifi?”
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 Jiso woo si be bii lɛ, tee li bee le, “Bɛniiŋ bɛ tɛɛmi ti wɛki yɛ wi wu ntsi kɛ. Ɛ bɛniiŋ bɛ gendi bɛ ti wɛki wi wu ntsi.
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 Gɛnɛ yɛɛŋ nɛ beechɛ nɛ ŋɛŋ laa kinyi ki fiee fi bɛ tsɛɛ Nyɔ tiiti le, ‘Ŋ'wɛkɔɔ le bɛniiŋ ni be keeti nshiiŋ li bɛniiŋ bamu-u, ŋ'wɛki yɛ nuuŋ le be ni be feti muntofi li mi-i kɛ’, fi nuuŋ le la le? Nɛ kɛɛ le mɛɛŋɔ ki mbɛ kɛ le nteeŋ bɛniiŋ bɛ nuuŋ tsaaŋ kɛ. Mi mbɛɛɔ nuuŋ le nteeŋ bɛ bifi.”
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Bɔɔŋ bɛ kintutu bɛ Jɔɔŋ Nlisulidzɔɔ lɛ dza be bii li Jiso laa, “Fi geeŋ fi bee Bɛfarasii tuu jiti bijɛ, bɔɔŋ bo bɛ kintutu-u jiti yɛ tɛ kɛ?”
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Jiso tuu li bee le, “Nɛ beechi le bɛ nuuŋ bɛ teeŋ bɛniiŋ fɛ bugoo li, be gɛɛŋ be ni be nuuŋ li nshiiŋ li nyuŋ wutso mɛɛŋ bɛ be ni? Mfi bɛɛɔ wu bɛ gii bɛ fi nyuŋ wutso wulu li bee, be se bɛchi njiru bijɛ.
15 Jesus respondeu:
16 Wi nuuŋ tɛ dzɔ nshɛŋgɛ yi ndu yi fiɛŋ le taa kiŋkoŋ ki fichi lu kɛ. Ɛ wu fɛ lɛ, nshɛŋgɛ yi ndu yilu gii yi mɛɛshi yi gaamɛ kiŋkoŋ ki fichi kilu, ŋgaaminɛ wulu tuu yaa wu bee saa nuuŋ ŋkosi.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 Fi se nuuŋ tɛ le wi nuuŋ tɛ dzɔ mbiiŋ mɛ fɛŋ le gɛɛ lɛ kibɛɛŋ ki fichi-i kɛ Ɛ wu fɛ lɛ, mbiiŋ mɛ fɛŋ mɛlu be ŋge, kibɛɛŋ kilu munchi ki shaanshɛ, mbiiŋ mɛlu shooshɛ likwiiŋ. Chɛɛŋ wulu wɛ le, bɛ kɛmi le bɛ gɛɛ mbiiŋ mɛ fɛŋ nuuŋ lɛ kibɛɛŋ ki fɛ-ɛŋ. Bɛdɛɛni, mbiiŋ mɛlu bɛ kibɛɛŋ se ba nyɛɛkii.”
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Nɛɛ si Jiso tɛ̀ mɛɛŋ yeti li bee lɛ, fi dza fi ka le wi wu nyɔŋa wumu tɛ̀ bɛ toŋ núŋ wu limfwe lɛkɛ wu tiiti le, “Ŋwanɛŋ wu kwɛɛŋ wɛ lɛ kwe wa, bɛdɛɛni, bɛ nɛɛ ɔ koŋ li wuu bɛ kibɛnɛ ko kaari tɛmi.”
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Jiso se dza bee wu bɛchi be giiŋgi, bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u biki wu tɛ.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 Fi tuu fi ka tɛ le kwɛɛŋ wumu wu tɛ̀ gɔŋ bɛ chigɔŋ chi bukɛɛŋ lɛ biya yoofi ntsɔ bifɛ tɛ̀ dza bɛ Jiso lɛ jiŋ koŋ li wooŋ wu kiŋkoŋ kee li.
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 Si tɛ̀ koŋ lɛ, nuuŋ ɛ tɛ̀ tee li shéŋ yee li le, “Ɛ mi ŋkoŋ mɔɔ nuuŋ li kiŋkoŋ kee li kwaa, kɛ mi ntɛmɔɔ.”
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Le koŋ lɛ, Jiso fiiki ŋɛŋ wu, tee li wuu le, “Naaŋ, kiiŋ ɔ ni chɛŋ kɛ. Shéŋ ya yi ɔ gɛɛ li mi-i fɛ yɛɛ ɔ tɛmi kituŋ.” Nɛɛ li mfi wulu-u, kwɛɛŋ wulu biee tɛmi.
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 Jiso gɛɛŋ fɛsi fɛ la wu wi wu nyɔŋa wulu-u, ŋɛŋ bɛniiŋ bɛ ti teŋgi teh yi kwe mɔɔ kintutu ki bɛniiŋ lɛ fe. Kintsii kilu fuuti bɛ kwe yi dɛ.
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 Jiso se tee li bee le, “Saaŋgɛ yɛɛŋ, ŋwaŋ wulu mɛɛŋɔ ki kwi-i kɛ, liitɔɔ.” Bɛniiŋ bɛlu tɛ̀ kee wu bu kefu.
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Buu bɛniiŋ bɛlu lɛkuuŋ, se lɛ gɛɛŋ li yih, kɛmɛ ŋwaŋ wulu li kibɛnɛ-ɛ, ŋwaŋ wulu se biee dza we.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Ntoŋ wu kii fiee filu se saaŋgɛ gɛɛŋ lɛ kimbɛ ki kwɛɛŋ lɛ kilu-u kichu.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Le Jiso dza fɛ yih yilu-u tuu ni deŋgi giiŋgi, binyɛɛ bimu bifɛ, bi buniŋ dza bi dzɛŋgi lɛwe ŋge bi biki wu, bi tiiti le, “Ŋwanɛ kini ki Mfɔŋ Daafi-i, kɔɔ nshiiŋ bɛ bee.”
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Jiso gɛɛŋ lɛ li yih, binyɛɛ bilu biee wu lu, se bii li bi-i laa, “Nɛ beŋ baa le nuuŋ mfɛ fiee fi nɛ dii kii fi fini ni?” Be se beŋ le, “Iiŋ Taa.”
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Jiso se koŋ li lii yi bee, tee le, “Kii shéŋ yi nɛ gɛɛ li mi-i, fi nuuŋ lɛ bɛ beŋ.”
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 Lii yibe biee yi gwiyɛ. Jiso bɔsɛyi chiinsɛ li bee, tee le, “Kiiŋ nɛ ni fɛ le wi kɛɛ kɛ.”
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Se nuuŋ le, be tuu be gɛɛŋ be biaki ntoŋ wu kii nimɛ chi Jiso-o wulu lɛ kimbɛ ki kwɛɛŋ lɛ kilu kichu.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Si bɛniiŋ bɛlu tɛ̀ dza be giiŋgi lɛ, fi ka le bɛniiŋ tɛ̀ dza be bɛɛ bɛ kibere kimu lɛ Jiso-o ɛ ŋwanɛ kiŋkundi tɛ̀ ŋwɛki bɛ wu.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Jiso se buu ŋwanɛ kiŋkundi wulu li wi wulu-u, wi wulu se bɛchi yeti. Kintutu ki bɛniiŋ lɛ ŋɛŋ lɛ, wa tɛ be, be se tiiti le, “Fini fiee ti mɛɛŋ fiɛɛ saa ki ka kɛ li kwɛɛŋ wu Isɛlɛɛ wuni kɛ.”
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Se nuuŋ le, Bɛfarasii tee fibee le, “Busɔɔ bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i bani, nuuŋ bɛ buŋga bu mfɔŋ wu bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i.”
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Jiso dza deŋgi li bitoŋ bichu mɔɔ li bintsii li fenjisi li bɛniiŋ li li yíh yi kintaashɛ yibee, tiiti tɛ nsa wu dzeeŋ wu kii bumfɔŋ bu Liboo. Si tɛ̀ deŋgi lɛ, tɛ̀ gii wɔnchi chigɔŋ chichu.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Le tuu ŋɛŋ bintutu bi bɛniiŋ lɛ, nshiiŋ kɔɔ wu bɛ be, kifɛ be tɛ̀ nuuŋ li ntɔnyɛ, wi se foo wu nuuŋ fi be, be nuuŋ si nshɔ́ɔŋ yi nuuŋ wi wu kiichi yi nsiŋ.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Dza tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le, “Ŋ'wechɛ yaŋɔ ŋge, se nuuŋ le, bɛniiŋ bɛ ŋ'wechɛ-ɛ baa niiŋ
37 Então disse aos discípulos:
38 Bɛdɛɛni, lɛkɛ yɛɛŋ li Nyɔ-ɔ le Taa wu Te wɛ tuumi bɛniiŋ bɛ ŋ'wechɛ-ɛ liwɛ wee li.”
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.