Lucas 10
asj (ASJ) vs NTLH
1 Lɛjiŋ lɛlu, Taa tsaa bɛniiŋ bamu gwii mfomɛnyaaŋ ntsɔ bɛfɛ toŋ be limfwe, bɛfɛ bɛfɛ le be gɛɛŋ li bitoŋ li mɔɔ li bintsii bi gii nuuŋ li gii gɛɛŋ li.
1 Depois disso o Senhor escolheu mais setenta e dois dos seus seguidores e os enviou de dois em dois a fim de que fossem adiante dele para cada cidade e lugar aonde ele tinha de ir.
2 Le ni tundi be, tee le, “Ŋ'wechɛ yaŋ ɔ ŋge se nuuŋ le, bɛniiŋ bɛ ŋ'wechɛ-ɛ sendɛ. Bɛdɛɛni, lɛkɛ yɛɛŋ li Nyɔ-ɔ yi Te Ŋ'wechɛ-ɛ le yi tuumi bɛniiŋ bɛ ŋ'wechɛ-ɛ li wɛ-ɛ.
2 Antes de os enviar, ele disse:
3 Nɛ giiŋgi yɛɛŋ. Yikɛ yɛɛŋ nɛ woo si nɛ giiŋgi lɛ, nɛ kɛɛ le mi ntoŋɔ beŋ le nɛ gɛɛŋ nuuŋ si bɔɔŋ bɛ nshɔ́ɔŋ lɛ lɛ bɛmbɔɔŋku lɛnti.
3 Vão! Eu estou mandando vocês como ovelhas para o meio de lobos.
4 Si nɛ giiŋgi lɛ, kiiŋ wi ni dzɔɔ babi wu kwa, mɔɔ babi, mɔɔ nuuŋ bikpɔ bimu kɛ. Ɛ nɛ bo lɛ dze, kiiŋ nɛ ni nɛ lemi nɛ yɛɛshi bɛniiŋ kɛ.
4 Não levem bolsa, nem sacola, nem sandálias. E não parem no caminho para cumprimentar ninguém.
5 Ɛ nɛ gɛɛŋ, yih chi yi nɛ lɛ lu, nɛ saa nɛ yɛsi bɛniiŋ bɛ li yih yilu le, ‘Mbɛɛŋgii nuuŋ bɛ yih yini’
5 Quando entrarem numa casa, façam primeiro esta saudação: “Que a paz esteja nesta casa!”
6 Ɛ wi wu kɔŋgisi mbɛɛŋgii nuuŋ lu, mbɛɛŋgii wunɛ ba li wi wulu. Ɛ wu foo lu nsiŋ wu kaari wu to li be-eŋ.
6 Se um homem de paz morar ali, deixem a saudação com ele; mas, se o homem não for de paz, retirem a saudação.
7 Mfi wu nɛ lɛ li yih, nɛ ba nɛ tsiiŋ lu, nɛ dɛndɛ kɛ li yíh li yíh kɛ, nɛ jii nɛ wundi fiee fichu fi bɛ nyɛ li be-eŋ, kifɛ wi wu nindi nimɛ kɛmi le kɛmɛ kinsomfu kee.
7 Fiquem na mesma casa e comam e bebam o que lhes oferecerem, pois o trabalhador merece o seu salário. Não fiquem mudando de uma casa para outra.
8 Ɛ nɛ lɛ li kito-oŋ, bɛ fi beŋ, nɛ jii fiee fichu fi bɛ nyɛ le nɛ ji.
8 — Quando entrarem numa cidade e forem bem-recebidos, comam a comida que derem a vocês.
9 Fɛ nɛ nuuŋ fe, nɛ wɔnchi bɛniiŋ bɛ chigɔ-ɔŋ, nɛ tiiti li bɛniiŋ bɛlu-u le bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ bwɛɛ tsɛkɛtsɛkɛ li bee.
9 Curem os doentes daquela cidade e digam ao povo dali: “O
10 Se nuuŋ le, ɛ nɛ lɛ li kito-oŋ, bɛ faaŋ le bɛ fii yɛ beŋ kɛ, nɛ bo nɛ gɛɛŋ lɛ dzé ntasɛ nɛ dzaaŋ le,
10 Porém, quando entrarem numa cidade e não forem bem-recebidos, vão pelas ruas, dizendo:
11 ‘Kiboŋ ki li kitoŋ kinɛ-ɛ ki tɛ dzɔ li bikaa bisɛŋ kini, kiiŋ ki, ki tɛ̀ kachɛ le fiee fichu kaari fi to li bikoo binɛ-ɛ. Se nuuŋ le, nɛ kɛɛ le bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ bɛɛ bwɛɛ tsɛkɛtsɛkɛ.’
11 “Até a poeira desta cidade que grudou nos nossos pés nós sacudimos contra vocês! Mas lembrem disto: o Reino de Deus chegou até vocês.”
12 Ntee beŋ le, naa nuuŋ bu nsa wu kimɛrisɛ biee dzɔɔŋ bɛ Sɔdɔŋ yaa kwɛɛŋ wɛɛ.”
12 E Jesus disse mais isto:
13 Jiso dza tee le, “Ŋgɛ wu nyɔŋa wɛ wunɛ beŋ bɛniiŋ bɛ Korasiŋ, ŋgɛ wu nyɔŋa wɛ tɛ wunɛ beŋ bɛniiŋ bɛ Besaida. Nɛ kɛɛ le, gii nuuŋ le mfɛ bintɛwa bi biee lɛ bi ntɛ̀ mfɛ li be-eŋ bini nuuŋ li kwɛɛŋ wu Tayɛ bee Sidɔ-ɔŋ, bee nuuŋ dɛɛŋ be tɛ fiiki shéŋ yibe, be liishɛ ndú yi kwe, be fwa taŋɛ li bwiŋ kichu le be doonchɛ le be fiiki baa shéŋ yibe.
13 Jesus continuou:
14 Se nuuŋ le, naa nuuŋ jobɛ chi nsa wu lɛ kimɛrisɛ-ɛ biee gii bi dzɔɔŋ li Tayɛ-ɛ mɔɔ Sidɔŋ jobɛ chilu yɛki binɛ.
14 No Dia do Juízo, Deus terá mais pena de Tiro e de Sidom do que de vocês, Corazim e Betsaida!
15 Mɔɔ beŋ bɛniiŋ bɛ Kapanuŋ, nɛ beechi le bɛ gii bɛ yɛɛki beŋ nɛ yɛɛ liboo ni? Wohoo, bɛ gii naa bɛ lɔŋ beŋ li kwɛɛŋ wu bɛŋku-u.”
15 E você, cidade de Cafarnaum, acha que vai subir até o céu? Pois será jogada no
16 Jiso tuu tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le, “Ɛ wi woo beŋ, kɛ mwɛ wooɔ nuuŋ mi. Wi wu faaŋ beŋ, kɛ mwɛ faaŋ ɔ nuuŋ mi. Ɛ wi faaŋ mi, kɛ mwɛ faaŋ ɔ tɛ nuuŋ wi wu tɛ̀ toŋ mi.”
16 Então disse aos discípulos:
17 Bɛniiŋ bɛ gwii mfomɛnyaaŋ ntsɔ bɛfɛ baa tɛ̀ kaari be to lijiŋ bɛ kinɛɛtinɛ, be se tee li Jiso-o le, “Taa, mɔɔ bɛnchindaa bɛ kiŋkundi-i bee be wuki li bee li fɛ tɛ teenyi bukooŋ bwo.”
17 Os setenta e dois voltaram muito alegres e disseram a Jesus: — Até os demônios nos obedeciam quando, pelo poder do nome do senhor, nós mandávamos que saíssem das pessoas!
18 Jiso tuu li bee le, “Mbee ŋɛŋ si Sataŋ dza liboo wii lɛkwiiŋ si dzaaŋ yi lɛɛbi liboo.
18 Jesus respondeu:
19 Bichɛ yɛɛŋ, mi nyɛɔ beŋ buŋga kituŋ le nɛ ni nɛ dɛnchi yɔ́ bɛ bibobu. Mi ntuu mi nyɛ beŋ buŋga le nɛ yaa buŋga bu Sata-aŋ wu wi wu mbani buchu. Fiee nuuŋ fi tɛ koŋ li be-eŋ kɛ. Buŋga bu dɛnchɛ yɔ́|alt="Authority to trample on snakes and scorpions" src="1R-J.TIF" size="col" copy="Mbanji Bawe Ernest" ref="10:19"
19 Escutem! Eu dei a vocês poder para pisar cobras e escorpiões e para, sem sofrer nenhum mal, vencer a força do inimigo.
20 Se nuuŋ le, kiiŋ nɛ ni nɛ nɛki le bɛnchindaa bɛ kiŋkundi-i wuki baa li be-eŋ kɛ. Nɛ nɛki yɛɛŋ nuuŋ le bɛ tsɛɛ baa mɛŋkooŋ mɛnɛ lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ ki liboo.”
20 Porém não fiquem alegres porque os espíritos maus lhes obedecem, mas sim porque o nome de cada um de vocês está escrito no céu.
21 Nɛɛ li mfi wulu-u, Fiana yi Waaŋ fɛ Jiso nɛɛtɛ ŋge. Se biee tee le, “Nyɛɛɔ kiyɔɔni li wɛ Taa Mfɔŋ wu kiboo bɛ nshɛ le ɔ nyikɔɔ biee bini li bɛ bufii lɛ mɔɔ li bɛ ŋkɛɛ ŋge li, ɔ se doonchɛ nuuŋ li bɔɔŋ bɛ bwi-i. Ɛ lɛ Taa, kifɛ fi nuuŋ fiɛɛ si ɔ tɛ̀ kɔŋgisi.”
21 Naquele momento, pelo poder do Espírito Santo, Jesus ficou muito alegre e disse:
22 Jiso tuu kweeŋ le, “Taa nyɛɔ biee bichu li mi-i. Wi nuuŋ yɛ lu wu kii Ŋwaŋ fuki Tee nsiŋ kɛ. Wi se nuuŋ yɛ lu tɛ wu kii Taa, fuki mi Ŋwani nsiŋ bɛ bɛniiŋ bɛ Ŋwani tsaa le doonchɛ wu li bee nsiŋ kɛ.”
22 — O meu Pai me deu todas as coisas. Ninguém sabe quem é o Filho, a não ser o Pai; e ninguém sabe quem é o Pai, a não ser o Filho e também aqueles a quem o Filho quiser mostrar quem o Pai é.
23 Se dza fiiki yi kweeŋ li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le, “Kinɛɛtinɛ ki kinɔŋa kɛɛ kinɛ le lii yinɛ ŋiŋgi yɛɛ biee bini.
23 Então Jesus virou-se para os discípulos e disse só para eles:
24 Nɛ kɛɛ le bɛntomfɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ bɛnɔŋa bɛ bɛmfɔŋ wɛki baa le be ŋɛŋ biee bi nɛ ŋɛŋ bini, be se tɛ ŋɛŋ kɛ. Be dii baa tɛ le be woo biee bi nɛ wuki bini, be se tɛ woo kɛ.”
24 Eu afirmo a vocês que muitos
25 Fi dza fi ka le wi wumu wu tɛ̀ gbɛŋgi kii bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ, tɛ̀ dza bɛ le mɔnchɛ Jiso. Mwɛ bii li wuu laa, “Wi wu ntiifɛ, ɛ la fi nuuŋ mfɛ nse ŋkɛmɛ ntsɛ wu kimakɛ?”
25 Um mestre da Lei se levantou e, querendo encontrar alguma prova contra Jesus, perguntou: — Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
26 Jiso se bii li wuu laa, “Ɛ la fi bɛ tsɛɛ lɛ kiŋwaati ki Nyɔ ki bɛnchi-i? Ɔ teenyi ɔ wuki le la?”
26 Jesus respondeu:
27 Mwɛ tuu le, “Bɛ tsɛɛ baa le,
27 O homem respondeu: — “Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com todas as forças e com toda a mente. E ame o seu próximo como você ama a você mesmo.”
28 Jiso se tee li wuu le, “Ntusu wa wɛ bujɔŋ. Ɔ feti lɛ, ɔ se kɛmɛ ntsɛ wu kimakɛ.”
28 — A sua resposta está certa! — disse Jesus. — Faça isso e você viverá.
29 Wi wulu tɛ̀ dza wɛki le doonchɛ le ɛ wu nyuŋ bii li Jiso laa, “Ɛ noo wu nuuŋ ŋwaanɛŋ?”
29 Porém o mestre da Lei, querendo se desculpar, perguntou: — Mas quem é o meu próximo?
30 Jiso tuu nuuŋ lɛ ŋgaŋgaa li le, “Nyuŋ wumu tɛ̀ dza Jɛrosalɛŋ beki Jɛriko, le ni giiŋgi lɛ li tsaŋ yi bɛyi-i be too wu shɛ niiŋ le kwi be buushɛ wu ndú be fi mɔɔ biee biee bichu be dza be lɔŋ wu fe.
30 Jesus respondeu assim:
31 Fi dza fi ka le, te muntofi wu Nyɔ wumu tɛ̀ beki lɛ dze yilu-u, le ŋɛŋ wi wulu, saŋ dze yi je.
31 Acontece que um sacerdote estava descendo por aquele mesmo caminho. Quando viu o homem, tratou de passar pelo outro lado da estrada.
32 Wumu dza tɛ bɛɛ nuuŋ wi wu li kini ki Lebi, le bo fe, gɛɛŋ lɛ wuu lɛwe ŋɛŋ wu, wɛɛŋ ka tɛ dze yi je.
32 Também um
33 Se nuuŋ le, wi wumu tɛ deŋgi tɛ bɛɛ lɛ dze yilu, nuuŋ wi wu Samaaria. Le bɛ bo fe ŋɛŋ wu nshiiŋ kɔɔ wu bɛ mwɛ.
33 Mas um
34 Gɛɛŋ lɛ wuu lɛwe, gɛɛ mbiiŋ bɛ mɛɛŋ li bibaa biee li, kaŋ bibaa bilu bɛ nshɛŋgɛ yi ndu, biee too wu lɛ nyaŋ ye lɛwe, gɛɛŋ bɛ wu fɛ yih yi bɛniiŋ bɛ ndɛndɛ-ɛ ti fufini fe bichi lɛ wuu.
34 Então chegou perto dele, limpou os seus ferimentos com azeite e vinho e em seguida os enfaixou. Depois disso, o samaritano colocou-o no seu próprio animal e o levou para uma pensão, onde cuidou dele.
35 Bee wu tsi le bu woo, buu bɛdanali bɛfɛ nyɛ li wi wu yih wulu-u tee li wuu le, ‘Shɛ ɔ ni ɔ bichi lɛ wi wuni. Ɔɔ shɛ ɔ bifii kwa wu ka, ke mi ŋkaari ntuu li wɛ-ɛ.’”
35 No dia seguinte, entregou duas moedas de prata ao dono da pensão, dizendo:
36 Le Jiso wa ŋgaŋgaa chilu lɛ, biee bii li wi wu tɛ gbɛŋgi kii bɛnchi wɛɛ laa, “Li bɛniiŋ bɛ bɛtɛɛtu bani, ɔ ŋɛŋ fio le wi wu tɛ̀ doonchɛ le nuuŋ ŋwaani wi wu bɛyi tɛ̀ too wɛ nuuŋ wu la?”
36 Então Jesus perguntou ao mestre da Lei:
37 Tuu le, “Tɛ̀ nuuŋ wi wu tɛ̀ kɔɔ nshiiŋ bɛ wi wu bɛyi tɛ̀ too wɛ.” Jiso se biee tee li wuu le, “Gɛnɛ, ɔ ni ɔ feti tɛ lɛ.”
37 — Aquele que o socorreu! — respondeu o mestre da Lei. E Jesus disse:
38 Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u dza be giiŋgi, be gɛɛŋ be lɛ li kitoŋ kimu-u, kwɛɛŋ wumu nuuŋ fe bɛ teenyi wu le Maata. Fi Jiso li wuu yih.
38 Jesus e os seus discípulos continuaram a sua viagem e chegaram a um povoado. Ali uma mulher chamada Marta o recebeu na casa dela.
39 Tɛ̀ kɛmi ŋwaani wumu bɛ teenyi le Maariya. Le Jiso gɛɛŋ lɛ lu, Maariya biee gɛɛŋ shee li wuu lichiŋ yiki fiee fi Jiso tɛ tiifi.
39 Maria, a sua irmã, sentou-se aos pés do Senhor e ficou ouvindo o que ele ensinava.
40 Maata tuu nyɛ ŋgeeŋ ye nuuŋ lɛ ntɛwuu. Dza gɛɛŋ bii li Jiso laa, “Taa, ɔ mɛɛŋ ki ŋɛŋ kɛ le ŋwaanɛŋ chinɔɔ mi mbuki yi bɛ bufɛ mi-i mbiiŋ, ɔ tɛ dzɔ li fiee li kɛ ni? Tee nɛɛ li wuu le bɛ fi mi lu.”
40 Marta estava ocupada com todo o trabalho da casa. Então chegou perto de Jesus e perguntou: — O senhor não se importa que a minha irmã me deixe sozinha com todo este trabalho? Mande que ela venha me ajudar.
41 Taa tuu li wuu le, “Maata, Maata, ɔ nyɛɔ ŋgeeŋ lɛ biee bi ŋgee,
41 Aí o Senhor respondeu:
42 nuuŋ fiee fiɛɛ lu fimumkpaŋ kwaa fi bɛ wɛki. Maariya tsaaɔ nuuŋ fiee fi dzeeŋ fi bɛ nuuŋ tɛ naa fi li wuu kɛ.”
42 mas apenas uma é necessária! Maria escolheu a melhor de todas, e esta ninguém vai tomar dela.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.