Mateus 15
asj (ASJ) vs NTLH
1 Bɛfarasii bɛ bɛniiŋ bamu bɛ tɛ̀ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ tɛ̀ dza Jɛrosalɛŋ be bɛ fɛ Jiso-o be bii li wuu laa,
1 Então alguns fariseus e alguns mestres da Lei vieram de Jerusalém para falar com Jesus e lhe perguntaram:
2 “Fi nuuŋ kii la fi bɔɔŋ bo bɛ kintutu-u biki yɛ ntsɛ wu bɛtaa bɛsɛŋ? Be tsootsi yɛ tsaŋ lɛ dze yi nchi wɛki be se jii biee kɛ.”
2 — Por que é que os seus discípulos comem sem lavar as mãos, desobedecendo assim aos ensinamentos que recebemos dos antigos?
3 Jiso se tuu li bee le, “Fi nuuŋ tɛ kii la fi nɛ bondini finɛ nuuŋ bɛnchi bɛ Nyɔ nɛ biki nuuŋ ntsɛ wunɛ?
3 Jesus respondeu:
4 Ntiitɔɔ ni, kifɛ Nyɔ tɛ̀ tee le, ‘Yooki chaa bee na.’ Tuu tee tɛ le, ‘Ɛ wi gaa tee kɛ ni, bɛ wo mwɛ dududu.’
4 Pois Deus disse: “Respeite o seu pai e a sua mãe!” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
5 Se nuuŋ le, nɛ tiiti baa finɛ le, ‘Ɛ wi dza wu tee li tee li kɛ li ni-i le, “Fiee fi bee ɔ kɛmɛ li tsaŋ yɛɛŋ, mi nyɛɔ fi li Nyɔ kituŋ,” kɛ nuuŋ tɛ tuu le yooki tee kɛ ni le dzɔɔ fiee filu nyɛ li bee kɛ.’
5 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, em sinal de respeito, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
6 Ɛ lɛ si nɛ biki baa ntsɛ wunɛ wu kwɛɛŋ ni, nɛ se feti jɛ yi Nyɔ tuu fiee fi yee.
6 então não precisa ajudar os seus pais. Assim vocês desprezam a mensagem de Deus para seguir os seus próprios ensinamentos.
7 Bɛniiŋ bɛ nimi-i bani! Fiee fi ntomfɔŋ wu Nyɔ wu Ɛsaya tɛ̀ tee kii beŋ fiɛɛ chɛɛŋ, si tɛ̀ tiiti le,
7 Hipócritas! Isaías estava certo quando disse a respeito de vocês o seguinte:
8 ‘Bɛniiŋ bani guundi mi nuuŋ bɛ bimfimu,
8 “Deus disse:
9 Be guundi mi nuuŋ li yee li,
9 A adoração deste povo é inútil,
10 Jiso dza teeŋ bɛniiŋ le be bɛ. Tee li bee le, “Yikɛ yɛɛŋ nɛ woo, nɛ kɛɛ bujɔŋ.
10 Jesus chamou a multidão e disse:
11 Fiee fi lii wi lɛwa nuuŋ fi tɛ̀ naa biifi wi kɛ. Ɛ fiee fi buti lɛ wi-i wa fi nuuŋ fi biifi wi.”
11 Não é o que entra pela boca que faz com que alguém fique
12 Bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ kintutu dza be bɛ be tee li wuu le, “Ɔ kii nɛɛ le Bɛfarasii be be woo fiee fi ɔ bee ɔ kweeŋ fiɛɛ fi tɔŋ be ni?”
12 Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Sabe que os
13 Tuu li bee le, “Kiti kichu ki nuuŋ yɛ ntɔyɛ wu Baa wɛŋ wu nuuŋ liboo nsiŋ kɛ bɛ gii bɛ buu ki.
13 Jesus respondeu:
14 Daayɛ yɛɛŋ lɛ bee, ɛ kinyɛɛ ki doonchi dze li kinyɛɛ kimu. Ɛ kinyɛɛ doonchi dze li kimu, kɛ bi bichu gii bi gɛɛŋ bi we yɛ lɛ kitoo li.”
14 Não se preocupem com os fariseus. São guias cegos. E, quando um cego guia outro, os dois acabam caindo num buraco.
15 Pita se tee li Jiso-o le, “Naanyɛ bee fiee fi ŋgaŋgaa chini tiiti.”
15 Então Pedro pediu: — Explique para nós aquilo que o senhor disse antes.
16 Jiso bii laa, “Nɛ kii yɛ tɛ biee ni?
16 Jesus disse:
17 Nɛ kii yɛ le fiee fichu fi ti lii lɛ wi-i wa fi bɔɔ li shéŋ fi dɛndɛ fi bo ni?
17 O que entra pela boca vai para o estômago e depois sai do corpo.
18 Se nuuŋ le, fiee fi buti lɛ kimfimɛ ki wi-i dzɛti nuuŋ li shéŋ yee li, fi se bifisi wi.
18 Mas o que sai da boca vem do coração. É isso que faz com que a pessoa fique impura.
19 Fi ti dzɛti li shéŋ, wi se kɛmɛ mbeechɛ wu bifi, tuu wo wi, dzɔ kwɛɛ wi mɔɔ nuuŋ nyumɛ wi, ji bukwɛɛ, yi buyi, leŋ lɛjiŋ lɛ nsa wu binsɛɛ lɛ, bɛ bukooŋ bu wi-i bu bifisɛ.
19 Porque é do coração que vêm os maus pensamentos, os crimes de morte, os adultérios, as imoralidades sexuais, os roubos, as mentiras e as calúnias.
20 Bini nuuŋ biee bi nuuŋ bi biifi wi. Se nuuŋ le njɛ biee bɛ tsaŋ ntsootsɛ nsiŋ nuuŋ tɛ biifi wi kɛ.”
20 São essas coisas que fazem com que alguém fique impuro. Mas comer sem lavar as mãos não torna ninguém impuro.
21 Jiso dza fe cheekiyi gɛɛŋ kimbɛ ki Tayɛ bɛ Sidɔŋ.
21 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto das cidades de Tiro e de Sidom .
22 Fi se ka le kwɛɛŋ wumu wu Kana wu tɛ̀ nuuŋ fe tɛ̀ dza bɛ ŋɛŋ Jiso, dii li wuu le, “Hooo Taa, Ŋwanɛ kini ki Mfɔŋ Daafi, kɔɔ nshiiŋ bɛ mi. Ŋwanɛ kiŋkundi wumu ŋ'wɛkɔɔ bɛ ŋwanɛŋ wu kwɛɛŋ ŋge.”
22 Certa mulher cananeia, que morava naquela terra, chegou perto dele e gritou: — Senhor,
23 Jiso woo, ba fiee n'yɔru nsiŋ. Bɔɔŋ bee bɛ kintutu kiiŋgi be lɛki wu be tiiti le, “Tee li kwɛɛŋ wuni le ni giiŋgi. Bikɔɔ nyɛɛ bee ŋgɛ.”
23 Mas Jesus não respondeu nada. Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Mande essa mulher embora, pois ela está vindo atrás de nós, fazendo muito barulho!
24 Jiso se tuu le, “Bɛ tɛ̀ toŋ mi nuuŋ li bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ kwaa. Be baa si nshɔ́ɔŋ yi la.”
24 Jesus respondeu:
25 Se nuuŋ le, kwɛɛŋ wulu bɛ nɛɛ tuu toŋ núŋ li Jiso-o limfwe tee le, “Taa, fi nɛɛ mi.”
25 Então ela veio, ajoelhou-se aos pés dele e disse: — Senhor, me ajude!
26 Jiso se tuu li wuu le, “Fi mɛɛŋ ki dzɔɔŋ kɛ le bɛ dzɔɔ bijinɛ bi bɔɔŋ lɛ bɛ lɔŋ li bwí kɛ.”
26 Jesus disse:
27 Kwɛɛŋ wulu se tee le, “Fi fiɛɛ chɛɛŋ baa wɛŋ. Se nuuŋ le, bwí ti bɛɛ yi bɔɔnyi muŋkɛ mu mwee lɛ fɛ baa we jii biee mu weyi.”
27 — Sim, senhor, — respondeu a mulher — mas até mesmo os cachorrinhos comem as migalhas que caem debaixo da mesa dos seus donos.
28 Jiso se tuu li wuu le, “Hooo kwɛɛŋ wuni, mbeenchɛ wa tɛmɔɔ. Fi ka bɛ wɛ si ɔ kɔŋgisi.” Nɛɛ lɛ ŋwaŋ wɛ biee tɛmi.
28 — Mulher, você tem muita fé! — disse Jesus. — Que seja feito o que você quer! E naquele momento a filha dela ficou curada.
29 Le Jiso dza fe ni giiŋgi, gɛɛŋ ka li libɛ chi Galilii lichiŋ, miri gɛɛŋ li ŋkumɛ-ɛ, shee fe.
29 Jesus saiu dali e foi até o lago da Galileia. Depois subiu um monte e sentou-se ali.
30 Kintutu ki bɛniiŋ lɛ ki nɔŋa bɛ lɛ wuu ni giiŋŋ. Bamu tɛ̀ bɛɛ bɛ bɛniiŋ bɛ nuuŋ bimbonyɛ, mɔɔ binyɛɛ, mɔɔ bɛ biŋkɛrɛ, mɔɔ bibere, bɛ bamu ŋgee. Si be tɛ̀ bɛɛ bɛ be lɛ, be gikisi wu limfwe se wɔnchi be.
30 E foram até Jesus grandes multidões levando coxos, aleijados, cegos, mudos e muitos outros doentes, que eram colocados aos seus pés. E ele curou todos.
31 Kintutu kilu tɛ tuu ki kɛmɛ bintɛwa si ki tɛ̀ ŋɛŋ bibere yeti, bimbonyɛ deŋgi, biŋkɛrɛ deŋgi tsaaŋ, binyɛɛ ŋiŋgi biee. Be yooki Nyɔ yi bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ.
31 O povo ficou admirado quando viu que os mudos falavam, os aleijados estavam curados, os coxos andavam e os cegos enxergavam. E todo o povo louvou ao Deus de Israel.
32 Jiso tuu teeŋ bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u tee li bee le, “Ŋkɛmɔɔ nshiiŋ li kintutu kini, kifɛ ki nuuŋ kɛɛ bɛ mi jo taa, fiee fi ki nuuŋ ki ji se nuuŋ yɛ lu kɛ. Ŋ'wɛki yɛ le nchinɛ li bee le be gɛɛŋ bɛ dzeeŋ kɛ, kifɛ nuuŋ be gɛɛŋ be we yɛ lɛ dze bɛ dzeeŋ.”
32 Jesus chamou os seus discípulos e disse:
33 Bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u baa se bii li wuu laa, “Tɛ gii tɛ dzɔɔ biee bijɛ fɛŋ libuka luni bi tɛ nuuŋ tɛ nyɛkɛ ŋwaani kintutu ki bɛniiŋ lɛ kini lu?”
33 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
34 Jiso bii li bee laa, “Nɛ kɛmi baa tsée yi bibele bi mɛ?” Be tuu le, “Yi yɛɛ mfomɛnyaaŋ bɛ musuŋgu niiŋ.”
34 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete pães e alguns peixinhos! — responderam eles.
35 Jiso tee le kintutu ki bɛniiŋ lɛ kilu le ki shee yɛ fɛkwiiŋ.
35 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão.
36 Ki shee yɛ, dzɔ tsée yi bibele yi mfomɛnyaaŋ yɛɛ mɔɔ nsúuŋ yilu, nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ, booyɛ nyɛ li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u, be gachɛ li bɛniiŋ bɛlu-u.
36 Depois pegou os sete pães e os peixes e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
37 Wi kwi ji fukɛ. Be banchɛ muŋkɛ mu tɛ̀ shɛ, mu yisɛ bɛŋkaa mfomɛnyaaŋ.
37 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
38 Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ ji, tɛ̀ nuuŋ buniŋ kwaa bɛnchuki bɛnɛɛ, bɛ tɛ̀ mɛɛŋ ki fa kɛ bukɛɛŋ mɔɔ bɔɔŋ kɛ.
38 Os que comeram foram quatro mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
39 Se chinɛ kintutu kilu ki koo. Lɛ lɛ ŋgo-o gɛɛŋ lɛ kimbɛ ki Magada-aŋ.
39 Então Jesus mandou o povo embora, subiu no barco e foi para a região de Magadã .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.