Lucas 20
asj (ASJ) vs NTLH
1 Jobɛ chimu le Jiso ni tiifi bɛniiŋ fenjisi ntoŋ wu dzeeŋ wu Nyɔ li yih yi muntofi. Bɛte muntofi-i bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa, bɛ bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ mɔɔ bɛkaaŋ bɛ kwɛɛŋ lɛ,
1 Certo dia, Jesus estava no pátio do Templo ensinando o povo e anunciando o evangelho . Então chegaram ali alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei, junto com alguns líderes do povo,
2 se bii li wuu laa, “Tee nɛɛ bee wi wu nyɛɔ buŋga le ɔ ni ɔ feti biee bini. Ɛ noo wu nyɛɔ buŋga bulu?”
2 e perguntaram: — Diga para nós: com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
3 Jiso tuu li bee le, “Ŋgii mbii tɛ fiee li be-eŋ. Nɛ tee mi dɛɛni.
3 Jesus respondeu:
4 Buŋga bu Jɔɔŋ tɛ̀ lisi bɛniiŋ lu lidzɔɔ, ɛ Nyɔ yi liboo yi tɛ̀ nyɛ wu mɔɔ wiwoŋ le?”
4 Quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas?
5 Be se biee be kɔɔ ntsooŋ bebe le, “Ɛ tɛ tuu le ɛ Nyɔ yi liboo yi tɛ̀ nyɛ, gii bii li bee li laa ɛ la fi tɛ̀ fɛ le tɛ beŋ kɛ li Jɔɔŋ li kɛ le?
5 Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — O que é que vamos dizer? Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
6 Se nuuŋ le ɛ tɛ tuu le ɛ wiwoŋ wu tɛ̀ nyɛ, kɛ bɛniiŋ gii be tomɛ bee bɛ ta, kifɛ be beenchi chɛɛŋ chɛɛŋ le Jɔɔŋ tɛ̀ nuuŋ ntomfɔŋ wu Nyɔ.”
6 Mas, se dissermos que foram pessoas, esta multidão vai nos apedrejar, pois eles acham que João era profeta .
7 Bɛdɛɛni be se tuu le, “Tɛ kii yɛ wi wu tɛ̀ nyɛ kɛ.”
7 Por isso responderam: — Nós não sabemos quem deu autoridade a João para batizar.
8 Jiso se tuu tee li bee le, “Kɛ nuuŋ ntɛ ntee tɛ beŋ wi wu nyɛ mi buŋga le ni mfeti biee bini kɛ.”
8 Jesus disse:
9 Jiso se dza wa ŋgaŋgaa chimu li bɛniiŋ li le, “Wi wumu tɛ̀ niŋ wɛ wu muntaaŋ mu bɛ feti mbiiŋ lu. Tɛ̀ gɛɛ wɛ wulu li bɛniiŋ li, tuu dza gɛɛŋ li kitoŋ kimu-u, gɛɛŋ tsi le ŋge.
9 Depois Jesus contou esta parábola para o povo:
10 Le mfi wu bɛ ti kee bɛ kɔchɛ, toŋ ŋwani wu nimɛ wumu le gɛɛŋ li wɛ wu muntaaŋ mu bɛ feti mbiiŋ lu wɛɛ, fi mwee muntaaŋ. Le ŋwaŋ wulu gɛɛŋ, bɛniiŋ bɛ tɛ̀ gɛɛ wɛ li bee baa, tuu be too wu, be kooŋ bɛ wu kaari bɔ kilɛrɛ.
10 Quando chegou o tempo da colheita, ele mandou um empregado para receber a sua parte. Mas os lavradores bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
11 Wi wulu tuu toŋ ŋwani wu nimɛ wumu, be ka be too wu, be nyɛ wu buya, be kooŋ bɛ wu to lijiŋ bɔ kilɛrɛ.
11 O dono mandou outro empregado, mas eles também bateram nele, depois o trataram de modo vergonhoso e o mandaram de volta sem nada.
12 Mwɛ tuu toŋ wumu bo bɛtɛɛtu, be too wu, be nyɛ wu bibaa, be lɔŋ wu lɛkuuŋ.
12 Então ele enviou um terceiro empregado, mas os lavradores também bateram nele e o expulsaram.
13 Wi wu wɛ wu muntaaŋ mu bɛ feti mbiiŋ lu wulu se beechɛ laa, ‘Ŋgii ŋge la le? Dɛɛni ŋgii ntoŋ nuuŋ ŋwanɛŋ wu nuuŋ shéŋ yɛŋ. Semukɛ be gii be guuŋ wu.’
13 Aí o dono da plantação pensou: “O que vou fazer? Já sei: vou mandar o meu filho querido. Tenho certeza de que vão respeitá-lo.”
14 Le ŋwaŋ wɛ dza gɛɛŋ lɛ liwɛ, bɛniiŋ bɛ tɛ̀ gɛɛ wɛ li bee baa ŋɛŋ wu, be bɛchi be tsuundi li yi yi bee le, ‘Kini nuuŋ kinjila ki wi wu wɛ wuni. Tɛ wo ki, wɛ wuni se to wusɛŋ.’
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
15 Se be biee be kɔɔ wu, be bo bɛ wu li wɛ wu muntaaŋ mu bɛ feti mbiiŋ lu-u, be wo wu.” Le Jiso tee lɛ, se bii laa, “Nɛ beechi le wi wu wɛ wulu gii bɛ ge la bɛ bɛniiŋ baa le?
15 — Então eles jogaram o filho para fora da plantação e o mataram. Aí Jesus perguntou:
16 Ntee beŋ le, gii bɛ woyɛ bɛniiŋ bɛlu, gɛɛ wɛ wu muntaaŋ mu bɛ feti mbiiŋ lu wulu li bɛniiŋ bamu-u.” Le bɛniiŋ bɛlu woo lɛ, be kasi yi le, “Nyɔ nuuŋ tɛ beŋ kɛ.”
16 Ele virá, matará aqueles homens e dará a plantação a outros lavradores. Então as pessoas que estavam ouvindo disseram: — Que Deus não permita que isso aconteça!
17 Jiso bichɛ be, bii laa, “Fiee fi bɛ tsɛɛ lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ kini tiiti le la, fi nuuŋ le,
17 Mas Jesus olhou bem para eles e disse:
18 Tɛtɛ chilu chini chɛɛ, ɛ wi we lu chi-i, kɛ mwɛ gii kpɔɔshɛ, ɛ chi we li wi-i, kɛ chi gii chi gɔɔri mwɛ li biŋkɛ-ɛ”.
18 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
19 Si Jiso tɛ̀ wa ŋgaŋgaa chilu lɛ, bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ, bɛ bɛ te muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛchi be wɛki le be kɔɔ wu nɛɛ fe. Be tɛ̀ wɛki le be kɔɔ wu kifɛ be tɛ̀ kɛɛ le tɛ̀ wa ŋgaŋgaa chilu nuuŋ li bee, se nuuŋ le be tɛ̀ chɛndi bɛniiŋ.
19 Os mestres da Lei e os chefes dos sacerdotes sabiam que era contra eles que Jesus havia contado essa parábola e queriam prendê-lo ali mesmo, porém tinham medo do povo.
20 Be se bɛchi be biki bikaa biee lɛjiŋ lɛjiŋ, be waaŋ bɛtoŋkii, be toŋ le be gɛɛŋ be toŋ ŋkii be ni be feti si bɛniiŋ bɛ nuuŋ tsaaŋ. Be tɛ̀ feti lɛ le be se woo fiee lɛ wuu wa, be se kɔɔ wu be nyɛ li tsaŋ yi ŋgɔmina wu Lom wu tɛ̀ sɛki kimbɛ kɛɛ.
20 Então começaram a vigiar Jesus. Pagaram alguns homens para fazerem perguntas a ele. Eles deviam fingir que eram sinceros e procurar conseguir alguma prova contra Jesus. Assim os mestres da Lei e os chefes dos sacerdotes teriam uma desculpa para o prender e entregar nas mãos do Governador romano.
21 Bɛntoŋkii bɛlu dza be bii li wuu laa, “Wi wu ntiifɛ, tɛ kii le biee bi ɔ tiiti mɔɔ bi ɔ tiifi nuuŋ bi tsaaŋ, ɔ ti bichi yɛ bɛniiŋ li lii kɛ. Ɔ ti tiifi chɛɛŋ nuuŋ fiee fi Nyɔ wɛki le bɛniiŋ ni be feti.
21 Esses homens perguntaram: — Mestre, sabemos que aquilo que o senhor diz e ensina é certo. Sabemos também que o senhor não julga pela aparência e ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige.
22 Tɛ se biiti baa laa nchi beenchi le tɛ ni tɛ suuti kiŋwaati li Kaisa Mfɔŋ wu Lo-om le?”
22 Diga: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
23 Jiso se kɛɛ fiee fi be gwenini bɛ fi, tee le,
23 Mas Jesus percebeu a má intenção deles e disse:
24 “Bɛ yɛɛŋ bɛ danali mumkpaŋ ŋɛŋ.” Be bɛ bɛ wu se bii li bee laa, “Kikoo kini nuuŋ ki noo lɛ, bukooŋ buni se nuuŋ bu noo lɛ?” Be tuu le, “Ɛ ki Kaisa.”
24 — Tragam aqui uma moeda. De quem são o nome e a cara que estão gravados nela? — São do Imperador! — responderam eles.
25 Jiso se tee le, “Nɛ nyɛɛ yɛɛŋ li Kaisa fiee fi nuuŋ fi Kaisa, nɛɛ nyɛɛ li Nyɔ-ɔ fi nuuŋ fi Nyɔ-ɔ.”
25 Então Jesus disse:
26 Le bɛniiŋ baa woo fi yaa be, be baa nshiiŋ be mɛɛŋ ki kɛmɛ kɛ fiee fi be nuuŋ be kɔɔ wu lu kɛ wa tɛ be bɛ ntusu wulu be ba nshiiŋ.
26 Eles não puderam conseguir nenhuma prova contra Jesus diante do povo. Por isso ficaram calados, admirados com a resposta dele.
27 Bɛniiŋ bamu li kintutu ki Bɛsadusii tɛ̀ dza be bɛ le be bii fiee li Jiso. Bɛsadusii bani tɛ̀ nuuŋ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ tiiti le bɛniiŋ nuuŋ tɛ̀ kaari le be bo li kwe-e kɛ.
27 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus
28 Be se bɛ be bii li wuu laa, “Wi wu ntiifɛ, Mɔɔsɛ tɛ̀ tsɛɛ lɛ nchi wusɛŋ le,
28 e disseram: — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte
29 Dɛɛni, bɔɔŋ bɛ wi wumu tɛ̀ nuuŋ mfomɛnyaaŋ, le wu kaaŋ wɛ kɛmɛ kwɛɛŋ kwi, bee wu kɛmi yɛ ŋwaŋ kɛ.
29 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
30 Wu biki wɛ tuu dzɔ kwɛɛŋ wulu, kwi tɛ ŋwaŋ siŋ.
30 Então o segundo casou com a viúva,
31 Wu biki wumu tuu dzɔ kwɛɛŋ wulu, kwi tɛ ŋwaŋ siŋ. Fi tɛ̀ ka nɛɛ lɛ bɛ bɔɔŋ bɛ mfomɛnyaaŋ baa bɛchu, wu be wumu ti mɛɛŋ ki biɛ kɛ ŋwaŋ bɛ kwɛɛŋ wulu kɛ.
31 e depois, o terceiro. E assim a mesma coisa aconteceu com os sete irmãos, isto é, todos morreram sem deixar filhos.
32 Li mɛrisɛ kwɛɛŋ wulu kwi tɛ.
32 Depois a mulher também morreu.
33 Si bɛniiŋ bɛ mfomɛnyaaŋ bani tɛ̀ dzɔ kwɛɛŋ wulu bɛchu lɛ, mfi wu bɛniiŋ gii be bo li kwe-e, kwɛɛŋ wulu gii ni nuuŋ kwɛɛ noo?”
33 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
34 Jiso tuu li bee le, “Li mfi wu dɛɛni wuni, buniŋ bee bukɛɛŋ feti baa bugoo, bɛniiŋ nyɛɛ bɔɔŋ li ba-a.
34 Jesus respondeu:
35 Se nuuŋ le, bɛniiŋ bɛ kɔchɛ le ke be kɛmɛ kintsii li mfi wu bɛɛ li, mfi wu be kaari be bo li kwe-e, be nuuŋ tɛ tuu le be fɛ bugoo kɛ, bɛniiŋ mɛɛŋ yɛ le be nyɛ bɔɔŋ li ba-a kɛ.
35 Mas as pessoas que merecem alcançar a ressurreição e a vida futura não vão casar lá,
36 Be mɛɛŋ yɛ be kwi kɛ, kifɛ be gii be ni be nuuŋ si bɛnchindaa bɛ Nyɔ-ɔ kituŋ. Be gii be nuuŋ bɔɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ, kifɛ be kaari baa be bo li kwe-e kituŋ.
36 pois serão como os anjos e não poderão morrer. Serão filhos de Deus porque ressuscitaram.
37 Chɛɛŋ wulu nuuŋ le Mɔɔsɛ kibɛɛ tɛ̀ naanyɛ le bɛniiŋ gii be kaari be bo li kwe-e si tɛ̀ tsɛɛ kii kiti ki tɛ̀ ŋɛŋ ki duti. Tɛ̀ teeŋ Taa lɛ kintsii ki kiŋwaati kilu le Nyɔ yi Abrahaŋ, Nyɔ yi Adzi mɔɔ Nyɔ yi Yakɔ.
37 E Moisés mostra claramente que os mortos serão ressuscitados. Quando fala do espinheiro que estava em fogo, ele escreve que o Senhor é “o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.”
38 Ɛ tɛ̀ teenyi lɛ, kɛ tiitɔɔ le biŋkwi bini mɛɛŋ biɛɛ we, Nyɔ ti nuuŋ yɛ Nyɔ yi biŋkwi kɛ, Nyɔ ti nuuŋ nuuŋ Nyɔ yi bɛniiŋ bɛ nuuŋ lu, kifɛ li Nyɔ-ɔ, bɛniiŋ bɛchu mɛɛŋ bɛyoŋ.”
38 Isso mostra que Deus é Deus dos vivos e não dos mortos, pois para ele todos estão vivos.
39 Si Jiso tɛ̀ yɔ lɛ, bɛniiŋ bɛ tɛ̀ doonchi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ baa tee le, “Wi wu ntiifɛ, ɔ bɔsɔɔ yi ɔ tuu bujɔŋ.”
39 Aí alguns mestres da Lei disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Nɛɛ lɛ, wi ti mɛɛŋ ki tuu kɛ le bii fiee li wuu kɛ.
40 E não tinham coragem de lhe fazer mais perguntas.
41 Jiso se dza bii fiee li bee laa, “Bɛniiŋ geeŋ bɛ tiiti le Kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ nuuŋ ŋwanɛ Mfɔŋ Daafi?
41 Em seguida Jesus perguntou a eles:
42 Nɛ kii yɛ le Daafi kibɛɛ tɛ̀ tsɛɛ lɛ kiŋwaati kin'yɔɔnchɛ le,
42 Pois o próprio Davi diz assim no livro de Salmos:
43 gɛɛŋ bo mfi wu ŋgii ŋgiiki bɛniiŋ bo bɛ mbani-i le ɔ tɔmi bikaa bio li bee si kiga ko.’
43 até que eu ponha os seus inimigos
44 Ɛ Daafi teenyi wu le Taa, fi geeŋ se tuu ni nuuŋ ŋwani?”
44 Se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
45 Jiso tuu dza yeti li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u, bɛniiŋ bɛchu wuki. Tiiti li bee le,
45 O povo todo estava escutando, e Jesus disse aos discípulos:
46 “Dzɔɔ yɛɛŋ mfi, bɛ bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ. Be ti kɔŋgisi nchuminɛ ndú yi nyɔŋa yi nyɔŋa be deŋgi li bintsii bi bɛ kabini biee li, be kɔŋgisi bintindu bi shaaŋ li yíh yi lɛkɛ li Nyɔ-ɔ bɛ bintsii bi bi kin'yokisɛ-ɛ fɛ tsɔnɔ-ɔ. Fɛ be gɛɛŋ li yíh yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ, kɛ fɛ tsɔnɔ-ɔ, be tsaa nɛɛ nuuŋ bintindu bi nɔŋa bi nɔŋa, be se shee li bi-i liwe.
46 — Cuidado com os
47 Ɛ nɛɛ be bɛ tusi bukɛɛŋ bɛɛŋku-u lijiŋ, be yɛŋgi be fii biee bi bee, be tuu be feti nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ wu deendi le be ni be doonchi yi. Ŋwaani bani bɛniiŋ, wu be wu ŋgɛ gii naa bee ŋge.”
47 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçar, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.