Marcos 9
asj (ASJ) vs NTLH
1 Jiso tuu tee li bee le, “Ntee beŋ chɛɛŋ le, bɛniiŋ bamu lemi baa fɛni bɛ nuuŋ tɛ̀ naa woo kintsi ki kwe-e fuki fɛ be ŋɛŋ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ si bu bɛɛ bɛ buŋga bu buu nsiŋ kɛ.”
1 E Jesus terminou, dizendo:
2 Le jo ka busɔɔ, Jiso dzɔ Pita bee Jeeŋ mɔɔ Jɔɔŋ bee be miri be gɛɛŋ li ŋkumɛ wumu wu ŋgweeŋ li, be gɛɛŋ be nuuŋ fe bebe. Be dza be ŋɛŋ si mfisɛ yi Jiso fiiki lɛ be lii,
2 Seis dias depois, Jesus foi para um monte alto, levando consigo somente Pedro, Tiago e João. Ali, eles viram a aparência de Jesus mudar.
3 ndú yee nɛɛŋ, yi miɛŋini yi yɛki si nuuŋ wi tsootsɛ laaŋkwiiŋ yi nɛɛŋ.
3 A sua roupa ficou muito branca e brilhante, mais do que qualquer lavadeira seria capaz de deixar.
4 Be dza be ŋɛŋ si Ɛlaja bee Mɔɔsɛ busɛ, be yeti bɛ Jiso.
4 E os três discípulos viram Elias e Moisés conversando com Jesus.
5 Pita se dza tee li Jiso-o le, “Wi wu ntiifɛ wu nyɔŋa, fi dzɔɔŋ fiɛɛ si tɛ baa fɛni ni. Gɛɛ tɛ gwaŋ bigɔɔnu bitɛɛtu, kimu ni ki nuuŋ ko, kimu ki Mɔɔsɛ, kimu se ni ki nuuŋ ki Ɛlaja-a.”
5 Então Pedro disse a Jesus: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias.
6 Tɛ̀ tiiti lɛ kifɛ jaaŋ tɛ̀ kɔɔ be ŋge tɛ tuu le kɛɛ fiee fi nuuŋ tee kɛ.
6 Pedro não sabia o que deveria dizer, pois ele e os outros dois discípulos estavam apavorados.
7 Nɛɛ si tɛ̀ mɛɛŋ yeti lɛ, kikuŋ dza ki shee ki baanyɛ be, jɛ se yɔ li kikuŋ kilu linti le, “Wuni nuuŋ Ŋwanɛŋ wu shéŋ. Nɛ wuki yɛɛŋ li wuu.”
7 Logo depois, uma nuvem os cobriu, e dela veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho querido. Escutem o que ele diz!
8 Le be tuu bichi lɔɔ, be ti mɛɛŋ tuu kɛ le be ŋɛŋ bɛniiŋ bɛlu kɛ, be ŋɛŋ nɛɛ nuuŋ Jiso kwaa.
8 Aí os discípulos olharam em volta e viram somente Jesus com eles.
9 Le be dza li ŋkumɛ wulu-u be beki, Jiso chiinsɛ li bee le kiiŋ be ni tee fiee fi be ŋɛŋ li wi-i fuki fɛ Ŋwanɛwi bo li kwe-e nsiŋ kɛ.
9 Quando estavam descendo do monte, Jesus mandou que não contassem a ninguém o que tinham visto, até que o Filho do Homem ressuscitasse.
10 Be woo lɛ be kiri lɛ be shéŋ, be tɛti maa li yi yi bee laa mbochu li kwe-e wuni nuuŋ la le.
10 Eles obedeceram à ordem, mas discutiram entre si sobre o que queria dizer essa ressurreição.
11 Be se dza be bii li wuu laa, “Ɛ kii la fi bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi kweŋgi le Ɛlaja kɛmi le saa bɛ se Kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ se bɛ?”
11 Então perguntaram a Jesus: — Por que os
12 Jiso tuu li bee le, “Fi fiɛɛ chɛɛŋ le Ɛlaja gii naa saa bɛ nachɛ biee bichu bi to si bi tɛ̀ nuuŋ. Se nuuŋ le, ɛ kii la fi bɛ tɛ̀ tsɛɛ le Ŋwanɛwi kɛmi le naa ŋɛŋ bumfa ŋge, bɛniiŋ se faaŋ wu?
12 Ele respondeu:
13 Se nuuŋ le, ntee beŋ le Ɛlaja bɛɛɔ kituŋ, bɛniiŋ se fɛ baa fiee fi be kɔŋgisi bɛ wu. Fi fiɛɛ si bɛ tɛ̀ tsɛɛ kii wu.”
13 Eu afirmo a vocês que Elias já veio, e o maltrataram como quiseram, conforme as Escrituras dizem a respeito dele.
14 Le Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u bɔɔ be bo fɛ bɔɔŋ bɛ kintutu-u bamu tɛ̀ nuuŋ, ŋɛŋ ɛ kintutu ki bɛniiŋ lɛ ŋge kɛnɛ be, bɛniiŋ bamu bɛ tɛ̀ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ tɛchini biee bee be.
14 Quando eles chegaram perto dos outros discípulos, viram uma grande multidão em volta deles e alguns mestres da Lei discutindo com eles.
15 Mfwaa mumkpaŋ, si kintutu kichu tɛ̀ ŋɛŋ Jiso lɛ, ki dzakɛ ŋge, ki letɛ ki gɛɛŋ ki yɛsi wu.
15 Quando o povo viu Jesus, todos ficaram admirados e correram logo para o cumprimentarem.
16 Bii li bee laa, “Nɛ tɛchini biee bɛ be kii la?”
16 Jesus perguntou aos discípulos:
17 Wi tɛ̀ tuu li wuu li kintutu kɛɛ linti le, “Wi wu Ntiifɛ, mbee mbɛ bɛ ŋwanɛŋ fɛ wɛ-ɛ kifɛ fiana yimi yɛɛ li wuu bwiŋ, yi ti feti wi to kibere.
17 Um homem que estava na multidão respondeu: — Mestre, eu trouxe o meu filho para o senhor, porque ele está dominado por um espírito mau e não pode falar.
18 Fiana yilu bɛɛ yi choofi wu yi tundi wu fɛkwiiŋ, bɛfuu buti wu lɛ wa, bɛkini bige, dzɛti nɛchi. Mi nteeɔ le bɔɔŋ bo bɛ kintutu-u buu fiana yilu, be mɔŋ nsiŋ.”
18 Sempre que o espírito ataca o meu filho, joga-o no chão, e ele começa a espumar e a ranger os dentes; e ele está ficando cada vez mais fraco. Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito, mas eles não conseguiram.
19 Le Jiso woo lɛ, tee li bee le, “E ee! Kiŋgɔkɛ ki mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ shéŋ li Nyɔ-ɔ kɛ kini. Ŋgii nuuŋ tɛɛbeŋ ŋgɛɛŋ mbo buŋ? Ŋgii ŋkaŋ shéŋ bɛ beŋ ŋgɛɛŋ mbo buŋ? Bɛ yɛɛŋ bɛ ŋwaŋ wulu fɛni nɛ nyɛ li mi-i.”
19 Jesus disse:
20 Be se dzɔ ŋwaŋ wulu be bɛɛ bɛ wu fɛ Jiso-o. Le fiana yilu ŋɛŋ Jiso, yi biee yi chofi ŋwaŋ wulu mfwaa mumkpaŋ we fɛkwiiŋ biŋgisi fe, bɛfuu buti wu lɛwa.
20 Quando o levaram, o espírito viu Jesus e sacudiu com força o menino. Ele caiu e começou a rolar no chão, espumando pela boca.
21 Jiso bii li te ŋwaŋ wulu-u laa, “Fiee fini tɛ̀ bɛchi mfi wu la?” Tuu le, “Fi tɛ̀ bɛchi fɛ tɛ̀ mɛɛŋ bwi.
21 Aí Jesus perguntou ao pai: O pai respondeu: — Ele está assim desde pequeno.
22 Fiana yilu bachɛ yɛɛ wu li kiŋga-a li kiŋga-a fɛ wi-i mɔɔ lidzɔɔ, yi leki le yi wo wu. Ɔɔ nuuŋ ɔ fɛ fiee, nlɛkɔɔ wɛ, ɔ kɔɔ nshiiŋ bɛ bee, ɔ fi bee.”
22 Muitas vezes o espírito o joga no fogo e na água para matá-lo. Mas, se o senhor pode, então nos ajude. Tenha pena de nós!
23 Jiso bii li wuu laa, “Le nnuuŋ mfɛ fiee ni? Nuuŋ mfɛ fiee fichu li wi wu gɛɛ shéŋ li mi-i.”
23 Jesus respondeu:
24 Mfwaa mumkpaŋ te ŋwaŋ wulu waŋ lɛwe ŋge le, “Mi ŋgɛɛɔ shéŋ li Nyɔ-ɔ. Fɛrɛ ntuu ŋgɛɛ yaa lɛ.”
24 Então o pai gritou: — Eu tenho fé! Ajude-me a ter mais fé ainda!
25 Le Jiso ŋɛŋ si kintutu ki bɛniiŋ lɛ letini ki bɛɛ ki banchi fɛ tɛ̀ nuuŋ, waŋ fiana yi tii yilu, tee le, “Wɛ, fiana yi tii yini yi feti ŋwaŋ wuni tɛ̀ yɔ kɛ tɛ woo biee kɛ, ntiitɔɔ li wɛ-ɛ le, bochɛ li ŋwaŋ wuni-i, ɔ gɛɛŋ. Kiiŋ ɔ ni tuu ɔ lɛ li wuu kɛ.”
25 Quando Jesus viu que muita gente estava se juntando ao redor dele, ordenou ao espírito mau:
26 Fiana yilu waŋ lɛwe ŋge, yi ka yi chofi ŋwaŋ wulu, yi toŋ fɛkwiiŋ lɛ dze yi bifi, yi bo li wuu bwiŋ. Giŋ fɛkwiiŋ si gwini chi wi lɛ. Le bɛniiŋ ŋge ŋɛŋ lɛ, be tee le, “Wu kwiɔ kituŋ!”
26 O espírito gritou, sacudiu o menino e saiu dele, deixando-o como morto. Por isso todos diziam que ele havia morrido.
27 Jiso kɛmɛ wu li kibɛnɛ-ɛ tsaaki wu leŋ we.
27 Mas Jesus pegou o menino pela mão e o ajudou a ficar de pé.
28 Le Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u gɛɛŋ be lɛ li yih, be bii li wuu lɛ jiŋ lɛ jiŋ laa, “Ɛ kii la fi tɛ̀ bee tɛ̀ mɔŋ nsiŋ le tɛ̀ buu ŋwanɛŋ kiŋkundi wulu?”
28 Quando Jesus entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram em particular: — Por que foi que nós não pudemos expulsar aquele espírito?
29 Tuu li bee le, “Fiee fi nuuŋ fi buu ŋwaani wuni nchindaa nuuŋ nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ kwaa. Nuuŋ fiee fimu fi chichi tɛ̀ buu wu kɛ.”
29 Jesus respondeu:
30 Be tɛ̀ dza fe be ka dze yi Galilii, ɛ Jiso tɛ̀ wɛki yɛ le wi kɛɛ kɛ,
30 Jesus e os discípulos saíram daquele lugar e continuaram atravessando a Galileia. Jesus não queria que ninguém soubesse onde ele estava
31 kifɛ tɛ̀ deŋgi tiifi bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u. Tɛ̀ tiifi be le bɛniiŋ gii be nyɛ Ŋwanɛwi li tsaŋ yi bɛniiŋ li be wo wu. Ke bo jo taa, bo li kwe-e.
31 porque estava ensinando os discípulos. Ele lhes dizia:
32 Le tee lɛ, be ti mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ fiee fi tɛ̀ tiiti kɛ, kifɛ be tɛ̀ chɛndi mbifu li wuu.
32 Eles não entendiam o que Jesus dizia, mas tinham medo de perguntar.
33 Be gɛɛŋ be bo Kapanuŋ, le be lɛ be ni be nuuŋ li yih, Jiso bii li bee laa, “Nɛ bee nɛ tɛchini biee lɛ dze kii la?”
33 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Cafarnaum. Quando já estavam em casa, Jesus perguntou aos doze discípulos:
34 Be ba nshiiŋ, kifɛ be tɛ̀ deŋgi lɛ dze be tɛchini li yi yi bee laa wi wu limfwe nuuŋ noo le.
34 Mas eles ficaram calados porque no caminho tinham discutido sobre qual deles era o mais importante.
35 Jiso shee fɛkwiiŋ, teeŋ bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa tee li bee le, “Ɛ wi wɛki le ni nuuŋ wi wu limfwe, kɛ kɛmi le dzɔɔ yi yee le wɛ wi wu kinshiiŋgi mɔɔ wi wu nindi li bɛniiŋ bɛchu-u.”
35 Jesus sentou-se, chamou os doze e lhes disse:
36 Le tee lɛ, dzɔ ŋwaŋ wu bwi leeki lɛ bee lɛnti, tuu dzɔ too wu bɔ tee li bee le,
36 Aí segurou uma criança e a pôs no meio deles. E, abraçando-a, disse aos discípulos:
37 “Ɛ wi fi ŋwaŋ si wuni li bukooŋ bwe-eŋ, kɛ wu fiɔ nuuŋ mi. Wi wu fi mi, kɛ mɛɛŋɔ ki fi kɛ nuuŋ mi kwaa kɛ, wu fiɔ nuuŋ wi wu toŋ mi.”
37 — Aquele que, por ser meu seguidor, receber uma criança como esta estará também me recebendo. E quem me receber não recebe somente a mim, mas também aquele que me enviou.
38 Jɔɔŋ tee li wuu le, “Wi wu Ntiifɛ, tɛ̀ bee tɛ̀ ŋɛŋ wumu teenyi bukooŋ bwo se busi bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i li bɛniiŋ li, tɛ̀ loosɛ wu, kifɛ nuuŋ yɛ wi wusɛŋ wu kintutu kɛ.”
38 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
39 Se nuuŋ le, Jiso tɛ̀ tuu li bee le, “Nɛ loosɛ kɛ ŋwaani wɛɛ wi kɛ. Nɛ kɛɛ le ɛ wi feti mfiŋ teenyi bukooŋ bweŋ, kɛ mwɛ nuuŋ yɛ wi wu nuuŋ tuu ni baanini mi kɛ.
39 Jesus respondeu:
40 Ɛ wi gwii yɛ bɛ bee kɛ, kɛ mwɛ fɛɛfɔɔ bee.
40 Porque quem não é contra nós é por nós.
41 Ntee beŋ chɛɛŋ le, ɛ wi nyɛ mɔɔ nuuŋ fika fi dzɔɔ lɛ li be-eŋ le nɛ woŋ kifɛ bɛ teenyi baa beŋ le bɛniiŋ bɛ Krai lɛ, kɛ nuuŋ mwɛ tɛ̀ naa foo kinderi kee lɛ dzé chichi-i kɛ.”
41 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem der um copo de água a vocês, porque vocês são de Cristo, com toda a certeza receberá a sua recompensa.
42 Jiso tuu tee le, “Ɛ wi fɛ ŋwaŋ mumkpaŋ li kintutu ki bɔɔŋ bɛ bwi bɛ gɛɛ shéŋ li mi-i bani we li bibifi-i, kɛ fi dzɔɔŋ fiɛɛ le wɛɛ wi-i le bɛ shiiŋɛ jeni chi nɔŋa li kimi kee li, bɛ bachɛ wu li dzɔɔ yi nyɔŋa.
42 Jesus continuou:
43 — ausente —
43 Se uma das suas mãos faz com que você peque, corte-a fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna com uma só mão do que ter as duas e ir para o inferno, onde o fogo nunca se apaga.
44 — ausente —
44 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
45 — ausente —
45 Se um dos seus pés faz com que você peque, corte-o fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna aleijado do que ter os dois pés e ser jogado no inferno.
46 — ausente —
46 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
47 Ɛ lisi cho feti le ɔ ni ɔ feti bubiɛɛ, ɔ buu lisi chilu. Fi dzɔɔŋ le ɔ lɛ li bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ bɛ lisi chimumkpaŋ, yɛki fɛ ɔ ni kɛmɛ lii chichi, bɛ se lɔŋ wɛ fɛ wi wu nyɔŋa-a.
47 Se um dos seus olhos faz com que você peque, arranque-o! Pois é melhor você entrar no
48 Kintsii kini nuuŋ ki bimuunu jii bɛniiŋ fe bi tɛ naa kwi kɛ, wi tɛ̀ naa nyiŋ fe kɛ.
48 Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.
49 Nɛ kɛɛ le wi gii naa wu mɔŋ wi kwikwi nɛɛ si bɛ ti kusi fiee bɛ ntɔŋ lɛ.
49 — Pois todas as pessoas serão
50 Ntɔŋ ti nuuŋ fiee fi dzeeŋ, fi se fiɛɛ le, ɛ me to n'yikɛ nsiŋ, ɔ gii ɔ geeŋ bɛ me se me kaari me yikɛ? Nɛ nuuŋ yɛɛŋ si ntɔŋ mɛ yiki, wi bee wi se ni be nuuŋ li mbɛɛŋgii li.”
50 O sal é uma coisa útil; mas, se perder o gosto, como é que vocês poderão lhe dar gosto de novo? Tenham sal em vocês mesmos e vivam em paz uns com os outros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.