Gálatas 2
asj (ASJ) vs NVT
1 Le ni nuuŋ fɛ biya yoofi ntsɔ binɛɛ tɛ̀ ka, nse ntuu n'yɛɛ Jɛrosalɛŋ tɛɛ Banaba. Le ni n'yɛki, ndzɔ Taato.
1 Catorze anos depois, voltei a Jerusalém, dessa vez com Barnabé, e Tito também nos acompanhou.
2 Ntɛ̀ n'yɛɛ mfi wuni nuuŋ Nyɔ yi tɛ̀ doonchɛ le n'yɛɛ. Si ntɛ̀ n'yɛɛ lɛ, ntɛ̀ ŋɛŋ bɛniiŋ bɛ bɛ kii le ɛ bikoo, tɛɛ be cheekiyi, nse ŋgɛɛ ntoŋ wu dzeeŋ wu wu Nyɔ wu ntɛ̀ mfenjisi li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nuuŋ yɛ Bɛjuu kɛ limfwe. Ntɛ̀ fɛ lɛ le kiiŋ nimɛ chi mi niŋ bɛ chi mmɛɛŋ nse ni nnindi naa chi la li yee li kɛ.
2 Fui para lá por causa de uma revelação. Reuni-me em particular com os líderes e compartilhei com eles as boas-novas que tenho anunciado aos gentios. Queria me certificar de que estávamos de acordo, pois temia que meus esforços, anteriores e presentes, fossem considerados inúteis.
3 Le be woo lɛ, be ti mɛɛŋ ki leŋ kɛ le be sɛɛ Taato wu tɛɛ be gii tɛ̀ nuuŋ dzoo kɛ mɔɔ nuuŋ si tɛ̀ gii nuuŋ wi wu Grik lɛ.
3 Mas eles me apoiaram e nem sequer exigiram que Tito, que me acompanhava, fosse circuncidado, embora fosse gentio.
4 Tɛ̀ gii nuuŋ yɛ kii bɛniiŋ bamu bɛ tɛ̀ yɛŋgi le be nuuŋ bɛniiŋ bɛ kimbeenchɛ-ɛ, bɛ tɛ̀ wɛɛŋ be lɛ fɛ tɛ tɛ̀ nuuŋ kɛ, gii nuuŋ be yeti yɛ be lii li fiɛɛ fiee li kɛ. Bɛniiŋ bɛ bani tɛ̀ bɛ si bɛntoŋkii le be ŋɛŋ si tɛ feti biee yaamfii kii tɛ taashɛ baa bɛ Krai Jiso. Be se tuu be wɛki le be kaari be tuu bee li bɛmfa-a.
4 Essa questão foi levantada apenas por causa de alguns falsos irmãos que se infiltraram em nosso meio para nos espionar e nos tirar a liberdade que temos em Cristo Jesus. Sua intenção era nos escravizar,
5 Tɛ̀ ti mɛɛŋ ki beŋ kɛ fiee fi be tɛ̀ bɛ bɛ fi mɔɔ niiŋ kɛ dududu. Tɛ̀ gii tɛ̀ feti lɛ tɛ wɛki le tɛ gɛɛ chɛɛŋ wu ntoŋ wu dzeeŋ wu wu Nyɔ wuni li be-eŋ.
5 mas não cedemos a eles nem por um momento, a fim de preservar a verdade das boas-novas para vocês.
6 Bɛniiŋ baa bɛ bɛ tɛ̀ kii be le be nuuŋ bikoo ti mɛɛŋ ki taa kɛ fiee li fi ntɛ̀ mfenjisi-i kɛ. (Dɛɛŋ be nuuŋ la, kɛ la lee, kɛ fiɛɛ fiee kɛmi yɛ fiee fi fɛrɛ li mi-i kɛ, kifɛ Nyɔ ti doonchi yɛ chichi chichi kɛ.)
6 Quanto aos líderes — cuja reputação, a propósito, não fez diferença alguma para mim, pois Deus não age com favoritismo —, nada tiveram a acrescentar àquilo que eu pregava.
7 Se nuuŋ le, be se tuu be ŋɛŋ le bɛ nyɛ baa ntoŋ wu dzeeŋ wu wu Nyɔ li tsaŋ yɛɛŋ le ni mfenjisi li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nuuŋ yɛ Bɛjuu kɛ, tsaaŋ nɛɛ si bɛ nyɛ li Pita le ni fenjisi li Bɛjuu li.
7 Ao contrário, viram que me havia sido confiada a responsabilidade de anunciar as boas-novas aos gentios, assim como a Pedro tinha sido confiada a responsabilidade de anunciar as boas-novas aos judeus.
8 Fi nuuŋ le Nyɔ yi tɛ̀ nyɛ buŋga li Pita le ni nindi si ŋwanɛ ntoŋ li Bɛjuu li, ɛ nɛɛ yi yi tɛ̀ nyɛ li mi-i le ni nindi si ŋwanɛ ntoŋ li bɛniiŋ bɛ nuuŋ yɛ Bɛjuu kɛ-ɛ.
8 Pois o mesmo Deus que atuou por meio de Pedro como apóstolo aos judeus também atuou por meu intermédio como apóstolo aos gentios.
9 Le be ŋɛŋ dze yi Nyɔ tsaa mi le, Jeeŋ bee Pita mɔɔ Jɔɔŋ be bɛ tɛ̀ nuuŋ bintɔɔŋ bi bɛniiŋ bɛ kimbeenchɛ-ɛ tuu be yɛsi tɛɛ Banaba bɛ bibɛnu le fi doonchɛ le tɛɛ be nindi baa li fiee fimumkpa-aŋ. Tɛɛ be se nachɛ le tɛ gɛɛŋ tɛ ni tɛ nindi li bɛniiŋ bɛ nuuŋ yɛ Bɛjuu kɛ, be se ni be nindi li Bɛjuu li.
9 De fato, Tiago, Pedro e João, tidos como colunas, reconheceram a graça que me foi dada e aceitaram Barnabé e a mim como seus colaboradores. Eles nos incentivaram a dar continuidade à pregação aos gentios, enquanto eles prosseguiriam no trabalho com os judeus.
10 Fiee fi be tɛ̀ tee kwaa tɛ̀ nuuŋ le tɛ ni tɛ kiimi lɛ Bɛjuu bɛ kifoo lɛ. Fini se tɛ̀ nuuŋ fiee fi ntɛ̀ ŋkɔŋgisi nɛɛ ŋge le ni mfeti.
10 Sua única sugestão foi que continuássemos a ajudar os pobres, o que sempre fiz com dedicação.
11 Le ni tuu nuuŋ mfi wumu, Pita dza bɛ Antiɔk, nse ŋ'wamɛ wu li wuu lii kifɛ tɛ chɔ biee ŋge.
11 Mas, quando Pedro veio a Antioquia, tive de opor-me a ele abertamente, pois o que ele fez foi muito errado.
12 Fi nuuŋ le tɛ̀ saa bɛ jii biee bɛ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nuuŋ yɛ Bɛjuu kɛ, ntsawu nsiŋ. Le bɛniiŋ bamu bɛ Jeeŋ tɛ̀ toŋ tuu be bɛ, bɛchi chiitiyi lijiŋ, se dza gatɛ bɛ be, tɛ tuu le ji biee bee be kɛ. Tɛ̀ gii gatini lɛ kifɛ tɛ̀ gii chɛndi kintutu ki tɛ̀ shiiŋ ki lemi nɛɛ le bɛ kɛmi le bɛ sɛɛ wi wu nuuŋ yɛ wi Juu kɛ dzoo mwɛ se to wi wu Krai.
12 No começo, quando chegou, ele comia com os gentios. Mais tarde, porém, quando vieram alguns amigos de Tiago, começou a se afastar, com medo daqueles que insistiam na necessidade de circuncisão.
13 Si tɛ̀ fɛ lɛ bɛniiŋ bɛ kimbeenchɛ-ɛ bamu bɛ tɛ nuuŋ Bɛjuu be se biki kiŋge kee ki dzɔɔ yi tsayɛ-ɛ. Mɔɔ Banaba kibɛɛ njiindi tɛ biki kiŋge kibee kilu.
13 Como resultado, outros judeus imitaram a hipocrisia de Pedro, e até mesmo Barnabé se deixou levar por ela.
14 Le ntuu ŋɛŋ le kiŋge kibee biki yɛ chɛɛŋ chɛɛŋ si ntoŋ wu dzeeŋ wu kii Krai doonchi kɛ, nse ntuu ntee li Pita-a li be bɛchu mfwe le, “Ɔ wɛ wi wu Juu, ɔ kɔɔ ɔ tsiiŋ si wi wu nuuŋ yɛ wi wu Juu kɛ, ɔ se wɛki le ɔ kaŋ bɛniiŋ bɛ nuuŋ yɛ Bɛjuu kɛ le be ni be tsiiŋ si Bɛjuu nindee?”
14 Quando vi que não estavam seguindo a verdade das boas-novas, disse a Pedro diante de todos: “Se você, que é judeu de nascimento, vive como gentio, e não como judeu, por que agora obriga esses gentios a viverem como judeus?
15 Ntɛ̀ ŋgii ntiiti li Pita-a lɛ nuuŋ chɛɛŋ le tɛɛ be nuuŋ bɔɔŋ bɛ Bɛjuu lɛ bɛ kwɛɛŋ lɛ. Tɛ nuuŋ yɛ beeyɛ bɛniiŋ bɛ nuuŋ yɛ Bɛjuu kɛ, bɛ bɛ ŋiŋgi le be baa bɛniiŋ bɛ bifi kɛ.
15 Você e eu somos judeus de nascimento, e não pecadores, como os judeus consideram os gentios.
16 Se nuuŋ le tɛ kii le Nyɔ dzeti yɛ wi le wɛ findzɔŋ nsiŋ kifɛ kichɔɔ bɛnchi. Dzeti nuuŋ kifɛ wu gɛɛɔ shéŋ li Jiso Krai. Mɔɔ bee bɛjuu kibɛɛ tɛ beŋ baa li Krai Jiso lɛ le tɛ se ni tɛ nuuŋ findzɔŋ nsiŋ lɛ Nyɔ lii kii shéŋ yi tɛ gɛɛ li yi yee li, nuuŋ yɛ kii bɛnchi bɛ tɛ kichi kɛ. Fi fiɛɛ le ɛ wi kichi nuuŋ bɛnchi Nyɔ tɛ̀ naa dzɔ wu le wɛ findzɔŋ nsiŋ kɛ.
16 E, no entanto, sabemos que uma pessoa é declarada justa diante de Deus pela fé em Jesus Cristo, e não pela obediência à lei. E cremos em Cristo Jesus, para que fôssemos declarados justos pela fé em Cristo, e não porque obedecemos à lei. Pois ninguém é declarado justo diante de Deus pela obediência à lei”.
17 Ɛ tɛ gwenini le tɛ nuuŋ findzɔŋ nsiŋ lɛ Nyɔ lii kifɛ tɛ baa bɛniiŋ bɛ Krai lɛ, bɛniiŋ se tuu be ŋiŋgi nɛɛ le tɛ baa bɛniiŋ bɛ bifi kifɛ tɛ giki yɛ bɛnchi bɛ Bɛjuu lɛ kɛ, fi se nuuŋ le Krai teendi bubiɛɛ ni? Fi nuuŋ yɛ lɛ kɛ!
17 Mas, se a busca da justiça por meio de Cristo nos torna culpados de abandonar a lei, isso torna Cristo responsável por nosso pecado? De maneira nenhuma!
18 Ɛ mi ndza ntuu ŋgwɛndi dze yi bɛnchi bɛ ntɛ̀ nshaanshɛ kituŋ, kɛ fiɛɛ doonchi fiɛɛ le mi ŋ'wɛ wi wu bondini nchi bubondinɛ.
18 Se, pois, reconstruo o antigo sistema da lei que já destruí, então faço de mim mesmo transgressor da lei.
19 Fiee fi nuuŋ lu, nuuŋ le lɛ kimbɛ ki bɛnchi-i, mi ŋ'wɛ kiŋkwi ki fiee lɛ kituŋ, ɛ bɛnchi bɛ wo mi, mi nse ŋkwiɔ le nse ni ntsiiŋ si Nyɔ wɛki.
19 Pois, quando procurei viver por meio da lei, ela me condenou. Portanto, morri para a lei a fim de viver para Deus.
20 Nuuŋ ntee le bɛ tɛ taaŋ mi li kintaaŋ li ŋkwi tɛɛ Krai. Ntsɛ wu ŋkɛmi dɛɛni nuuŋ yɛ wɛŋ kɛ. Ɛ Krai wu tsiiŋ li yi yɛɛŋ. Ntsɛ wu ŋkɛmi dɛɛni li yi yɛɛŋ nuuŋ wu shéŋ yi mi ŋgɛɛ li Ŋwanɛ Nyɔ wu tɛ̀ doonchɛ kiŋkɔŋgisɛ kee li mi-i se nyɛ yi yee le kwi kii mi.
20 Fui crucificado com Cristo; assim, já não sou eu quem vive, mas Cristo vive em mim. Portanto, vivo neste corpo terreno pela fé no Filho de Deus, que me amou e se entregou por mim.
21 Fi nuuŋ le nnuuŋ ntɛ̀ mfaaŋ shéŋ yi dzeeŋ yi Nyɔ suuti bɛniiŋ le kɛ. Ɛ fi nuuŋ le wi nuuŋ nuuŋ tsaaŋ lɛ Nyɔ lii kifɛ gikɔɔ bɛnchi, kɛ kwe yi Krai tɛ̀ nuuŋ li yee li.
21 Não considero a graça de Deus algo sem sentido. Pois, se a obediência à lei nos tornasse justos diante de Deus, não haveria necessidade alguma de Cristo morrer.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gálatas 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.