Mateus 21
asj (ASJ) vs NTLH
1 Le Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u ni be fɛɛshi Jɛrosalɛŋ ɛ be bo li kitoŋ ki Bɛtfaj ki nuuŋ li Ŋkumɛ wu Biti bi Oli-if, biee toŋ bɔɔŋ bee bɛ kintutu bamu bɛfɛ,
1 Quando Jesus e os discípulos estavam chegando a Jerusalém, pararam no povoado de Betfagé, que fica perto do monte das Oliveiras. Dali Jesus enviou dois discípulos na frente,
2 tee li bee le, “Gɛnɛ yɛɛŋ li kitoŋ ki limfwe kɛɛ. Ɛ nɛ gɛɛŋ, nɛ ŋɛŋ ni sɔmbwaa ɛ bɛ gerɛ, ŋwani nuuŋ li wuu lichiŋ, nɛ fanchɛ, nɛ bɛ mi bɛ wu.
2 com a seguinte ordem:
3 Ɛ wi bii fiee li be-eŋ, nɛ tuu li wuu le Te Kikoo wɛkɔɔ wu, kɛ gii chinɛ le nɛ bɛ bɛ wu.”
3 Se alguém falar alguma coisa, digam que o Mestre precisa deles. Assim deixarão vocês trazerem logo os animais.
4 Fini tɛ̀ ka lɛ le fi bɛ fi kɔchɛ si ntomfɔŋ wu Nyɔ wumu tɛ̀ tee, tiiti le,
4 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito:
5 “Tee li kitoŋ ki Sayɔŋ le.
5 “Digam ao povo de Jerusalém: Agora o seu rei está chegando. Ele é humilde e está montado num jumento e num jumentinho, filho de jumenta.”
6 Le bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ kintutu-u baa gɛɛŋ, be fɛ nɛɛ si tɛ tee.
6 Então os discípulos foram e fizeram o que Jesus havia mandado.
7 Be se bɛ bɛ sɔmbwaa wulu mɔɔ ŋwaŋ, be lɔŋ ndú yibe li bee liwe, Jiso beeŋ shee lɛ wumu, giiŋgi.
7 Levaram a jumenta e o jumentinho, jogaram as suas capas sobre eles, e Jesus montou.
8 Kintutu ki bɛniiŋ lɛ kinɔŋa tɛ̀ gikisi ndú yibe lɛ dze, bamu bonyi yɛŋɛ yi biti be gikisi.
8 Da grande multidão que ia com eles, alguns estendiam as suas capas no chão, e outros espalhavam no chão ramos que tinham cortado das árvores.
9 Kintutu ki tɛ̀ giiŋgi Jiso limfwe bɛ ki tɛ̀ biki lɛjiŋ kɛɛ tɛ̀ wuuyi le, “Yiyi-i yiyi-i yiyi-i, bunɔŋa bwɛɛ bu ŋwanɛ kini ki Mfɔŋ Daafi looo! Nyɔ tiiŋ yɛ mwɛ li wi wu bɛɛ li bukooŋ bu Taa lɛ looo! Yiyi-i yiyi-i yiyi-i, bunɔŋa bwɛɛ bu Nyɔ yi nuuŋ liboo li looo!”Jiso lɛ Jɛrosalɛŋ si Mfɔŋ|alt="Trimphal entry" src="CN01782C.TIF" size="span" loc="21:5-9" copy="David C. Cook" ref="21:9"
9 Tanto os que iam na frente como os que vinham atrás começaram a gritar: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Hosana a Deus nas alturas do céu!
10 Le Jiso gɛɛŋ fɛsi Jɛrosalɛŋ kitoŋ kilu kichu sɛɛsɛ. Bɛniiŋ tɛki wa, be biiti laa, “Wuni nuuŋ noo le?”
10 Quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade ficou agitada, e o povo perguntava: — Quem é ele?
11 Se kintutu kilu tuu ki tiiti le, “Ɛ ntomfɔŋ wu Nyɔ wu Jiso wu dza li kitoŋ ki Nasarɛ, li kwɛɛŋ wu Galilii.”
11 A multidão respondia: — Este é o
12 Jiso gɛɛŋ lɛ fɛ yih yi muntofi yi Nyɔ-ɔ, kooŋ bɛ bɛniiŋ bɛchu bɛ tɛ̀ kabini biee mɔɔ bɛ tɛ̀ guti biee lu, bachɛ bidaŋ bi bɛniiŋ bɛ tɛ̀ fikisi kwa-a, bɛ bidaŋ bi bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kabini bibimu.
12 Jesus entrou no pátio do Templo e expulsou todos os que compravam e vendiam naquele lugar. Derrubou as mesas dos que trocavam dinheiro e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Tɛ kuŋgi be, tiiti le, “Fi fiɛɛ ɛ bɛ tɛ̀ tsɛɛ, Nyɔ tiiti le, ‘Bɛ gii bɛ ni bɛ teenyi yih yɛɛŋ le yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ.’ Nɛ fiiki baa yi to nuuŋ ntuuŋ wu bɛyi.”
13 Ele lhes disse:
14 Le Jiso ni nuuŋ fɛ yih yi muntofi yilu, binyɛɛ bɛ biŋkɛrɛ bɛ lɛ wuu wɔnchɛ be.
14 Cegos e coxos iam encontrar Jesus no pátio do Templo, e ele os curava.
15 Se nuuŋ le, le bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa mɔɔ bɛniiŋ bɛ doonchi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ ŋɛŋ biee bi bimfimu wondini, bɛ si bɔɔŋ bɛ niiŋ niiŋ tɛ̀ wuuyi fɛ yih yi muntofi, be tiiti le, “Eeeee, kinɔŋa nuuŋ ki ŋwanɛ kini ki Mfɔŋ Daafi leee,” fi tɔŋ be ŋge.
15 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei ficaram zangados quando viram as coisas maravilhosas que ele fazia e ouviram as crianças gritando no pátio do Templo: —
16 Be wamɛ Jiso laa, “Ɔ wuki yɛ fiee fi bɔɔŋ bani tiiti ni?” Tuu li bee le, “Iiŋ, ŋ'wukɔɔ. Fi fiɛɛ le nɛ mɛɛŋ baa saa ki teeŋ kɛ fiee fi bɛ tsɛɛ le, ‘Nyɔ gɛɛ yɛ jɛ yi buti li bimfimu bi bɔɔŋ bɛ bwi-i, mɔɔ li bimfimu bi bɔɔŋ bɛ mɛɛŋ be yɛɛndi mbeeŋ yi bɛ ni bɛ bee le be ni be piɛti wu lu?’”
16 E eles disseram a Jesus: — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Jiso dza shɛ be, bo li kitoŋ kilu, gɛɛŋ li kitoŋ ki Bɛtani-i, tsi fe.
17 Então Jesus os deixou, saiu da cidade e foi para o povoado de Betânia. E passou a noite ali.
18 Le ni nuuŋ fɛŋwɛɛŋ taantaaŋ, si Jiso tɛ̀ kaarisi tuu lijiŋ lɛ kitoŋ ki Jɛrosalɛŋ dzeeŋ tɛ̀ wuu wu.
18 No dia seguinte, quando estava voltando para a cidade, Jesus teve fome.
19 Ŋɛŋ kiti kimu li dzee lichiŋ ki bɛ ti jii muntaaŋ mulu, gɛɛŋ fe, bɛdɛɛni ti mɛɛŋ ki ŋɛŋ kɛ fiee li ki-i kɛ, ŋɛŋ nuuŋ bibɛ kwaa li ki-i, tsoŋ kiti kilu, chini li ki-i le kiiŋ fintaaŋ ni naa tuu fi woŋ li wɛ-ɛ kɛ! Mfwaa mumkpaŋ, kiti kilu biee ki wɔɔbɛ.
19 Ele viu uma figueira na beira da estrada e foi até lá, mas não encontrou nada; só folhas. Aí disse para a figueira: E na mesma hora a figueira secou.
20 Le bɔɔŋ bɛ kintutu bɛ Jiso ŋɛŋ lɛ, bimfimu wondɛ be. Be se ta maa laa, “Kiti kilu geeŋ ki wɔɔbɛ mfwaa mumkpaŋ ni le?”
20 Os discípulos viram isso, ficaram muito admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Jiso tuu li bee le, “Ntee beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le, ɛ nɛ gɛɛ shéŋ li Nyɔ-ɔ, mɛŋinɛ siŋ, nɛ tɛ̀ fɛ fiee fi mi mfɛ bɛ kiti kini kwaa kɛ. Ɛ nɛ tee li ŋkumɛ wuni le, ‘Dzatsɛ fɛni ɔ gɛɛŋ ɔ we li dzɔɔ yi nyɔŋa,’ fi ka lɛ.
21 Então Jesus disse:
22 Mɔɔ nuuŋ la fi nɛ lɛki li Nyɔ-ɔ le, kɛ nɛ gii nɛ kɛmɛ, laa nɛ gɛɛ baa shéŋ li Nyɔ-ɔ kwaa le.”
22 Se crerem, receberão tudo o que pedirem em oração.
23 Jiso tɛ̀ kaari lɛ li yih yi muntofi-i, bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛ bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ wu Bɛjuu bɛ be ŋɛŋ si tiifi bɛniiŋ, be bii li wu laa, “Ɔ dzɔ buŋga bu ɔ feti biee bini fɛŋ? Ɛ noo wu nyɛ buŋga bulu li wɛ-ɛ?”
23 Jesus chegou ao Templo, e, quando já estava ensinando, alguns chefes dos sacerdotes e alguns líderes judeus chegaram perto dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
24 Jiso tuu li bee le, “Ŋgii mbii tɛ fiee li be-eŋ, ɛ nɛ tuu, nse ntee beŋ wi wu nyɛ buŋga li mi-i le ni mfeti biee bini.
24 Jesus respondeu:
25 Jɔɔŋ tɛ̀ lisi bɛniiŋ li dzɔɔ, buŋga bulu buti nuuŋ fɛŋ? Ɛ Nyɔ yi tɛ̀ nyɛ wu liboo, mɔɔ wiwoŋ le?” Le bii lɛ, be tɛchɛ bebe, be tiiti le, “Ɛ tɛ tuu le ɛ Nyɔ yi tɛ̀ nyɛ, tuu bii li bee li laa, fi ge la fi tɛ̀ ti mɛɛŋ ki beŋ kɛ li Jɔɔŋ li kɛ le?
25 Respondam: quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas? Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
26 Se nuuŋ le, ɛ tɛ tuu le, ‘Ɛ wiwoŋ wu tɛ̀ nyɛ,’ kɛ tɛ chɛndi baa kintutu ki bɛniiŋ lɛ, si be bɛchu beenchi baa le Jɔɔŋ tɛ̀ nuuŋ ntomfɔŋ wu Nyɔ.”
26 Mas, se dissermos que foram pessoas, temos medo do que o povo pode fazer, pois todos acham que João era profeta .
27 Nɛɛ lɛ, be se tuu li Jiso le, “Tɛ kii yɛ kɛ.” Jiso se tuu tee li be le, “Kɛ nuuŋ ntɛ ntee tɛ beŋ wi wu nyɛ mi buŋga le ni mfeti biee bini kɛ.”
27 Por isso responderam: — Não sabemos.
28 Jiso gɛɛŋ limfwe bii laa, “Nɛ beechi le la kii fini? Wi wumu tɛ̀ kɛmi bɔɔŋ bee bɛ buniŋ bɛfɛ. Dza gɛɛŋ fɛ ŋwaŋ wu kaaŋ li, tee li wuu le, ‘Ŋwanɛŋ, gɛnɛ ɔ shi ɔ ni ɔ nindi liwɛ bɛŋ.’
28 Jesus continuou:
29 Ŋwaŋ wulu tuu li wuu le, ‘Nnuuŋ ntɛ ŋgɛɛŋ kɛ.’ Se nuuŋ le dza tuu beechɛ li shéŋ yee li gɛɛŋ liwɛ lɔɔ.
29 — Ele respondeu: “Eu não quero ir.” Mas depois mudou de ideia e foi.
30 Wi wulu tuu dza gɛɛŋ fɛ ŋwani wu lɛjiŋ tee nɛɛ fiee fi bee tee li wu kaaŋ wɛɛ, tuu li wuu le ‘Ŋgii ŋgɛɛŋ taa.’ Se nuuŋ le, ba ŋgɛnu nsiŋ
30 — O pai foi e deu ao outro filho a mesma ordem. E este disse: “Sim, senhor.” Mas depois não foi.
31 Li bɔɔŋ bɛ bɛfɛ bani linti, ɛ wu la wu tɛ̀ fɛ fiee fi tee tɛ̀ gii kɔŋgisi?” Be tuu le, “Ɛ wu kaaŋ wɛ.” Jiso se tee li bee le, “Ntee beŋ chɛɛŋ le, bɛniiŋ bɛ kundi biŋwaati mɔɔ binjiŋkwiiŋ lii baa lɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ limfwe li be-eŋ.
31 — Qual deles fez o que o pai queria? — perguntou Jesus. E eles responderam: — O filho mais velho. Então Jesus disse a eles:
32 Ntiitɔɔ ni kifɛ Jɔɔŋ tɛ̀ lisi bɛniiŋ li dzɔɔ le doonchɛ dze yi tsaaŋ li be-eŋ, nɛ faaŋ mbeenchɛ li wuu. Se nuuŋ le, bɛniiŋ bɛ kundi kiŋwaati bɛ binjiŋkwiiŋ tɛ̀ beŋ li wuu. Nɛ se tuu nɛ ŋɛŋ si be beŋ lɛ, nɛ faaŋ tɛ mfikisɛ shéŋ yinɛ le nɛ beŋ tɛ li wuu.”
32 Pois João Batista veio para mostrar a vocês o caminho certo, e vocês não creram nele; mas os cobradores de impostos e as prostitutas creram. Porém, mesmo tendo visto isso, vocês não se arrependeram e não creram nele.
33 Jiso tuu kweeŋ le, “Tuu woo yɛɛŋ ŋgaŋgaa chimu. Wi wumu tɛ̀ niŋ wɛ wu muntaaŋ mu bɛ feti mbiiŋ lu, toŋ mbaŋ kɛnɛ, chiŋ kisɔ ki bɛ gii bɛ ni bɛ kee muntaaŋ mulu bɛ seendi le, mbiiŋ se buti, gwaŋ kikɔ ki wi wu kiichi wɛ wulu, shɛ wɛ wulu li bɛniiŋ li, dza gɛɛŋ li kitoŋ kimu.
33 Jesus disse:
34 Mfi wu bɛ ti kee muntaaŋ mulu tɛ̀ bɛ kɔchɛ, toŋ bɛniiŋ bee bɛ nimɛ lɛ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ shɛ wɛ li bee baa, le be gɛɛŋ be fi mwee muntaaŋ.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono mandou alguns empregados a fim de receber a parte dele.
35 Be gɛɛŋ, bɛniiŋ bɛ tɛ̀ shɛ wɛ li bee baa kɔɔ be, be too wumu, be wo wumu, be tomɛ wumu bɛ ta.
35 Mas os lavradores agarraram os empregados, bateram num, assassinaram outro e mataram ainda outro a pedradas.
36 Tuu toŋ bɛniiŋ bɛ nimɛ-ɛ bamu be yaŋ be yaa bɛ ŋkosi baa, bɛniiŋ baa tuu be fɛ nɛɛ si be be be fɛ bɛ bɛ ŋkosi baa lɛ.
36 Aí o dono mandou mais empregados do que da primeira vez. E os lavradores fizeram a mesma coisa.
37 Lɛjiŋ lɛlu, toŋ nuuŋ ŋwani kibɛɛ, beechi le be gii be guuŋ ŋwani wuni.
37 Depois de tudo isso, ele mandou o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles vão respeitar.”
38 Se nuuŋ le, le gɛɛŋ, bɛniiŋ bɛlu ŋɛŋ wu, be tee bebe le, ‘Wuni wɛ nuuŋ kinjila ki wi wu wɛ wuni. Bɛ yɛɛŋ tɛ wo wu tɛ ji bishɛyɛ bilu.’
38 Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
39 Be kɔɔ wu be buu wu li wɛ wulu, be wo wu.” Wɛ wu muntaaŋ|alt="A vineyard" src="lb00103c.tif" size="span" loc="33-46" copy="Louise Bass" ref="21:39"
39 — Então agarraram o filho, e o jogaram para fora da plantação, e o mataram.
40 Si Jiso tɛ̀ tee ni, tuu bii laa, “Wi wu wɛ wulu gii ge la bɛ bɛniiŋ bɛlu fɛ wu bɛ?”
40 Aí Jesus perguntou:
41 Be tuu le, “Gii bɛ mɛɛshi bɛ munyaminɛ mulu mu kwiyɛ, shɛ wɛ wulu li bɛniiŋ bamu bɛ gii be nyɛ wu mwee muntaaŋ mfi wu be kɔ.”
41 Eles responderam: — Com certeza ele vai matar aqueles lavradores maus e vai arrendar a plantação a outros. E estes lhe darão a parte da colheita no tempo certo.
42 Jiso se bii li bee laa, “Nɛ ti mɛɛŋ ki teeŋ kɛ lɛ kiŋwaati ki Nyɔ le,
42 Jesus então perguntou:
43 Ntusɔɔ ntiiti li be-eŋ le, Nyɔ gii yi fi bumfɔŋ bwee li tsaŋ yinɛ-ɛ, yi nyɛ nuuŋ li bɛniiŋ bɛ gii be gbɛɛŋ be ni be feti si bɛniiŋ bɛ li kwɛɛŋ wɛɛ.”
43 E Jesus terminou:
44 [Tɛtɛ chilu chini nuuŋ ɛ chi we li wi-i mwɛ chaafɛ, ɛ wi we li chi-i, mwɛ fwachɛ.]
44 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
45 Si Jiso tɛ̀ wa ŋgaŋgaa chilu lɛ, bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa mɔɔ Bɛfarasii woo lɛ, be kɛɛ le wu wa wɛ nuuŋ kii be.
45 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus ouviram as parábolas que Jesus contou e sabiam que ele estava falando a respeito deles.
46 Be dza be wɛki le be kɔɔ wu, se nuuŋ le be kaari be chɛŋ kintutu ki bɛniiŋ lɛ, kifɛ kintutu kilu tɛ kɛmi li Jiso le ni nuuŋ ntomfɔŋ wu Nyɔ.
46 Por isso queriam prendê-lo, mas tinham medo da multidão porque o povo achava que Jesus era profeta .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.