Lucas 20

asj (ASJ) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Jobɛ chimu le Jiso ni tiifi bɛniiŋ fenjisi ntoŋ wu dzeeŋ wu Nyɔ li yih yi muntofi. Bɛte muntofi-i bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa, bɛ bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ mɔɔ bɛkaaŋ bɛ kwɛɛŋ lɛ,
1 Aconteceu que, num daqueles dias, estando Jesus a ensinar o povo no templo e a evangelizar, chegaram os principais sacerdotes e os escribas, juntamente com os anciãos,
2 se bii li wuu laa, “Tee nɛɛ bee wi wu nyɛɔ buŋga le ɔ ni ɔ feti biee bini. Ɛ noo wu nyɛɔ buŋga bulu?”
2 e lhe perguntaram: — Diga-nos com que autoridade você faz estas coisas? Ou quem lhe deu esta autoridade?
3 Jiso tuu li bee le, “Ŋgii mbii tɛ fiee li be-eŋ. Nɛ tee mi dɛɛni.
3 Jesus respondeu:
4 Buŋga bu Jɔɔŋ tɛ̀ lisi bɛniiŋ lu lidzɔɔ, ɛ Nyɔ yi liboo yi tɛ̀ nyɛ wu mɔɔ wiwoŋ le?”
4 O batismo de João era do céu ou dos homens?
5 Be se biee be kɔɔ ntsooŋ bebe le, “Ɛ tɛ tuu le ɛ Nyɔ yi liboo yi tɛ̀ nyɛ, gii bii li bee li laa ɛ la fi tɛ̀ fɛ le tɛ beŋ kɛ li Jɔɔŋ li kɛ le?
5 Então discutiram entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele dirá: “Por que não acreditaram nele?”
6 Se nuuŋ le ɛ tɛ tuu le ɛ wiwoŋ wu tɛ̀ nyɛ, kɛ bɛniiŋ gii be tomɛ bee bɛ ta, kifɛ be beenchi chɛɛŋ chɛɛŋ le Jɔɔŋ tɛ̀ nuuŋ ntomfɔŋ wu Nyɔ.”
6 Mas, se dissermos: “Dos homens”, o povo todo nos apedrejará, porque está convicto de que João era profeta.
7 Bɛdɛɛni be se tuu le, “Tɛ kii yɛ wi wu tɛ̀ nyɛ kɛ.”
7 Por fim, responderam que não sabiam de onde era.
8 Jiso se tuu tee li bee le, “Kɛ nuuŋ ntɛ ntee tɛ beŋ wi wu nyɛ mi buŋga le ni mfeti biee bini kɛ.”
8 E Jesus lhes disse:
9 Jiso se dza wa ŋgaŋgaa chimu li bɛniiŋ li le, “Wi wumu tɛ̀ niŋ wɛ wu muntaaŋ mu bɛ feti mbiiŋ lu. Tɛ̀ gɛɛ wɛ wulu li bɛniiŋ li, tuu dza gɛɛŋ li kitoŋ kimu-u, gɛɛŋ tsi le ŋge.
9 A seguir, Jesus passou a contar ao povo esta parábola:
10 Le mfi wu bɛ ti kee bɛ kɔchɛ, toŋ ŋwani wu nimɛ wumu le gɛɛŋ li wɛ wu muntaaŋ mu bɛ feti mbiiŋ lu wɛɛ, fi mwee muntaaŋ. Le ŋwaŋ wulu gɛɛŋ, bɛniiŋ bɛ tɛ̀ gɛɛ wɛ li bee baa, tuu be too wu, be kooŋ bɛ wu kaari bɔ kilɛrɛ.
10 No devido tempo, mandou um servo aos lavradores para que lhe dessem do fruto da vinha. Mas os lavradores, depois de espancá-lo, o despacharam de mãos vazias.
11 Wi wulu tuu toŋ ŋwani wu nimɛ wumu, be ka be too wu, be nyɛ wu buya, be kooŋ bɛ wu to lijiŋ bɔ kilɛrɛ.
11 Em vista disso, enviou-lhes outro servo, mas também a este espancaram e, depois de insultá-lo, despacharam de mãos vazias.
12 Mwɛ tuu toŋ wumu bo bɛtɛɛtu, be too wu, be nyɛ wu bibaa, be lɔŋ wu lɛkuuŋ.
12 Mandou ainda um terceiro; também a este, depois de feri-lo, expulsaram.
13 Wi wu wɛ wu muntaaŋ mu bɛ feti mbiiŋ lu wulu se beechɛ laa, ‘Ŋgii ŋge la le? Dɛɛni ŋgii ntoŋ nuuŋ ŋwanɛŋ wu nuuŋ shéŋ yɛŋ. Semukɛ be gii be guuŋ wu.’
13 Então o dono da vinha disse: “Que farei? Enviarei o meu filho amado; talvez o respeitem.”
14 Le ŋwaŋ wɛ dza gɛɛŋ lɛ liwɛ, bɛniiŋ bɛ tɛ̀ gɛɛ wɛ li bee baa ŋɛŋ wu, be bɛchi be tsuundi li yi yi bee le, ‘Kini nuuŋ kinjila ki wi wu wɛ wuni. Tɛ wo ki, wɛ wuni se to wusɛŋ.’
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, começaram a discutir entre si: “Este é o herdeiro; vamos matá-lo, para que a herança seja nossa.”
15 Se be biee be kɔɔ wu, be bo bɛ wu li wɛ wu muntaaŋ mu bɛ feti mbiiŋ lu-u, be wo wu.” Le Jiso tee lɛ, se bii laa, “Nɛ beechi le wi wu wɛ wulu gii bɛ ge la bɛ bɛniiŋ baa le?
15 E, lançando-o fora da vinha, o mataram.
16 Ntee beŋ le, gii bɛ woyɛ bɛniiŋ bɛlu, gɛɛ wɛ wu muntaaŋ mu bɛ feti mbiiŋ lu wulu li bɛniiŋ bamu-u.” Le bɛniiŋ bɛlu woo lɛ, be kasi yi le, “Nyɔ nuuŋ tɛ beŋ kɛ.”
16 Virá, exterminará aqueles lavradores e entregará a vinha a outros. Ao ouvir isto, disseram: — Que tal não aconteça!
17 Jiso bichɛ be, bii laa, “Fiee fi bɛ tsɛɛ lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ kini tiiti le la, fi nuuŋ le,
17 Mas Jesus, com o olhar fixo neles, disse:
18 Tɛtɛ chilu chini chɛɛ, ɛ wi we lu chi-i, kɛ mwɛ gii kpɔɔshɛ, ɛ chi we li wi-i, kɛ chi gii chi gɔɔri mwɛ li biŋkɛ-ɛ”.
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
19 Si Jiso tɛ̀ wa ŋgaŋgaa chilu lɛ, bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ, bɛ bɛ te muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛchi be wɛki le be kɔɔ wu nɛɛ fe. Be tɛ̀ wɛki le be kɔɔ wu kifɛ be tɛ̀ kɛɛ le tɛ̀ wa ŋgaŋgaa chilu nuuŋ li bee, se nuuŋ le be tɛ̀ chɛndi bɛniiŋ.
19 Naquela mesma hora, os escribas e os principais sacerdotes procuravam prender Jesus, porque entenderam que ele havia contado essa parábola contra eles; mas temiam o povo.
20 Be se bɛchi be biki bikaa biee lɛjiŋ lɛjiŋ, be waaŋ bɛtoŋkii, be toŋ le be gɛɛŋ be toŋ ŋkii be ni be feti si bɛniiŋ bɛ nuuŋ tsaaŋ. Be tɛ̀ feti lɛ le be se woo fiee lɛ wuu wa, be se kɔɔ wu be nyɛ li tsaŋ yi ŋgɔmina wu Lom wu tɛ̀ sɛki kimbɛ kɛɛ.
20 Eles passaram a vigiar Jesus. Enviaram espiões que se fingiam de justos para ver se o apanhavam em alguma palavra, a fim de entregá-lo à jurisdição e à autoridade do governador.
21 Bɛntoŋkii bɛlu dza be bii li wuu laa, “Wi wu ntiifɛ, tɛ kii le biee bi ɔ tiiti mɔɔ bi ɔ tiifi nuuŋ bi tsaaŋ, ɔ ti bichi yɛ bɛniiŋ li lii kɛ. Ɔ ti tiifi chɛɛŋ nuuŋ fiee fi Nyɔ wɛki le bɛniiŋ ni be feti.
21 Então lhe perguntaram: — Mestre, sabemos que o senhor fala e ensina corretamente e não se deixa levar pela aparência das pessoas, mas ensina o caminho de Deus segundo a verdade.
22 Tɛ se biiti baa laa nchi beenchi le tɛ ni tɛ suuti kiŋwaati li Kaisa Mfɔŋ wu Lo-om le?”
22 É lícito pagar imposto a César ou não?
23 Jiso se kɛɛ fiee fi be gwenini bɛ fi, tee le,
23 Mas Jesus, percebendo a artimanha deles, respondeu:
24 “Bɛ yɛɛŋ bɛ danali mumkpaŋ ŋɛŋ.” Be bɛ bɛ wu se bii li bee laa, “Kikoo kini nuuŋ ki noo lɛ, bukooŋ buni se nuuŋ bu noo lɛ?” Be tuu le, “Ɛ ki Kaisa.”
24 — Mostrem-me um denário. De quem é a figura e a inscrição? Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
25 Jiso se tee le, “Nɛ nyɛɛ yɛɛŋ li Kaisa fiee fi nuuŋ fi Kaisa, nɛɛ nyɛɛ li Nyɔ-ɔ fi nuuŋ fi Nyɔ-ɔ.”
25 — Pois deem a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Le bɛniiŋ baa woo fi yaa be, be baa nshiiŋ be mɛɛŋ ki kɛmɛ kɛ fiee fi be nuuŋ be kɔɔ wu lu kɛ wa tɛ be bɛ ntusu wulu be ba nshiiŋ.
26 Não puderam apanhá-lo em palavra alguma diante do povo; e, admirados da sua resposta, calaram-se.
27 Bɛniiŋ bamu li kintutu ki Bɛsadusii tɛ̀ dza be bɛ le be bii fiee li Jiso. Bɛsadusii bani tɛ̀ nuuŋ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ tiiti le bɛniiŋ nuuŋ tɛ̀ kaari le be bo li kwe-e kɛ.
27 Chegando alguns dos saduceus, que dizem não haver ressurreição,
28 Be se bɛ be bii li wuu laa, “Wi wu ntiifɛ, Mɔɔsɛ tɛ̀ tsɛɛ lɛ nchi wusɛŋ le,
28 perguntaram a Jesus: — Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se um homem casado morrer sem deixar filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.
29 Dɛɛni, bɔɔŋ bɛ wi wumu tɛ̀ nuuŋ mfomɛnyaaŋ, le wu kaaŋ wɛ kɛmɛ kwɛɛŋ kwi, bee wu kɛmi yɛ ŋwaŋ kɛ.
29 Ora, havia sete irmãos: o primeiro casou e morreu sem filhos;
30 Wu biki wɛ tuu dzɔ kwɛɛŋ wulu, kwi tɛ ŋwaŋ siŋ.
30 o segundo
31 Wu biki wumu tuu dzɔ kwɛɛŋ wulu, kwi tɛ ŋwaŋ siŋ. Fi tɛ̀ ka nɛɛ lɛ bɛ bɔɔŋ bɛ mfomɛnyaaŋ baa bɛchu, wu be wumu ti mɛɛŋ ki biɛ kɛ ŋwaŋ bɛ kwɛɛŋ wulu kɛ.
31 e o terceiro também casaram com a viúva, e assim foi com os sete. Todos morreram sem deixar filhos.
32 Li mɛrisɛ kwɛɛŋ wulu kwi tɛ.
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 Si bɛniiŋ bɛ mfomɛnyaaŋ bani tɛ̀ dzɔ kwɛɛŋ wulu bɛchu lɛ, mfi wu bɛniiŋ gii be bo li kwe-e, kwɛɛŋ wulu gii ni nuuŋ kwɛɛ noo?”
33 Portanto, na ressurreição, de qual deles a mulher será esposa? Porque os sete casaram com ela.
34 Jiso tuu li bee le, “Li mfi wu dɛɛni wuni, buniŋ bee bukɛɛŋ feti baa bugoo, bɛniiŋ nyɛɛ bɔɔŋ li ba-a.
34 Jesus respondeu:
35 Se nuuŋ le, bɛniiŋ bɛ kɔchɛ le ke be kɛmɛ kintsii li mfi wu bɛɛ li, mfi wu be kaari be bo li kwe-e, be nuuŋ tɛ tuu le be fɛ bugoo kɛ, bɛniiŋ mɛɛŋ yɛ le be nyɛ bɔɔŋ li ba-a kɛ.
35 mas os que são considerados dignos de alcançar a era vindoura e a ressurreição dentre os mortos não casam, nem se dão em casamento.
36 Be mɛɛŋ yɛ be kwi kɛ, kifɛ be gii be ni be nuuŋ si bɛnchindaa bɛ Nyɔ-ɔ kituŋ. Be gii be nuuŋ bɔɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ, kifɛ be kaari baa be bo li kwe-e kituŋ.
36 Pois não podem mais morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, sendo filhos da ressurreição.
37 Chɛɛŋ wulu nuuŋ le Mɔɔsɛ kibɛɛ tɛ̀ naanyɛ le bɛniiŋ gii be kaari be bo li kwe-e si tɛ̀ tsɛɛ kii kiti ki tɛ̀ ŋɛŋ ki duti. Tɛ̀ teeŋ Taa lɛ kintsii ki kiŋwaati kilu le Nyɔ yi Abrahaŋ, Nyɔ yi Adzi mɔɔ Nyɔ yi Yakɔ.
37 E que os mortos ressuscitam, Moisés o indicou no trecho referente à sarça, quando afirma que o Senhor é o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.
38 Ɛ tɛ̀ teenyi lɛ, kɛ tiitɔɔ le biŋkwi bini mɛɛŋ biɛɛ we, Nyɔ ti nuuŋ yɛ Nyɔ yi biŋkwi kɛ, Nyɔ ti nuuŋ nuuŋ Nyɔ yi bɛniiŋ bɛ nuuŋ lu, kifɛ li Nyɔ-ɔ, bɛniiŋ bɛchu mɛɛŋ bɛyoŋ.”
38 Ora, Deus não é Deus de mortos, e sim de vivos; porque para ele todos vivem.
39 Si Jiso tɛ̀ yɔ lɛ, bɛniiŋ bɛ tɛ̀ doonchi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ baa tee le, “Wi wu ntiifɛ, ɔ bɔsɔɔ yi ɔ tuu bujɔŋ.”
39 Então alguns dos escribas disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Nɛɛ lɛ, wi ti mɛɛŋ ki tuu kɛ le bii fiee li wuu kɛ.
40 E não ousaram mais fazer perguntas a Jesus.
41 Jiso se dza bii fiee li bee laa, “Bɛniiŋ geeŋ bɛ tiiti le Kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ nuuŋ ŋwanɛ Mfɔŋ Daafi?
41 Mas Jesus lhes perguntou:
42 Nɛ kii yɛ le Daafi kibɛɛ tɛ̀ tsɛɛ lɛ kiŋwaati kin'yɔɔnchɛ le,
42 Pois o próprio Davi afirma no Livro dos Salmos:
43 gɛɛŋ bo mfi wu ŋgii ŋgiiki bɛniiŋ bo bɛ mbani-i le ɔ tɔmi bikaa bio li bee si kiga ko.’
43 até que eu ponha
44 Ɛ Daafi teenyi wu le Taa, fi geeŋ se tuu ni nuuŋ ŋwani?”
44 — Portanto, Davi o chama de Senhor. Então como ele pode ser filho de Davi?
45 Jiso tuu dza yeti li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u, bɛniiŋ bɛchu wuki. Tiiti li bee le,
45 Quando todo o povo estava ouvindo, Jesus disse aos seus discípulos:
46 “Dzɔɔ yɛɛŋ mfi, bɛ bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ. Be ti kɔŋgisi nchuminɛ ndú yi nyɔŋa yi nyɔŋa be deŋgi li bintsii bi bɛ kabini biee li, be kɔŋgisi bintindu bi shaaŋ li yíh yi lɛkɛ li Nyɔ-ɔ bɛ bintsii bi bi kin'yokisɛ-ɛ fɛ tsɔnɔ-ɔ. Fɛ be gɛɛŋ li yíh yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ, kɛ fɛ tsɔnɔ-ɔ, be tsaa nɛɛ nuuŋ bintindu bi nɔŋa bi nɔŋa, be se shee li bi-i liwe.
46 — Cuidado com os escribas, que gostam de andar com vestes talares e muito apreciam as saudações nas praças, as primeiras cadeiras nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes.
47 Ɛ nɛɛ be bɛ tusi bukɛɛŋ bɛɛŋku-u lijiŋ, be yɛŋgi be fii biee bi bee, be tuu be feti nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ wu deendi le be ni be doonchi yi. Ŋwaani bani bɛniiŋ, wu be wu ŋgɛ gii naa bee ŋge.”
47 Eles devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações. Estes sofrerão juízo muito mais severo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.