Lucas 19

asj (ASJ) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Jiso gɛɛŋ lɛ li kitoŋ ki Jɛriko-o kɛti.
1 Entrando em Jericó, Jesus atravessava a cidade.
2 Wumu tɛ̀ nuuŋ fe bukooŋ le Sakiɔ, nuuŋ te kikoo wu bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kundi kiŋwaati, nuuŋ tɛ wi wu biee.
2 Eis que um homem rico, chamado Zaqueu, chefe dos publicanos,
3 Tɛ̀ gii wɛki le ŋɛŋ Jiso si tɛ̀ kɛti. Se nuuŋ le, fi tɛ̀ yaa wu, kifɛ tɛ̀ kuuŋ, ɛ ki kintutu ki bɛniiŋ lɛ tɛ̀ baanyi wu.
3 procurava ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, por ser ele de pequena estatura.
4 Se letɛ gɛɛŋ limfwe, gɛɛŋ miri li kiti kimu-u, le ŋɛŋ Jiso si kɛti, kifɛ tɛ̀ nuuŋ le gii ka kimbɛ kilu.
4 Então, correndo adiante, subiu num sicômoro a fim de ver Jesus, porque ele havia de passar por ali.
5 Le Jiso gɛɛŋ bo fe, lɔŋ lii ŋɛŋ wu liwe, teeŋ le, “Sakiɔ, shee li kiti kɛɛ tsɛkɛ, kifɛ ŋkɛmɔɔ le ntsi li wɛ-ɛ yi bɛŋ.”
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhando para cima, disse:
6 Biee shee li kiti kilu, fi Jiso bɛ kinɛɛtinɛ.
6 Zaqueu desceu depressa e o recebeu com alegria.
7 Le bɛniiŋ bɛchu tuu be ŋɛŋ si Jiso giiŋgi bee wu lɛ, be bɛchi be ŋuŋini be tiiti le, “Wi wuni giiŋgɔ le gɛɛŋ tsi bee wi wu bifi.”
7 Todos os que viram isto murmuravam, dizendo que Jesus tinha se hospedado com um homem pecador.
8 Le be gɛɛŋ be ni be nuuŋ, Sakiɔ dza leŋ we tee li Jiso le, “Taa, bichɛ ɔ ŋɛŋ, ŋgii ŋgatɛ biee bieŋ kintikinti nyɛ li bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ. Ɛ fi nuuŋ le ntɛ̀ mfi fiee fi wi-i lɛ kimfi-i, kɛ ŋgii ŋkaari ntuu kiŋga kinɛɛ li mwɛ-ɛ.”
8 Zaqueu, por sua vez, se levantou e disse ao Senhor: — Senhor, vou dar a metade dos meus bens aos pobres. E, se roubei alguma coisa de alguém, vou restituir quatro vezes mais.
9 Le Jiso woo lɛ, tee li wuu le, “Bɛŋ yani kinsofu bɛ kɛɛ luuŋ yih, si te la wuni nuuŋ tɛ ŋwanɛ Abrahaŋ.
9 Então Jesus lhe disse:
10 Ŋwanɛwi tɛ̀ bɛ nuuŋ le gɔɔŋ, bɛ le soo bɛniiŋ bɛ tɛ̀ la.”
10 Porque o Filho do Homem veio buscar e salvar o perdido.
11 Si bɛniiŋ tɛ̀ yiki si Jiso tiiti biee bini, dza gɛɛŋ limfwe wa ŋgaŋgaa chimu li bee, ɛ tɛ tsɛkɛ nlɛ Jɛrosalɛŋ ɛ bɛniiŋ tɛ̀ beechi le semukɛ Nyɔ bɛɛchi yɛ le yi ni sɛki bumfɔŋ bwee.
11 Ouvindo eles estas coisas, Jesus contou uma parábola, visto estar perto de Jerusalém e lhes parecer que o Reino de Deus havia de manifestar-se imediatamente.
12 Tee le, “Tɛ̀ nuuŋ mfi wumu, ŋwanɛ mfɔŋ wumu tɛ̀ dza li kwɛɛŋ wee li giiŋgi li kwɛɛŋ wumu mfiiŋ, le bɛ gɛɛŋ bɛ kokɛ wu li mfɔŋ, se kaari bɛ ni sɛki bumfɔŋ bwee.
12 Por isso, Jesus disse:
13 Si tɛ̀ dzɛti lɛ, teeŋ bɔɔŋ bee bɛ nimɛ-ɛ yoofi, gachɛ be kwa, mumkpaŋ mumkpaŋ bɛnchuki gwii, gwii, se tee li bee le, ‘Kɔ yɛɛŋ nɛ shɛ nɛ ni nɛ feti waŋ lu fɛ mbɛɛ.’
13 Chamou dez dos seus servos, confiou-lhes dez minas e disse-lhes: “Negociem até que eu volte.”
14 Se biee dza, bɛniiŋ bɛ kwɛɛŋ wee lɛ tɛ̀ baanini wu ŋge. Be se shɛ be toŋ bɛniiŋ lɛ wuu jiŋ le be gɛɛŋ be tee le, be wɛki yɛ le wi wulu nuuŋ mfɔŋ wu be kɛ.
14 Mas os seus concidadãos o odiavam e enviaram após ele uma embaixada, dizendo: “Não queremos que este reine sobre nós.”
15 Bɛ, tɛ̀ gɛɛŋ bɛ biiŋgi wu, kaari to lijiŋ, teeŋ bɔɔŋ bee bɛ nimɛ-ɛ bɛ tɛ̀ gachɛ kwa li bee baa, le ŋɛŋ laa be ji baa mbeŋ kimɛ le.
15 — Quando ele voltou, depois de ter tomado posse do reino, mandou chamar os servos a quem tinha dado o dinheiro, a fim de saber quanto tinham conseguido ganhar em seus negócios.
16 Ŋwaŋ wu nimɛ wu ŋkosi bɛ tee le, ‘Te Kikoo, bɛnchuki bo bɛ gwii bɛɛɔ tɛ̀ nyɛ mi baa, ntɛ̀ nshɛ nji mbeŋ le kiŋga yoofi.’
16 — O primeiro se apresentou e disse: “Senhor, a sua mina rendeu dez.”
17 Woo bujɔŋ, yɔŋgi wu tee le, ‘Ɛ wɛ ŋwaŋ wu nimɛ wu dzeeŋ. Siɔ tuu ɔ shɛ ɔ kɛɛ mbichɛ lɛ fiee fi niiŋ li bujɔŋ ni, ŋgii ŋgɛɛ wɛ ɔ ni ɔ sɛki bitoŋ yoofi.’
17 O senhor lhe disse: “Muito bem, servo bom! E porque você foi fiel no pouco, terá autoridade sobre dez cidades.”
18 Wumu se bɛ tee le, ‘Te Kikoo, bɛnchuki bo bɛ gwii bɛɛɔ tɛ̀ nyɛ mi baa ntuu nshɛ mi nji mbeŋ le kiŋga kitiinɛ.’
18 — O segundo servo veio e disse: “Senhor, a sua mina rendeu cinco.”
19 Tee li wuu le, ‘Ŋgii ŋgɛɛ wɛ ɔ ni ɔ sɛki bitoŋ bitiinu.’
19 A este o senhor disse: “Você terá autoridade sobre cinco cidades.”
20 Ŋwaŋ wu nimɛ wumu bɛ tee fiee le, ‘Te Kikoo, baaŋ bɛnchuki bo bɛ gwii baa fɛni, ntɛ̀ shɛ mi ŋkochɛ fɛ nshɛŋgɛ yi ndu mi ŋkiri.
20 — Então veio outro servo, dizendo: “Senhor, aqui está a sua mina, que eu guardei embrulhada num lenço.
21 Ntɛ̀ ŋkiri kifɛ nti ŋkii le ɔ ti tɛɛmi lɛ dzaa, nse nchɛndi wɛ. Ɔ ti fii biee bi ɔ mɛɛŋ ki kiri kɛ, ɔ ti wechi biee bi ɔ mɛɛŋ ki tɔyɛ kɛ.’
21 Porque tive medo do senhor, que é homem rigoroso. O senhor retira o que não depositou e colhe o que não semeou.”
22 Se te kikoo we tee li wuu le, ‘Ɔ wɛ ŋwaŋ wu nimɛ wu bifi. Ŋgii ndzɔɔ tefɛ chi bo lɛ wɛɛ wa, nse nsaa wɛ lu. Ɔ ti kii le nti ntɛɛmi lɛ dzaa, le nti mfi-i biee bi mɛɛŋ ŋkiri kɛ, ntuu ŋ'wechi biee bi mɛɛŋ ki ntɔyɛ kɛ.
22 Mas o senhor respondeu: “Servo mau, eu o julgarei usando as suas próprias palavras. Você sabia que eu sou homem rigoroso, que retiro o que não depositei e colho o que não semeei.
23 Ɔ tɛ̀ kii lɛ, ɛ la fi tɛ̀ ge lɔɔ kiri kwa wɛŋ li yih yi kwa-a, le ke mfi wu mi ŋkaari mfi bɛ mbeŋ?’
23 Por que você não pôs o meu dinheiro no banco? E, então, na minha vinda, eu o receberia com juros.”
24 Se biee tee li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ lemi li wuu lichiŋ baa le, ‘Fi yɛɛŋ kwa wulu li wuu, nɛ nyɛ li wi wu bee kɛmɛ mbeŋ kiŋga yoofi wɛɛ.’
24 — E disse aos que estavam ali: “Tirem dele a mina e deem ao que tem as dez.”
25 Be faaŋ be tee li wuu le, ‘Te Kikoo, kɛmɔɔ bɛbabi bɛ kwa-a yoofi kituŋ.’
25 Eles ponderaram: “Senhor, ele já tem dez.”
26 Se tuu le, ‘Ntee beŋ le, wi wu kɛmi biee ŋge, bɛ gii bɛ tondɛ wu bimu. Se nuuŋ le wi wu kɛmi yɛ fiee kɛ, mɔɔ nuuŋ fi niiŋ fi kɛmi, bɛ gii bɛ fi fi li wuu.
26 Ao que o senhor respondeu: “Pois eu declaro a vocês que a todo o que tem será dado ainda mais; mas ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
27 Dɛɛni, li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ baanini mi, be fɛŋgi le kiiŋ ni nuuŋ mfɔŋ wu be kɛ, gɛnɛ yɛɛŋ nɛ bɛ bɛ be nɛ woyɛ be li mi-i lii.’”
27 Mas quanto a esses meus inimigos, que não quiseram que eu reinasse sobre eles, tragam-nos aqui e os matem na minha presença.”
28 Lɛjiŋ lɛlu si Jiso tɛ̀ tee biee bini ni, tuu dza too mbaaŋ yɛki giiŋgi Jɛrosalɛŋ.
28 E, depois de dizer isto, Jesus prosseguia a sua viagem para Jerusalém.
29 Le ni fɛɛshi li kitoŋ ki Bɛtfaj bɛ ki Bɛtani-i bi nuuŋ li ŋkumɛ wu Biti bi Oli-if lichiŋ, tuu tsaa bɔɔŋ bee bɛ kintutu bamu bɛfɛ toŋ be,
29 E aconteceu que, ao aproximar-se de Betfagé e de Betânia, junto ao monte das Oliveiras, Jesus enviou dois dos seus discípulos,
30 tee le, “Gɛnɛ yɛɛŋ li kitoŋ ki nuuŋ limfwe kɛɛ. Mfi wu nɛ fɛsi fe, nɛ gii nɛ ŋɛŋ ŋwanɛ sɔmbwaa ɛ bɛ kaŋ wu, wi ti mɛɛŋɔ saa kɛ le beeŋ le lɛwe kɛ, nɛ fanchɛ wu nɛ bɛ bɛ wu fɛni. Ŋwanɛ sɔmbwaa wu bɛ kaŋ|alt="A colt tied" src="hk00033c.tif" size="col" copy="Horace Knowles" ref="19:30"
30 dizendo-lhes:
31 Ɛ nɛ gɛɛŋ, nɛ fanchi, wumu bii laa nɛ fanchi kii la le? Nɛ tuu li wuu le, te kikoo wɛkɔɔ wu.”
31 Se alguém perguntar: “Por que o estão desprendendo?”, respondam assim: “Porque o Senhor precisa dele.”
32 Bɔɔŋ bɛ kintutu baa tɛ̀ gɛɛŋ be ŋɛŋ fiee fichu nɛɛ si Jiso tɛ tee li bee.
32 E, indo os que foram mandados, acharam tudo conforme Jesus lhes tinha dito.
33 Si be tɛ̀ fanchi ŋwanɛ Sɔmbwaa wulu lɛ, bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kɛmi sɔmbwaa wulu bii li bee laa, “Nɛ fanchi ŋwanɛ sɔmbwaa wɛɛ kii la?”
33 Quando eles estavam soltando o jumentinho, os donos do animal disseram: — Por que estão desprendendo o jumentinho?
34 Be tuu le, “Te Kikoo wɛkɔɔ wu.”
34 Eles responderam: — Porque o Senhor precisa dele.
35 Be se dzɔ wu be bɛ bɛ wu fɛ Jiso, be dɛŋ ndú yibe li sɔmbwaa wulu, be biee be miiki Jiso le lɛwe.
35 Então trouxeram o jumentinho até Jesus e, pondo as suas capas sobre o animal, ajudaram Jesus a montar.
36 Le ni giiŋgi, bɛniiŋ tɛ gikisi ndú yibe lɛ dze, se deŋgi li yi-i liwe.
36 À medida que Jesus avançava, as pessoas estendiam as suas capas no caminho.
37 Le gɛɛŋ ni fɛɛshi li dze yi beki li ŋkumɛ wu Biti bi Oli-if lichiŋ, kimbanchɛ ki bɔɔŋ bee bɛ kintutu kichu bɛchi ki wuuyi, ki piɛti Nyɔ lɛwe ŋge kii bintɛwa bi biee lɛ bichu bi be tɛ̀ ŋɛŋ.
37 E, quando Jesus se aproximava da descida do monte das Oliveiras, toda a multidão dos discípulos começou, com muita alegria, a louvar a Deus em alta voz, por todos os milagres que tinham visto.
38 Be tɛ̀ wuuyi be tiiti le, “Nyɔ lɔŋ yɛ kimbɔnɛ li Mfɔŋ wu bɛɛ li bukooŋ bu Taa lɛ. Mbɛɛŋgii nuuŋ liboo, bunɔŋa se nuuŋ bu Nyɔ yi nuuŋ liboo li.”
38 Diziam: “Bendito é o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e glória nas maiores alturas!”
39 Bɛfarasii bamu bɛ tɛ̀ nuuŋ li kintutu kilu-u linti be dza be tee li Jiso le, “Wi wu ntiifɛ, tee li bɛniiŋ bo bɛ kintutu bani le be chikɛ nshiiŋ.”
39 Alguns dos fariseus lhe disseram em meio à multidão: — Mestre, repreenda os seus discípulos!
40 Jiso tuu li bee le, “Ntee beŋ le, ɛ be chikɛ nshiiŋ, kɛ ta yini kibɛɛ gii yi ni yi wuuyi.”
40 Mas Jesus respondeu:
41 Jiso bɛ le ni fɛɛshi Jɛrosalɛŋ le bichɛ ni, waŋ kwe,
41 Quando Jesus ia chegando a Jerusalém, vendo a cidade, chorou por ela,
42 fayi le, “Hebee Jɛrosalɛŋ bee nuuŋ le nɛ kɛɛ fiee fi bɛɛ bɛ mbɛɛŋgii li jobɛ chi bɛŋ chini-i! Se nuuŋ le nɛ mɛɛŋ baa ki kɛɛ kɛ.
42 dizendo:
43 Fi fiɛɛ le, nɛ kɛɛ le mfi bɛɛɔ wu bɛniiŋ bɛnɛ bɛ mbani gii be toŋ mbaŋ be kɛnɛ beŋ, be baaŋ beŋ bimbɛ bichu.
43 Pois virão dias em que os seus inimigos cercarão você de trincheiras e apertarão o cerco por todos os lados;
44 Be gii be lɛ be mɛɛshi bɛ beŋ mɔɔ bɔɔŋ bɛnɛ dududu, be kɛsi yíh yinɛ, tɛtɛ tɛ shɛ li chimu-u liwe kɛ. Fi gii fi ka lɛ, kifɛ nɛ ti mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ mfi wu Nyɔ tɛ̀ bɛɛ lɛ be-eŋ kɛ.”
44 e vão arrasar você e matar todos os seus moradores. Não deixarão pedra sobre pedra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus veio visitá-la.
45 Jiso dza gɛɛŋ fɛ yih yi muntofi-i, bɛchi kuŋgi bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kabini biee fe,
45 Depois, entrando no templo, Jesus começou a expulsar os que ali vendiam,
46 tiiti li bee le, “Fi fiɛɛ ɛ bɛ tsɛɛ le, Nyɔ tee yɛ le,
46 dizendo-lhes:
47 Jiso tɛ̀ shiiŋ tiifi bɛniiŋ li yih yi muntofi-i jo chichi. Bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ mɔɔ bɛniiŋ bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛ fe be se tuu be gwenini le be wo wu.
47 Diariamente, Jesus ensinava no templo. Os principais sacerdotes, os escribas e os maiorais do povo procuravam tirar-lhe a vida,
48 Se nuuŋ le be ti mɛɛŋ ki kɛmɛ kɛ dze kɛ, kifɛ bɛniiŋ bɛchu tɛ̀ shiiŋ li Jiso-o lichiŋ be wɛki yɛ le be lɛɛ fiee fi mumkpaŋ li biee bi tɛ̀ tiifi kɛ.
48 mas não achavam uma forma de fazer isso, porque todo o povo, ao ouvi-lo, era cativado por ele.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.