Marcos 15

God Ananin Balan (APEB) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Ali aglupil atul, amam nebemi pris hanu nebemi Juda, hanu amudak henek skulumech umu lo uli, hanu hanatimaguk nebemi Juda hasuh kwotog uli howachabal hape habo balan. Ali amam hohul onohw naduhw howechik Jisas ananiguh loguh ali halawanamu Pailat douk nape nebenalimu gavman uli.
1 De manhã bem cedo, os principais sacerdotes, os líderes do povo e os mestres da lei — todo o alto conselho — se reuniram para discutir o que fariam em seguida. Então amarraram Jesus, o levaram e o entregaram a Pilatos.
2 Douk hanak hatoglu, ali Pailat nasalikanu nakli, “Nyak douk echech Juda echechinyu king waka?”
2 Pilatos lhe perguntou: “Você é o rei dos judeus?”. Jesus respondeu: “É como você diz”.
3 Ali amam nebemi pris hape henemanu balan Jisas hechopokanu wolobainyi meyoluhin balan.
3 Os principais sacerdotes o acusaram de vários crimes,
4 Douk namudak ali Pailat nasalikanu nakli, “Tik, amam henekumenyu wolobainyi balan. Ali nyak eke nyubemom enen balan waka wak?”
4 e Pilatos perguntou: “Você não vai responder? O que diz de todas essas acusações?”.
5 Wakuli Jisas wo nukli enen balan e, ali Pailat nanubu loguh hwonechlukanu.
5 Mas, para surpresa de Pilatos, Jesus não disse coisa alguma.
6 Ihech yohwleguh ahudak nyumnah chenek agundak nebeguni Pasovaigun woligun abali, Pailat isave nokwechih ananu nenek kalabus uli nanak fri. Anan isave nokwachih anabuk douk echech almam almagou chukliyanaluli.
6 A cada ano, durante a festa da Páscoa, era costume libertar um prisioneiro, qualquer um que a multidão escolhesse.
7 Ali ababuk nyultab, ananu alman douk nanahwalamu Barabas uli nanu anam almom hanu gavman chalpak ali habo enech elpech chagak uli henek kalabus hape.
7 Um dos prisioneiros era Barrabás, um revolucionário que havia cometido assassinato durante uma revolta.
8 Ali wolobaichi elpech chanaki chowachabal chape ali chape chaklipu Pailat umu nukwechih ananu nape kalabus uli douk echech chuklianaluli nunak fri kobi douk ihich yohwleguh anan isave neneken umu.
8 A multidão foi a Pilatos e pediu que ele libertasse um prisioneiro, como de costume.
9 Ali douk echech chasalikanu namudak ali Pailat nasalikech nakli, “Ipak pakli ikwechih echech Juda echechinu king nunak fri o pakli meinali?”
9 Pilatos perguntou: “Querem que eu solte o ‘rei dos judeus’?”.
10 Pailat douk nakli namudak umu moneken, anan douk nanubu nadukemech umu amam pris amamim nebemi douk henek hinyigimu Jisas. Amam hatik wolobaichi elpech chagipech anan atunu ali amam nyihihichim ali dakio halawanu hanak henemanu kwot umu Pailat.
10 (Pois havia percebido que os principais sacerdotes tinham prendido Jesus por inveja.)
11 Ali amam pris amamim nebemi hohul wolobaichi elpech echechiluh apaluh ali echech chanubu nyihihichich umu Jisas. Ali echech chasalik Pailat umu nukwachih Barabas nunak fri.
11 Nesse momento, os principais sacerdotes instigaram a multidão a pedir a libertação de Barrabás em vez de Jesus.
12 Ali Pailat wata chopuk nasalikech nakli, “Ipak pakli yek inekanu malmu anudak alman douk ipak pohwalanu echech Juda echechinu king uli?”
12 Pilatos lhes perguntou: “Então o que farei com este homem que vocês chamam de ‘rei dos judeus’?”.
13 Ali echech wata chopuk chohwalu nebegun chakli, “Ne nyilumanu lowag kruse!”
13 “Crucifique-o!”, gritou a multidão.
14 Ali Pailat nasalikech nakli, “Anan nenek moneken yowenyimu apak monu nugakumenyi?”
14 “Por quê?”, quis saber Pilatos. “Que crime ele cometeu?” Mas a multidão gritou ainda mais alto: “Crucifique-o!”.
15 Ali Pailat nakli nunekech chunehilau ali. Douk namudak ali anan nemnek echechin balan ali nakwachih Barabas nanak fri. Ali naklipu amam soldia umu hunak hubo Jisas huleyonu onoh naduhw ali hunak hunek nyilumanu nil lowag kruse.
15 Para acalmar a multidão, Pilatos lhes soltou Barrabás. Então, depois de mandar açoitar Jesus, entregou-o aos soldados romanos para que fosse crucificado.
16 Ali amam soldia hasuh Jisas halawanu hanak hawich gavman echechitu nebetali wilpat ali hohwalu hanatimaguk amudak anam soldia chopuk hanak.
16 Os soldados levaram Jesus para o palácio do governador (lugar conhecido como Pretório) e chamaram todo o regimento.
17 Ali amam halamanu anatu loutali owichibal-itali saket. Ali hadalech onohw puligwiluh hlatoglohw uli naduhw henekoh kobi douk king ananitu hat, umu ali hohwemumanu ananim boglom.
17 Vestiram Jesus com um manto vermelho, teceram uma coroa de espinhos e a colocaram em sua cabeça.
18 Ali amam hape henek tok bilasumanu hakli, “O luwahep nyak echech Juda echechinu king!”
18 Então o saudavam, zombando: “Salve, rei dos judeus!”.
19 Ali hohul anah aluh ali hape habo boglominomu wolobaihi atih ali hape hokusehanu. Ali amam henekanu enenyi enen hanak habih hoduk ohlubus halakatimu anan umu hutuk ananin yeul nyukih kobi douk ananu king umu.
19 Batiam em sua cabeça com uma vara, cuspiam nele e ajoelhavam-se, fingindo adorá-lo.
20 Douk amam henekanu enenyi enen julug, ali hatulunu howaluk atudak owichibal-itali saket. Ali wata hohul ananih luseh hehlamanu ali halawanu hanak umu hunek nyilumanu nil lowag kruse.
20 Quando se cansaram de zombar dele, tiraram o manto vermelho e o vestiram com suas roupas. Então o levaram para ser crucificado.
21 Douk hanak olokohunih umu yah ali hogwatu Saimon douk nanaki wabul Sairini uli. Ananim nugamim douk Aleksanda uli Rufas. Anan douk napeli ulah nanaki ali nakli nunak nuwich anabul nebebuli wabul taun. Ali douk amam hogwatanu namudak ali amam soldia dodogowim atum hanalakumanu nasah Jisas ananin lowag kruse.
21 Um homem chamado Simão, de Cirene, passava ali naquele momento, vindo do campo. Os soldados o obrigaram a carregar a cruz. (Simão era pai de Alexandre e Rufo.)
22 Ali amam halau Jisas hanak anagun douk chohwalogun umu Golgota uli. Bawogen umu enyudak balan douk nyakli elpenyim boglom.
22 Levaram Jesus a um lugar chamado Gólgota (que quer dizer “Lugar da Caveira”).
23 Ali agnabuk amam hautu ananu marasin yeulinamu mer uli nagluk umu wainibal abal ali hakli huku Jisas nubalah. Wakuli anan nakli wak.
23 Ofereceram-lhe vinho misturado com mirra, mas ele recusou.
24 Ali amam henek nyilumanu neiluk lowag kruse ali hohul ananih luseh hehubuk ali hape habilak kobi douk satu umu. Amam habilak umu anabuk nunek win uli nunohul anah lupah. Ali amam henek namobuk atimu hanatimaguk ananih luseh.
24 Então os soldados o pregaram na cruz. Depois, dividiram as roupas dele e tiraram sortes para decidir quem ficava com cada peça.
25 Ali douk aglupil, aliga 9 kilok wah hatawali ali amam henek nyilumanu neil lowag kruse.
25 Eram nove horas da manhã quando o crucificaram.
26 Ali amabuk douk henemanu balan Jisas uli howemu enyudak balan douk amam henek kwotumanamen uli hakli, “Echech Juda echechinu king,” ali hechopen chihah lowag kruse Jisas neil umu.
26 Uma tabuleta anunciava a acusação feita contra ele: “O Rei dos Judeus”.
27 Ali agnabuk, amam henek nyilumu Jisas neil olokohun ali biom hakwu aluh uli heil wibul wobul halakatimu anan.
27 Dois criminosos foram crucificados com ele, um à sua direita e outro à sua esquerda.
28 [Amam douk henek nyilumanu nanu amudak hakwu aluh uli ali henek enyudak balan nyetemu God ananik buk uli nyatoglu adulin. Balan douk enyudak, “Echech chonowanuhuk hablo lo uli.”]
28 Assim, cumpriram-se as Escrituras que diziam: “Ele foi contado entre os rebeldes”.
29 Ali elpech chenek yowi kale uli chape chenek tok bilasumanu ali chasalikanu chakli, “Nubuwakih nyakli nyak eke nyutalkeh God ananitu nebetali wilpat ali huklimu bieh atuh nyumneh umu, nyak eke wata nyulatu!
29 O povo que passava por ali gritava insultos e sacudia a cabeça em zombaria. “Olhe só!”, gritavam. “Você disse que destruiria o templo e o reconstruiria em três dias.
30 Douk namudak ali nameitu nyak nyukwachih nyak yet ali nyutukemaguk lowag kruse nyubihi atap!”
30 Pois bem, salve a si mesmo e desça da cruz!”
31 Ali amam pris amamim nebemi hanu amam douk henek skulumech umu lo uli chopuk hanaki hape hahanu henekanu enenyi enen. Ali amam yet hanaklipamu hakli, “Anan nagakamu kipaichi, wakuli nameitu anan douk wo nugakamu anan yet e.
31 Os principais sacerdotes e os mestres da lei também zombavam de Jesus. “Salvou os outros, mas não pode salvar a si mesmo!”, diziam.
32 Sapos anan douk Krais echech Isrel echechinu king douk God nakaganu nanaki uli ele, nameitu anan nutukemaguk lowag kruse nubihi atap. Ali apak mutulunu ali eke munek bilipumanu!” Ali amudak biam douk homaul wibul wobul halakatimu Jisas uli chopuk hahanu haklipanu enen enen.
32 “Que esse Cristo, o rei de Israel, desça da cruz agora mesmo para que vejamos e creiamos nele!” Até os homens crucificados com Jesus o insultavam.
33 Douk aun nakihi aliga 12 kilok ali wab babihi. Ali blanatimaguk echech Juda echechilub walub blanubu yomotokweh tugtuguk. Agagun yomotokweh-igun gnape namobuk aliga wabigun 3 kilok ali wah wata hatau ali hwalalagun.
33 Ao meio-dia, desceu sobre toda a terra uma escuridão que durou três horas.
34 Ali wabigun 3 kilok, Jisas nohwalu nebegun echechin tokples nakli, “Eloi, Eloi, lama sabaktani?” Bawogen umu enyudak balan douk nyakli, “Yekinyu God, yekinyu God, nyak nyatukemeik umu moneken?”
34 Por volta das três da tarde, Jesus clamou em alta voz: “ Eloí, Eloí, lamá sabactâni? ”, que quer dizer: “Meu Deus, meu Deus, por que me abandonaste?”.
35 Ali enech elpech cheyotu agnabuk uli chemnekanu ali chakli, “Ipak pemnek, anan nohwalu Ilaija.”
35 Alguns dos que estavam ali, ouvindo isso, disseram: “Ele está chamando Elias”.
36 Ali ananu alman nasahul nanak nohul enen spans nesekwlin anabal nubutibali abal. Ali nenyaku anah aluh ali natuken nyaltomu Jisas ananitu yokwatamu nubalah. Wakuli anudak alman naklipech nakli, “Ajulug ali apak mupe mutulugun. Ilaija eke nunaki nukwachihanu nubihi lowag kruse waka wak?”
36 Um deles correu, ensopou uma esponja com vinagre e a ergueu num caniço para que ele bebesse. “Esperem!”, disse ele. “Vamos ver se Elias vem tirá-lo daí.”
37 Ali Jisas nohwalu nebegun ali anan nanubu nagak.
37 Então Jesus clamou em alta voz e deu o último suspiro.
38 Ali ahudak lupah hataul numun God ananitu nebetali wilpat uli tukalah umu bieh. Tukalahi gani iluh aliga hanak habih hatau.
38 A cortina do santuário do templo se rasgou em duas partes, de cima até embaixo.
39 Ali amam soldia amaminu nebenali douk neyotu halakatimu lowag kruse Jisas neil umu natik agundak Jisas nagak umu ali nakli, “Aduligu atugu anudak alman douk God ananinu nuganinu!”
39 Quando o oficial romano que estava diante dele viu como ele havia morrido, exclamou: “Este homem era verdadeiramente o Filho de Deus!”.
40 Ali agnabuk, onou almagou weyotuwi kwalowi lougun ali wape watulichu. Onok douk Maria douk kwanaki wabul Makdala uli kwanu Salome, wanu kipaikwi Maria douk kwalali chokunali Jems nanu Josis uli.
40 Algumas mulheres observavam de longe. Entre elas estavam Maria Madalena, Maria, mãe de Tiago, o mais jovem, e de José, e Salomé.
41 Oudak almagou likuk Jisas nape provins Galili umu, owo isave wagipechanu ali wape wonekumanu woligun. Ali wolobaiwali kipaiwali almagou douk wanali Jisas chaltowi gani Jerusalem uli chopuk weyatuwi lougun ali wape watulichu.
41 Eram seguidoras de Jesus e o haviam servido na Galileia. Também estavam ali muitas mulheres que foram com ele a Jerusalém.
42 — ausente —
42 Tudo isso aconteceu na sexta-feira, o dia da preparação, antes do sábado. Ao entardecer,
43 — ausente —
43 José de Arimateia foi corajosamente a Pilatos e pediu o corpo de Jesus. (José era um membro respeitado do conselho dos líderes do povo e esperava a chegada do reino de Deus.)
44 Ali douk Pailat nemnek namudak ali nanubu loguh hwonechluk-anamu agundak Jisas nanubu nagak wisnabul umu. Ali anan nahwalu amam soldia amaminu nebenali nanaki ali nasalikanu nakli, “Adul, Jisas anagak waka watak?”
44 Surpreso com o fato de Jesus já estar morto, Pilatos chamou o oficial romano e perguntou se fazia muito tempo que ele havia morrido.
45 Ali anan naklipu Pailat umu Jisas douk nanubu nagak. Douk namudak ali Pailat naklipu Josep umu nubleanu nunak nunugomanu.
45 O oficial confirmou que Jesus estava morto, e Pilatos disse a José que podia levar o corpo.
46 Ali Josep nanak natal anah yopuhi chogalihwihi lupah nahwoh ali nanak nobleli Jisas lowag kruse nabihi atap nechlehanu ali nanak nanugomonu. Anan nanak nawich nanabuk numun onohw hulupihw douk chalagun chenekoh onok bulbuduk uli. Douk nawich nanabukuk ali natoglu nahinali anam nebemi utam nanaki nechopom nagahuk ohwudak hulupihw.
46 José comprou um lençol de linho, desceu o corpo de Jesus da cruz, envolveu-o no lençol e colocou-o num túmulo escavado na rocha. Então rolou uma grande pedra na entrada do túmulo.
47 Ali Maria douk kwanaki Makdala uli kwanu kipaikwi Maria douk kwolali Josis uli, wape watulugunu. Ali watiku agnabuk douk Josep nanak nobukuk Jisas umu.
47 Maria Madalena e Maria, mãe de José, viram onde o corpo de Jesus tinha sido sepultado.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.