Lucas 23

asj (ASJ) vs ACF

Sair da comparação
ACF Almeida Corrigida Fiel
1 Si kintutu ki bɛniiŋ bɛ tɛ̀ sɛki bɛnsa tɛ̀ tee lɛ, be se dza be bɛchu be dzɔ Jiso be giiŋgi bɛ wu fɛ Pailɛt.
1 E, levantando-se toda a multidão deles, o levaram a Pilatos.
2 Le be gɛɛŋ be bo fe, be bɛchi be kayi biee kii wu, be tiiti le, “Wi wuni deŋgɔɔ bifisi kwɛɛŋ wusɛŋ, fɛŋgɔɔ le kiiŋ bɛniiŋ ni be suuti kiŋwaati li Kaisa Mfɔŋ wu Lom kɛ, tuu tiiti le nuuŋ Kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ, fi doonchi le ɛ wu mfɔŋ wumu.”
2 E começaram a acusá-lo, dizendo: Havemos achado este pervertendo a nação, proibindo dar o tributo a César, e dizendo que ele mesmo é Cristo, o rei.
3 Pailɛt bii li Jiso laa, “Ɛ wɛ Mfɔŋ wu Bɛjuu ni?” Jiso tuu li wuu le, “Fi fiɛɛ si ɔ tee.”
3 E Pilatos perguntou-lhe, dizendo: Tu és o Rei dos Judeus? E ele, respondendo, disse-lhe: Tu o dizes.
4 Pailɛt dza kweeŋ li bɛte muntofi bɛnɔŋa bɛnɔŋa bɛ kintutu ki bɛniiŋ lɛ ki tɛ̀ nuuŋ fe le, “Mɛɛŋɔ ki ŋɛŋ bubiɛɛ bu wi wuni-i kɛ.”
4 E disse Pilatos aos principais dos sacerdotes, e à multidão: Não acho culpa alguma neste homem.
5 Be bɛchu tuu be kunyi wu le, “Wi wuni deŋgɔɔ tiifi bɛniiŋ li kwɛɛŋ kwikwi wu Judiya feti le be ni be tɛɛmi bikoo. Tɛ bɛchi Galilii, dɛɛni yani wɛ fɛni.”
5 Mas eles insistiam cada vez mais, dizendo: Alvoroça o povo ensinando por toda a Judéia, começando desde a Galiléia até aqui.
6 Le Pailɛt woo fini lɛ, se bii laa, “Wi wuni nuuŋ wi wu Galilii ni?”
6 Então Pilatos, ouvindo falar da Galiléia perguntou se aquele homem era galileu.
7 Be beŋ, se tuumi Jiso fɛ Mfɔŋ Hɛrɔ, kifɛ ɛ wu, wu tɛ̀ sɛki kimbɛ ki kwɛɛŋ lɛ kilu, ɛ tɛ̀ nuuŋ Jɛrosalɛŋ li mfi wulu.
7 E, sabendo que era da jurisdição de Herodes, remeteu-o a Herodes, que também naqueles dias estava em Jerusalém.
8 Be gɛɛŋ bɛ Jiso, le Mfɔŋ Hɛrɔ ŋɛŋ wu, yi dzɔɔŋ wu ŋge, kifɛ tɛ̀ shiiŋ wuki kii wu, se bichi limfwe le gii naa ŋɛŋ wu, tuu nɛki tɛ le semukɛ Jiso nuuŋ fɛ fiee fi doonchi buŋga bu Nyɔ-ɔ.
8 E Herodes, quando viu a Jesus, alegrou-se muito; porque havia muito que desejava vê-lo, por ter ouvido dele muitas coisas; e esperava que lhe veria fazer algum sinal.
9 Se bɔsɛyi bii biee li Jiso-o bujɔŋ, le fi nuuŋ lɛ, Jiso ba nshiiŋ.
9 E interrogava-o com muitas palavras, mas ele nada lhe respondia.
10 Fɛ tɛ̀ biiti lɛ, bɛte muntofi bɛnɔŋa bɛnɔŋa, bɛ bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ lemi tɛ fe be kayi binsɛɛ kii Jiso.
10 E estavam os principais dos sacerdotes, e os escribas, acusando-o com grande veemência.
11 Mfɔŋ Hɛrɔ bee bɛniiŋ bee bɛ nchi-i se dza be bɛchi be yɛndi be gaashi wu, be chuumɛ wu ndu yi dzeeŋ li bwiŋ, be too wu be tuumi wu lijiŋ fɛ Pailɛt.
11 E Herodes, com os seus soldados, desprezou-o e, escarnecendo dele, vestiu-o de uma roupa resplandecente e tornou a enviá-lo a Pilatos.
12 Si fi tɛ̀ nuuŋ lɛ, Pailɛt bee Mfɔŋ Hɛrɔ tɛ̀ kɛmi mbani, le tuu boo yɛlu be to nsaŋ.
12 E no mesmo dia, Pilatos e Herodes entre si se fizeram amigos; pois dantes andavam em inimizade um com o outro.
13 Si bɛ tɛ̀ tuu Jiso lijiŋ lɛ, Pailɛt konchɛ bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa mɔɔ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ sɛki kwɛɛŋ, tuu konchɛ bɛniiŋ bɛchu.
13 E, convocando Pilatos os principais dos sacerdotes, e os magistrados, e o povo,
14 Be banchɛ, tee li bee le, “Nɛ bee nɛ bɛ bɛ wi wuni fɛni le fetɔɔ bɛniiŋ tɛɛmi bikoo, mi ntaaɔ lɛ biee bini-i lɛnti li lii yinɛ-ɛ, bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ, mɛɛŋɔ ki ŋɛŋ li biee bi nɛ kayi kii wu bini le wu fɛɔ fimu kɛ.
14 Disse-lhes: Haveis-me apresentado este homem como pervertedor do povo; e eis que, examinando-o na vossa presença, nenhuma culpa, das de que o acusais, acho neste homem.
15 Mfɔŋ Hɛrɔ mɛɛŋɔ ki ŋɛɛŋ tɛ kɛ. Fiɛɛ fiee fi fɛ le kaari tuumi wi wuni li bee li. Ŋɛŋ yɛɛŋ le fiee nuuŋ yɛ lu fi wi wuni fɛ fi nuuŋ bɛ wo wu buwo kɛ.
15 Nem mesmo Herodes, porque a ele vos remeti, e eis que não tem feito coisa alguma digna de morte.
16 Si fi nuuŋ ni ŋgii mfiaamfiɛ wu bu mfiaamfiɛ nchinɛ li wuu gɛɛŋ.”
16 Castigá-lo-ei, pois, e soltá-lo-ei.
17 [Si fi ti shiiŋ fi nuuŋ le mfi wu Tsɔnɔ chi N'yafuwee, Pailɛt kɛmi le buu wi mumkpaŋ li yih ncha-a, nyɛ li bɛniiŋ li si nchi wu be tɛ̀ gbɛŋgi tiiti.]
17 E era-lhe necessário soltar-lhes um pela festa.
18 Bɛniiŋ bɛchu se dza be waŋ lɛwe ŋge le, “Mɛɛshi bɛ wi wuni! Ɔ buu nuuŋ Baraba li yih yi ncha-a ɔ nyɛ li bee li!”
18 Mas toda a multidão clamou a uma, dizendo: Fora daqui com este, e solta-nos Barrabás.
19 Baraba wuni tɛ̀ nuuŋ li yih yi ncha-a kifɛ tɛ̀ bɛchi kpɛ li kitoŋ kilu-u tuu wo wi.
19 O qual fora lançado na prisão por causa de uma sedição feita na cidade, e de um homicídio.
20 Pailɛt woo lɛ se yɔ li bɛniiŋ bɛchu-u, kifɛ tɛ̀ wɛki le chinɛ li Jiso-o. Pailɛt tɛ wɛki le chinɛ li Jiso-o|alt="Pilate deciding to release Jesus" src="cn01828C.tif" size="col" copy="David C. Cook" ref="23:20"
20 Falou, pois, outra vez Pilatos, querendo soltar a Jesus.
21 Se nuuŋ le, be tɛ̀ tuu be wɛndi nɛɛ le, “Taaŋ wu li kintaaŋ li! Taaŋ wu li kintaaŋ li!”
21 Mas eles clamavam em contrário, dizendo: Crucifica-o, crucifica-o.
22 Pailɛt se tuu kweeŋ li bee kiŋga kitɛɛtɛ le, “Bɛ taaŋ wu kii la? Bubiɛɛ bu wu fɛ nuuŋ la? Mmɛɛŋɔ ki ŋɛŋ kɛ fiee fi bibifi fi wu fɛ fi nuuŋ bɛ wo wu kɛ! Ŋgii mfiaaŋ wu nchinɛ li wuu.”
22 Então ele, pela terceira vez, lhes disse: Mas que mal fez este? Não acho nele culpa alguma de morte. Castigá-lo-ei pois, e soltá-lo-ei.
23 Be ba be wɛndi lɛwe ŋge le bɛ taaŋ wu li kitaaŋ li, ŋ'wanu wu be yaa Pailɛt.
23 Mas eles instavam com grandes gritos, pedindo que fosse crucificado. E os seus gritos, e os dos principais dos sacerdotes, prevaleciam.
24 Bɛdɛɛni, Pailɛt sondɛ nsa wulu, chinɛ li wuu, le be fɛ bɛ wu li ŋkɔŋgisɛ wu be-e.
24 Então Pilatos julgou que devia fazer o que eles pediam.
25 Se tuu buu Baraba li yih yi ncha-a, nuuŋ wu wu be tɛ̀ biiti, ɛ tɛ̀ bɛchi kpɛ li kitoŋ kilu-u wo mɔɔ wi. Se buu Jiso nyɛ li bee si be tɛ̀ wɛki.
25 E soltou-lhes o que fora lançado na prisão por uma sedição e homicídio, que era o que pediam; mas entregou Jesus à vontade deles.
26 Be biee be dzɔ Jiso be giiŋgi bɛ wu. Si be tɛ̀ giiŋgi lɛ, be bikɛ bɛ wumu kuuki litɔɔ bukooŋ bwee nuuŋ le Simu, ɛ tɛ̀ nuuŋ wi wu Sɛliŋ. Be kɔɔ wu be gɛɛ kintaaŋ ki Jiso-o wu fɛ ŋgeŋge too biki Jiso.
26 E quando o iam levando, tomaram um certo Simão, cireneu, que vinha do campo, e puseram-lhe a cruz às costas, para que a levasse após Jesus.
27 Bee be se giiŋgi, kintutu ki bɛniiŋ lɛ ŋge biki wu. Lɛ bee lɛnti tɛ̀ nuuŋ bukɛɛŋ bamu bɛ tɛ̀ dii be fayi bɛ ŋgɛ bee.
27 E seguia-o grande multidão de povo e de mulheres, as quais batiam nos peitos, e o lamentavam.
28 Jiso se dza fiiki yi tee li bee le, “Bukɛɛŋ bɛ Jɛrosalɛŋ kiiŋ nɛ ni nɛ dii kii mi kɛ. Nɛ dii yɛɛŋ nuuŋ kii bikoo binɛ, mɔɔ bi bɔɔŋ bɛnɛ-ɛ.
28 Jesus, porém, voltando-se para elas, disse: Filhas de Jerusalém, não choreis por mim; chorai antes por vós mesmas, e por vossos filhos.
29 Nɛ kɛɛ le jo bɛɛ yɛɛ limfwe yi bɛniiŋ gii be ni be tiiti le, ‘Kinɛɛtinɛ kinɔŋa kɛɛ ki bukɛɛŋ bɛ nuuŋ kaa bɛ mɛɛŋ saa ki biɛ kɛ bɔɔŋ kɛ, mɔɔ bɛ mɛɛŋ saa ki nyɛ kɛ bɔɔŋ mbeeŋ kɛ.’
29 Porque eis que hão de vir dias em que dirão: Bem-aventuradas as estéreis, e os ventres que não geraram, e os peitos que não amamentaram!
30 Li mfi wu wɛɛ, bɛniiŋ gii be ni be dzɛŋgi li bɛŋkumɛ bɛ nɔŋa-a le, ‘Weyɛ yɛɛŋ li bee li’, li bɛ ntɛ-ɛŋ le, ‘Baanyɛ yɛɛŋ bee’.
30 Então começarão a dizer aos montes: Caí sobre nós, e aos outeiros: Cobri-nos.
31 Be gii be ni be dzɛŋgi lɛ, kifɛ ɛ bɛ feti ŋwaani bini biee bɛ kiti ki mɛɛŋ tsɔɔŋ, be se fɛ niŋ bɛ kiti ki wondɛ kituŋ.”
31 Porque, se ao madeiro verde fazem isto, que se fará ao seco?
32 Si be tɛ̀ giiŋgi bɛ Jiso lɛ, be tɛ̀ giiŋgi tɛ bɛ bɛniiŋ bɛ ncha bamu bɛfɛ, le be gɛɛŋ be wo tɛ be.
32 E também conduziram outros dois, que eram malfeitores, para com ele serem mortos.
33 Be se gɛɛŋ bɛ be, be bo kintsii kimu ki bɛ teenyi le, Kiŋgefi, be biee be taaŋ Jiso fe li kintaaŋ li, be taaŋ tɛ mɔɔ bɛniiŋ bɛ ncha bɛ bɛfɛ baa li bintaaŋ li mumkpaŋ lɛ kibɛnɛ ki Jiso ki kigɔŋɛ, wumu lɛ kibɛnɛ kee ki kimɛsɛ.
33 E, quando chegaram ao lugar chamado a Caveira, ali o crucificaram, e aos malfeitores, um à direita e outro à esquerda.
34 Jiso tuu dza tee le, “Taa, feeki bibifi bi bɛniiŋ bani, kifɛ be kii yɛ fiee fi be feti kɛ.” Bɛniiŋ bɛlu se dzɔ ndú yi Jiso be toŋ kaŋ lu le be gachɛ li yi yi bee.
34 E dizia Jesus: Pai, perdoa-lhes, porque não sabem o que fazem. E, repartindo as suas vestes, lançaram sortes.
35 Si biee bini bichu tɛ̀ kɛti bɛ Jiso lɛ, bɛniiŋ tɛ̀ lemi fe be bichi. Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ sɛki kwɛɛŋ tuu be bɛchi be chɔrisi wu, be kweŋgi le, “Tɛ fii bɛniiŋ bamu, fi tɛ yi yee dɛɛni. Ɛ ti nuuŋ kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ yi tsaa!”
35 E o povo estava olhando. E também os príncipes zombavam dele, dizendo: Aos outros salvou, salve-se a si mesmo, se este é o Cristo, o escolhido de Deus.
36 Bɛniiŋ bɛ nchi-i tɛ̀ bɛ, be yɛndi wu, be nyɛɛ wu mɔɔ mbiiŋ mɛ mgbanyi,
36 E também os soldados o escarneciam, chegando-se a ele, e apresentando-lhe vinagre.
37 be tiiti le, “Ɔɔ ti nuuŋ Mfɔŋ wu Bɛjuu, ɔ fi yi ya.”
37 E dizendo: Se tu és o Rei dos Judeus, salva-te a ti mesmo.
38 Be tɛ̀ tsɛɛ kiŋwaati be ta lɛ kikoo ki Jiso-o lɛwe le, “Wuni nuuŋ Mfɔŋ wu Bɛjuu.”
38 E também por cima dele, estava um título, escrito em letras gregas, romanas, e hebraicas: ESTE É O REI DOS JUDEUS.
39 Wumu li bɛniiŋ bɛ ncha-a bɛ bɛ tɛ̀ shiŋɛ li kintaaŋ li fe baa, dza bɛchi gaashi Jiso, tiiti le, “Ɛ nɛɛ wɛ ɔ ti nuuŋ kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ ni? Fi yi ya lɛ, ɔ fi tɛ bee.”
39 E um dos malfeitores que estavam pendurados blasfemava dele, dizendo: Se tu és o Cristo, salva-te a ti mesmo, e a nós.
40 Wumu wɛ se woo fiee fi wumu wɛ kweeŋ, wamɛ wu, bii li wu laa, “Ɔ chɛndi yɛ Nyɔ kɛ ni? Ɔ wɛ li ŋgɛ-ɛ tɛ nɛɛ si wu.
40 Respondendo, porém, o outro, repreendia-o, dizendo: Tu nem ainda temes a Deus, estando na mesma condenação?
41 Tɛɛ wɛ kwi-i baa chɛɛŋ nuuŋ kinsomfu ki biee bibifi bi tɛ tɛ̀ fɛ-ɛ. Wi wuni kwiiɔ fiee mɛɛŋ ki fɛ kɛ fiee fi bifi kɛ.”
41 E nós, na verdade, com justiça, porque recebemos o que os nossos feitos mereciam; mas este nenhum mal fez.
42 Wi wu ncha wulu se tuu tee le, “Jiso, ke ɔ ni ɔ kiimi mi mfi wu ɔ gii ɔ ni ɔ sɛki bumfɔŋ bwo.”
42 E disse a Jesus: Senhor, lembra-te de mim, quando entrares no teu reino.
43 Jiso tuu li wuu le, “Ntee wɛ chɛɛŋ le bɛŋ yani tɛɛ wɛ gii tɛ ni tɛ nuuŋ kintsii ki Bujɔɔŋ bu Nyɔ-ɔ.”
43 E disse-lhe Jesus: Em verdade te digo que hoje estarás comigo no Paraíso.
44 Le ni giiŋgi si jobɛ bikaa yoofi ntsɔ bifɛ, wiiŋ nyiŋ, lɛkuuŋ dza le jiŋ kwɛɛŋ kwikwi, gɛɛŋ bo si jobɛ bikaa bitɛɛtu lɛ fɛmfo-o,
44 E era já quase a hora sexta, e houve trevas em toda a terra até à hora nona, escurecendo-se o sol;
45 Ndu yi ti gatini yih yi muntofi lɛnti biee yi batɛ kintikinti yi to biŋkɛ bifɛ. Ndu yi li yih yi muntofi-i batɛ|alt="The curtain of the temple was turn in two" src="lb00265c.tif" size="col" copy="Louise Bass" ref="23:45"
45 E rasgou-se ao meio o véu do templo.
46 Le Jiso ni nuuŋ li kintaaŋ li, dza waŋ lɛwe ŋge le, “Taa, mi nyɛɔ fiana yɛŋ li tsaŋ ya-a.” Le tee lɛ, biee yindɛ n'yindinɛ wu kimɛrisɛ.
46 E, clamando Jesus com grande voz, disse: Pai, nas tuas mãos entrego o meu espírito. E, havendo dito isto, expirou.
47 Te Kikoo wu bɛniiŋ bɛ nchi-i wu tɛ̀ lemi fe wɛ ŋɛŋ fiee fi ka, nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ tee le, “Chɛɛŋ, chɛɛŋ, wi wuni bee nuuŋ findzɔŋ siŋ.”
47 E o centurião, vendo o que tinha acontecido, deu glória a Deus, dizendo: Na verdade, este homem era justo.
48 Bɛniiŋ bɛchu bɛ tɛ̀ turi fe le be ŋɛŋ fiee fi ka, be dza be kuuki li bɛla bɛ bee ɛ be ta tsaŋ lifa.
48 E toda a multidão que se ajuntara a este espetáculo, vendo o que havia acontecido, voltava batendo nos peitos.
49 Nsáŋ yi Jiso chichi tɛ̀ bɛ yi leŋ fi yi-i nuuŋ mfiiŋ yi se bichi fiee fi tɛ̀ kɛti. Bamu tɛ̀ nuuŋ bukɛɛŋ bɛ tɛ̀ dzɛti Galilii be biki wu.
49 E todos os seus conhecidos, e as mulheres que juntamente o haviam seguido desde a Galiléia, estavam de longe vendo estas coisas.
50 — ausente —
50 E eis que um homem por nome José, senador, homem de bem e justo,
51 — ausente —
51 Que não tinha consentido no conselho e nos atos dos outros, de Arimatéia, cidade dos judeus, e que também esperava o reino de Deus;
52 Gɛɛŋ fɛ Pailɛt, lɛkɛ gwini chi Jiso-o.
52 Esse, chegando a Pilatos, pediu o corpo de Jesus.
53 Pailɛt beŋ, gɛɛŋ se shiiki gwini chilu, fiɛɛmɛ fɛ ndu-u, gɛɛŋ giiki lɛ dziŋ yi bɛ tɛ̀ chɔ lɛ kimba-aŋ, yi bɛ ti mɛɛŋ saa wi le ki gɛɛ kɛ.
53 E, havendo-o tirado, envolveu-o num lençol, e pô-lo num sepulcro escavado numa penha, onde ninguém ainda havia sido posto.
54 Ɛ tɛ̀ nuuŋ jobɛ chi nachɛ le bɛ lɛ li Jobɛ chi bɛshiinshi, ɛ tɛ̀ shɛ nɛɛ niiŋ le jobɛ chi bɛshiinshi chilu bɛchi.
54 E era o dia da preparação, e amanhecia o sábado.
55 Bukɛɛŋ bɛ tɛ̀ dzɛti Galilii be biki Jiso baa, biee Jɔsɛ lɛ dziŋ, be ŋɛŋ si bɛ giki gwini chi Jiso lɛ dziŋ.
55 E as mulheres, que tinham vindo com ele da Galiléia, seguiram também e viram o sepulcro, e como foi posto o seu corpo.
56 Be dza fe, be to li bɛla bɛ bee, be gɛɛŋ be fɛ mɛɛŋ mɛ dzeeŋ mɛ sɛɛndi mɛ bɛ tɛ̀ shiiŋ bɛ fwɛti gooŋ lu. Ɛ tɛ̀ nuuŋ jobɛ chi bɛshiinshi, be shi fe, si nchi wu be wɛki.
56 E, voltando elas, prepararam especiarias e ungüentos; e no sábado repousaram, conforme o mandamento.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.