Marcos 5

asj (ASJ) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u lenchi libɛ chilu be bo liwiŋ, kimbɛ ki bɛniiŋ bɛ Jerasɛnɛ-ɛ.
1 Passaram à outra margem do lago, ao território dos gerasenos.
2 Si tɛ̀ buti lɛ ŋgo-o lɛ, bee wumu wu fiana yi tii tɛ̀ ŋwɛki bɛ mwɛ, ɛ wu bo lɛ dzíŋ yi bɛ tɛ̀ diyi bɛniiŋ le-e.
2 Assim que saíram da barca, um homem possesso do espírito imundo saiu do cemitério
3 Wi wulu tɛ̀ tsiiŋ lɛ dzíŋ yilu-u. Wi tɛ̀ nuuŋ yɛ lu wu nuuŋ mɔɔ kaŋ wu bɛ bɛ ncha kɛ.
3 onde tinha seu refúgio e veio-lhe ao encontro. Não podiam atá-lo nem com cadeia, mesmo nos sepulcros,
4 Kiŋga ŋge tɛ̀ nuuŋ ɛ bɛ gɛɛ wu li bɛmfaŋgɛ-ɛ, bɛ kaŋ tsaŋ yee bɛ bɛncha, soomɛ bɛncha bɛlu, shaanshɛ bɛmfaŋgɛ bɛlu. Wi tɛ̀ nuuŋ yɛ lu wu nuuŋ mɔɔ kɛmɛ li wuu kɛ.
4 pois tinha sido ligado muitas vezes com grilhões e cadeias, mas os despedaçara e ninguém o podia subjugar.
5 Wi wulu tɛ̀ shiiŋ deŋgi lɛ dzíŋ yilu-u buti michi li bɛŋkumɛ-ɛ butuu bɛ fɛnshaaŋ, dzɛŋgi, kwaashi yi yee li ta-a.
5 Sempre, dia e noite, andava pelos sepulcros e nos montes, gritando e ferindo-se com pedras.
6 Le ŋɛŋ Jiso mɛɛŋ mfiiŋ, letɛ bɛ toŋ núŋ wu limfwe,
6 Vendo Jesus de longe, correu e prostrou-se diante dele, gritando em alta voz:
7 dzaaŋ lɛwe le, “Jiso ŋwanɛ Nyɔ, Nyɔ yi nuuŋ Kikoo ki Biee Bichu-u, ɔ wɛki la li mi-i? Nlɛkɔɔ wɛ li bukooŋ bu Nyɔ-ɔ le kiiŋ ɔ ni nyɛ ŋgɛ li mi-i kɛ.”
7 Que queres de mim, Jesus, Filho do Deus Altíssimo?Conjuro-te por Deus, que não me atormentes.
8 Tɛ̀ tiiti lɛ, kifɛ Jiso bee saa wu dzaaŋ le, “Fiana yi tii yini, bochɛ li wi wuni.”
8 É que Jesus lhe dizia: Espírito imundo, sai deste homem!
9 Jiso se bii li wuu laa, “Bukooŋ bwo nuuŋ le noo.” Tuu le, “Bukooŋ bweŋ nuuŋ le kiyaŋ, kifɛ tɛ̀ yaŋ ŋge.”
9 Perguntou-lhe Jesus: Qual é o teu nome? Respondeu-lhe: Legião é o meu nome, porque somos muitos.
10 Le tuu lɛ, bɔsɛyi sooŋ bɔ li Jiso le kiiŋ ni kooŋ bɛ be kimbɛ kilu kɛ.
10 E pediam-lhe com instância que não os lançasse fora daquela região.
11 Fi tɛ̀ nuuŋ lɛ ɛ kintutu ki nɔŋa ki dziiŋ lɛ tɛ̀ jii biee li mbɛmɛ wu ŋkumɛ-ɛ fe.
11 Ora, uma grande manada de porcos andava pastando ali junto do monte.
12 Fiana yi tii yilu lɛkɛ Jiso le, “Tuumi bee nuuŋ li dzíiŋ yɛɛ, tɛ̀ lɛ li yi-i.”
12 E os espíritos suplicavam-lhe: Manda-nos para os porcos, para entrarmos neles.
13 Jiso beŋ. Fiana yi tii yilu bo li wi wulu-u, yi gɛɛŋ yi lɛ li dzíiŋ yilu-u. Kintutu ki dzíiŋ lɛ kilu tɛ̀ nuuŋ si bɛnchuki bɛfɛ. Yi letɛ, yi bɔɔ li mbɛmɛ wɛɛ, yi seri lɛ libɛ-ɛ yi kwiyɛ.
13 Jesus lhos permitiu. Então os espíritos imundos, tendo saído, entraram nos porcos; e a manada, de uns dois mil, precipitou-se no mar, afogando-se.
14 Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kiichi dzíiŋ yilu se dza fe, be kifi, be gɛɛŋ be tee ntoŋ wulu li bito-oŋ mɔɔ li bintsii bi fe-e. Bɛniiŋ tɛ̀ wuki, be buti be bɛɛ le be ŋɛŋ fiee fi tɛ̀ kɛti.
14 Fugiram os pastores e narraram o fato na cidade e pelos arredores. Então saíram a ver o que tinha acontecido.
15 Le be bɛ fɛ Jiso tɛ̀ nuuŋ, be ŋɛŋ wi wu kiyaŋ ki bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i tɛ̀ shiiŋ be ŋwɛki bɛ wu wɛ, ɛ wu shee fe, wu lii ndu, bufii bwee kaari bu to tsaaŋ. Be chɛŋ ŋge.
15 Aproximaram-se de Jesus e viram o possesso assentado, coberto com seu manto e calmo, ele que tinha sido possuído pela Legião. E o pânico apoderou-se deles.
16 Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ ŋɛŋ fiee fi tɛ̀ ka, se tiiti si fi tɛ̀ ka bɛ wi wulu mɔɔ kintutu ki dzíiŋ lɛ kilu.
16 As testemunhas do fato contaram-lhes como havia acontecido isso ao endemoninhado, e o caso dos porcos.
17 Le be woo lɛ, be lɛkɛ Jiso le dza li kwɛɛŋ wu bee.
17 Começaram então a rogar-lhe que se retirasse da sua região.
18 Le Jiso ni lii lɛ ŋgo-o, wi wu bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i tɛ̀ bo li wuu bwiŋ wɛ bɛchi lɛki Jiso le bee wu ni be giiŋgi.
18 Quando ele subia para a barca, veio o que tinha sido possesso e pediu-lhe permissão de acompanhá-lo.
19 Jiso faaŋ, tee li wuu le, “Ɔ giiŋgi nuuŋ fɛkuuŋ, ɔ gɛɛŋ ɔ tee li bɛniiŋ bo-o fiee fi Taa fɛ li wɛ-ɛ, bɛ si wu kɔɔ ɔ nshiiŋ bɛ wɛ.”
19 Jesus não o admitiu, mas disse-lhe: Vai para casa, para junto dos teus e anuncia-lhes tudo o que o Senhor fez por ti, e como se compadeceu de ti.
20 Se nuuŋ le, wi wulu tɛ̀ dza gɛɛŋ, deŋgi li kwɛɛŋ wu bɛ teenyi le Bitoŋ bi Yoofi wɛɛ kwikwi, tiiti fiee fi Jiso fɛ li wuu. Bɛniiŋ tɛ̀ wuki, be tɛti maa.
20 Foi-se ele e começou a publicar, na Decápole, tudo o que Jesus lhe havia feito. E todos se admiravam.
21 Jiso tuu kaari lenchi lɛ ŋgo-o gɛɛŋ luwiŋ lɔɔ nuuŋ li libɛ lichiŋ, kintutu ki bɛniiŋ lɛ tuu ki banchɛ fe.
21 Tendo Jesus navegado outra vez para a margem oposta, de novo afluiu a ele uma grande multidão. Ele se achava à beira do mar, quando
22 Te Kikoo wu yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ wumu tɛ̀ dza bɛ fe, bukooŋ bwee nuuŋ le Jairɔs. Le ŋɛŋ Jiso, gɛɛŋ we wu limfwe,
22 um dos chefes da sinagoga, chamado Jairo, se apresentou e, à sua vista, lançou-se-lhe aos pés,
23 bɔsɛyi suŋgi bɔ li wuu tiiti le, “Ŋwanɛŋ wu kwɛɛŋ wu bwi wɛ lɛ kwe wa. Mintemii, bɛ ɔ koŋ li wuu tɛmi kii ni kwi.”
23 rogando-lhe com insistência: Minha filhinha está nas últimas. Vem, impõe-lhe as mãos para que se salve e viva.
24 Jiso se dza bee wu gɛɛŋ, kintutu ki bɛniiŋ lɛ banchɛ ki biki ki fachi Jiso.
24 Jesus foi com ele e grande multidão o seguia, comprimindo-o.
25 Kwɛɛŋ wumu tɛ̀ nuuŋ li kintutu kilu-u linti, ɛ wu gɔŋ bɛ chigɔŋ chi mfi wu ŋɛnɛ-ɛ biya yoofi ntsɔ bifɛ.
25 Ora, havia ali uma mulher que já por doze anos padecia de um fluxo de sangue.
26 Tɛ̀ fiɔɔŋ ŋge li bɛniiŋ bɛ ntsi-i, biifi fiee fichu fi tɛ̀ kɛmi, biee se biiti bi giiŋgi bu limfwe-e.
26 Sofrera muito nas mãos de vários médicos, gastando tudo o que possuía, sem achar nenhum alívio; pelo contrário, piorava cada vez mais.
27 Si tɛ̀ woo kii Jiso, biee lɛ wuu jiŋ li kintutu kɛɛ linti, koŋ li ndu yee,
27 Tendo ela ouvido falar de Jesus, veio por detrás, entre a multidão, e tocou-lhe no manto.
28 kifɛ tɛ̀ tee li shéŋ yee li le, “Ɛ mi ŋkoŋ nɛɛ mɔɔ nuuŋ li ndu ye kwaa, kɛ mi ntɛmɔɔ.”
28 Dizia ela consigo: Se tocar, ainda que seja na orla do seu manto, estarei curada.
29 Si tɛ̀ koŋ lɛ, mfi wu ŋɛŋgɛ we biee wu ma mfwaa mumkpaŋ. Kwɛɛŋ wulu woo tɛ li yi yee li le, wu tɛmɔɔ.
29 Ora, no mesmo instante se lhe estancou a fonte de sangue, e ela teve a sensação de estar curada.
30 Jiso woo li yi yee li le, buŋga bo bwɛɛ li wuu, fiiki yi mfwaa mumkpaŋ, bii li bɛniiŋ li laa, “Ɛ noo wu koŋ li ndu yɛɛŋ?”
30 Jesus percebeu imediatamente que saíra dele uma força e, voltando-se para o povo, perguntou: Quem tocou minhas vestes?
31 Bɔɔŋ bee bɛ kintutu tuu li wuu le, “Ɔ ŋiŋgi yɛ si kintutu ki bɛniiŋ lɛ fachi wɛ, ɔ tuu ɔ biiti wi wu koŋ li wɛ-ɛ ni?”
31 Responderam-lhe os seus discípulos: Vês que a multidão te comprime e perguntas: Quem me tocou?
32 Jiso ba bichi kɛnini le ŋɛŋgɛ wi wu koŋ li wuu.
32 E ele olhava em derredor para ver quem o fizera.
33 Nɛɛlɛ si kwɛɛŋ wulu tɛ̀ kɛɛ fiee fi ka bɛ wu, biee bɛ, chɛndi, kɛɛti, toŋ núŋ li Jiso limfwe tee chɛɛŋ we kwikwi li wuu.
33 Ora, a mulher, atemorizada e trêmula, sabendo o que nela se tinha passado, veio lançar-se-lhe aos pés e contou-lhe toda a verdade.
34 Jiso tee li wuu le, “Ŋwanɛŋ, shéŋ yɔɔ gɛɛ li mi-i, fɛ yɛɛ ɔ tɛmi. Ɔ giiŋgi bujɔŋ. Chigɔŋ cho ma chɛɛ kituŋ.”
34 Mas ele lhe disse: Filha, a tua fé te salvou. Vai em paz e sê curada do teu mal.
35 Nɛɛ si Jiso tɛ̀ mɛɛŋ yeti li kwɛɛŋ wulu-u lɛ, bɛniiŋ bamu fɛsi ɛ be dza fɛ Jairɔs kuuŋ wu te kikoo ki yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ wɛ, be tee li wuu le, “Ŋwana mɛɛshɔɔ. Ɛ la fi ɔ fieŋgisi Wi wu Ntiifɛ?”
35 Enquanto ainda falava, chegou alguém da casa do chefe da sinagoga, anunciando: Tua filha morreu. Para que ainda incomodas o Mestre?
36 Si be tee lɛ, Jiso woo, se nuuŋ le, tɛ̀ fɛ kɛɛ mɛɛŋɔ ki woo kɛ, tee li Jairɔs le, “Kiiŋ ɔ ni ɔ chɛndi kɛ, gɛɛ shéŋ ya nuuŋ li mi-i kwaa.”
36 Ouvindo Jesus a notícia que era transmitida, dirigiu-se ao chefe da sinagoga: Não temas; crê somente.
37 Be ba be ŋgiiŋgi, Jiso mɛɛŋ ki beŋ le wumu biee wu kɛ, fuki Pita bɛ Jeeŋ mɔɔ Jɔɔŋ wu ŋwaani Jeeŋ nsiŋ.
37 E não permitiu que ninguém o acompanhasse, senão Pedro, Tiago e João, irmão de Tiago.
38 Le be gɛɛŋ be fɛsi fɛ Jairɔs kuuŋ, Jiso ŋɛŋ si bɛniiŋ yɛti fe bɛ kwe.
38 Ao chegar à casa do chefe da sinagoga, viu o alvoroço e os que estavam chorando e fazendo grandes lamentações.
39 Lɛ li yih, bii laa, “Nɛ dii, nɛ fieŋgisi bintsii ni kii la? Ŋwaŋ wulu mɛɛŋɔ ki kwi-i kɛ, liitɔɔ bu lefu.”
39 Ele entrou e disse-lhes: Por que todo esse barulho e esses choros? A menina não morreu. Ela está dormindo.
40 Be kee wu bu kefu. Dza buu bɛniiŋ bɛchu lɛkuuŋ, dzɔ nuuŋ te ŋwaŋ bɛ ni ŋwaŋ mɔɔ bɛniiŋ bee bɛ kintutu-u bɛ bɛtɛɛtu baa, bee be lɛ be gɛɛŋ fɛ ŋwaŋ wulu tɛ gimi.
40 Mas riam-se dele. Contudo, tendo mandado sair todos, tomou o pai e a mãe da menina e os que levava consigo, e entrou onde a menina estava deitada.
41 Kɛmɛ ŋwaŋ wulu li kibɛnɛ-ɛ, yɔ lɛ jɛ́ yi bee le, “Talita kum!” Fi nuuŋ le, “Ŋwaakwɛɛŋ, n'yetɔɔ li wɛ-ɛ, dza we.”
41 Segurou a mão da menina e disse-lhe: Talita cumi, que quer dizer: Menina, ordeno-te, levanta-te!
42 Mfwaa mumkpaŋ, dza we deŋgi. Ŋwaakwɛɛŋ wulu tɛ̀ nuuŋ biya yoofi ntsɔ bifɛ. Le be ŋɛŋ lɛ wa tɛ be.
42 E imediatamente a menina se levantou e se pôs a caminhar {pois contava doze anos}. Eles ficaram assombrados.
43 Jiso chiinsɛ li bee mkpaaŋ le, kiiŋ be ni fɛ wi kɛɛ fiee fi bee fi nuuŋ kɛ, se tee le be nyɛ wu fiee ji.
43 Ordenou-lhes severamente que ninguém o soubesse, e mandou que lhe dessem de comer.Jesus de Nazaré

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.