Lucas 2
asj (ASJ) vs ARA
1 Tɛ̀ nuuŋ li mfi wumu-u, nchi bo le, bɛ fa bɛniiŋ bɛchu bɛ nuuŋ li bitoŋ bi kwɛɛŋ wu Lo-om. Wu tɛ̀ bo lɛ Kaisa Agustu wu tɛ̀ nuuŋ Mfɔŋ wu nyɔŋa wu Lom.
1 Naqueles dias, foi publicado um decreto de César Augusto, convocando toda a população do império para recensear-se.
2 Mfa wuni tɛ̀ nuuŋ wu ŋkosi li mfi wu Kwilinu tɛ̀ nuuŋ ŋkuŋ wu tɛ̀ sɛki kimbɛ ki kwɛɛŋ wu Silia.
2 Este, o primeiro recenseamento, foi feito quando Quirino era governador da Síria.
3 Bɛdɛɛni, bɛniiŋ bɛchu tɛ̀ tuu lijiŋ li bitoŋ bi bee, le be tsɛɛ mɛŋkooŋ mɛ bee mɔɔ mfa wu be.
3 Todos iam alistar-se, cada um à sua própria cidade.
4 Jɔsɛ se dza tɛ Nasarɛ li kitoŋ kimu ki Galilii, gɛɛŋ Bɛtɛlɛhɛŋ lɛ kimbɛ ki kwɛɛŋ wu Judiya, lɛ bɛ tɛ̀ biɛ Mfɔŋ Daafi. Tɛ̀ gɛɛŋ le kifɛ tɛ̀ nuuŋ wi wu li kini ki Mfɔŋ Daafi-i.
4 José também subiu da Galileia, da cidade de Nazaré, para a Judeia, à cidade de Davi, chamada Belém, por ser ele da casa e família de Davi,
5 Jɔsɛ tɛ̀ gɛɛŋ bee Maariya wu tɛ̀ koo fieeŋ le gii naa ni nuuŋ kwɛsi le be tsɛɛ mɛŋkooŋ mɛ bee, ɛ tɛ̀ nuuŋ bɛ fwe.
5 a fim de alistar-se com Maria, sua esposa, que estava grávida.
6 Le be gɛɛŋ be bo le, mfi we wu biɛrɔ kɔchɛ.
6 Estando eles ali, aconteceu completarem-se-lhe os dias,
7 Biɛ ŋwani wu ŋkosi nuuŋ ŋwaŋ wu nyuŋ, fiɛɛmɛ fɛ ndú, giiki lɛ ŋgo wu nyá-aŋ, kifɛ be tɛ̀ foo kintsii ki tsɛ fɛ yih yi bɛniiŋ fufini fe-e.
7 e ela deu à luz o seu filho primogênito, enfaixou-o e o deitou numa manjedoura, porque não havia lugar para eles na hospedaria.
8 Tɛ̀ nuuŋ li mfi wulu-u, bɛniiŋ bɛ kiichi nshɔ́ɔŋ bamu nuuŋ li kitoŋ kilu lichiŋ litɔɔ, be kiichi kintutu ki nshɔ́ɔŋ yi be butuu.
8 Havia, naquela mesma região, pastores que viviam nos campos e guardavam o seu rebanho durante as vigílias da noite.
9 Nchindaa wu Taa taa busɛ be lii, kiŋ'wofu ki Nyɔ-ɔ kinɔŋa woo fɛ be tɛ nuuŋ, be kɛmɛ chɛnɛ ŋge.
9 E um anjo do Senhor desceu aonde eles estavam, e a glória do Senhor brilhou ao redor deles; e ficaram tomados de grande temor.
10 Nchindaa wulu se tee li bee le, “Kiiŋ nɛ ni chɛŋ kɛ. Woo yɛɛŋ, mi mbɛɛɔ nuuŋ bɛ ntoŋ wu dzeeŋ li be-eŋ, wu gii wu bɛ bɛ kinɛɛtinɛ kinɔŋa li bɛniiŋ bɛnɛ-ɛ bɛchu-u.
10 O anjo, porém, lhes disse: Não temais; eis aqui vos trago boa-nova de grande alegria, que o será para todo o povo:
11 Li jobɛ chi bɛŋ chini bɛ biɛ baa Kinsofu kinɛ li kitoŋ ki Mfɔŋ Daafi-i ki nuuŋ Krai wu Taa.
11 é que hoje vos nasceu, na cidade de Davi, o Salvador, que é Cristo, o Senhor.
12 Fiiŋ fiee fi gii fi doonchɛ ntoŋ wulu li be-eŋ. Nɛ gii nɛ gɛɛŋ nɛ ŋɛŋ ŋwaŋ ɛ bɛ fiɛɛmɛ wu fɛ ndu-u, bɛ giiki lɛ ŋgo wu nyá-aŋ.”
12 E isto vos servirá de sinal: encontrareis uma criança envolta em faixas e deitada em manjedoura.
13 Be se dza be taa be ŋɛŋ nchindaa wulu lɛ kintutu kimu ki bɛniiŋ bɛ dziŋ bɛ liboo li ŋge be yɔɔnchi Nyɔ, be tiiti le,
13 E, subitamente, apareceu com o anjo uma multidão da milícia celestial, louvando a Deus e dizendo:
14 “N'yɔɔnchɛ nuuŋ li Nyɔ-ɔ yi yɛki biee bichu
14 Glória a Deus nas maiores alturas, e paz na terra entre os homens, a quem ele quer bem.
15 Mfi wu bɛnchindaa baa tɛ chinɛ li bee, be kaari be yɛɛ liboo, bɛniiŋ bɛ kiichi nshɔ́ɔŋ bɛlu tee li yi yi bee le, “Tɛ̀ gɛɛŋ dɛɛni yani Bɛtɛlɛhɛŋ, tɛ ŋɛŋ fiee fi ka fi Taa fɛ le tɛ kɛɛ fini.”
15 E, ausentando-se deles os anjos para o céu, diziam os pastores uns aos outros: Vamos até Belém e vejamos os acontecimentos que o Senhor nos deu a conhecer.
16 Mfwa mumkpaŋ, be dza be bakɛ be gɛɛŋ be ŋɛŋ Jɔsɛ bee Maariya mɔɔ ŋwaŋ, gimi lɛ ŋgo wu nyáŋ.
16 Foram apressadamente e acharam Maria e José e a criança deitada na manjedoura.
17 Si be tɛ̀ ŋɛŋ lɛ, be bɛchi be tiiti biee bichu bi nchindaa wu Nyɔ bee tee li bee kii ŋwaŋ wulu.
17 E, vendo-o, divulgaram o que lhes tinha sido dito a respeito deste menino.
18 Bimfimu se wondɛ bɛniiŋ bɛchu bɛ tɛ̀ woo biee bi bɛniiŋ bɛ kiichi nshɔ́ɔŋ baa tɛ̀ tiiti be.
18 Todos os que ouviram se admiraram das coisas referidas pelos pastores.
19 Maariya se kiri biee bini bichu lɛ shéŋ, shiiŋ kiimi kii bi mfi kwi.
19 Maria, porém, guardava todas estas palavras, meditando-as no coração.
20 Bɛniiŋ bɛ kiichi nshɔ́ɔŋ baa se kaari be to lijiŋ be yɔɔnchi be piɛti Nyɔ li biee bichu bi be tɛ̀ woo be ŋɛŋ. Bi tɛ̀ nuuŋ nɛɛ si nchindaa wu Taa tɛ̀ tee.
20 Voltaram, então, os pastores glorificando e louvando a Deus por tudo o que tinham ouvido e visto, como lhes fora anunciado.
21 Le ŋwaŋ wulu bo jo nyaaŋ, bɛ sɛɛ wu dzoo, bɛ choŋ wu bukooŋ le Jiso, bukooŋ buni tɛ̀ nuuŋ nɛɛ bu nchindaa wu Nyɔ-ɔ tɛ̀ tee li ni-i, mɛɛŋ se kɛmɛ fwe.
21 Completados oito dias para ser circuncidado o menino, deram-lhe o nome de Jesus , como lhe chamara o anjo, antes de ser concebido.
22 Mfi se tɛ̀ kɔchɛ wu fɛrɛ muntofi le be tsootsɛ bikoo bi bee si nchi wu Mɔɔsɛ tɛ̀ wɛki. Be se dzɔ ŋwaŋ wulu be yɛɛ bɛ wu Jɛrosalɛŋ le be yiiŋgi li Taa li.
22 Passados os dias da purificação deles segundo a Lei de Moisés, levaram-no a Jerusalém para o apresentarem ao Senhor,
23 Fini nuuŋ si bɛ tɛ̀ tsɛɛ lɛ Kiŋwaati ki Bɛnchi bɛ Taa lɛ le,
23 conforme o que está escrito na Lei do Senhor: Todo primogênito ao Senhor será consagrado;
24 Be tɛ̀ gɛɛŋ le be fɛ muntofi muni bɛ bibimu bifɛ, mɔɔ bɛ bɔɔŋ bɛ mundoŋgu mumfɛɛntu biki si fi tɛ̀ nuuŋ lɛ kiŋwaati ki bɛnchi bɛ Taa lɛ.
24 e para oferecer um sacrifício, segundo o que está escrito na referida Lei: Um par de rolas ou dois pombinhos.
25 Li mfi wulu-u, nyuŋ wumu tɛ̀ nuuŋ Jɛrosalɛŋ bɛ teenyi wu le Simiɔŋ. Ɛ tɛ̀ nuuŋ wi wu tsaaŋ feti si Nyɔ wɛki, tɛ̀ gii tɛŋgi wi wu gii bɛ deeni shéŋ yi bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ. Fiana yi Waaŋ tɛ nuuŋ li wu-u,
25 Havia em Jerusalém um homem chamado Simeão; homem este justo e piedoso que esperava a consolação de Israel; e o Espírito Santo estava sobre ele.
26 Fiana yi waaŋ yilu fɛ le kɛɛ le kwe nuuŋ tɛ naa dzɔ wu mɛɛŋ ki ŋɛŋ kɛ Kinsofu ki Taa lɛ ki tɛ̀ kaachɛ kɛ.
26 Revelara-lhe o Espírito Santo que não passaria pela morte antes de ver o Cristo do Senhor.
27 Fiana yi Waaŋ se dza yi fɛ Simiɔŋ gɛɛŋ li yih yi muntofi. Le Jɔsɛ bee Maariya bɛ bɛ ŋwaŋ wu Jiso li yih yi muntofi le be fɛ si nchi wɛki,
27 Movido pelo Espírito, foi ao templo; e, quando os pais trouxeram o menino Jesus para fazerem com ele o que a Lei ordenava,
28 Simiɔŋ se fi ŋwaŋ wulu kɛmɛ bɔ, bɛchi yɔɔnchi Nyɔ, tiiti le,
28 Simeão o tomou nos braços e louvou a Deus, dizendo:
29 “Taa bɛdɛɛni, siɔ fɛ ŋkaachɛ wa bɛ wu kɔchɛ,
29 Agora, Senhor, podes despedir em paz o teu servo, segundo a tua palavra;
30 Lii yɛŋ ŋɛŋ yɛɛ Kinsofu ko
30 porque os meus olhos já viram a tua salvação,
31 ki ɔ tuumi, bɛniiŋ bɛchu gi be ŋɛŋ ki.
31 a qual preparaste diante de todos os povos:
32 Ki nuuŋ kiŋ'wofu li bɛniiŋ bɛ nuuŋ yɛ bɛjuu kɛ-ɛ,
32 luz para revelação aos gentios, e para glória do teu povo de Israel.
33 Le te ŋwaŋ bee ni ŋwaŋ woo biee bi Simiɔŋ tee kii ŋwaŋ wuni, wa tɛ be.
33 E estavam o pai e a mãe do menino admirados do que dele se dizia.
34 Simiɔŋ se tuu lɔŋ kimbɔnɛ li bee, tee li Maariya wu ni-i le, “Bichɛ ɔ ŋɛŋ, Nyɔ tsaayɛ ŋwana wuni, li ŋ'weyɛ bɛ ndzatsu wu bɛniiŋ ŋge bɛ Isɛlɛɛ. Gii ni nuuŋ doonchɛ wu fiee bɛniiŋ se ni be tiiti kii wu.
34 Simeão os abençoou e disse a Maria, mãe do menino: Eis que este menino está destinado tanto para ruína como para levantamento de muitos em Israel e para ser alvo de contradição
35 Bɛdɛɛni, fini gii fi doonchɛ biee bi bɛniiŋ nyiki li shéŋ yi bee. Mfi wu biee bini bichu gii bi ni bi kɛti, shéŋ ya gii yi ni yi nuuŋ kɛɛ bɛ beeŋ baa bɛ finyɔɔ.”
35 (também uma espada traspassará a tua própria alma), para que se manifestem os pensamentos de muitos corações.
36 Gii nuuŋ li mfi wulu-u, kwɛɛŋ wumu nuuŋ lu bɛ teenyi wu le Anas, ɛ tɛ̀ nuuŋ ntomfɔŋ wu Nyɔ. Tɛ̀ nuuŋ ŋwanɛ Fanuwɛ wu wi wu kini ki Asha-a. Kwɛɛŋ wulu tɛ̀ nuuŋ ɛ wu doŋ ŋge. Tɛ̀ nuuŋ bee nyumi biya mfomɛnyaaŋ kwaa, nyumi kwi.
36 Havia uma profetisa, chamada Ana, filha de Fanuel, da tribo de Aser, avançada em dias, que vivera com seu marido sete anos desde que se casara
37 Tɛ̀ to kwɛɛ ŋku, se ba lɛ biya gwii nyaaŋ ntsɔ binɛ-ɛ (84) shiiŋ li yih yi muntofi-i mbochu nsiŋ yɔɔnchi Nyɔ butuu bɛ fɛnshaaŋ, jiti biee, lɛki li Nyɔ-ɔ.
37 e que era viúva de oitenta e quatro anos. Esta não deixava o templo, mas adorava noite e dia em jejuns e orações.
38 Le mfi wu be tɛ̀ bɛɛ bɛ ŋwaŋ wulu li yih yi muntofi, si kwɛɛŋ wulu tɛ̀ ŋɛŋ be lɛ, nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ, tee kii ŋwaŋ wuni li bɛniiŋ bɛchu bɛ tɛ̀ tɛŋgi mfi wu Nyɔ gii yi soo bɛniiŋ bɛ Jɛrosalɛŋ li tsaŋ yi ŋgɛ-ɛ.
38 E, chegando naquela hora, dava graças a Deus e falava a respeito do menino a todos os que esperavam a redenção de Jerusalém.
39 Mfi wu Jɔsɛ bee Maariya tɛ̀ mɛɛshi biee bichu si nchi wu Taa tɛ̀ wɛki, be kaari be to lijiŋ li kitoŋ kibee ki Nasarɛ lɛ kimbɛ ki kwɛɛŋ wu Galilii.
39 Cumpridas todas as ordenanças segundo a Lei do Senhor, voltaram para a Galileia, para a sua cidade de Nazaré.
40 Ŋwaŋ wulu se ko, kɛmɛ buŋga, tɛ̀ yisɛ bɛ bufii bunɔŋa, Nyɔ se tɛ̀ Kɔɔŋgi wu.
40 Crescia o menino e se fortalecia, enchendo-se de sabedoria; e a graça de Deus estava sobre ele.
41 Te Jiso bee ni tɛ̀ shiiŋ be yɛki Jɛrosalɛŋ biya bichu kii Tsɔnɔ chi N'yafuwee.
41 Ora, anualmente iam seus pais a Jerusalém, para a Festa da Páscoa.
42 Le Jiso bo biya yoofi ntsɔ bifɛ, be yɛɛ kii tsɔnɔ chilu nɛɛ si be tɛ̀ shiiŋ be yɛki.
42 Quando ele atingiu os doze anos, subiram a Jerusalém, segundo o costume da festa.
43 Le be ji tsɔnɔ be mɛɛshi, be to lijiŋ, ŋwaŋ wu Jiso se shɛ lɛjiŋ Jɛrosalɛŋ. Se nuuŋ le tee bee ni tɛ mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ.
43 Terminados os dias da festa, ao regressarem, permaneceu o menino Jesus em Jerusalém, sem que seus pais o soubessem.
44 Be dɛndɛ jobɛ chichu, be beechi le wɛ li kintutu ki bɛniiŋ bɛ bee be tɛ̀ deŋgi. Be se bɛchi be wɛki wu lɛ kini kibee mɔɔ lɛ nsáŋ yi bee linti,
44 Pensando, porém, estar ele entre os companheiros de viagem, foram caminho de um dia e, então, passaram a procurá-lo entre os parentes e os conhecidos;
45 le be gɔɔŋ nsiŋ, be tuu be kaari be to lijiŋ Jɛrosalɛŋ le be gɔɔŋ wu.
45 e, não o tendo encontrado, voltaram a Jerusalém à sua procura.
46 Le gɛɛŋ bo jo taa si be tɛ̀ bɛchi be wɛki wu, be ŋɛŋ wu nuuŋ fɛ yih yi muntofi, ɛ tɛ̀ shee fe bee bɛniiŋ bɛ ntiifɛ yiki li bee, biiti bɛmbifu.
46 Três dias depois, o acharam no templo, assentado no meio dos doutores, ouvindo-os e interrogando-os.
47 Bɛniiŋ bɛchu bɛ tɛ̀ yiki tɛ̀ ta maa ŋge kifɛ tɛ̀ kii biee ŋge mɔɔ ntusu bɛmbifu bujɔŋ.
47 E todos os que o ouviam muito se admiravam da sua inteligência e das suas respostas.
48 Si ni bee te tɛ̀ ŋɛŋ wu lɛ, wa tɛ be. Ni se teeŋ wu tee le, “Ŋwanɛŋ ɔ geeŋ ɔ ŋwɛɛ bɛ bee ni? Bichɛ ɔ ŋɛŋ, tɛɛ chaa tɛ gɔɔŋ baa wɛ nsiiŋ tɛ wɛsɛ.”
48 Logo que seus pais o viram, ficaram maravilhados; e sua mãe lhe disse: Filho, por que fizeste assim conosco? Teu pai e eu, aflitos, estamos à tua procura.
49 Se tuu le, “Nɛ bee nɛ wɛki mi kii la? Nɛ kii yɛ le ŋkɛmi le ni nuuŋ li Taa yih fɛni kɛ ni?”
49 Ele lhes respondeu: Por que me procuráveis? Não sabíeis que me cumpria estar na casa de meu Pai?
50 Se nuuŋ le be ti mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ fiee fi wu tee kɛ.
50 Não compreenderam, porém, as palavras que lhes dissera.
51 Se tuu dza bee be, be beki Nasarɛ. Gɛɛŋ wuki li bee. Si biee bini tɛ̀ kɛti ni, ni se gɛɛ biee bini bichu li shéŋ yee li.
51 E desceu com eles para Nazaré; e era-lhes submisso. Sua mãe, porém, guardava todas estas coisas no coração.
52 Jiso tɛ̀ kuu, kɛmi bufii ŋge, Nyɔ kɔŋgisi wu, bɛniiŋ kɔŋgisi wu tɛ.
52 E crescia Jesus em sabedoria, estatura e graça, diante de Deus e dos homens.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.