Lucas 14
asj (ASJ) vs NAA
1 Tɛ̀ nuuŋ jobɛ chi bɛshiinshi chimu, Jiso gɛɛŋ le ji biee li yih yi wi wu nyɔŋa wumu. Ɛ wi wulu tɛ nuuŋ wi Bɛfarasii. Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nuuŋ fe tɛ̀ nyaanchi Jiso le be ŋɛŋ fiee fi gii fɛ.
1 Num sábado, ao entrar Jesus na casa de um dos principais fariseus para tomar uma refeição, eles o estavam observando.
2 Fi tɛ̀ nuuŋ lɛ ɛ nyuŋ wumu tɛ̀ lemi fe Jiso limfwe, gendi bɛ chigɔŋ chi tɛ̀ fɛ le tsaŋ yee bɛ bikaa biee ni bi muchi.
2 E eis que diante dele se achava um homem hidrópico.
3 Jiso se bii li Bɛfarasii li mɔɔ li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ gbɛŋgi be kii bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ bɛ tɛ̀ nuuŋ fe baa laa, “Nchi wusɛŋ ti beenchi le bɛ wɔnchɛ wi jobɛ chi bɛshiinshi mɔɔ lɛ kɛ le?”
3 Então Jesus, dirigindo-se aos intérpretes da Lei e aos fariseus, perguntou:
4 Be se ba nshiiŋ. Jiso se kɛmɛ li wi wulu, wɔnchɛ wu, se tee li wu-u le gɛɛŋ.
4 Eles, porém, não disseram nada. Então Jesus pegou na mão daquele homem, curou-o e o mandou embora.
5 Jiso se bii li bɛniiŋ bɛlu laa, “Ɛ wi wumu li be-eŋ linti kɛmi ŋwaŋ mɔɔ nuuŋ naŋ wu we lɛ fweeŋ, gii leeki seri kɛ le mfwaa mumkpaŋ le buu wu mɔɔ nuuŋ jobɛ chi bɛshiinshi kɛ ni?”
5 A seguir, Jesus lhes perguntou:
6 Be se waaŋ fiee fi be nuuŋ be tuu nsiŋ.
6 A isto nada puderam responder.
7 Le Jiso bichɛ ŋɛŋ si bɛniiŋ bɛɛ be tsɛki nuuŋ bintsii bi limfwe be se shiiti, se wa ŋgaŋgaa chini li bee le,
7 Reparando como os convidados escolhiam os primeiros lugares, Jesus contou-lhes uma parábola:
8 “Mfi wu bɛ teeŋ wɛ fɛ tsɔnɔ chi bugoo lɛ, kiiŋ ɔ ni shee nuuŋ fɛ kintsii ki limfwe kɛ, kifɛ nuuŋ fi nuuŋ le bɛ teeŋ baa tɛ wi wumu wu nyɔŋa wu yɛki wɛ.
8 — Quando alguém convidá-lo para um casamento, não sente no lugar de honra, pois pode haver um convidado mais importante do que você.
9 Nyuŋ wutso wu bee teeŋ beŋ bɛchu nuuŋ bɛ tuu tee li wɛ-ɛ le, ‘Dzatsɛ we ɔ nyɛ kintsii kini li wi wu nyɔŋa wuni-i.’ Mfi wu tee lɛ, ɔ gii ɔ tuu ɔ dza bɛ buya ɔ gɛɛŋ ɔ shee nuuŋ lɛjiŋ.
9 Então aquele que convidou os dois dirá a você: “Dê o lugar a este aqui.” Então você irá, envergonhado, ocupar o último lugar.
10 Mfi wu bɛ teeŋ wi le bɛ fɛ tsɔnɔ chi bugoo lɛ, mwɛ gɛɛŋ shee nuuŋ lɛjiŋ, ke nyuŋ wutso bɛ se tee li wuu le, ‘Sinɛŋ, dzatsɛ we fɛni ɔ gɛɛŋ ɔ shee nuuŋ limfwe.’ Bɛdɛɛni, ɔ gii se nuuŋ bɛkiyunɛ li bɛniiŋ bɛchu bɛ nuuŋ fe limfwe.
10 Pelo contrário, quando alguém convidá-lo, vá sentar no último lugar, para que, quando vier aquele que o convidou, diga a você: “Amigo, venha sentar num lugar melhor.” Isso será uma honra para você diante de todos os demais convidados.
11 Ɛ lɛ si fi fiɛɛ bɛ wi kwikwi wu tsakisi yi yee liwe, bɛ gii bɛ shiiki wu fɛkwiiŋ. Wi wu shikisi yi yee fɛkwiiŋ, bɛ gii bɛ yɛɛki wu liwe.”
11 Porque todo o que se exalta será humilhado; e o que se humilha será exaltado.
12 Jiso se dza fiiki tee li te yih wu tɛ̀ teeŋ wu li wuu yih wɛɛ le, “Mfi wu ɔ wɛki le ɔ teeŋ bɛniiŋ le be bɛ be ji biee, kiiŋ ɔ ni teeŋ nuuŋ nsáŋ ya, kɛ bɛŋwaana, kɛ kini ko, kɛ bɛniiŋ bɛ biee lɛ bɛ li kitoŋ ko-o kɛ. Ɔɔ teenyi beeyɛ bɛniiŋ, kɛ ɔ wɛkɔɔ le be naa be teeŋ tɛ wɛ li yíh yi bee, fi se doonchɛ le be tuu baa nya ya.
12 Depois Jesus disse ao que o havia convidado:
13 Mfi wu ɔ kaa tsɔnɔ, ɔ teeŋ nuuŋ bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ, biŋkɛrɛ bɛ bimbonyɛ mɔɔ binyɛɛ.
13 Pelo contrário, ao dar um banquete, convide os pobres, os aleijados, os coxos e os cegos,
14 Ɔɔ fɛ lɛ, kɛ ɔ giiɔ kɛmɛ kimbɔnɛ, kifɛ beeyɛ bɛniiŋ kɛmi yɛ fiee fi be gii be naa be kaari be tuu li wɛ-ɛ kɛ. Ɛ nɛɛ Nyɔ kwaa yi gii yi sooŋ wɛ jobɛ chi bɛniiŋ bɛ tsaaŋ gii be bo li kwe-e.”
14 e você será bem-aventurado, pelo fato de não terem eles com que recompensá-lo. A sua recompensa você receberá na ressurreição dos justos.
15 Le Jiso yɔ lɛ, wumu wu bee be tɛ̀ jii biee tuu tee li wuu le, “Kinɛɛtinɛ ki kinɔŋa kɛɛ ki wi wu gii naa ji biee lɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ lɛnti.”
15 Ao ouvir tais palavras, um dos que estavam à mesa com Jesus lhe disse: — Bem-aventurado aquele que participar do banquete no Reino de Deus.
16 Jiso se tuu tee li wuu le, “Tɛ̀ nuuŋ li mfi wumu, wumu kaa tsɔnɔ chi nɔŋa, teeŋ bɛniiŋ ŋge.
16 Jesus, porém, respondeu:
17 Le jobɛ bɛ chi kɔchɛ, toŋ ŋwani wu nimɛ le gɛɛŋ dɛndɛ tee li bɛniiŋ bɛchu bɛ tɛ̀ teeŋ baa le be ni be bɛɛ, le wu nachɔɔ biee bichu!
17 À hora da ceia, enviou o seu servo para avisar aos convidados: “Venham, porque tudo já está preparado.”
18 Ŋwani wu nimɛ wulu gɛɛŋ ŋɛŋ be, be bɛchi be tuu be lɛki dze mumkpaŋ mumkpaŋ. Wi wu ŋkosi wu tɛ ŋɛŋ tee li wuu le, ‘Mi ŋgoɔ wɛ wɛŋ wu fwɛŋ, ŋkɛmɔɔ le ŋgɛɛŋ mbichɛ wu kwɛ. Mintemii, kiiŋ nɛ ni nɛ tɛŋgi mi kɛ.’
18 Mas todos eles, um por um, começaram a apresentar desculpas. O primeiro disse: “Comprei um campo e preciso ir vê-lo; peço que me desculpe.”
19 Le tuu ŋɛŋ wumu, mwɛ tee le, ‘Mi ŋgoɔ bɛnaŋ beŋ bɛ nimɛ yoofi, ŋgiiŋgɔɔ dɛɛni mɔnchɛ be. Mintemii, kiiŋ nɛ ni nɛ tɛŋgi mi kɛ.’ Bɛnaŋ bɛ nimɛ-ɛ|alt="Yoke of oxen" src="hk00019c.tif" size="col" copy="Horace Knowles" ref="14:19"
19 Outro disse: “Comprei cinco juntas de bois e vou experimentá-las; peço que me desculpe.”
20 Le ŋɛŋ wumu, mwɛ se tee fiee le, ‘Mɛɛŋɔ fɛ mi ndzɔ kwɛɛŋ, fiɛɛ fiee fi nuuŋ ntɛ mbɛ kɛ.’
20 E outro disse: “Casei-me e, por isso, não posso ir.”
21 Le be tuu lɛ, ŋwani wu nimɛ wɛ kaari to lijiŋ gɛɛŋ tee fiee fichu li te kikoo we. Le te tsɔnɔ wulu woo lɛ, shéŋ tɔŋ wu. Se tuu toŋ ŋwani wu nimɛ wɛ, tee le, ‘Gɛnɛ tsɛkɛ, lɛ dzé ntasɛ mɔɔ li mu dzekɛ munchu-u li kitoŋ kini, ɔ konchɛ bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ, bimbonyɛ, bɛ binyɛɛ mɔɔ biŋkɛrɛ ɔ bɛ bɛ be.’
21 — O servo voltou e, contou tudo ao seu senhor. Então, irado, o dono da casa disse ao seu servo: “Saia depressa para as ruas e becos da cidade e traga para cá os pobres, os aleijados, os cegos e os coxos.”
22 Le mfwa wulu gɛɛŋ kaari, tee le, ‘Te Kikoo, mi fɛɔ siɔ beeɔ tee, se nuuŋ le, yi mɛɛŋ yɛ nɛɛ kiyisɛ kɛ.’
22 Mais tarde, o servo lhe disse: “Patrão, já fiz o que o senhor mandou, e ainda há lugar.”
23 Te Kikoo wulu se tuu tee li mfwa wulu le, ‘Bochɛ dɛɛni ɔ gɛɛŋ lɛ dze bɛ mu dzekɛ munchu, ɔ kaŋ bɛniiŋ le be bɛ, yih yɛŋ se yisɛ.
23 Então o senhor disse ao servo: “Saia pelos caminhos e atalhos e obrigue todos a entrar, para que a minha casa fique cheia.
24 Nɛ kɛɛ le wi lu kɛ lɛ bɛniiŋ bɛ ntɛ nteeŋ baa lɛnti wu gii mɔŋ fiee fieŋ lɛ wa kɛ.’”
24 Porque digo a vocês que nenhum daqueles homens que foram convidados provará a minha ceia.”
25 Jiso tuu dza le ni giiŋgi, kintutu ki bɛniiŋ lɛ banchɛ ki biki wu. Dza fiiki yi tee li bee le,
25 Grandes multidões acompanhavam Jesus, e ele, voltando-se, lhes disse:
26 “Nuuŋ wi tɛ nuuŋ ŋwanɛŋ wu kintutu fuki fɛ wu kɔɔŋgi mi wu yaa ni bee tee, wu kɔɔŋgi mi wu yaa kwɛsi bee bɔɔŋ mɔɔ bɛŋwaani, mɔɔ dzɛmi yee nsiŋ kɛ, kɛmi le kɔɔŋgi mi yaa yi yee.
26 — Se alguém vem a mim e não me ama mais do que ama o seu pai, a sua mãe, a sua mulher, os seus filhos, os seus irmãos, as suas irmãs e até a sua própria vida, não pode ser meu discípulo.
27 Nuuŋ wi tɛ nuuŋ wi wɛŋ wu kintutu mɛɛŋ ki too kɛ kintaaŋ kee le ni biki mi kɛ.
27 E quem não tomar a sua cruz e vier após mim não pode ser meu discípulo.
28 Ɛ noo lɛ be-eŋ lɛnti wu wɛki le gwaŋ yih yi njeeŋ, mɛɛŋ saa ki shee kɛ fɛkwiiŋ le beechɛ laa kɛmɔɔ kwa wu gii gwaŋ mɛɛshi le?
28 Pois qual de vocês, pretendendo construir uma torre, não se assenta primeiro para calcular a despesa e verificar se tem os meios para a concluir?
29 Ɛ mɛɛŋ saa ki fɛ lɛ kɛ, kɛ nuuŋ tɛ mɛɛshi ŋgwanu yih yilu kɛ mɔɔ nuuŋ le tɛ̀ saa wu fɛ kimfoo wu gɛɛ. Bɛniiŋ gii be ni be kɛti be yɛndi wu be tiiti le,
29 Para não acontecer que, tendo lançado os alicerces e não podendo terminar a construção, todos os que a virem zombem dele,
30 ‘Bwɛɛ wuni tɛ̀ bɛchi yih yi gwanɛ yi se yaa wu mɛrisɛ.’
30 dizendo: “Este homem começou a construir e não pôde acabar.”
31 Kɛ mfɔŋ wu la wu wɛki le gɛɛŋ toŋ dziŋ bɛ mfɔŋ wumu, tɛ saa le shee fɛkwiiŋ le beechɛ laa tɛɛmɔɔ bɔ bee bɛniiŋ bee bɛ dziŋ lɛ bɛ bɛnchuki yoofi bani le toŋ dziŋ bɛ mfɔŋ wumu wu bɛɛ bee bɛniiŋ bee bɛ dziŋ lɛ bɛ nuuŋ bɛnchuki mbaamfiɛɛ le?
31 Ou qual é o rei que, indo para combater outro rei, não se assenta primeiro para calcular se com dez mil homens poderá enfrentar o que vem contra ele com vinte mil?
32 Ɛ wu beechɛ wu ŋɛŋ le fi gii fi yaa, se tuu toŋ bɛniiŋ bee bamu le be gɛɛŋ be ŋɛŋ mfɔŋ wumu wɛɛ mɛɛŋ mfiiŋ be lɛkɛ wu le mbɛɛŋgii ni nuuŋ lɛ bee lɛnti.
32 Caso contrário, estando o outro ainda longe, envia-lhe uma embaixada, pedindo condições de paz.
33 Fi tuu fi nuuŋ le, ɛ wi mɛɛŋ ki chinɛ kɛ li biee biee li bichuchu kɛ, kɛ nuuŋ tɛ nuuŋ ŋwanɛŋ wu kintutu kɛ.
33 Assim, pois, qualquer um de vocês que não renuncia a tudo o que tem não pode ser meu discípulo.
34 Ntɔŋ nuuŋ fiee fi dzeeŋ. Se nuuŋ le, ɛ me to n'yikɛ nsiŋ, bɛ ge niŋ me se tuu me kaari me yikɛ?
34 — O sal é certamente bom; mas, se o sal se tornar insípido, como lhe restaurar o sabor?
35 Kɛ me la maa li yee li. Me mɛɛŋ yɛ me dzɔɔŋ ŋgɛwu li wɛ kɛ, mɔɔ nuuŋ li bichɔchɔ kɛ. Mani maa dɛɛni nuuŋ mɛ shooshɛ. Wi wu kɛmi bintooŋ mwɛ woo.”
35 Não presta mais nem para a terra nem para o monte de estrume; lançam-no fora. Quem tem ouvidos para ouvir, ouça.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.