Marcos 3

asj (ASJ) vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Jiso tuu gɛɛŋ lɛ li yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ. Wi wumu tɛ̀ nuuŋ lu ɛ ŋgwɛ kɔɔ wu li kibɛnɛ-ɛ.
1 E outra vez entrou na sinagoga, e estava ali um homem que tinha uma das mãos mirrada.
2 Bɛniiŋ bamu tɛ̀ nuuŋ lu be wɛki fiee fi nuuŋ be kayɛ li Jiso-o nsiŋ, be se toŋ lii li wuu be bichi laa gii wɔnchɛ wi wulu jobɛ chi bɛshiinshi le.
2 E estavam observando-o se curaria no sábado, para o acusarem.
3 Jiso se tee li wi wu ŋgwɛ tɛ̀ kɔɔ wu wɛɛ le, “Dza we ɔ bɛ fɛni.”
3 E disse ao homem que tinha a mão mirrada: Levanta-te e vem para o meio.
4 Le mwɛ bɛ, Jiso bii li bɛniiŋ li laa, “Fiee fi nchi beenchi le nuuŋ wi fɛ jobɛ chi bɛshiinshi nuuŋ fi la? Ɛ mfɛru fiee fi dzeeŋ, mɔɔ fi bifi le? Nsofu wi, mɔɔ ŋ'wo wi le?” Be chikɛ.
4 E perguntou-lhes: É lícito no sábado fazer bem ou fazer mal? Salvar a vida ou matar? E eles calaram-se.
5 Jiso dzɔ shéŋ bɛ be, bichɛ be bɛchu kɛnɛ, yi wɔɔ wu kii shéŋ yibe yi bifi. Tee li wi wu ŋgwɛ tɛ̀ kɔɔ wu li kibɛnɛ-ɛ wɛɛ le, “Nɛɛki kibɛnɛ ko.” Nɛɛki ki, ki se biee ki tɛmi.
5 E, olhando para eles em redor com indignação, condoendo-se da dureza do seu coração, disse ao homem: Estende a mão. E ele a estendeu, e foi-lhe restituída a mão, sã como a outra.
6 Bɛfarasii se bo, be gɛɛŋ bɛ kintutu ki bɛniiŋ bɛ Mfɔŋ Hɛrɔ-ɔ, be gɛɛŋ be lii ntsuuŋ si be gii be wo Jiso.
6 E, tendo saído os fariseus, tomaram logo conselho com os herodianos contra ele, procurando ver como o matariam.
7 Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u dza fe be gɛɛŋ fɛ libɛ chi Galilii. Kintutu ki bɛniiŋ lɛ ki nɔŋa biee wu fe. Bɛniiŋ bamu tɛ dza kimbɛ ki Galilii bɛ ki Judiya.
7 E retirou-se Jesus com os seus discípulos para o mar, e seguia-o uma grande multidão da Galileia, e da Judeia,
8 Bamu dza tɛ̀ Jɛrosalɛŋ bamu kimbɛ ki Idumea, bamu dzɛti liwiŋ li Dzɔɔ yi Joodaaŋ, bamu bimbɛ bi Tayɛ bɛ bi Sidɔ-ɔŋ. Kintutu ki nɔŋa kilu tɛ̀ bɛ nɛɛ lɛ kifɛ be tɛ̀ wuki biee bi Jiso tɛ̀ feti bichu.
8 e de Jerusalém, e da Idumeia, e dalém do Jordão, e de perto de Tiro, e de Sidom; uma grande multidão que, ouvindo quão grandes coisas fazia, vinha ter com ele.
9 Jiso dza tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le be gɔɔŋ ŋgo be nachɛ be gɛɛ se lɛ le kii kintutu kilu ni dza ki ni ki fachi wu.
9 E ele disse aos seus discípulos que lhe tivessem sempre pronto um barquinho junto dele, por causa da multidão, para que o não comprimisse,
10 Tɛ tee lɛ kifɛ tɛ̀ saa wu wɔnchɛ bɛniiŋ ŋge, bɛniiŋ bɛ chigɔ-ɔŋ se mɛɛŋ be bɛɛ le be koŋ li wuu.
10 porque tinha curado a muitos, de tal maneira que todos quantos tinham algum mal se arrojavam sobre ele, para lhe tocarem.
11 Le bɛniiŋ bɛ Fiana yi tii ti ŋwɛki bɛ be tuu be ŋɛŋ Jiso, be weyɛ wu limfwe be dii be tiiti le, “Ɛ wɛ Ŋwanɛ Nyɔ.”
11 E os espíritos imundos, vendo-o, prostravam-se diante dele e clamavam, dizendo: Tu és o Filho de Deus.
12 Si be tɛ̀ dii lɛ, Jiso gbɛɛnɛ chiinsɛ li bee bu chiinsinɛ le kiiŋ be ni fɛ le bɛniiŋ kɛɛ wu kɛ.
12 E ele os ameaçava muito, para que não o manifestassem.
13 Tɛ̀ dza miri gɛɛŋ li ŋkumɛ-ɛ, teeŋ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ gii wɛki, be bɛ lɛ wuu.
13 E subiu ao monte e chamou para si os que ele quis; e vieram a ele.
14 Buu bɛniiŋ yoofi ntsɔ bɛfɛ, teeŋ be le bɔɔŋ bee bɛ nto-oŋ, le ke ni nuuŋ bee be, tundi be be deŋgi be fenjisi jɛ yi Nyɔ,
14 E nomeou doze para que estivessem com ele e os mandasse a pregar
15 be ni be kɛmi tɛ buŋga bu buushɛ bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i li bɛniiŋ li.
15 e para que tivessem o poder de curar as enfermidades e expulsar os demônios:
16 Bɛniiŋ bɛlu tɛ̀ nuuŋ: Simu, wu tɛ nyɛ bukooŋ bwee bumu le Pita.
16 Simão, a quem pôs o nome de Pedro;
17 Jeeŋ bee ŋwaani wu Jɔɔŋ bɛ tɛ nuuŋ bɔɔŋ bɛ Dzɛbɛdii, bɛ tɛ̀ nyɛ mɛŋkooŋ mɛ bee le, “Bohanɛgɛs,” mɛ nuuŋ le, “Bɔɔŋ bɛ dzaaŋ yi wɛndi-i.”
17 Tiago, filho de Zebedeu, e João, irmão de Tiago, aos quais pôs o nome de Boanerges, que significa: Filhos do trovão;
18 Bamu se nuuŋ Andolo, Fili, Batolomu, Maacho, Tomɛ, Jeeŋ wu ŋwanɛ Afiyus, Tajɔ, Simu wu tɛ nuuŋ wi wu kintutu ki Bɛsilɔ-ɔ,
18 André, e Filipe, e Bartolomeu, e Mateus, e Tomé, e Tiago, filho de Alfeu, e Tadeu, e Simão, o Zelote,
19 mɔɔ Judas Iskaliyɔ wu tɛ̀ wɛɛŋ kabɛ Jiso.
19 e Judas Iscariotes, o que o traiu.
20 Jiso tɛ̀ dza gɛɛŋ fɛ tɛ̀ tsiiŋ, kintutu ki bɛniiŋ lɛ tuu ki banchɛ fe, bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu se foo dze yi jɛ biee.
20 E foram para uma casa. E afluiu outra vez a multidão, de tal maneira que nem sequer podiam comer pão.
21 Le kini kee woo, ki gɛɛŋ le ki dzɔɔ wu kifɛ bɛniiŋ tɛ̀ kweŋgi le yoomfɔɔ.
21 E, quando os seus parentes ouviram isso, saíram para o prender, porque diziam: Está fora de si.
22 Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ tɛ̀ dza Jɛrosalɛŋ be bɔɔ le, be se tuu be tiiti le, “Bɛɛsɛbu wɛ li wuu bwiŋ, busɔɔ bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i ni, nuuŋ bɛ buŋga bu mfɔŋ wu bɛnchindaa wulu-u.”
22 E os escribas, que tinham descido de Jerusalém, diziam: Tem Belzebu e pelo príncipe dos demônios expulsa os demônios.
23 Jiso teeŋ be, bii li bee lɛ ŋgaŋgaa li laa, “Nuuŋ Sataŋ tuu ni busi yi yee li wi-i nindee?
23 E, chamando-os a si, disse-lhes por parábolas: Como pode Satanás expulsar Satanás?
24 Ɛ kitoŋ dza ki gatɛ ki gwii kiki, ki tɛ naa leŋ kɛ.
24 Se um reino se dividir contra si mesmo, tal reino não pode subsistir;
25 Ɛ yih dza yi gatɛ yi gwii yi yi, yi tɛ naa leŋ kɛ.
25 e se uma casa se dividir contra si mesma, tal casa não pode subsistir.
26 Nɛɛ lɛ, ɛ Sataŋ dza wu gatɛ bee kintutu kee bee be tuu be gwii li yi yi bee, be tɛ naa leŋ kɛ, ni nuuŋ kimɛrisɛ kee.
26 Se Satanás se levantar contra si mesmo, e for dividido, não pode subsistir; antes, tem fim.
27 Nɛ kɛɛ le wih nuuŋ yɛ lu wu nuuŋ naa lɛ li yih yi wi wu buŋga-a, kotɛ biee biee chɛɛŋ letɛ bɛ bi, fuki fɛ wu saa wu kaŋ wi wu buŋga wulu, se kotɛ biee bi li mwɛ yi nsiŋ kɛ.
27 Ninguém pode roubar os bens do valente, entrando-lhe em sua casa, se primeiro não manietar o valente; e, então, roubará a sua casa.
28 Ntee beŋ chɛɛŋ le, Nyɔ gii yi feeki bibifi mɔɔ jɛ́ yi bifi chichi yi bɛniiŋ tiiti kii yi.
28 Na verdade vos digo que todos os pecados serão perdoados aos filhos dos homens, e toda sorte de blasfêmias, com que blasfemarem.
29 Se nuuŋ le, ɛ wi kweeŋ jɛ yi bifi kii Fiana yi Waaŋ, Nyɔ nuuŋ tɛ naa feeki wɛɛ wi kɛ, kifɛ wu fɛɔ bubiɛɛ bu kimakɛ.”
29 Qualquer, porém, que blasfemar contra o Espírito Santo, nunca obterá perdão, mas será réu do eterno juízo.
30 Jiso tɛ̀ kweeŋ lɛ kifɛ bɛniiŋ bɛlu tɛ̀ kweŋgi le fiana yi tii yɛɛ li wuu bwiŋ.
30 (Porque diziam: Tem espírito imundo.)
31 Ni Jiso bee bɛŋwaani Jiso biee be fɛsi, be leŋ lɛkuuŋ, be toŋ wi le mwɛ teeŋ wu.
31 Chegaram, então, seus irmãos e sua mãe; e, estando de fora, mandaram-no chamar.
32 Ɛ kintutu ki bɛniiŋ lɛ tɛ̀ shee yɛ ki kɛnɛ wu ki tasɛ. Be tee li wuu le, “Na bee bɛŋwaana biiti baa wɛ lɛkuuŋ.”
32 E a multidão estava assentada ao redor dele, e disseram-lhe: Eis que tua mãe e teus irmãos te procuram e estão lá fora.
33 Jiso se bii laa, “Naaŋ bee bɛŋwaanɛŋ nuuŋ baŋ?”
33 E ele lhes respondeu, dizendo: Quem é minha mãe e meus irmãos?
34 Si tɛ̀ bii lɛ bichɛ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ shee yɛ be kɛnɛ wu baa, tee le, “Baaŋ bɛnaaŋ bee bɛŋwaanɛŋ.
34 E, olhando em redor para os que estavam assentados junto dele disse: Eis aqui minha mãe e meus irmãos.
35 Wi kwikwi wu feti fiee fi Nyɔ wɛki, ɛ wu wu nuuŋ ŋwaanɛŋ bɛ dzɛ́mi yɛŋ mɔɔ bɛnaaŋ.”
35 Porquanto qualquer que fizer a vontade de Deus, esse é meu irmão, e minha irmã, e minha mãe.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.