Marcos 9
asj (ASJ) vs ARIB
1 Jiso tuu tee li bee le, “Ntee beŋ chɛɛŋ le, bɛniiŋ bamu lemi baa fɛni bɛ nuuŋ tɛ̀ naa woo kintsi ki kwe-e fuki fɛ be ŋɛŋ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ si bu bɛɛ bɛ buŋga bu buu nsiŋ kɛ.”
1 Disse-lhes mais: Em verdade vos digo que, dos que aqui estão, alguns há que de modo nenhum provarão a morte até que vejam o reino de Deus já chegando com poder.
2 Le jo ka busɔɔ, Jiso dzɔ Pita bee Jeeŋ mɔɔ Jɔɔŋ bee be miri be gɛɛŋ li ŋkumɛ wumu wu ŋgweeŋ li, be gɛɛŋ be nuuŋ fe bebe. Be dza be ŋɛŋ si mfisɛ yi Jiso fiiki lɛ be lii,
2 Seis dias depois tomou Jesus consigo a Pedro, a Tiago, e a João, e os levou à parte sós, a um alto monte; e foi transfigurado diante deles;
3 ndú yee nɛɛŋ, yi miɛŋini yi yɛki si nuuŋ wi tsootsɛ laaŋkwiiŋ yi nɛɛŋ.
3 as suas vestes tornaram-se resplandecentes, extremamente brancas, tais como nenhum lavandeiro sobre a terra as poderia branquear.
4 Be dza be ŋɛŋ si Ɛlaja bee Mɔɔsɛ busɛ, be yeti bɛ Jiso.
4 E apareceu-lhes Elias com Moisés, e falavam com Jesus.
5 Pita se dza tee li Jiso-o le, “Wi wu ntiifɛ wu nyɔŋa, fi dzɔɔŋ fiɛɛ si tɛ baa fɛni ni. Gɛɛ tɛ gwaŋ bigɔɔnu bitɛɛtu, kimu ni ki nuuŋ ko, kimu ki Mɔɔsɛ, kimu se ni ki nuuŋ ki Ɛlaja-a.”
5 Pedro, tomando a palavra, disse a Jesus: Mestre, bom é estarmos aqui; façamos, pois, três cabanas, uma para ti, outra para Moisés, e outra para Elias.
6 Tɛ̀ tiiti lɛ kifɛ jaaŋ tɛ̀ kɔɔ be ŋge tɛ tuu le kɛɛ fiee fi nuuŋ tee kɛ.
6 Pois não sabia o que havia de dizer, porque ficaram atemorizados.
7 Nɛɛ si tɛ̀ mɛɛŋ yeti lɛ, kikuŋ dza ki shee ki baanyɛ be, jɛ se yɔ li kikuŋ kilu linti le, “Wuni nuuŋ Ŋwanɛŋ wu shéŋ. Nɛ wuki yɛɛŋ li wuu.”
7 Nisto veio uma nuvem que os cobriu, e dela saiu uma voz que dizia: Este é o meu Filho amado; a ele ouvi.
8 Le be tuu bichi lɔɔ, be ti mɛɛŋ tuu kɛ le be ŋɛŋ bɛniiŋ bɛlu kɛ, be ŋɛŋ nɛɛ nuuŋ Jiso kwaa.
8 De repente, tendo olhado em redor, não viram mais a ninguém consigo, senão só a Jesus.
9 Le be dza li ŋkumɛ wulu-u be beki, Jiso chiinsɛ li bee le kiiŋ be ni tee fiee fi be ŋɛŋ li wi-i fuki fɛ Ŋwanɛwi bo li kwe-e nsiŋ kɛ.
9 Enquanto desciam do monte, ordenou-lhes que a ninguém contassem o que tinham visto, até que o Filho do homem ressurgisse dentre os mortos.
10 Be woo lɛ be kiri lɛ be shéŋ, be tɛti maa li yi yi bee laa mbochu li kwe-e wuni nuuŋ la le.
10 E eles guardaram o caso em segredo, indagando entre si o que seria o ressurgir dentre os mortos.
11 Be se dza be bii li wuu laa, “Ɛ kii la fi bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi kweŋgi le Ɛlaja kɛmi le saa bɛ se Kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ se bɛ?”
11 Então lhe perguntaram: Por que dizem os escribas que é necessário que Elias venha primeiro?
12 Jiso tuu li bee le, “Fi fiɛɛ chɛɛŋ le Ɛlaja gii naa saa bɛ nachɛ biee bichu bi to si bi tɛ̀ nuuŋ. Se nuuŋ le, ɛ kii la fi bɛ tɛ̀ tsɛɛ le Ŋwanɛwi kɛmi le naa ŋɛŋ bumfa ŋge, bɛniiŋ se faaŋ wu?
12 Respondeu-lhes Jesus: Na verdade Elias havia de vir primeiro, a restaurar todas as coisas; e como é que está escrito acerca do Filho do homem que ele deva padecer muito a ser aviltado?
13 Se nuuŋ le, ntee beŋ le Ɛlaja bɛɛɔ kituŋ, bɛniiŋ se fɛ baa fiee fi be kɔŋgisi bɛ wu. Fi fiɛɛ si bɛ tɛ̀ tsɛɛ kii wu.”
13 Digo-vos, porém, que Elias já veio, e fizeram-lhe tudo quanto quiseram, como dele está escrito.
14 Le Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u bɔɔ be bo fɛ bɔɔŋ bɛ kintutu-u bamu tɛ̀ nuuŋ, ŋɛŋ ɛ kintutu ki bɛniiŋ lɛ ŋge kɛnɛ be, bɛniiŋ bamu bɛ tɛ̀ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ tɛchini biee bee be.
14 Quando chegaram aonde estavam os discípulos, viram ao redor deles uma grande multidão, e alguns escribas a discutirem com eles.
15 Mfwaa mumkpaŋ, si kintutu kichu tɛ̀ ŋɛŋ Jiso lɛ, ki dzakɛ ŋge, ki letɛ ki gɛɛŋ ki yɛsi wu.
15 E logo toda a multidão, vendo a Jesus, ficou grandemente surpreendida; e correndo todos para ele, o saudavam.
16 Bii li bee laa, “Nɛ tɛchini biee bɛ be kii la?”
16 Perguntou ele aos escribas: Que é que discutis com eles?
17 Wi tɛ̀ tuu li wuu li kintutu kɛɛ linti le, “Wi wu Ntiifɛ, mbee mbɛ bɛ ŋwanɛŋ fɛ wɛ-ɛ kifɛ fiana yimi yɛɛ li wuu bwiŋ, yi ti feti wi to kibere.
17 Respondeu-lhe um dentre a multidão: Mestre, eu te trouxe meu filho, que tem um espírito mudo;
18 Fiana yilu bɛɛ yi choofi wu yi tundi wu fɛkwiiŋ, bɛfuu buti wu lɛ wa, bɛkini bige, dzɛti nɛchi. Mi nteeɔ le bɔɔŋ bo bɛ kintutu-u buu fiana yilu, be mɔŋ nsiŋ.”
18 e este, onde quer que o apanha, convulsiona-o, de modo que ele espuma, range os dentes, e vai definhando; e eu pedi aos teus discípulos que o expulsassem, e não puderam.
19 Le Jiso woo lɛ, tee li bee le, “E ee! Kiŋgɔkɛ ki mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ shéŋ li Nyɔ-ɔ kɛ kini. Ŋgii nuuŋ tɛɛbeŋ ŋgɛɛŋ mbo buŋ? Ŋgii ŋkaŋ shéŋ bɛ beŋ ŋgɛɛŋ mbo buŋ? Bɛ yɛɛŋ bɛ ŋwaŋ wulu fɛni nɛ nyɛ li mi-i.”
19 Ao que Jesus lhes respondeu: ó geração incrédula! até quando estarei convosco? até quando vos hei de suportar? Trazei-mo.
20 Be se dzɔ ŋwaŋ wulu be bɛɛ bɛ wu fɛ Jiso-o. Le fiana yilu ŋɛŋ Jiso, yi biee yi chofi ŋwaŋ wulu mfwaa mumkpaŋ we fɛkwiiŋ biŋgisi fe, bɛfuu buti wu lɛwa.
20 Então lho trouxeram; e quando ele viu a Jesus, o espírito imediatamente o convulsionou; e o endemoninhado, caindo por terra, revolvia-se espumando.
21 Jiso bii li te ŋwaŋ wulu-u laa, “Fiee fini tɛ̀ bɛchi mfi wu la?” Tuu le, “Fi tɛ̀ bɛchi fɛ tɛ̀ mɛɛŋ bwi.
21 E perguntou Jesus ao pai dele: Há quanto tempo sucede-lhe isto? Respondeu ele: Desde a infância;
22 Fiana yilu bachɛ yɛɛ wu li kiŋga-a li kiŋga-a fɛ wi-i mɔɔ lidzɔɔ, yi leki le yi wo wu. Ɔɔ nuuŋ ɔ fɛ fiee, nlɛkɔɔ wɛ, ɔ kɔɔ nshiiŋ bɛ bee, ɔ fi bee.”
22 e muitas vezes o tem lançado no fogo, e na água, para o destruir; mas se podes fazer alguma coisa, tem compaixão de nós e ajuda-nos.
23 Jiso bii li wuu laa, “Le nnuuŋ mfɛ fiee ni? Nuuŋ mfɛ fiee fichu li wi wu gɛɛ shéŋ li mi-i.”
23 Ao que lhe disse Jesus: Se podes!-tudo é possível ao que crê.
24 Mfwaa mumkpaŋ te ŋwaŋ wulu waŋ lɛwe ŋge le, “Mi ŋgɛɛɔ shéŋ li Nyɔ-ɔ. Fɛrɛ ntuu ŋgɛɛ yaa lɛ.”
24 Imediatamente o pai do menino, clamando, {com lágrimas} disse: Creio! Ajuda a minha incredulidade.
25 Le Jiso ŋɛŋ si kintutu ki bɛniiŋ lɛ letini ki bɛɛ ki banchi fɛ tɛ̀ nuuŋ, waŋ fiana yi tii yilu, tee le, “Wɛ, fiana yi tii yini yi feti ŋwaŋ wuni tɛ̀ yɔ kɛ tɛ woo biee kɛ, ntiitɔɔ li wɛ-ɛ le, bochɛ li ŋwaŋ wuni-i, ɔ gɛɛŋ. Kiiŋ ɔ ni tuu ɔ lɛ li wuu kɛ.”
25 E Jesus, vendo que a multidão, correndo, se aglomerava, repreendeu o espírito imundo, dizendo: Espírito mudo e surdo, eu te ordeno: Sai dele, e nunca mais entres nele.
26 Fiana yilu waŋ lɛwe ŋge, yi ka yi chofi ŋwaŋ wulu, yi toŋ fɛkwiiŋ lɛ dze yi bifi, yi bo li wuu bwiŋ. Giŋ fɛkwiiŋ si gwini chi wi lɛ. Le bɛniiŋ ŋge ŋɛŋ lɛ, be tee le, “Wu kwiɔ kituŋ!”
26 E ele, gritando, e agitando-o muito, saiu; e ficou o menino como morto, de modo que a maior parte dizia: Morreu.
27 Jiso kɛmɛ wu li kibɛnɛ-ɛ tsaaki wu leŋ we.
27 Mas Jesus, tomando-o pela mão, o ergueu; e ele ficou em pé.
28 Le Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u gɛɛŋ be lɛ li yih, be bii li wuu lɛ jiŋ lɛ jiŋ laa, “Ɛ kii la fi tɛ̀ bee tɛ̀ mɔŋ nsiŋ le tɛ̀ buu ŋwanɛŋ kiŋkundi wulu?”
28 E quando entrou em casa, seus discípulos lhe perguntaram à parte: Por que não pudemos nós expulsá-lo?
29 Tuu li bee le, “Fiee fi nuuŋ fi buu ŋwaani wuni nchindaa nuuŋ nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ kwaa. Nuuŋ fiee fimu fi chichi tɛ̀ buu wu kɛ.”
29 Respondeu-lhes: Esta casta não sai de modo algum, salvo à força de oração {e jejum.}
30 Be tɛ̀ dza fe be ka dze yi Galilii, ɛ Jiso tɛ̀ wɛki yɛ le wi kɛɛ kɛ,
30 Depois, tendo partido dali, passavam pela Galiléia, e ele não queria que ninguém o soubesse;
31 kifɛ tɛ̀ deŋgi tiifi bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u. Tɛ̀ tiifi be le bɛniiŋ gii be nyɛ Ŋwanɛwi li tsaŋ yi bɛniiŋ li be wo wu. Ke bo jo taa, bo li kwe-e.
31 porque ensinava a seus discípulos, e lhes dizia: O Filho do homem será entregue nas mãos dos homens, que o matarão; e morto ele, depois de três dias ressurgirá.
32 Le tee lɛ, be ti mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ fiee fi tɛ̀ tiiti kɛ, kifɛ be tɛ̀ chɛndi mbifu li wuu.
32 Mas eles não entendiam esta palavra, e temiam interrogá-lo.
33 Be gɛɛŋ be bo Kapanuŋ, le be lɛ be ni be nuuŋ li yih, Jiso bii li bee laa, “Nɛ bee nɛ tɛchini biee lɛ dze kii la?”
33 Chegaram a Cafarnaum. E estando ele em casa, perguntou-lhes: Que estáveis discutindo pelo caminho?
34 Be ba nshiiŋ, kifɛ be tɛ̀ deŋgi lɛ dze be tɛchini li yi yi bee laa wi wu limfwe nuuŋ noo le.
34 Mas eles se calaram, porque pelo caminho haviam discutido entre si qual deles era o maior.
35 Jiso shee fɛkwiiŋ, teeŋ bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa tee li bee le, “Ɛ wi wɛki le ni nuuŋ wi wu limfwe, kɛ kɛmi le dzɔɔ yi yee le wɛ wi wu kinshiiŋgi mɔɔ wi wu nindi li bɛniiŋ bɛchu-u.”
35 E ele, sentando-se, chamou os doze e lhes disse: se alguém quiser ser o primeiro, será o derradeiro de todos e o servo de todos.
36 Le tee lɛ, dzɔ ŋwaŋ wu bwi leeki lɛ bee lɛnti, tuu dzɔ too wu bɔ tee li bee le,
36 Então tomou uma criança, pô-la no meio deles e, abraçando-a, disse-lhes:
37 “Ɛ wi fi ŋwaŋ si wuni li bukooŋ bwe-eŋ, kɛ wu fiɔ nuuŋ mi. Wi wu fi mi, kɛ mɛɛŋɔ ki fi kɛ nuuŋ mi kwaa kɛ, wu fiɔ nuuŋ wi wu toŋ mi.”
37 Qualquer que em meu nome receber uma destas crianças, a mim me recebe; e qualquer que me recebe a mim, recebe não a mim mas àquele que me enviou.
38 Jɔɔŋ tee li wuu le, “Wi wu Ntiifɛ, tɛ̀ bee tɛ̀ ŋɛŋ wumu teenyi bukooŋ bwo se busi bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i li bɛniiŋ li, tɛ̀ loosɛ wu, kifɛ nuuŋ yɛ wi wusɛŋ wu kintutu kɛ.”
38 Disse-lhe João: Mestre, vimos um homem que em teu nome expulsava demônios, e nós lho proibimos, porque não nos seguia.
39 Se nuuŋ le, Jiso tɛ̀ tuu li bee le, “Nɛ loosɛ kɛ ŋwaani wɛɛ wi kɛ. Nɛ kɛɛ le ɛ wi feti mfiŋ teenyi bukooŋ bweŋ, kɛ mwɛ nuuŋ yɛ wi wu nuuŋ tuu ni baanini mi kɛ.
39 Jesus, porém, respondeu: Não lho proibais; porque ninguém há que faça milagre em meu nome e possa logo depois falar mal de mim;
40 Ɛ wi gwii yɛ bɛ bee kɛ, kɛ mwɛ fɛɛfɔɔ bee.
40 pois quem não é contra nós, é por nós.
41 Ntee beŋ chɛɛŋ le, ɛ wi nyɛ mɔɔ nuuŋ fika fi dzɔɔ lɛ li be-eŋ le nɛ woŋ kifɛ bɛ teenyi baa beŋ le bɛniiŋ bɛ Krai lɛ, kɛ nuuŋ mwɛ tɛ̀ naa foo kinderi kee lɛ dzé chichi-i kɛ.”
41 Porquanto qualquer que vos der a beber um copo de água em meu nome, porque sois de Cristo, em verdade vos digo que de modo algum perderá a sua recompensa.
42 Jiso tuu tee le, “Ɛ wi fɛ ŋwaŋ mumkpaŋ li kintutu ki bɔɔŋ bɛ bwi bɛ gɛɛ shéŋ li mi-i bani we li bibifi-i, kɛ fi dzɔɔŋ fiɛɛ le wɛɛ wi-i le bɛ shiiŋɛ jeni chi nɔŋa li kimi kee li, bɛ bachɛ wu li dzɔɔ yi nyɔŋa.
42 Mas qualquer que fizer tropeçar um destes pequeninos que crêem em mim, melhor lhe fora que se lhe pendurasse ao pescoço uma pedra de moinho, e que fosse lançado no mar.
43 — ausente —
43 E se a tua mão te fizer tropeçar, corta-a; melhor é entrares na vida aleijado, do que, tendo duas mãos, ires para o inferno, para o fogo que nunca se apaga.
44 — ausente —
44 {onde o seu verme não morre, e o fogo não se apaga.}
45 — ausente —
45 Ou, se o teu pé te fizer tropeçar, corta-o; melhor é entrares coxo na vida, do que, tendo dois pés, seres lançado no inferno.
46 — ausente —
46 {onde o seu verme não morre, e o fogo não se apaga.}
47 Ɛ lisi cho feti le ɔ ni ɔ feti bubiɛɛ, ɔ buu lisi chilu. Fi dzɔɔŋ le ɔ lɛ li bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ bɛ lisi chimumkpaŋ, yɛki fɛ ɔ ni kɛmɛ lii chichi, bɛ se lɔŋ wɛ fɛ wi wu nyɔŋa-a.
47 Ou, se o teu olho te fizer tropeçar, lança-o fora; melhor é entrares no reino de Deus com um só olho, do que, tendo dois olhos, seres lançado no inferno.
48 Kintsii kini nuuŋ ki bimuunu jii bɛniiŋ fe bi tɛ naa kwi kɛ, wi tɛ̀ naa nyiŋ fe kɛ.
48 onde o seu verme não morre, e o fogo não se apaga.
49 Nɛ kɛɛ le wi gii naa wu mɔŋ wi kwikwi nɛɛ si bɛ ti kusi fiee bɛ ntɔŋ lɛ.
49 Porque cada um será salgado com fogo.
50 Ntɔŋ ti nuuŋ fiee fi dzeeŋ, fi se fiɛɛ le, ɛ me to n'yikɛ nsiŋ, ɔ gii ɔ geeŋ bɛ me se me kaari me yikɛ? Nɛ nuuŋ yɛɛŋ si ntɔŋ mɛ yiki, wi bee wi se ni be nuuŋ li mbɛɛŋgii li.”
50 Bom é o sal; mas, se o sal se tornar insípido, com que o haveis de temperar? Tende sal em vós mesmos, e guardai a paz uns com os outros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.