Atos 23
asj (ASJ) vs NAA
1 Pɔɔ toŋ lii li bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ baa fwiiŋ, tee le, “Bɛŋwaanɛŋ, li ntsɛ wɛ-ɛŋ siiŋ bɛ bo bɛŋ, nti mfeti nuuŋ biee bi ŋkii le bi biɛɛ tsaaŋ lɛ Nyɔ lii, fiee nuuŋ yɛ lu fi sɛki shéŋ yɛŋ kɛ.”
1 Paulo, fixando os olhos no Sinédrio, disse: — Meus irmãos, tenho vivido até o dia de hoje com a consciência limpa diante de Deus.
2 Ananiya wu tɛ̀ nuuŋ kikoo ki bɛte muntofi tee li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ lemi li Pɔɔ li lichiŋ le be ju wu li kimfimɛ kee li.
2 Mas Ananias, o sumo sacerdote, mandou aos que estavam perto de Paulo que lhe batessem na boca.
3 Pɔɔ tuu li wu le, “Nyɔ gii yi ju tɛ wɛ. Ɔ bosini kimbe ki yi-ih ki bɛ fwa ki nɛŋgi nuuŋ bwiŋ. Ɔ sheeɔ fɛɛ le ɔ ni ɔ sɛki mi ɔ biki nchi, ɔ se tuu ɔ bondini nchi wulu ɔ tiiti le bɛ ju mi ni?”
3 Então Paulo lhe disse: — Deus há de ferir você, parede branqueada! Você está aí sentado para me julgar de acordo com a Lei e, contra a Lei, ordena que eu seja agredido?
4 Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ lemi li Pɔɔ li lichiŋ bii li wuu laa, “Ɔ gaashi kikoo ki bɛte muntofi ki Nyɔ-ɔ ni?”
4 Os que estavam ali perguntaram a Paulo: — Você está insultando o sumo sacerdote de Deus?
5 Pɔɔ tuu le, “Bɛŋwaanɛŋ, mbee ŋkii yɛ le nuuŋ kikoo ki bɛte muntofi kɛ. Bɛ tsɛɛ baa le,
5 Paulo respondeu: — Eu não sabia, irmãos, que ele é sumo sacerdote. Porque está escrito: “Não fale mal de uma autoridade do seu povo.”
6 Le Pɔɔ bichɛ ŋɛŋ le bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nuuŋ fe tɛ̀ nuuŋ bamu nuuŋ Bɛsadusii bamu Bɛfarasii, se yɔ bɛ jɛ yi tɛɛmi kintikinti ki bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ baa le, “Bɛŋwaanɛŋ, ɛ mi wi wu Bɛfarasii, nuuŋ ŋwaŋ wu Bɛfarasii. Mi wɛ fɛni li nsa kifɛ mbichi limfwe, ŋkii le biŋkwi gii bi bo li kwe-e.”
6 Como Paulo sabia que uma parte do Sinédrio se compunha de saduceus e outra, de fariseus, exclamou: — Irmãos, eu sou fariseu, filho de fariseus. Estou sendo julgado por causa da esperança e da ressurreição dos mortos!
7 Si tɛ̀ yɔ lɛ, Bɛsadusii bɛ Bɛfarasii dza be bɛchi ntsooŋ, kinshewu kilu gatɛ.
7 Ditas estas palavras, começou uma grande discussão entre fariseus e saduceus, e o Sinédrio se dividiu.
8 Be tɛ̀ tsuki lɛ, kifɛ Bɛsadusii tɛ̀ shiiŋ be kweŋgi le biŋkwi nuuŋ tɛ naa bo li kwe-e kɛ, be tuu be kweŋgi le fiee fimu nuuŋ yɛ lu si bɛnchindaa bɛ Nyɔ-ɔ mɔɔ nuuŋ fiana kɛ. Se nuuŋ le, Bɛfarasii se beenchi le bini bichu nuuŋ lu.
8 Pois os saduceus dizem que não há ressurreição, nem anjo, nem espírito, ao passo que os fariseus admitem todas essas coisas.
9 Ntsooŋ yi tɛɛmi tɛ̀ dza yi yɛɛ liwe. Se bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bamu bɛ tɛ̀ nuuŋ li kintutu ki Bɛfarasii lɛ dza be leŋ be yɔ bu n'yɔru mkpaaŋ le, “Tɛ mɛɛŋ baa ki ŋɛŋ fiee fi bifi bɛ wi wuni kɛ.” Nuuŋ ni nuuŋ fiana yimi, kɛ nchindaa wu Nyɔ-ɔ wu bee wu yɔ li wuu.
9 Houve, pois, muita gritaria no Sinédrio. E, levantando-se alguns escribas que eram do partido dos fariseus, discutiam, dizendo: — Não achamos neste homem mal algum. E se, de fato, algum espírito ou anjo falou com ele?
10 Kweŋɛ chilu se dza, chi wɛki le chi to bugwe, se te kikoo wu bikoo bi bɛniiŋ bɛ nchi wɛ tɛ̀ chɛndi le semukɛ be dza be nshaanshɛ Pɔɔ bu nshaanshɛ li biŋkɛ. Se tee le bɛniiŋ bɛ nchi-i bɔɔ fe, be lɔ Pɔɔ li tsaŋ yi bee, be kaari be yɛɛ bɛ wu fɛ la wu nchi-i.
10 Como a discussão ficava cada vez mais intensa, o comandante, temendo que Paulo fosse despedaçado por eles, mandou descer a guarda para que o retirassem dali e o levassem para a fortaleza.
11 Le ni nuuŋ butuu, Taa bɛ leŋ li Pɔɔ li lichiŋ, tee li wuu le, “Kanɛ shéŋ. Si ɔ teeɔ li bɛniiŋ li kii mi Jɛrosalɛŋ ɛ nɛɛ lɛ si ɔ gii ɔ tee tɛ kii mi Lom.”
11 Na noite seguinte, o Senhor, pondo-se ao lado de Paulo, disse:
12 Le butuu woo, Bɛjuu bamu kɔɔ ntsooŋ, be chini le be nuuŋ tɛ̀ ji fiee mɔɔ nuuŋ le be woŋ fiee fuki fɛ be wo Pɔɔ siŋ kɛ.
12 Quando amanheceu, os judeus se reuniram e juraram que não haviam de comer, nem beber, enquanto não matassem Paulo.
13 Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kɔɔ ntsooŋ, be chini tɛ̀ yɛki wi mbaanyɛɛ.
13 Eram mais de quarenta os que se envolveram nessa conspiração.
14 Be se gɛɛŋ fɛ bɛte muntofi-i bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa, mɔɔ bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ, be tee li bee le, “Tɛ bɔsɛ baa yi tɛ chini le tɛ nuuŋ tɛ lii fiee lɛwa fuki fɛ tɛ wo Pɔɔ siŋ kɛ.
14 Estes foram falar com os principais sacerdotes e os anciãos e disseram: — Juramos, sob pena de maldição, não comer coisa alguma, enquanto não matarmos Paulo.
15 Li dɛɛni, beŋ bɛ bɛniiŋ bɛchu bɛ sɛki kwɛɛŋ tuumi ntoŋ li te kikoo wu bikoo bi bɛniiŋ bɛ nchi-i, nɛ yɛɛŋ bɛ wu le tuu tuumi Pɔɔ le bɛ beŋ limfwe, le nɛ wɛki baa le nɛ tuu nɛ bichɛ lɛ nsa we-e bujɔŋ. Ke fi nuuŋ lɛ, tɛ se tɛɛ wu lɛ dze, ke bɛ beki bɛ wu, tɛ se wo wu mɛɛŋ lɛ dze.”
15 Por isso, agora, juntamente com o Sinédrio, mandem um recado ao comandante para que ele o apresente a vocês, sob o pretexto de que desejam investigar mais acuradamente o caso dele; e nós, antes que ele chegue, estaremos prontos para matá-lo.
16 Si be tɛ̀ kɔɔ ntsooŋ wulu lɛ, ŋwanɛ dzɛmi yi Pɔɔ wu nyuŋ woo, se gɛɛŋ fɛ la wu bɛniiŋ bɛ nchi-i, tee li Pɔɔ li.
16 Mas o filho da irmã de Paulo, tendo ouvido a respeito da trama, foi, entrou na fortaleza e contou tudo a Paulo.
17 Se teeŋ kikoo ki kintutu ki bɛniiŋ bɛ nchi-i kimu tee li ki le, “Dzɔɔ sɔɔnɛ wi wuni ɔ gɛɛŋ bɛ wu fɛ te kikoo wu bikoo bi bɛniiŋ bɛ nchi, kɛmɔɔ fiee le tee li wuu.”
17 Então este, chamando um dos centuriões, disse: — Leve este rapaz ao comandante, porque tem algo a dizer.
18 Se dzɔ wu gɛɛŋ bɛ wu fɛ te kikoo wu bikoo bi nchi, tee li wuu le, “Pɔɔ wu wi wu ncha teeŋɔ mi, wu tee le ndzɔɔ sɔɔnɛ wi wuni mbɛ bɛ wu lɛ wɛ-ɛ, le kɛmɔɔ fiee le tee li wɛ-ɛ.”
18 O centurião levou o rapaz ao comandante e disse: — O prisioneiro Paulo me chamou e pediu que eu trouxesse à sua presença este rapaz, pois tem algo a dizer ao senhor.
19 Se te kikoo wulu tuu kɛmɛ wu li kibɛnɛ, bee wu cheekiyi, bii li wuu laa, “Ɛ la fi ɔ wɛki lɔɔ tee mi?”
19 O comandante pegou o rapaz pela mão e, levando-o para um lado, perguntou-lhe: — O que você tem para me dizer?
20 Sɔɔnɛ wi wulu tuu le, “Bɛjuu bamu dzɔ baa ntaŋ be tee le, be gii be tee le ɔ beeki Pɔɔ bɛ limfwe li bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ li fwaa, le bɛ wɛki baa le bɛ bichɛ lɛ nsa we bujɔŋ, be feti baa lɛ, be yɛŋgi bɛ wɛ bu yɛŋu.
20 Ele respondeu: — Os judeus decidiram pedir ao senhor que, amanhã, apresente Paulo ao Sinédrio, sob o pretexto de que desejam fazer uma investigação mais acurada a respeito dele.
21 Kiiŋ ɔ ni beŋ kɛ, kifɛ bɛniiŋ baa lu yɛki wi mbaanyɛɛ bɛ tɛɛ baa wu lɛ dze, be chini baa le be nuuŋ tɛ̀ ji fiee mɔɔ nuuŋ le be woŋ fiee fuki fɛ be wo Pɔɔ nsiŋ kɛ. Be baa dɛɛni ɛ be nachɛ yi kituŋ, be tɛŋgi baa nuuŋ fiee fi ɔ gii ɔ tee.”
21 Não se deixe persuadir, porque mais de quarenta deles armaram uma emboscada. Fizeram um pacto de, sob pena de maldição, não comer, nem beber, enquanto não matarem Paulo; e agora estão prontos, esperando que o senhor prometa atender o pedido deles.
22 Se te kikoo wu bikoo bi bɛniiŋ bɛ nchi-i wulu se tee le sɔɔnɛ wi wulu ni giiŋgi, chinsɛ li wuu le, si giiŋgi ni kiiŋ ni fɛ wi kɛɛ le wu teeɔ fiee filu li wu-u kɛ.
22 Então o comandante despediu o rapaz, recomendando-lhe que não dissesse a ninguém ter lhe trazido estas informações.
23 Te Kikoo wu bikoo bi bɛniiŋ bɛ nchi wulu se teeŋ bikoo bi bintutu bi bɛniiŋ bɛ nchi bifɛ tee li bi-i le, “Nachɛ yɛɛŋ bɛniiŋ bɛ nchi gii fɛɛ (200), bɛ bikuŋ gwii mfomɛnyaaŋ (70), mɔɔ bɛ gɔɔŋ lɛ gii fɛɛ (200), ke nuuŋ jobɛ bikaa mfomɛyoofi butuu, be gɛɛŋ Kasaria.
23 Chamando dois centuriões, ordenou: — Tenham de prontidão duzentos soldados, setenta cavaleiros e duzentos lanceiros para irem até Cesareia a partir das nove horas da noite.
24 Nɛ nachɛ tɛ bikuŋ li Pɔɔ li, nɛ dzɔɔ wu nɛ gɛɛŋ bɛ wu fɛ Fɛli-i wi wu sɛki fiee mɛɛŋ ki kooŋ li wuu lɛ dze kɛ.”
24 Preparem também animais para fazer Paulo montar e levem-no com segurança ao governador Félix.
25 Si wu tee lɛ, se tsɛɛ kiŋwaati li wu-u ki tiiti le.
25 O comandante escreveu uma carta nestes termos:
26 “Ɛ mi Klawdu Lisia. Ntsɛkɔɔ kiŋwaati kini li wɛ wu Fɛli ŋgɔmina. N'yɛɛshɔɔ li wɛ-ɛ.
26 “Cláudio Lísias ao excelentíssimo governador Félix. Saudações.
27 Bɛjuu tuu be kɔɔ wi wuni be tuu be wɛki le be wo. Mi ŋwoo le nuuŋ wi wu Lom, tɛɛ bɛniiŋ beŋ bɛ nchi tuu tɛ lɛ fe, tɛ lɔ wu li tsaŋ yi bee.
27 Este homem foi preso pelos judeus e estava prestes a ser morto por eles, quando eu, sobrevindo com a guarda, o livrei, por saber que ele era romano.
28 Ntuu ŋ'wɛki le ŋ'woo fiee fi be sɛyi kii wu, nse mbɔɔ bɛ wu fɛ bɛniiŋ bɛ bee bɛ sɛki kwɛɛŋ li.
28 Querendo certificar-me do motivo por que o acusavam, levei-o ao Sinédrio deles.
29 Le be bichi lɔ, mi ŋɛŋ le biee bi bɛ sɛyi kii wu biɛɛ nuuŋ bitɛchinɛ kii bɛnchi bɛ bee, se mɛɛŋɔ fɛ kɛ fiee fi nuuŋ be wo wu buwo kɛ le bɛ lii wu li yih yi ncha-a kɛ.
29 Descobri que ele era acusado de coisas referentes à lei que os rege, mas nada que justificasse morte ou mesmo prisão.
30 Wumu tuu tee mi le Bɛjuu bamu kɔɔ baa ntsooŋ le be wo wi wuni, mi se ntuumi wu li wɛ mfwaa mumkpaŋ. Mi nteeɔ tɛ li bɛniiŋ bɛ sɛyi biee li wu le be bɛ be ŋɛŋ nuuŋ wɛ, be tee fiee fi be kɛmi bɛ wu.”
30 Sendo eu informado de que ia haver uma emboscada contra o homem, tratei de enviá-lo imediatamente ao senhor, intimando também os acusadores a irem dizer, na sua presença, o que eles têm contra ele. Passe bem.”
31 Bɛniiŋ bɛ nchi-i baa se dza be fɛ si te kikoo wu be tɛ̀ tiiti, be dzɔ Pɔɔ butuu, bee be gɛɛŋ be bo Antipati.
31 Então os soldados, conforme lhes foi ordenado, pegaram Paulo e, durante a noite, o conduziram até Antipátride.
32 Le butuu woo, bɛniiŋ bɛ nchi bɛ tɛ̀ deŋgi bɛ bikaa chinɛ Pɔɔ li tsaŋ yi bɛ tɛ̀ deŋgi lɛ bikuŋ le be ni be giiŋgi bɛ wu limfwe, se be kaari be to lijiŋ fɛ la wu be.
32 No dia seguinte, voltaram para a fortaleza, tendo deixado os cavaleiros encarregados de seguir viagem com ele.
33 Be gɛɛŋ be fɛsi Kasaria, be nyɛ kiŋwaati kɛɛ li ŋgɔmina, be nyɛ tɛ Pɔɔ li tsaŋ yee li.
33 Quando estes chegaram a Cesareia, entregaram a carta ao governador e também lhe apresentaram Paulo.
34 Se fi kiŋwaati kilu teeŋ, bii li Pɔɔ li laa wu bo kimbɛ ki la le. Le woo le Pɔɔ nuuŋ wi wu Silisha,
34 Lida a carta, o governador perguntou de que província Paulo era. E, quando soube que era da Cilícia,
35 se tee li wuu le, “Ŋgii n'yikɛ nsa wa mfi wu bɛniiŋ bo bɛ nɛɛ be kɛmi nsa fɛsi fɛni.” Se tee bɛ dzɔ Pɔɔ bɛ gɛɛŋ bɛ gɛɛ wu lɛ ntɔ wu Hɛrɔ, bɛ kiichi wu.
35 disse: — Ouvirei você quando chegarem os seus acusadores. E mandou que ele ficasse preso no Pretório de Herodes.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.