Marcos 15
asj (ASJ) vs NVI
1 Le lɛkuuŋ ni le nuuŋ kɛɛ le wuuti laa ni, bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛ bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ mɔɔ bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ, mɔɔ bɛniiŋ bɛchu bɛ sɛki bɛnsa, bɛ be shee be dzɔ ntaŋ, be kaŋ Jiso, be dzɔ wu be gɛɛŋ bɛ wu be nyɛ li tsaŋ yi Pailɛ-ɛt.
1 De manhã bem cedo, os chefes dos sacerdotes com os líderes religiosos, os mestres da lei e todo o Sinédrio chegaram a uma decisão. Amarrando Jesus, levaram-no e o entregaram a Pilatos.
2 Pailɛt bii li Jiso laa, “Ɛ wɛ Mfɔŋ wu Bɛjuu ni?” Jiso tuu li wuu le, “Fi fiɛɛ si ɔ tee.”
2 "Você é o rei dos judeus? ", perguntou Pilatos. "Tu o dizes", respondeu Jesus.
3 Bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa se bɛchi be kayi biee li Jiso-o ŋge.
3 Os chefes dos sacerdotes o acusavam de muitas coisas.
4 Nɛɛ lɛ, Pailɛt tuu bii li Jiso laa, “Ɔ kɛmi yɛ fiee fi ɔ nuuŋ ɔ tuu kɛ ni? Ɔ wukɔɔ nɛɛ biee bi bɛ kayi li wɛ-ɛ bini ni?”
4 Então Pilatos lhe perguntou novamente: "Você não vai responder? Veja de quantas coisas o estão acusando".
5 Se nuuŋ le, Jiso ti mɛɛŋ ki tuu kɛ le tuu fiee li wuu kɛ. Fiee filu yaa Pailɛt.
5 Mas Jesus não respondeu nada, e Pilatos ficou impressionado.
6 Bɛdɛɛni tɛ̀ nuuŋ li mfi wu Tsɔnɔ chi N'yafuwee chini, Pailɛt buu wi wu ncha mumkpaŋ li yih yi ncha-a wu bɛniiŋ lɛkɛ.
6 Por ocasião da festa, era costume soltar um prisioneiro que o povo pedisse.
7 Tɛ̀ nuuŋ li mfi wulu-u, wi wumu nuuŋ li yih yi ncha-a bukooŋ le Baraba, nuuŋ li kintutu ki bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nuuŋ li yih yi ncha-a bɛ tɛ̀ bɛchi kpɛ fɛ kintsii li be woyɛ bɛniiŋ baa.
7 Um homem chamado Barrabás estava na prisão com os rebeldes que haviam cometido assassinato durante uma rebelião.
8 Kintutu ki bɛniiŋ lɛ se bɛchi ki tiiti le Pailɛt fɛ si ti shiiŋ feti li bee.
8 A multidão chegou e pediu a Pilatos que lhe fizesse o que costumava fazer.
9 Pailɛt bii li bee laa, “Nɛ wɛki le mbuu nuuŋ Mfɔŋ wu Bɛjuu ni?”
9 "Vocês querem que eu lhes solte o rei dos judeus? ", perguntou Pilatos,
10 Tɛ̀ gii biiti lɛ kifɛ tɛ̀ kii le bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa tɛ̀ nyɛ Jiso li tsaŋ yee li kifɛ bimi tɛ̀ fuumi be bɛ wu.
10 sabendo que fora por inveja que os chefes dos sacerdotes lhe haviam entregado Jesus.
11 Se nuuŋ le, bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa tɛ̀ kunsɛ kintutu ki bɛniiŋ lɛ le be tee le buu nuuŋ Baraba.
11 Mas os chefes dos sacerdotes incitaram a multidão a pedir que Pilatos, ao contrário, soltasse Barrabás.
12 Pailɛt tuu bii li bee laa, “Ɛ mi mbuu lɛ, ŋgeeŋ bɛ wi wuni wu nɛ teenyi le Mfɔŋ wu Bɛjuu wuni?”
12 "Então, que farei com aquele a quem vocês chamam rei dos judeus? ", perguntou-lhes Pilatos.
13 Be tuu be waŋ lɛwe le, “Bɛ ta wu li kintaaŋ li bu taru.”
13 "Crucifica-o", gritaram eles.
14 Pailɛt bii li bee laa, “Bɛ ta wu kii la? Fiee fi bifi fi wu fɛ nuuŋ la?” Be tuu be wɛndi be giiŋgi nɛɛ bulimfwee le, “Bɛ taaŋ wu li kintaaŋ li.”
14 "Por quê? Que crime ele cometeu? ", perguntou Pilatos. Mas eles gritavam ainda mais: "Crucifica-o! "
15 Nɛɛ lɛ, Pailɛt se buu nuuŋ Baraba kifɛ tɛ̀ wɛki le fɛ si kintutu kɛɛ tɛ̀ kɔŋgisi. Tee bɛ fiaaŋ Jiso, se nyɛ le be gɛɛŋ be taaŋ wu li kintaaŋ li.
15 Desejando agradar a multidão, Pilatos soltou-lhes Barrabás, mandou açoitar Jesus e o entregou para ser crucificado.
16 Bɛniiŋ bɛ nchi bɛ Pailɛ-ɛt se dzɔ Jiso be lɛ be gɛɛŋ bɛ wu lɛ ntɔ wu bɛ tɛ̀ teenyi le Pletoolom. Si be tɛ̀ lɛ lɛ, be se koŋ kiŋkɛ ki kintutu ki bɛniiŋ bɛ nchi-i kɛɛ kichu ki banchɛ.
16 Os soldados levaram Jesus para dentro do palácio, isto é, ao Pretório e reuniram toda a tropa.
17 Be dzɔ ndu yi bumfɔŋ yi gbɔɔ be chuumɛ wu li bwiŋ, be se lo kifɔ ki bumfɔ-ɔŋ ki nuuŋ biaŋ biaŋ be beeŋ wu li fa.
17 Vestiram-no com um manto de púrpura, depois fizeram uma coroa de espinhos e a colocaram nele.
18 Be bɛchi be bundi wu le, “Buri, Mfɔŋ wu Bɛjuu.”
18 E começaram a saudá-lo: "Salve, rei dos judeus! "
19 Si be tɛ̀ feti lɛ be tuki wu bɛ kimbaaŋ li kikoo li, be kwiyi wu bɛ budii, be bɛɛ be tundi núŋ wu lii, be bundi wu.
19 Batiam-lhe na cabeça com uma vara e cuspiam nele. Ajoelhavam-se e lhe prestavam adoração.
20 Le be choosɛ wu lɛ be mɛɛshi, be kaari be buu ndu yi bumfɔŋ yi gbɔɔ yɛ wu li bwiŋ, be lii wu ndú yee li bwiŋ, be dzɔ wu be giiŋgi le be gɛɛŋ be taaŋ wu li kintaaŋ li.
20 Depois de terem zombado dele, tiraram-lhe o manto de púrpura e vestiram-lhe suas próprias roupas. Então o levaram para fora, a fim de crucificá-lo.
21 Le be ni be giiŋgi, be bikɛ bɛ wi wumu kuuki litɔɔ bukooŋ bwee le Simu, nuuŋ wi wu Sɛliŋ. Tɛ̀ nuuŋ te Alɛkɛsanda bɛ Lufu. Be kaŋ wu le too kintaaŋ ki Jiso-o.
21 Certo homem de Cirene, chamado Simão, pai de Alexandre e de Rufo, passava por ali, chegando do campo. Eles o forçaram a carregar a cruz.
22 Be giiŋgi bɛ Jiso, be gɛɛŋ be bo fɛ kintsii ki bɛ teenyi le Gɔɔgɔɔta, (bukooŋ buni nuuŋ le Kiŋgefi ki Kikoo lɛ,)
22 Levaram Jesus ao lugar chamado Gólgota, que quer dizer Lugar da Caveira.
23 be nyɛ mbiiŋ li wuu le woŋ ɛ be fiinsɛ bɛ ntsi yimi yi bɛ teenyi le mɛɛ. Se nuuŋ le Jiso ti mɛɛŋ ki woŋ kɛ.
23 Então lhe deram vinho misturado com mirra, mas ele não o bebeu.
24 Be se ta wu li kintaaŋ li. Be dzɔ ndú yee le be gachɛ li yi yi bee be se toŋ kaŋ bɛ ndú yilu le be kɛɛ wi wu nuuŋ dzɔɔ.
24 E o crucificaram. Dividindo as roupas dele, tiraram sortes para saber com o que cada um iria ficar.
25 Mfi wu be tɛ ta Jiso li kintaaŋ li tɛ̀ nuuŋ jobɛ bikaa mfomɛyoofi fɛŋwɛɛŋ.
25 Eram nove horas da manhã quando o crucificaram.
26 Bɛ tsɛɛ fiee fi bɛ ta wu li kintaaŋ li kii fi, fi nuuŋ le, “Mfɔŋ wu Bɛjuu.”
26 E assim estava escrito na acusação contra ele: O REI DOS JUDEUS.
27 Bɛ tɛ̀ tayɛ tɛ bɛyi bamu bɛfɛ li bintaaŋ li wumu lɛ kibɛnɛ ki Jiso-o ki kigɔŋɛ, wumu lɛ kibɛnɛ kee ki kimɛsɛ. [
27 Com ele crucificaram dois ladrões, um à sua direita e outro à sua esquerda,
28 Fi se bɛ fi kɔchɛ si bɛ tɛ̀ tsɛɛ lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ le,
28 e cumpriu-se a Escritura que diz: "Ele foi contado entre os transgressores".
29 Bɛniiŋ se kɛti be ŋiŋgi Jiso be tiki bikoo, be tsuki wu bɛ ntsooŋ be tiiti le, “Ɛŋhɛɛŋ! Wɛ wu nuuŋ ɔ shaanshɛ yih yi muntofi ɔ kaari ɔ gwaŋ yi li jo taa li,
29 Os que passavam lançavam-lhe insultos, balançando a cabeça e dizendo: "Ora, você que destrói o templo e o reedifica em três dias,
30 fi yi ya, ɔ shee li kintaaŋ kɛɛ li.”
30 desça da cruz e salve-se a si mesmo! "
31 Bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛ bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ tuu bee choosi wu be tiiti li yi yi bee le, “Tɛ̀ gii fii bɛniiŋ bamu, kɛɛ nuuŋ fi yi yee nsiŋ.
31 Da mesma forma, os chefes dos sacerdotes e os mestres da lei zombavam dele entre si, dizendo: "Salvou os outros, mas não é capaz de salvar a si mesmo.
32 Wu wu nuuŋ Kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ, wu wu nuuŋ Mfɔŋ wu bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ shee li kintaaŋ li dɛɛni tɛ ŋɛŋ tɛ se beŋ li wuu.” Bɛniiŋ bɛ bɛ tɛ̀ taaŋ be li bintaaŋ li bɛ Jiso baa tɛ̀ tsuki tɛ wu bɛ ntsooŋ.
32 O Cristo, o Rei de Israel... Desça da cruz, para que o vejamos e creiamos! " Os que foram crucificados com ele também o insultavam.
33 Le gɛɛŋ bo fɛnshaaŋ kintikinti, lɛkuuŋ dza le jiŋ kwɛɛŋ kwikwi nsiiŋ gɛɛŋ bo jobɛ bikaa bitɛɛtu lɛ fɛmfo-o.
33 E houve trevas sobre toda a terra, do meio dia às três horas da tarde.
34 Le ni nuuŋ jobɛ bikaa bitɛɛtu, Jiso dza dzaaŋ lɛwe le, “Ɛlɔy, Ɛlɔy lama sabatani,” fi nuuŋ le, “Nyɔ yɛŋ, Nyɔ yɛŋ, ɛ la fi ɔ lɔŋ mi ni?”
34 Por volta das três horas da tarde, Jesus bradou em alta voz: "Eloí, Eloí, lamá sabactâni? " que significa: "Meu Deus! Meu Deus! Por que me abandonaste? "
35 Le bɛniiŋ bamu bɛ tɛ̀ lemi fe woo, be tee le, “Yikɛ yɛɛŋ nɛ woo, teenyɔɔ Ɛlaja.”
35 Quando alguns dos que estavam presentes ouviram isso, disseram: "Ouçam! Ele está chamando Elias".
36 Wi wumu li bee linti dza letɛ dzɔ kifiiŋ, fooŋ li mbiiŋ mɛ mgbanyi-i, fasɛ li fintiiŋ li nɛɛki le woŋ, se tee le, “Lemɛ yɛɛŋ tɛ ŋɛŋ laa Ɛlaja gii bɛ shiiki wu li kintaaŋ kini-i le.”
36 Um deles correu, embebeu uma esponja em vinagre, colocou-a na ponta de uma vara e deu-a a Jesus para beber. E disse: "Deixem-no. Vejamos se Elias vem tirá-lo daí".
37 Jiso dza waŋ kwe lɛwe ŋge se yindɛ yindinɛ wu kimɛrisɛ.
37 Mas Jesus, com um alto brado, expirou.
38 Ndu yi tɛ̀ gatini yih yi muntofi lɛnti tɛ̀ batɛ kintikinti mbɛɛchɛ fɛwe mbɔwu mbochu fɛtɛ li biŋkɛ bifɛ-ɛ.
38 E o véu do santuário rasgou-se em duas partes, de alto a baixo.
39 Le te kikoo wu bɛniiŋ bɛ nchi-i wu tɛ̀ lemi Jiso limfwe tuu ŋɛŋ dze yi Jiso kwi le, se tee le, “Chɛɛŋ chɛɛŋ, wi wuni tuu nuuŋ Ŋwanɛ Nyɔ.”
39 Quando o centurião que estava em frente de Jesus ouviu o seu brado e viu como ele morreu, disse: "Realmente este homem era o Filho de Deus! "
40 Bukɛɛŋ bamu tɛ̀ lemi fe mfiiŋ be bichi. Li bee linti tɛ̀ nuuŋ Maariya Madaliŋ bɛ Maariya wu ni Jeeŋ wu bwi bɛ Jɔsɛ, wumu nuuŋ Salomɛ.
40 Algumas mulheres estavam observando de longe. Entre elas estavam Maria Madalena, Salomé e Maria, mãe de Tiago, o mais jovem, e de José.
41 Bukɛɛŋ bani nuuŋ bɛ tɛ̀ shiiŋ be biki Jiso Galilii be fii wu. Be tɛ̀ nuuŋ fe mɔɔ bukɛɛŋ bamu tɛ ŋge bɛ tɛ̀ biee Jiso bee be bɛ Jɛrosalɛŋ.
41 Na Galiléia elas tinham seguido e servido a Jesus. Muitas outras mulheres que tinham subido com ele para Jerusalém também estavam ali.
42 Tɛ̀ nuuŋ lɛ fɛmfo-o booyaa, ɛ tɛ̀ nuuŋ Jobɛ chi nachɛ-ɛ le be lɛ li jobɛ chi bɛshiinshi-i,
42 Era o Dia da Preparação, isto é, a véspera do sábado. Ao cair da tarde,
43 wi wumu wu Arimatia wu bɛ tɛ̀ teenyi le Jɔsɛ, kaŋ shéŋ gɛɛŋ ŋɛŋ Pailɛt lɛkɛ gwini chi Jiso-o le gɛɛŋ diyɛ. Jɔsɛ wuni tɛ̀ nuuŋ wi wu kintutu ki bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ lɛ, ɛ bɛniiŋ tɛ̀ guundi wu ŋge. Ɛ wu kibɛɛ tɛ̀ gii tɛŋgi tɛ mfi wu bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ gii naa bu bɛ.
43 José de Arimatéia, membro de destaque do Sinédrio, que também esperava o Reino de Deus, dirigiu-se corajosamente a Pilatos e pediu o corpo de Jesus.
44 Pailɛt woo, kimfimɛ wondɛ wu le Jiso kwiɔ kituŋ. Se teeŋ te kikoo wu bɛniiŋ bɛ nchi-i wɛ bɛ, se bii li wuu laa Jiso bee kwi kituŋ ni.
44 Pilatos ficou surpreso ao ouvir que ele já tinha morrido. Chamando o centurião, perguntou-lhe se Jesus já tinha morrido.
45 Le woo li te kikoo wu bɛniiŋ bɛ nchi-i wɛ le Jiso bee kwi, se nyɛ gwini chilu li Jɔsɛ-ɛ.
45 Sendo informado pelo centurião, entregou o corpo a José.
46 Jɔsɛ se dza gɛɛŋ go ndu yi dzeeŋ, gɛɛŋ shiiki gwini chi Jiso-o, fiɛɛmɛ fe, gɛɛŋ giiki lɛ dziŋ yi bɛ tɛ̀ chɔ li kimba-aŋ, biiŋgi tɛtɛ chi nɔŋa baanyɛ fweeŋ wu dziŋ yilu lu.
46 Então José comprou um lençol de linho, baixou o corpo da cruz, envolveu-o no lençol e o colocou num sepulcro cavado na rocha. Depois, fez rolar uma pedra sobre a entrada do sepulcro.
47 Maariya Madaliŋ bɛ Maariya wu ni Jɔsɛ tɛ̀ ŋɛŋ kintsii ki bɛ diyɛ Jiso fe.
47 Maria Madalena e Maria, mãe de José, viram onde ele fora colocado.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.