Lucas 2

asj (ASJ) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Tɛ̀ nuuŋ li mfi wumu-u, nchi bo le, bɛ fa bɛniiŋ bɛchu bɛ nuuŋ li bitoŋ bi kwɛɛŋ wu Lo-om. Wu tɛ̀ bo lɛ Kaisa Agustu wu tɛ̀ nuuŋ Mfɔŋ wu nyɔŋa wu Lom.
1 Naqueles dias, o imperador Augusto decretou um recenseamento em todo o império romano.
2 Mfa wuni tɛ̀ nuuŋ wu ŋkosi li mfi wu Kwilinu tɛ̀ nuuŋ ŋkuŋ wu tɛ̀ sɛki kimbɛ ki kwɛɛŋ wu Silia.
2 (Esse foi o primeiro recenseamento realizado quando Quirino era governador da Síria.)
3 Bɛdɛɛni, bɛniiŋ bɛchu tɛ̀ tuu lijiŋ li bitoŋ bi bee, le be tsɛɛ mɛŋkooŋ mɛ bee mɔɔ mfa wu be.
3 Todos voltaram à cidade de origem para se registrar.
4 Jɔsɛ se dza tɛ Nasarɛ li kitoŋ kimu ki Galilii, gɛɛŋ Bɛtɛlɛhɛŋ lɛ kimbɛ ki kwɛɛŋ wu Judiya, lɛ bɛ tɛ̀ biɛ Mfɔŋ Daafi. Tɛ̀ gɛɛŋ le kifɛ tɛ̀ nuuŋ wi wu li kini ki Mfɔŋ Daafi-i.
4 Por ser descendente do rei Davi, José viajou da cidade de Nazaré da Galileia para Belém, na Judeia, terra natal de Davi,
5 Jɔsɛ tɛ̀ gɛɛŋ bee Maariya wu tɛ̀ koo fieeŋ le gii naa ni nuuŋ kwɛsi le be tsɛɛ mɛŋkooŋ mɛ bee, ɛ tɛ̀ nuuŋ bɛ fwe.
5 levando consigo Maria, sua noiva, que estava grávida.
6 Le be gɛɛŋ be bo le, mfi we wu biɛrɔ kɔchɛ.
6 E, estando eles ali, chegou a hora de nascer o bebê.
7 Biɛ ŋwani wu ŋkosi nuuŋ ŋwaŋ wu nyuŋ, fiɛɛmɛ fɛ ndú, giiki lɛ ŋgo wu nyá-aŋ, kifɛ be tɛ̀ foo kintsii ki tsɛ fɛ yih yi bɛniiŋ fufini fe-e.
7 Ela deu à luz seu primeiro filho, um menino. Envolveu-o em faixas de pano e deitou-o numa manjedoura, porque não havia lugar para eles na hospedaria.
8 Tɛ̀ nuuŋ li mfi wulu-u, bɛniiŋ bɛ kiichi nshɔ́ɔŋ bamu nuuŋ li kitoŋ kilu lichiŋ litɔɔ, be kiichi kintutu ki nshɔ́ɔŋ yi be butuu.
8 Naquela noite, havia alguns pastores nos campos próximos, vigiando rebanhos de ovelhas.
9 Nchindaa wu Taa taa busɛ be lii, kiŋ'wofu ki Nyɔ-ɔ kinɔŋa woo fɛ be tɛ nuuŋ, be kɛmɛ chɛnɛ ŋge.
9 De repente, um anjo do Senhor apareceu entre eles, e o brilho da glória do Senhor os cercou. Ficaram aterrorizados,
10 Nchindaa wulu se tee li bee le, “Kiiŋ nɛ ni chɛŋ kɛ. Woo yɛɛŋ, mi mbɛɛɔ nuuŋ bɛ ntoŋ wu dzeeŋ li be-eŋ, wu gii wu bɛ bɛ kinɛɛtinɛ kinɔŋa li bɛniiŋ bɛnɛ-ɛ bɛchu-u.
10 mas o anjo lhes disse: “Não tenham medo! Trago boas notícias, que darão grande alegria a todo o povo.
11 Li jobɛ chi bɛŋ chini bɛ biɛ baa Kinsofu kinɛ li kitoŋ ki Mfɔŋ Daafi-i ki nuuŋ Krai wu Taa.
11 Hoje em Belém, a cidade de Davi, nasceu o Salvador, que é Cristo, o Senhor!
12 Fiiŋ fiee fi gii fi doonchɛ ntoŋ wulu li be-eŋ. Nɛ gii nɛ gɛɛŋ nɛ ŋɛŋ ŋwaŋ ɛ bɛ fiɛɛmɛ wu fɛ ndu-u, bɛ giiki lɛ ŋgo wu nyá-aŋ.”
12 Vocês o reconhecerão por este sinal: encontrarão o bebê enrolado em faixas de pano, deitado numa manjedoura”.
13 Be se dza be taa be ŋɛŋ nchindaa wulu lɛ kintutu kimu ki bɛniiŋ bɛ dziŋ bɛ liboo li ŋge be yɔɔnchi Nyɔ, be tiiti le,
13 De repente, juntou-se ao anjo uma grande multidão do exército celestial, louvando a Deus e dizendo:
14 “N'yɔɔnchɛ nuuŋ li Nyɔ-ɔ yi yɛki biee bichu
14 “Glória a Deus nos mais altos céus, e paz na terra àqueles de que Deus se agrada!”.
15 Mfi wu bɛnchindaa baa tɛ chinɛ li bee, be kaari be yɛɛ liboo, bɛniiŋ bɛ kiichi nshɔ́ɔŋ bɛlu tee li yi yi bee le, “Tɛ̀ gɛɛŋ dɛɛni yani Bɛtɛlɛhɛŋ, tɛ ŋɛŋ fiee fi ka fi Taa fɛ le tɛ kɛɛ fini.”
15 Quando os anjos voltaram para o céu, os pastores disseram uns aos outros: “Vamos a Belém para ver esse acontecimento que o Senhor nos anunciou”.
16 Mfwa mumkpaŋ, be dza be bakɛ be gɛɛŋ be ŋɛŋ Jɔsɛ bee Maariya mɔɔ ŋwaŋ, gimi lɛ ŋgo wu nyáŋ.
16 Indo depressa ao povoado, encontraram Maria e José, e lá estava o bebê, deitado na manjedoura.
17 Si be tɛ̀ ŋɛŋ lɛ, be bɛchi be tiiti biee bichu bi nchindaa wu Nyɔ bee tee li bee kii ŋwaŋ wulu.
17 Depois de o verem, os pastores contaram a todos o que o anjo tinha dito a respeito da criança,
18 Bimfimu se wondɛ bɛniiŋ bɛchu bɛ tɛ̀ woo biee bi bɛniiŋ bɛ kiichi nshɔ́ɔŋ baa tɛ̀ tiiti be.
18 e todos que ouviam a história dos pastores ficavam admirados.
19 Maariya se kiri biee bini bichu lɛ shéŋ, shiiŋ kiimi kii bi mfi kwi.
19 Maria, porém, guardava todas essas coisas no coração e refletia sobre elas.
20 Bɛniiŋ bɛ kiichi nshɔ́ɔŋ baa se kaari be to lijiŋ be yɔɔnchi be piɛti Nyɔ li biee bichu bi be tɛ̀ woo be ŋɛŋ. Bi tɛ̀ nuuŋ nɛɛ si nchindaa wu Taa tɛ̀ tee.
20 Os pastores voltaram, glorificando e louvando a Deus por tudo que tinham visto e ouvido. Tudo aconteceu como o anjo lhes havia anunciado.
21 Le ŋwaŋ wulu bo jo nyaaŋ, bɛ sɛɛ wu dzoo, bɛ choŋ wu bukooŋ le Jiso, bukooŋ buni tɛ̀ nuuŋ nɛɛ bu nchindaa wu Nyɔ-ɔ tɛ̀ tee li ni-i, mɛɛŋ se kɛmɛ fwe.
21 Oito dias depois, quando o bebê foi circuncidado, chamaram-no Jesus, o nome que o anjo lhe tinha dado antes mesmo de ele ser concebido.
22 Mfi se tɛ̀ kɔchɛ wu fɛrɛ muntofi le be tsootsɛ bikoo bi bee si nchi wu Mɔɔsɛ tɛ̀ wɛki. Be se dzɔ ŋwaŋ wulu be yɛɛ bɛ wu Jɛrosalɛŋ le be yiiŋgi li Taa li.
22 Então chegou o tempo da oferta de purificação, como era a exigência da lei de Moisés. Seus pais o levaram a Jerusalém para apresentá-lo ao Senhor,
23 Fini nuuŋ si bɛ tɛ̀ tsɛɛ lɛ Kiŋwaati ki Bɛnchi bɛ Taa lɛ le,
23 pois a lei do Senhor dizia: “Se o primeiro filho for menino, será consagrado ao Senhor”.
24 Be tɛ̀ gɛɛŋ le be fɛ muntofi muni bɛ bibimu bifɛ, mɔɔ bɛ bɔɔŋ bɛ mundoŋgu mumfɛɛntu biki si fi tɛ̀ nuuŋ lɛ kiŋwaati ki bɛnchi bɛ Taa lɛ.
24 Assim, ofereceram o sacrifício exigido pela lei do Senhor: “duas rolinhas ou dois pombinhos”.
25 Li mfi wulu-u, nyuŋ wumu tɛ̀ nuuŋ Jɛrosalɛŋ bɛ teenyi wu le Simiɔŋ. Ɛ tɛ̀ nuuŋ wi wu tsaaŋ feti si Nyɔ wɛki, tɛ̀ gii tɛŋgi wi wu gii bɛ deeni shéŋ yi bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ. Fiana yi Waaŋ tɛ nuuŋ li wu-u,
25 Naquela época, vivia em Jerusalém um homem chamado Simeão. Ele era justo e devoto, e esperava ansiosamente pela restauração de Israel. O Espírito Santo estava sobre ele
26 Fiana yi waaŋ yilu fɛ le kɛɛ le kwe nuuŋ tɛ naa dzɔ wu mɛɛŋ ki ŋɛŋ kɛ Kinsofu ki Taa lɛ ki tɛ̀ kaachɛ kɛ.
26 e lhe havia revelado que ele não morreria enquanto não visse o Cristo enviado pelo Senhor.
27 Fiana yi Waaŋ se dza yi fɛ Simiɔŋ gɛɛŋ li yih yi muntofi. Le Jɔsɛ bee Maariya bɛ bɛ ŋwaŋ wu Jiso li yih yi muntofi le be fɛ si nchi wɛki,
27 Nesse dia, o Espírito o conduziu ao templo. Assim, quando Maria e José chegaram para apresentar o menino Jesus ao Senhor, como a lei exigia,
28 Simiɔŋ se fi ŋwaŋ wulu kɛmɛ bɔ, bɛchi yɔɔnchi Nyɔ, tiiti le,
28 Simeão tomou a criança nos braços e louvou a Deus, dizendo:
29 “Taa bɛdɛɛni, siɔ fɛ ŋkaachɛ wa bɛ wu kɔchɛ,
29 “Soberano Deus, agora podes levar em paz o teu servo, como prometeste.
30 Lii yɛŋ ŋɛŋ yɛɛ Kinsofu ko
30 Vi a tua salvação,
31 ki ɔ tuumi, bɛniiŋ bɛchu gi be ŋɛŋ ki.
31 que preparaste para todos os povos.
32 Ki nuuŋ kiŋ'wofu li bɛniiŋ bɛ nuuŋ yɛ bɛjuu kɛ-ɛ,
32 Ele é uma luz de revelação às nações e é a glória do teu povo, Israel!”.
33 Le te ŋwaŋ bee ni ŋwaŋ woo biee bi Simiɔŋ tee kii ŋwaŋ wuni, wa tɛ be.
33 Os pais de Jesus ficaram admirados com o que se dizia a respeito dele.
34 Simiɔŋ se tuu lɔŋ kimbɔnɛ li bee, tee li Maariya wu ni-i le, “Bichɛ ɔ ŋɛŋ, Nyɔ tsaayɛ ŋwana wuni, li ŋ'weyɛ bɛ ndzatsu wu bɛniiŋ ŋge bɛ Isɛlɛɛ. Gii ni nuuŋ doonchɛ wu fiee bɛniiŋ se ni be tiiti kii wu.
34 Então Simeão os abençoou e disse a Maria, a mãe do bebê: “Este menino está destinado a provocar a queda de muitos em Israel, mas também a ascensão de tantos outros. Foi enviado como sinal de Deus, mas muitos resistirão a ele.
35 Bɛdɛɛni, fini gii fi doonchɛ biee bi bɛniiŋ nyiki li shéŋ yi bee. Mfi wu biee bini bichu gii bi ni bi kɛti, shéŋ ya gii yi ni yi nuuŋ kɛɛ bɛ beeŋ baa bɛ finyɔɔ.”
35 Como resultado, serão revelados os pensamentos mais profundos de muitos corações, e você sentirá como se uma espada lhe atravessasse a alma”.
36 Gii nuuŋ li mfi wulu-u, kwɛɛŋ wumu nuuŋ lu bɛ teenyi wu le Anas, ɛ tɛ̀ nuuŋ ntomfɔŋ wu Nyɔ. Tɛ̀ nuuŋ ŋwanɛ Fanuwɛ wu wi wu kini ki Asha-a. Kwɛɛŋ wulu tɛ̀ nuuŋ ɛ wu doŋ ŋge. Tɛ̀ nuuŋ bee nyumi biya mfomɛnyaaŋ kwaa, nyumi kwi.
36 A profetisa Ana, filha de Fanuel, da tribo de Aser, também estava no templo. Era muito idosa e havia perdido o marido depois de sete anos de casados
37 Tɛ̀ to kwɛɛ ŋku, se ba lɛ biya gwii nyaaŋ ntsɔ binɛ-ɛ (84) shiiŋ li yih yi muntofi-i mbochu nsiŋ yɔɔnchi Nyɔ butuu bɛ fɛnshaaŋ, jiti biee, lɛki li Nyɔ-ɔ.
37 e vivido como viúva até os 84 anos. Nunca deixava o templo, adorando a Deus dia e noite, em jejum e oração.
38 Le mfi wu be tɛ̀ bɛɛ bɛ ŋwaŋ wulu li yih yi muntofi, si kwɛɛŋ wulu tɛ̀ ŋɛŋ be lɛ, nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ, tee kii ŋwaŋ wuni li bɛniiŋ bɛchu bɛ tɛ̀ tɛŋgi mfi wu Nyɔ gii yi soo bɛniiŋ bɛ Jɛrosalɛŋ li tsaŋ yi ŋgɛ-ɛ.
38 Chegou ali naquele momento e começou a louvar a Deus. Falava a respeito da criança a todos que esperavam a redenção de Jerusalém.
39 Mfi wu Jɔsɛ bee Maariya tɛ̀ mɛɛshi biee bichu si nchi wu Taa tɛ̀ wɛki, be kaari be to lijiŋ li kitoŋ kibee ki Nasarɛ lɛ kimbɛ ki kwɛɛŋ wu Galilii.
39 Após cumprirem todas as exigências da lei do Senhor, os pais de Jesus voltaram para casa em Nazaré, na Galileia.
40 Ŋwaŋ wulu se ko, kɛmɛ buŋga, tɛ̀ yisɛ bɛ bufii bunɔŋa, Nyɔ se tɛ̀ Kɔɔŋgi wu.
40 Ali o menino foi crescendo, saudável e forte. Era cheio de sabedoria, e o favor de Deus estava sobre ele.
41 Te Jiso bee ni tɛ̀ shiiŋ be yɛki Jɛrosalɛŋ biya bichu kii Tsɔnɔ chi N'yafuwee.
41 Todos os anos, os pais de Jesus iam a Jerusalém para a festa da Páscoa.
42 Le Jiso bo biya yoofi ntsɔ bifɛ, be yɛɛ kii tsɔnɔ chilu nɛɛ si be tɛ̀ shiiŋ be yɛki.
42 Quando Jesus completou doze anos, foram à festa, como de costume.
43 Le be ji tsɔnɔ be mɛɛshi, be to lijiŋ, ŋwaŋ wu Jiso se shɛ lɛjiŋ Jɛrosalɛŋ. Se nuuŋ le tee bee ni tɛ mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ.
43 Terminada a celebração, partiram de volta para Nazaré, mas Jesus ficou para trás, em Jerusalém, sem que seus pais notassem sua falta.
44 Be dɛndɛ jobɛ chichu, be beechi le wɛ li kintutu ki bɛniiŋ bɛ bee be tɛ̀ deŋgi. Be se bɛchi be wɛki wu lɛ kini kibee mɔɔ lɛ nsáŋ yi bee linti,
44 Pensaram que ele estivesse entre os demais viajantes, mas depois de caminharem um dia inteiro começaram a procurá-lo entre os parentes e amigos.
45 le be gɔɔŋ nsiŋ, be tuu be kaari be to lijiŋ Jɛrosalɛŋ le be gɔɔŋ wu.
45 Como não o encontravam, voltaram a Jerusalém para procurá-lo.
46 Le gɛɛŋ bo jo taa si be tɛ̀ bɛchi be wɛki wu, be ŋɛŋ wu nuuŋ fɛ yih yi muntofi, ɛ tɛ̀ shee fe bee bɛniiŋ bɛ ntiifɛ yiki li bee, biiti bɛmbifu.
46 Por fim, depois de três dias, acharam Jesus no templo, sentado entre os mestres da lei, ouvindo-os e fazendo perguntas.
47 Bɛniiŋ bɛchu bɛ tɛ̀ yiki tɛ̀ ta maa ŋge kifɛ tɛ̀ kii biee ŋge mɔɔ ntusu bɛmbifu bujɔŋ.
47 Todos que o ouviam se admiravam de seu entendimento e de suas respostas.
48 Si ni bee te tɛ̀ ŋɛŋ wu lɛ, wa tɛ be. Ni se teeŋ wu tee le, “Ŋwanɛŋ ɔ geeŋ ɔ ŋwɛɛ bɛ bee ni? Bichɛ ɔ ŋɛŋ, tɛɛ chaa tɛ gɔɔŋ baa wɛ nsiiŋ tɛ wɛsɛ.”
48 Quando o viram, seus pais ficaram perplexos. Sua mãe lhe disse: “Filho, por que você fez isso conosco? Seu pai e eu estávamos aflitos, procurando você por toda parte”.
49 Se tuu le, “Nɛ bee nɛ wɛki mi kii la? Nɛ kii yɛ le ŋkɛmi le ni nuuŋ li Taa yih fɛni kɛ ni?”
49 “Mas por que me procuravam?”, perguntou ele. “Não sabiam que eu devia estar na casa de meu Pai?”
50 Se nuuŋ le be ti mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ fiee fi wu tee kɛ.
50 Não entenderam, porém, o que ele quis dizer.
51 Se tuu dza bee be, be beki Nasarɛ. Gɛɛŋ wuki li bee. Si biee bini tɛ̀ kɛti ni, ni se gɛɛ biee bini bichu li shéŋ yee li.
51 Então voltou com os pais para Nazaré, e lhes era obediente. Sua mãe guardava todas essas coisas no coração.
52 Jiso tɛ̀ kuu, kɛmi bufii ŋge, Nyɔ kɔŋgisi wu, bɛniiŋ kɔŋgisi wu tɛ.
52 Jesus crescia em sabedoria, em estatura e no favor de Deus e das pessoas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.