Lucas 11
asj (ASJ) vs NTLH
1 Tɛ̀ nuuŋ jobɛ chimu, Jiso lɛki li Nyɔ-ɔ fɛ kintsii kimu-u, le lɛkɛ mɛɛshi, ŋwani wu kintutu wumu tee li wuu le, “Taa, tifi bee si bɛ lɛki li Nyɔ-ɔ, nɛɛ si Jɔɔŋ tɛ̀ tifi bɛniiŋ bee bɛ kintutu le be ni be lɛki li Nyɔ-ɔ.”
1 Um dia Jesus estava orando num certo lugar. Quando acabou de orar, um dos seus discípulos pediu: — Senhor, nos ensine a orar, como João ensinou os discípulos dele.
2 Jiso se tee li bee le, “Ɛ nɛ lɛki li Nyɔ-ɔ, nɛ tiiti le,
2 Jesus respondeu:
3 Ɔ nyɛɛ bee biee bijɛ jo chichi,
3 Dá-nos cada dia o alimento
4 ɔ feeki bee bibifi bisɛŋ,
4 Perdoa os nossos pecados,
5 Si tɛ tee lɛ, se biee maa li bee le, “Dzɔ yɛɛŋ le wumu lɛ be-eŋ lɛnti bee dza wu gɛɛŋ wu koŋ sini kigoo butuu taantaaŋ kweŋgi le, ‘Sinɛŋ, dzatsɛ we ɔ fɔɔ mi tsée yi bunɛɛŋ shɛɛ.
5 Então Jesus disse aos seus discípulos:
6 Sinɛŋ wumu taaɔ wu la ŋka lɛ mi-i, ŋkɛmi yɛ fiee fi nuuŋ nyɛ wu le ji kɛ.’
6 É que um amigo meu acaba de chegar de viagem, e eu não tenho nada para lhe oferecer.”
7 Nsaŋ ye yilu gii yi tuu fiee le, ‘Ɔ mi fieeŋgi kɛ. Tɛɛ bɔɔŋ beŋ tɛ giŋ baa kituŋ tɛ bɛŋɛ kigoo. Nnuuŋ ntɛ̀ ndza we le ntuu ŋgɔɔŋ fiee le nyɛ wɛ kɛ.’”
7 — E imaginem que o amigo responda lá de dentro: “Não me amole! A porta já está trancada, e eu e os meus filhos estamos deitados. Não posso me levantar para lhe dar os pães.”
8 Le Jiso maa lɛ, tuu tee le, “Ntee beŋ le ɛ mɛɛŋ we ki dza kɛ le nyɛ wu bijɛ kifɛ ɛ wu sini, kɛ gii nɛɛ dza we nyɛ wu fiee fichu fi kɔŋgisi fɛ wu ba fe kundi mfiɔŋu nsiŋ.
8 Jesus disse:
9 Nse ntiiti li be-eŋ le, nɛ biiti yɛɛŋ, Nyɔ gii yi nyɛ beŋ. Nɛ geendi yɛɛŋ, Nyɔ gii yi fɛ nɛ ŋɛŋ. Nɛ kundi yɛɛŋ kigoo, Nyɔ gii yi gwiyɛ li be-eŋ.
9 Por isso eu digo: peçam e vocês receberão; procurem e vocês acharão; batam, e a porta será aberta para vocês.
10 Nɛ kɛɛ le wi kwikwi wu biiti, gii kɛmɛ, wi kwikwi wu wɛki, gii ŋɛŋ, wi wu kundi kigoo, bɛ gii bɛ gwiyɛ li mwɛ-ɛ.
10 Porque todos aqueles que pedem recebem; aqueles que procuram acham; e a porta será aberta para quem bate.
11 Ɛ te ŋwaŋ wu la lɛ be-eŋ lɛnti wu ŋwani nuuŋ bii wu nsuuŋ, se tuu nyɛ wu nuuŋ yɔ?
11 Por acaso algum de vocês será capaz de dar uma cobra ao seu filho, quando ele pede um peixe?
12 Mɔɔ ɛ ŋwaŋ bee bii wu giki nyɛ wu nuuŋ kibobɛ le?
12 Ou, se o filho pedir um ovo, vai lhe dar um escorpião?
13 Ɛ beŋ bɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ bifi ti kii si bɛ nyɛɛ biee bi dzeeŋ li bɔɔŋ bɛnɛ-ɛ, Baa wunɛ wu nuuŋ liboo gii se lee ki nyɛ kɛ tɛ Fiana yi Waaŋ li beŋ nɛ biiti li wuu yɛki lɛ ni?”
13 Vocês, mesmo sendo maus, sabem dar coisas boas aos seus filhos. Quanto mais o Pai, que está no céu, dará o Espírito Santo aos que lhe pedirem!
14 Jiso tɛ̀ buu ŋwanɛ kiŋkundi li wumu wu tɛ̀ nuuŋ kinchiinchii. Le ŋwanɛ kiŋkundi wulu bo, wi wulu se bɛchi n'yɔru. Le kintutu ki bɛniiŋ lɛ ŋɛŋ lɛ, wa tɛ be.
14 Jesus estava expulsando de certo homem um demônio que não o deixava falar. Quando o demônio saiu, o homem começou a falar. A multidão ficou admirada,
15 Se nuuŋ le, bɛniiŋ bamu bɛchi be kweŋgi le, “Busɔɔ bɛnchindaa bɛ kiŋkundi-i nuuŋ bɛ buŋga bu Bɛɛsɛbu-u wu nuuŋ mfɔŋ wu bɛnchindaa bɛ kiŋkundi-i.”
15 mas alguns disseram: — É
16 Bɛniiŋ bamu tɛ̀ wɛki le be terɛ Jiso, be tee li wuu le fɛ mfiŋ yi doonchi buŋga bu buti liboo.
16 Outros, querendo conseguir alguma prova contra Jesus, pediam que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha de Deus.
17 Se nuuŋ le Jiso kɛɛ bɛmbeechɛ bɛ bee se tuu tee li bee le, “Ɛ kitoŋ dza ki gatɛ ki tuu ki gwii li yi yi kii, kɛ ki nuuŋ tɛ leŋ kɛ. Ɛ kini dza ki gatɛ ki gwii li yi yi kii, kɛ ki gii ki shaanshɛ.
17 Mas Jesus, conhecendo os pensamentos deles, disse:
18 Fi fiɛɛ tɛ le ɛ Sataŋ bee kintutu kee dza be tuu be gatɛ be gwii li yi yibe-e, bumfɔŋ bwee tɛ̀ naa leŋ tɛ kɛ. Ntiiti ni kifɛ nɛ kweŋgi baa le mbusɔɔ bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i nuuŋ bɛ buŋga bu Bɛɛsɛbu-u.
18 Se o reino de Satanás tem grupos que lutam entre si, como continuará a existir? Vocês dizem que é Belzebu que me dá poder para expulsar demônios.
19 Ɛ fi nuuŋ le mbusi bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i nuuŋ bɛ buŋga bu Bɛɛsɛbu-u, bɔɔŋ bɛnɛ se busi tɛ nuuŋ bɛ buŋga bu noo lɛ? Fiee fi bɔɔŋ bɛnɛ bɛlu feti doonchɛ fiɛɛ le nɛ we baa nsa kituŋ.
19 Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
20 Se nuuŋ le, ɛ mbusi bɛnchindaa bɛ kiŋkundi-i bɛlu nuuŋ bɛ kibɛnɛ ki Nyɔ-ɔ, kɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ bɛ bwɛɛ kituŋ li be-eŋ.
20 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
21 Ɛ wi wu buŋga nachɛ biee biee bi dzi-iŋ, wu shee kiichi la we, wi nuuŋ tɛ koŋ li fiee fiee li kɛ.
21 — Quando um homem forte e bem-armado guarda a sua própria casa, tudo o que ele tem está seguro.
22 Se nuuŋ le, ɛ wi buŋga wumu wu yɛki wu bɛ wu gwe wu yaa wu, gii se lɔ biee biee bi dziŋ bi baŋgi yi yee lu biɛɛ, se kotɛ biee biee bichu gɛɛŋ bɛ bi bee nsáŋ yee gachɛ.
22 Mas, quando um homem mais forte o ataca e vence, leva todas as armas em que o outro confiava e reparte tudo o que tomou dele.
23 Ɛ wi nuuŋ yɛ kimbɛ keŋ kɛ, kɛ mwɛ baaninɔɔ mi. Ɛ wi fii yɛ mi li mbanchɛ-ɛ kɛ, kɛ mwɛ tɛɛtɔɔ bu tafu.
23 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
24 Fiana yi tii ti buti li wi-i yi gɛɛŋ li buka yi wɛki kintsii ki tsɛ. Se nuuŋ le ɛ yi tuu yi gɔɔŋ nsiŋ, yi kweeŋ li yi yee li le, ‘Ŋgii ŋkaari nto li mi-i yih lu ntuu mbo.’
24 Jesus continuou:
25 Mfi wu yi kaari yi ŋɛŋ yih ɛ bɛ fweyɛ bɛ nachɛ yi wuuti waaŋ,
25 Aí volta e encontra a casa varrida e arrumada.
26 bɛdɛɛni yi tuu yi kaari yi gɛɛŋ, yi bɛ bɛ fiana yi tii yimi mfomɛnyaaŋ yi biiti yi yɛki yi, bee yí se tuu be lɛ be tsiiŋ lu. Biee mɛɛshi bi bee bɛ mwɛ li mfi wulu yɛki si tɛ̀ shiiŋ nuuŋ ŋkosi.”
26 Depois sai e vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes.
27 Si Jiso tɛ̀ mɛɛŋ yeti lɛ, kwɛɛŋ wumu li kimbanchɛ ki bɛniiŋ lɛ kɛɛ tɛ dza kweeŋ le, “Kinɛɛtinɛ ki kinɔŋa kɛɛ ki kwɛɛŋ wu tɛ̀ biɛ wɛɛ, mɔɔ li mbeeŋ yɔɔ tɛ̀ yaaŋ li.”
27 Quando Jesus acabou de dizer isso, uma mulher que estava no meio da multidão gritou para ele: — Como é feliz a mulher que pôs o senhor no mundo e o amamentou!
28 Jiso tuu fiee nuuŋ le, “Kinɛɛtinɛ ki kinɔŋa kɛɛ nuuŋ ki bɛniiŋ bɛ wuki jɛ yi Nyɔ be feti si yi wɛki.”
28 Mas Jesus respondeu:
29 Le kintutu ki bɛniiŋ lɛ ni ki banchi ki bɛɛ li Jiso lichiŋ, dza tee le, “Kiŋgɔkɛ ki dɛɛni kini nuuŋ ki bifi. Ki wɛki le ki ŋɛŋ mfiŋ yi doonchi buŋga bweŋ, bɛ nuuŋ tɛ doonchɛ li ki-i kɛ. Se nuuŋ le mfiŋ yi tɛɛmi nuuŋ yɛ lu yi yɛki yi Ntomfɔŋ wu Nyɔ wu Jɔna kɛ.
29 Quando a multidão se ajuntou em volta de Jesus, ele começou a falar e disse o seguinte:
30 Si Jɔna tɛ̀ nuuŋ ŋkiki li bɛniiŋ bɛ Ninibɛ-ɛ lɛ, ɛ nɛɛ lɛ si Ŋwanɛwi wɛ ŋkiki li kiŋgɔkɛ ki bɛniiŋ bɛ dɛɛni kini.
30 Assim como o
31 Gii naa ni nuuŋ jobɛ chi nsa wu kimakɛ-ɛ, Yaa wu tɛ̀ sɛki kitoŋ ki Shɛba leŋ bɛ kiŋgɔkɛ ki dɛɛni kini, fɛ le bɛ lii ki li ŋgɛ-ɛ, kifɛ tɛ̀ gii dzɛti li kitoŋ kee li fɛ tɛɛŋ luushi, le bɛ woo bufii bu Mfɔŋ Salimu-u. Se nuuŋ le yikɛ yɛŋ nɛ woo, wumu lemɔɔ fɛni bɛ fiee fi ko fi yaa fi Salimu-u.
31 No Dia do Juízo a rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
32 Naa nuuŋ bu jobɛ chi nsa-a, bɛniiŋ bɛ Ninibɛ leŋ bɛ kiŋgɔkɛ ki dɛɛni kini be tee le ki we kɛɛ nsa, kifɛ bɛniiŋ bɛ Ninibɛ tɛ̀ woo fiee fi Jɔna tɛ̀ fenjisi, be fiiki ntsɛ wube. Fi fiɛɛ le, yikɛ yɛɛŋ nɛ woo, wi wumu wɛ fɛni bɛ fiee fi ko fi yaa fi Jɔna.
32 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês porque, quando ouviram a mensagem de Jonas, eles se arrependeram dos seus pecados. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
33 Wi ti tendi yɛ lambo le gɛɛ lintakwiiŋ kɛ. Kɛ le dzɔɔ ŋkwaa kuuki lu kɛ. Wi ti tendi, tɔmi nuuŋ li fiee fi bɛ tɔɔmi lambo lu-u, le ke bɛniiŋ lii li yih, be ŋɛŋ kiŋ'wofu.
33 Jesus continuou:
34 Lisi cho nuuŋ lambo li yi ya-a. Ɛ lisi cho wuuti lɔɔ, kɛ yi ya chichi gii yi yisɛ bɛ kiŋ'wofu. Se nuuŋ le, ɛ lisi cho wuuti yɛ kɛ, kɛ yi ya chichi gii yi yisɛ bɛ kijibɛ.
34 Os olhos são como uma luz para o corpo: quando os olhos de você são bons, todo o seu corpo fica cheio de luz. Porém, se os seus olhos forem maus, o seu corpo ficará cheio de escuridão.
35 Fi se tuu fi nuuŋ le, wi ni bichi le mwɛ deŋgɔɔ nuuŋ li kiŋ'wofu-u nuuŋ yɛ li kijibɛ-ɛ linti kɛ.
35 Portanto, tenha cuidado para que a luz que está em você não seja escuridão.
36 Ɛ yi ya chichi yisɛ bɛ kiŋ'wofu, kimbɛ kimu nuuŋ yɛ li kijibɛ-ɛ kɛ, kɛ biee bichu gii bi ni bi wuuti tɛ si lambo ti wuuti wu nyɛɛ kiŋ'wofu li yi ya-a.”
36 Pois, se o seu corpo estiver completamente luminoso, e nenhuma parte estiver escura, então ele ficará todo cheio de luz como acontece quando você é iluminado pelo brilho de uma lamparina.
37 Le Jiso mɛɛshi tefɛ chee, wi Bɛfarasii wumu se teeŋ wu le bɛ bee wu gɛɛŋ be ji biee. Jiso gɛɛŋ, lɛ bee wu shee, be jii biee,
37 Quando Jesus acabou de falar, um fariseu o convidou para jantar na casa dele. Jesus foi e sentou-se à mesa.
38 tɛ mɛɛŋ saa ki tsootsɛ kɛ tsaŋ kɛ. Wi wu Bɛfarasii wɛ se bichɛ fi yaa wu.
38 O fariseu ficou admirado quando viu que Jesus não tinha se lavado antes de comer.
39 Taa tɛ̀ kii fiee fi tɛ̀ beechi se biee kweeŋ li wuu laa, “Beŋ Bɛfarasii tsootsi muka bɛ shó lɛkuuŋ kwaa, se nuuŋ le, biee bibifi bɛ kin'yɛrisɛ lii yisɛ biɛɛ li shéŋ yinɛ-ɛ.
39 Então o Senhor disse a ele:
40 Bibere bini! Nyɔ yi tɛ̀ tɔŋ lɛkuuŋ, ɛ nɛɛ yi yi tɛ̀ tɔŋ lɛnti tɛ ni?
40 Seus tolos! Quem fez o lado de fora não é o mesmo que fez o lado de dentro?
41 Fi bee nuuŋ nɛ fɛ nuuŋ le, nɛ nyɛɛ biee li biee bi nɛ kɛmi biɛɛ li bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ, biee bichu se ni bi wuuti bɛ beŋ.
41 Portanto, deem aos pobres o que está dentro dos seus copos e pratos, e assim tudo ficará limpo para vocês.
42 Ŋgɛ wu nyɔŋa gii ni nuuŋ wunɛ beŋ Bɛfarasii. Nɛ nyɛɛ kimbɛ kimumkpaŋ li Nyɔ-ɔ lɛnti lɛ bimbe yoofi bi mbási yi nɛ keeti mɔɔ bɛŋɔ bɛ nɛ keeti nɛ giki lɛ mbasi le yi ni yi yiki, se nuuŋ le nɛ se tuu nɛ nyamisi mfɛru biee bi tsaaŋ li bɛniiŋ li, bɛ kiŋkɔŋgisɛ Nyɔ. Nɛ bee nɛ kɛmi le nɛ ni nɛ feti biee bilu bichu, nshɛ fimu nsiŋ.
42 — Ai de vocês, fariseus! Pois dão para Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da arruda e de todas as verduras, mas não são justos com os outros e não amam a Deus. E são exatamente essas coisas que vocês devem fazer sem deixar de lado as outras.
43 Ŋgɛ wu nyɔŋa wɛ wunɛ beŋ Bɛfarasii. Nɛ ti kɔŋgisi nshewu nuuŋ limfwe li yíh yi kintaashɛ, nɛ tuu nɛ kɔŋgisi le bɛ ni bɛ yɛɛshi beŋ fɛ waŋ bɛ piɛti beŋ.
43 — Ai de vocês, fariseus! Pois gostam demais dos lugares de honra nas
44 Ŋgɛ wu nyɔŋa wɛ wunɛ, kifɛ nɛ nuuŋ si dzíŋ yi ti yeŋgi yɛ kɛ, bɛniiŋ deŋgi li yi-i ŋkɛɛ nsiŋ.”
44 — Ai de vocês! Pois são como sepulturas que não se veem, sepulturas que as pessoas pisam sem perceber.
45 Si Jiso tɛ̀ yeti ni, wumu wu tɛ̀ gbɛŋgi kii bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ ŋge tee li wuu le, “Wi wu Ntiifɛ, ɔ kɛɛ le fiee fiɔ tiiti fini koŋ fiɛɛ li bee li.”
45 Então um mestre da Lei disse a Jesus: — Mestre, falando assim, o senhor está nos ofendendo também.
46 Jiso tuu le, “Ŋgɛ wu nyɔŋa wɛ tɛ wunɛ beŋ bɛniiŋ bɛ gbɛŋgi be kii bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ ŋge. Nɛ yiki bɛniiŋ bɛ bɛntɛ bɛ yɛki buŋga bu bee bɛ nuuŋ nɛ tɛ laa kwaŋ le nɛ fi be kɛ.
46 Jesus respondeu:
47 Ŋgɛ wu nyɔŋa wɛ wunɛ. Nɛ gwɛndi dzíŋ yi bɛntomfɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ, bɛ bɛte chaa bɛnɛ tɛ̀ woyɛ.
47 Ai de vocês! Pois fazem túmulos bonitos para os
48 Fini doonchi fiɛɛ le nɛ gbɛŋgi baa nɛ fɛɛfi fiee fi bɛte chaa bɛnɛ tɛ̀ fɛ. Be tɛ̀ woyɛ bɛntomfɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ, nɛ shɛ nɛ nachɛ nɛ gwɛndi dzíŋ yibe.
48 Com isso vocês mostram que concordam com o que os seus antepassados fizeram, pois eles mataram os profetas, e vocês fazem túmulos para eles.
49 Fiiŋ fiee fi tɛ̀ fɛ se Nyɔ bɛ bufii bwee kweeŋ le, ‘Ŋgii ntuumi bɛntomfɔŋ bɛ bɔɔŋ beŋ bɛ ntoŋ lɛ bee, be woyɛ bamu, be ŋwɛɛ bɛ bamu.’
49 Por isso a Sabedoria de Deus disse: “Mandarei para eles profetas e mensageiros, e eles matarão alguns e perseguirão outros.”
50 Ɛ lɛ si Nyɔ gii yi bii li kiŋgɔkɛ ki dɛɛni kini kii ŋgɔŋ mɛ bɛntomfɔŋ bee bɛchu bɛ be tɛ̀ woyɛ mbɛɛchɛ si kwɛɛŋ tɛ̀ bɛchi.
50 Por causa disso esta gente de hoje será castigada pela morte de todos os profetas assassinados desde a criação do mundo,
51 Gii naa bii mbɛɛchɛ fɛ mɛ Abɛ ŋgɛnu mbochu fɛ mɛ Sakariya wu be tɛ̀ wo kintikinti ki taantaa chi muntofi bɛ yih yi muntofi. Ntiitɔɔ li beŋ chɛɛŋ le Nyɔ gii yi bii li kiŋgɔkɛ ki dɛɛni kini kii kwe yi bɛniiŋ bɛlu bɛchu.
51 começando pela morte de Abel até a morte de Zacarias, que foi assassinado entre o altar e o
52 Ŋgɛ wu nyɔŋa wɛ wunɛ beŋ bɛniiŋ nɛ gbɛŋgi nɛ kii bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ. Nɛ nyikɛ baa kiŋgwiyɛ ki gwiyi kigoo ki wi nuuŋ lɛ le laanchɛ, kɛɛ fiee fi nuuŋ chɛɛŋ nɛ se baŋgi bɛniiŋ bɛ wɛki le be lɛ fe, beŋ kibɛɛ se ba nlɛ nsiŋ.”
52 — Ai de vocês, mestres da Lei! Pois guardam a chave que abre a porta da casa da Sabedoria. E assim nem vocês mesmos entram, nem deixam os outros entrarem.
53 Le Jiso dza fe ni giiŋgi, Bɛfarasii bɛ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ bɛchi be lendi wu bɛ jɛ́ be biiti biee li wuu ŋge ŋge,
53 Quando Jesus saiu dali, os mestres da Lei e os fariseus começaram a criticá-lo com raiva e a lhe fazer perguntas sobre muitos assuntos.
54 be tɛ̀ feti lɛ be teeki wu le be woo fiee li kimfimɛ kee li be se kɔɔ wu.
54 Eles queriam levá-lo a dizer alguma coisa que pudesse lhes servir de motivo para acusá-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.