Mateus 9
asj (ASJ) vs ARIB
1 Jiso lɛ lɛ ŋgo-o, kaari lenchi gɛɛŋ li kitoŋ kee li.
1 E entrando Jesus num barco, passou para o outro lado, e chegou à sua própria cidade.
2 Fi ka le bɛniiŋ bamu tɛ̀ bɛ bɛ wi wumu ɛ ŋgwɛ kɔɔ wu, ɛ be too wu fɛ kida-aŋ. Jiso ŋɛŋ si bɛniiŋ bɛlu gɛɛ shéŋ li wuu, tee li wi wu ŋgwɛ tɛ̀ kɔɔ wɛɛ le, “Ŋwanɛŋ, kɛmɛ shéŋ. Mi mfeekɔɔ bibifi bio.”
2 E eis que lhe trouxeram um paralítico deitado num leito. Jesus, pois, vendo-lhes a fé, disse ao paralítico: Tem ânimo, filho; perdoados são os teus pecados.
3 Fi ka le bɛniiŋ bamu bɛ doonchi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ tɛ̀ bɛchi be ŋuŋini bebe be tiiti le, “Wi wuni dzetɔɔ kintsii ki Nyɔ-ɔ.”
3 E alguns dos escribas disseram consigo: Este homem blasfema.
4 Jiso kɛɛ fiee fi be tɛ̀ beechi, bii li bee laa, “Nɛ kɛmi bɛ mbeechɛ bɛ bifi li shéŋ yinɛ ni kii la?
4 Mas Jesus, conhecendo-lhes os pensamentos, disse: Por que pensais o mal em vossos corações?
5 Fiee fi nuuŋ tsɛkɛ li ntefu nuuŋ fi la? Ntefu li wi wuni le mi mfeekɔɔ bibifi biee, mɔɔ le dza we ɔ ni ɔ deŋgi le?
5 Pois qual é mais fácil? dizer: Perdoados são os teus pecados, ou dizer: Levanta-te e anda?
6 Se nuuŋ le, ŋgii mfɛ nɛ kɛɛ le Ŋwanɛwi kɛmi buŋga laaŋkwiiŋ bu fekisɛ bibifi.” Le tee lɛ, biee tee li wi wu ŋgwɛ tɛ̀ kɔɔ wɛɛ le, “Dza we, ɔ dzɔɔ kidaŋ ko ɔ ni ɔ giiŋgi li yih.”
6 Ora, para que saibais que o Filho do homem tem sobre a terra autoridade para perdoar pecados {disse então ao paralítico}: Levanta-te, toma o teu leito, e vai para tua casa.
7 Mwɛ se dza giiŋgi fɛkuuŋ.
7 E este, levantando-se, foi para sua casa.
8 Le kintutu ki bɛniiŋ lɛ kɛɛ ŋɛŋ fiee fi ka, be kɛmɛ chɛnɛ, be bɛchi be yɔɔnchi Nyɔ yi nyɛ ŋwaani buni buŋga li wiwo-oŋ.
8 E as multidões, vendo isso, temeram, e glorificaram a Deus, que dera tal autoridade aos homens.
9 Le Jiso dza fe le tuu ni deŋgi giiŋgi, ŋɛŋ wi wumu wu bɛ teenyi le Maacho, nuuŋ wi wu kundi kiŋwaati, ɛ tɛ̀ shee fɛ kintsii kee ki nimɛ-ɛ. Jiso tee li wuu le, “Ɔ biki mi.” Biee dza we biki wu.
9 Partindo Jesus dali, viu sentado na coletoria um homem chamado Mateus, e disse-lhe: Segue-me. E ele, levantando-se, o seguiu.
10 Jiso dza gɛɛŋ shee jii biee li Maacho yih, fi se ka le, bɛniiŋ bamu ŋge bɛ tɛ̀ kundi kiŋwaati, mɔɔ bɛniiŋ bamu bɛ bifi tɛ̀ bɛ be shee be jii biee bɛ Jiso mɔɔ bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u.
10 Ora, estando ele à mesa em casa, eis que chegaram muitos publicanos e pecadores, e se reclinaram à mesa juntamente com Jesus e seus discípulos.
11 Le Bɛfarasii ŋɛŋ si bee be jii biee lɛ, be bii li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u laa, “Fi geeŋ fi wi wunɛ wu ntiifɛ jii biee bee bɛniiŋ bɛ kundi kiŋwaati mɔɔ bɛniiŋ bamu bɛ bifi?”
11 E os fariseus, vendo isso, perguntavam aos discípulos: Por que come o vosso Mestre com publicanos e pecadores?
12 Jiso woo si be bii lɛ, tee li bee le, “Bɛniiŋ bɛ tɛɛmi ti wɛki yɛ wi wu ntsi kɛ. Ɛ bɛniiŋ bɛ gendi bɛ ti wɛki wi wu ntsi.
12 Jesus, porém, ouvindo isso, respondeu: Não necessitam de médico os sãos, mas sim os enfermos.
13 Gɛnɛ yɛɛŋ nɛ beechɛ nɛ ŋɛŋ laa kinyi ki fiee fi bɛ tsɛɛ Nyɔ tiiti le, ‘Ŋ'wɛkɔɔ le bɛniiŋ ni be keeti nshiiŋ li bɛniiŋ bamu-u, ŋ'wɛki yɛ nuuŋ le be ni be feti muntofi li mi-i kɛ’, fi nuuŋ le la le? Nɛ kɛɛ le mɛɛŋɔ ki mbɛ kɛ le nteeŋ bɛniiŋ bɛ nuuŋ tsaaŋ kɛ. Mi mbɛɛɔ nuuŋ le nteeŋ bɛ bifi.”
13 Ide, pois, e aprendei o que significa: Misericórdia quero, e não sacrifícios. Porque eu não vim chamar justos, mas pecadores.
14 Bɔɔŋ bɛ kintutu bɛ Jɔɔŋ Nlisulidzɔɔ lɛ dza be bii li Jiso laa, “Fi geeŋ fi bee Bɛfarasii tuu jiti bijɛ, bɔɔŋ bo bɛ kintutu-u jiti yɛ tɛ kɛ?”
14 Então vieram ter com ele os discípulos de João, perguntando: Por que é que nós e os fariseus jejuamos, mas os teus discípulos não jejuam?
15 Jiso tuu li bee le, “Nɛ beechi le bɛ nuuŋ bɛ teeŋ bɛniiŋ fɛ bugoo li, be gɛɛŋ be ni be nuuŋ li nshiiŋ li nyuŋ wutso mɛɛŋ bɛ be ni? Mfi bɛɛɔ wu bɛ gii bɛ fi nyuŋ wutso wulu li bee, be se bɛchi njiru bijɛ.
15 Respondeu-lhes Jesus: Podem porventura ficar tristes os convidados às núpcias, enquanto o noivo está com eles? Dias virão, porém, em que lhes será tirado o noivo, e então hão de jejuar.
16 Wi nuuŋ tɛ dzɔ nshɛŋgɛ yi ndu yi fiɛŋ le taa kiŋkoŋ ki fichi lu kɛ. Ɛ wu fɛ lɛ, nshɛŋgɛ yi ndu yilu gii yi mɛɛshi yi gaamɛ kiŋkoŋ ki fichi kilu, ŋgaaminɛ wulu tuu yaa wu bee saa nuuŋ ŋkosi.
16 Ninguém põe remendo de pano novo em vestido velho; porque semelhante remendo tira parte do vestido, e faz-se maior a rotura.
17 Fi se nuuŋ tɛ le wi nuuŋ tɛ dzɔ mbiiŋ mɛ fɛŋ le gɛɛ lɛ kibɛɛŋ ki fichi-i kɛ Ɛ wu fɛ lɛ, mbiiŋ mɛ fɛŋ mɛlu be ŋge, kibɛɛŋ kilu munchi ki shaanshɛ, mbiiŋ mɛlu shooshɛ likwiiŋ. Chɛɛŋ wulu wɛ le, bɛ kɛmi le bɛ gɛɛ mbiiŋ mɛ fɛŋ nuuŋ lɛ kibɛɛŋ ki fɛ-ɛŋ. Bɛdɛɛni, mbiiŋ mɛlu bɛ kibɛɛŋ se ba nyɛɛkii.”
17 Nem se deita vinho novo em odres velhos; do contrário se rebentam, derrama-se o vinho, e os odres se perdem; mas deita-se vinho novo em odres novos, e assim ambos se conservam.
18 Nɛɛ si Jiso tɛ̀ mɛɛŋ yeti li bee lɛ, fi dza fi ka le wi wu nyɔŋa wumu tɛ̀ bɛ toŋ núŋ wu limfwe lɛkɛ wu tiiti le, “Ŋwanɛŋ wu kwɛɛŋ wɛ lɛ kwe wa, bɛdɛɛni, bɛ nɛɛ ɔ koŋ li wuu bɛ kibɛnɛ ko kaari tɛmi.”
18 Enquanto ainda lhes dizia essas coisas, eis que chegou um chefe da sinagoga e o adorou, dizendo: Minha filha acaba de falecer; mas vem, impõe-lhe a tua mão, e ela viverá.
19 Jiso se dza bee wu bɛchi be giiŋgi, bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u biki wu tɛ.
19 Levantou-se, pois, Jesus, e o foi seguindo, ele e os seus discípulos.
20 Fi tuu fi ka tɛ le kwɛɛŋ wumu wu tɛ̀ gɔŋ bɛ chigɔŋ chi bukɛɛŋ lɛ biya yoofi ntsɔ bifɛ tɛ̀ dza bɛ Jiso lɛ jiŋ koŋ li wooŋ wu kiŋkoŋ kee li.
20 E eis que certa mulher, que havia doze anos padecia de uma hemorragia, chegou por detrás dele e tocou-lhe a orla do manto;
21 Si tɛ̀ koŋ lɛ, nuuŋ ɛ tɛ̀ tee li shéŋ yee li le, “Ɛ mi ŋkoŋ mɔɔ nuuŋ li kiŋkoŋ kee li kwaa, kɛ mi ntɛmɔɔ.”
21 porque dizia consigo: Se eu tão-somente tocar-lhe o manto, ficarei sã.
22 Le koŋ lɛ, Jiso fiiki ŋɛŋ wu, tee li wuu le, “Naaŋ, kiiŋ ɔ ni chɛŋ kɛ. Shéŋ ya yi ɔ gɛɛ li mi-i fɛ yɛɛ ɔ tɛmi kituŋ.” Nɛɛ li mfi wulu-u, kwɛɛŋ wulu biee tɛmi.
22 Mas Jesus, voltando-se e vendo-a, disse: Tem ânimo, filha, a tua fé te salvou. E desde aquela hora a mulher ficou sã.
23 Jiso gɛɛŋ fɛsi fɛ la wu wi wu nyɔŋa wulu-u, ŋɛŋ bɛniiŋ bɛ ti teŋgi teh yi kwe mɔɔ kintutu ki bɛniiŋ lɛ fe. Kintsii kilu fuuti bɛ kwe yi dɛ.
23 Quando Jesus chegou à casa daquele chefe, e viu os tocadores de flauta e a multidão em alvoroço,
24 Jiso se tee li bee le, “Saaŋgɛ yɛɛŋ, ŋwaŋ wulu mɛɛŋɔ ki kwi-i kɛ, liitɔɔ.” Bɛniiŋ bɛlu tɛ̀ kee wu bu kefu.
24 disse; Retirai-vos; porque a menina não está morta, mas dorme. E riam-se dele.
25 Buu bɛniiŋ bɛlu lɛkuuŋ, se lɛ gɛɛŋ li yih, kɛmɛ ŋwaŋ wulu li kibɛnɛ-ɛ, ŋwaŋ wulu se biee dza we.
25 Tendo-se feito sair o povo, entrou Jesus, tomou a menina pela mão, e ela se levantou.
26 Ntoŋ wu kii fiee filu se saaŋgɛ gɛɛŋ lɛ kimbɛ ki kwɛɛŋ lɛ kilu-u kichu.
26 E espalhou-se a notícia disso por toda aquela terra.
27 Le Jiso dza fɛ yih yilu-u tuu ni deŋgi giiŋgi, binyɛɛ bimu bifɛ, bi buniŋ dza bi dzɛŋgi lɛwe ŋge bi biki wu, bi tiiti le, “Ŋwanɛ kini ki Mfɔŋ Daafi-i, kɔɔ nshiiŋ bɛ bee.”
27 Partindo Jesus dali, seguiram-no dois cegos, que clamavam, dizendo: Tem compaixão de nós, Filho de Davi.
28 Jiso gɛɛŋ lɛ li yih, binyɛɛ bilu biee wu lu, se bii li bi-i laa, “Nɛ beŋ baa le nuuŋ mfɛ fiee fi nɛ dii kii fi fini ni?” Be se beŋ le, “Iiŋ Taa.”
28 E, tendo ele entrado em casa, os cegos se aproximaram dele; e Jesus perguntou-lhes: Credes que eu posso fazer isto? Responderam-lhe eles: Sim, Senhor.
29 Jiso se koŋ li lii yi bee, tee le, “Kii shéŋ yi nɛ gɛɛ li mi-i, fi nuuŋ lɛ bɛ beŋ.”
29 Então lhes tocou os olhos, dizendo: Seja-vos feito segundo a vossa fé.
30 Lii yibe biee yi gwiyɛ. Jiso bɔsɛyi chiinsɛ li bee, tee le, “Kiiŋ nɛ ni fɛ le wi kɛɛ kɛ.”
30 E os olhos se lhes abriram. Jesus ordenou-lhes terminantemente, dizendo: Vede que ninguém o saiba.
31 Se nuuŋ le, be tuu be gɛɛŋ be biaki ntoŋ wu kii nimɛ chi Jiso-o wulu lɛ kimbɛ ki kwɛɛŋ lɛ kilu kichu.
31 Eles, porém, saíram, e divulgaram a sua fama por toda aquela terra.
32 Si bɛniiŋ bɛlu tɛ̀ dza be giiŋgi lɛ, fi ka le bɛniiŋ tɛ̀ dza be bɛɛ bɛ kibere kimu lɛ Jiso-o ɛ ŋwanɛ kiŋkundi tɛ̀ ŋwɛki bɛ wu.
32 Enquanto esses se retiravam, eis que lhe trouxeram um homem mudo e endemoninhado.
33 Jiso se buu ŋwanɛ kiŋkundi wulu li wi wulu-u, wi wulu se bɛchi yeti. Kintutu ki bɛniiŋ lɛ ŋɛŋ lɛ, wa tɛ be, be se tiiti le, “Fini fiee ti mɛɛŋ fiɛɛ saa ki ka kɛ li kwɛɛŋ wu Isɛlɛɛ wuni kɛ.”
33 E, expulso o demônio, falou o mudo e as multidões se admiraram, dizendo: Nunca tal se viu em Israel.
34 Se nuuŋ le, Bɛfarasii tee fibee le, “Busɔɔ bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i bani, nuuŋ bɛ buŋga bu mfɔŋ wu bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i.”
34 Os fariseus, porém, diziam: É pelo príncipe dos demônios que ele expulsa os demônios.
35 Jiso dza deŋgi li bitoŋ bichu mɔɔ li bintsii li fenjisi li bɛniiŋ li li yíh yi kintaashɛ yibee, tiiti tɛ nsa wu dzeeŋ wu kii bumfɔŋ bu Liboo. Si tɛ̀ deŋgi lɛ, tɛ̀ gii wɔnchi chigɔŋ chichu.
35 E percorria Jesus todas as cidades e aldeias, ensinando nas sinagogas, pregando o evangelho do reino, e curando toda sorte de doenças e enfermidades.
36 Le tuu ŋɛŋ bintutu bi bɛniiŋ lɛ, nshiiŋ kɔɔ wu bɛ be, kifɛ be tɛ̀ nuuŋ li ntɔnyɛ, wi se foo wu nuuŋ fi be, be nuuŋ si nshɔ́ɔŋ yi nuuŋ wi wu kiichi yi nsiŋ.
36 Vendo ele as multidões, compadeceu-se delas, porque andavam desgarradas e errantes, como ovelhas que não têm pastor.
37 Dza tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le, “Ŋ'wechɛ yaŋɔ ŋge, se nuuŋ le, bɛniiŋ bɛ ŋ'wechɛ-ɛ baa niiŋ
37 Então disse a seus discípulos: Na verdade, a seara é grande, mas os trabalhadores são poucos.
38 Bɛdɛɛni, lɛkɛ yɛɛŋ li Nyɔ-ɔ le Taa wu Te wɛ tuumi bɛniiŋ bɛ ŋ'wechɛ-ɛ liwɛ wee li.”
38 Rogai, pois, ao Senhor da seara que mande trabalhadores para a sua seara.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.