João 4

God Ananin Balan (APEB) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Aliga ali amam Farisi ahemnek umu chakli Jisas nechalakuk Jon nenek baptais umu wolobaichi elpech ali nasonukech chagipech anan.
1 Os fariseus ouviram dizer que Jesus estava ganhando mais discípulos e batizava mais pessoas do que João.
2 Wakuli Jisas anan yet douk wo nunek baptais umu enech elpech e, wak. Ananipu disaipel atupu monek baptaisumech.
2 (De fato, não era Jesus quem batizava, e sim os seus discípulos.)
3 Douk Jisas nemnek umu amam Farisi hemnek enyudak ali wata chopuk natukemaguk Judia natanomu nanamu enyudak enen provins Galili.
3 Quando Jesus ficou sabendo disso, saiu da Judeia e voltou para a Galileia.
4 Ali ahudak yah hanamu Galili uli douk hawich hanak enyudak enen provins Sameria. Ali anan douk nagimah nanak.
4 No caminho, ele tinha de passar pela região da Samaria.
5 Nanak aliga nanak natoglu anabul wabul chohwalabulmu Saika. Ababul douk blape enyudak provins Sameria ali blapeli halakatimu abudak chokubi amnab seiwak Jekop noku ananinu nuganinu Josep umu.
5 Ele chegou a uma cidade da Samaria, chamada Sicar, que ficava perto das terras que Jacó tinha dado ao seu filho José.
6 Ali Jekop ananigu bobigu douk seiwak nunugomu chape cholu abal umu douk golu agnabuk. Hanaki ahudak louhi yah ali Jisas aulpusinu. Ababuk nyultab douk anyumnah toul ali Jisas nanak nape algasigamu agudak abal bloleyagali bobigu.
6 Ali ficava o poço de Jacó. Era mais ou menos meio-dia quando Jesus, cansado da viagem, sentou-se perto do poço.
7 Nape douk onok echech Sameria kwanakumali kulu abal ali naklipok nakli, “Chuke anabal abal ibalah.”
7 Uma mulher samaritana veio tirar água, e Jesus lhe disse:
8 Ananipu disaipel douk amanak mawich abuldak wabul Saika umu mutali anagun mugnah uli woligun.
8 (Os discípulos de Jesus tinham ido até a cidade comprar comida.)
9 Ali okudak almatok kwaklipanu kwakli, “Nyak douk enenyu Juda ali yek douk Sameria. Nyak deke kobi nyusolikemu ikenyu abal nyubalah, wak.” Okwok kwakli namudak umu moneken, echech Juda chanu echech Sameria douk wo chunechlepomu enenyi enen o chuwak woligun atuluh ati yauleluh e, wak.
9 A mulher respondeu: — O senhor é judeu, e eu sou samaritana. Então como é que o senhor me pede água? (Ela disse isso porque os judeus não se dão com os samaritanos.)
10 Ali Jisas nebemok balan namudak. Nakli, “Nyak nyukli nyudukemu yopichi echudak douk God naklimu nukenyeyech meyoh ulile, nyak deke nyusolikemu ikenyu yopubali abal douk elpech chulawabal ali blunekech chupe kalbu eheh nyumneh uli.”
10 Então Jesus disse:
11 Kwomnek namudak ali kwaklipanu kwakli, “Nebenyali, nyak douk baket wakenyamu nyunalu abal umu. Ali chopuk agudak abaligu bobigu douk gani atap meyoh. Ali abaludak abal douk elpech chubalah chupe kalbu eheh nyumneh umu eke nyubalulali agnumu?
11 Ela respondeu: — O senhor não tem balde para tirar água, e o poço é fundo. Como é que vai conseguir essa água da vida?
12 Apakinu yamenu Jekop nanumapaguk agudak abaligu bobigu apak. Anan nanu ananich batowich chabalahagu. Chabalulamu ananich kauhas uli sipsip chabalah. Ali nyak douk nyakli nyak nebenyali nyechalakuk Jekop, waka?”
12 Nosso antepassado Jacó nos deu este poço. Ele, os seus filhos e os seus animais beberam água daqui. Será que o senhor é mais importante do que Jacó?
13 Ali Jisas nebemok balan nakli, “Echebuk elpech douk chuwak agudak bobigeibal abal uli, echech eke wata abal blugahogech.
13 Então Jesus disse:
14 Wakuli meichi echebuk douk chulau abal yek ikechabal uli, echech eke kobi wata abal blugahogech chopuk, wak. Abaludak abal yek ikechabal uli, ababal eke blutoglu blukih blupe namudak echechigun numun ali eke blunekech chunubu chupe kalbu eheh nyumneh.”
14 mas a pessoa que beber da água que eu lhe der nunca mais terá sede. Porque a água que eu lhe der se tornará nela uma fonte de água que dará vida eterna.
15 Okudak almatok kwomnek namudak ali kwaklipanu kwakli, “Nebenyali, nyak nyuke abalabuk nyakliyabal uli abal. Nyuke umu abal kobi wata blugahoge ali ipemu inaki agundak ibalulu, wak.”
15 Então a mulher pediu: — Por favor, me dê dessa água! Assim eu nunca mais terei sede e não precisarei mais vir aqui buscar água.
16 Ali Jisas naklipok nakli, “Kale hwalu nyakinu alaminu ali wata punaki agundak.”
16 — Vá chamar o seu marido e volte aqui! — ordenou Jesus.
17 Kwomnek ali kwaklipanu kwakli, “Yek alaminu wak ananu e.”
17 — Eu não tenho marido! — respondeu a mulher. Então Jesus disse:
18 Umu moneken, likuk nyak douk nyasuh 5-poleim almam. Ali anabuk nameitu nyananu pape uli, anan douk wak nyakinu adulinu alaminu e, wak. Nyakin balan douk nyanubu adulin.”
18 pois já teve cinco, e este que você tem agora não é, de fato, seu marido. Sim, você falou a verdade.
19 Ali okudak almatok kwaklipanu kwakli, “Nebenyali alman, yek yadukemech umu nyak douk enenyu profet, douk God nagilapenyu balan umu nyuklipu elpechen uli.
19 A mulher respondeu: — Agora eu sei que o senhor é um
20 Apakich popech yamech echech Sameria douk chenek lotumu God anudak maunten. Wakuli ipak Juda isave pakli agundak elpech imas chunak chunek lotumu God umu douk gnape Jerusalem atugun.”
20 Os nossos antepassados adoravam a Deus neste monte , mas vocês, judeus, dizem que Jerusalém é o lugar onde devemos adorá-lo.
21 Ali Jisas naklipok nakli, “Nya, nyusuh yekin balan nyukli adulin. Nyultab eke butoglu, umu eke kobi punek lotumu Aninu God anudak maunten o Jerusalem umu.
21 Jesus disse:
22 Ipak Sameria douk wo punubu pudukemu anudak douk penek lotumanaluli e, wak. Apak Juda douk madukemanu anudak monek lotumanaluli. Umu moneken, moul douk God neneken umu nunolau elpech chutanamali chupe kalbamu douk neneken nyaitak apak Juda.
22 Vocês, samaritanos, não sabem o que adoram, mas nós sabemos o que adoramos porque a salvação vem dos judeus.
23 Nyultab eke butoglu, ali douk abudak abatoglu, umu elpech douk chunek lotumu Aninaluli eke chukli adulin atin chulau ananin Michin enyenyin strong ali chunek lotumonu. Echech eke chunek lotumonu duldul kobi anan nanubu napemu. Elpech douk Aninu natimech umu chunek lotumonu uli douk echudakmali.
23 Mas virá o tempo, e, de fato, já chegou, em que os verdadeiros adoradores vão adorar o Pai em espírito e em verdade. Pois são esses que o Pai quer que o adorem.
24 God anan douk yegenihw wak. Anan douk Michin atin. Namudak ali elpech chukli chunek lotumu anan uli, echech michich imas chulau God ananin Michin enyenyin strong ali chugipech adulin atinyi balan ali chunek lotumonu.”
24 Deus é Espírito, e por isso os que o adoram devem adorá-lo em espírito e em verdade.
25 Okudak almatok kwomnek ali kwaklipanu kwakli, “Yadukemech umu Mesaia eke nunaki. Anudak alman Krais douk God natalihanu ali eke nukaganu nunamali nunolau elpech uli. Abudak nyultab anan nutoglomu, anan eke nuklipapamu ihechumali enechi enech echudak mudukemech.”
25 A mulher respondeu: — Eu sei que o
26 Ali Jisas wata naklipok nakli, “Anabuk alman douk yanubu yek wo. Enyudak douk yanenyu wape weyagwleh uli.”
26 Então Jesus afirmou:
27 Douk nowolehumok balan wakuli apak ananipu disaipel wata manak matogloli. Ali loguh hwanubu hwonechlukapu umu agundak matulunu nanu onok almatok chape cheyagwleh balan umu. Matulunu, wakuli wak ananu nusolik okudak almatok nukli, “Nyanaki agundak umu moneken?” o nusolik Jisas nukli, “Nyanu okwobuk almatok pape peyagwleh balan umu moneken?” Wo musolikech e.
27 Naquele momento chegaram os seus discípulos e ficaram admirados, pois ele estava conversando com uma mulher. Mas nenhum deles perguntou à mulher o que ela queria. E também não perguntaram a Jesus por que motivo ele estava falando com ela.
28 Ali okudak almatok kwobukuk baket douk kwakli kulu abal umu ali wata kwatanamomu wabul. Kwanak ali kwaklipu almam almagou kwakli,
28 Em seguida, a mulher deixou ali o seu pote, voltou até a cidade e disse a todas as pessoas:
29 “Yowi munak putik anudak alman douk naklipemu ihechumali echudak likuk yape yenekech uli. Ati anan douk eke Krais waka meinali?”
29 — Venham ver o homem que disse tudo o que eu tenho feito. Será que ele é o Messias?
30 Namudak ali chatukemaguk wabul chanak umu chutik Jisas.
30 Muitas pessoas saíram da cidade e foram para o lugar onde Jesus estava.
31 Ali ababuk nyultab, apak ananipu disaipel douk mape manalak umu Jisas makli, “Nebenyali Tisa, suh enech echudak kakwich kak.”
31 Enquanto isso, os discípulos pediam a Jesus: — Mestre, coma alguma coisa!
32 Nemnek ali naklipapu nakli, “Yek yachah uli kakwich douk wo pudukemech e, wak.”
32 Jesus respondeu:
33 Namudak ali apak ananipu disaipel amape manasasalimu makli, “Ati dukwechuk eke enen elpen nyalaumanali anagun woligun nagnah, waka?”
33 Então os discípulos começaram a perguntar uns aos outros: — Será que alguém já trouxe comida para ele?
34 Ali Jisas naklipapu nakli, “Yekich kakwich douk echudak: Igipech anudak douk nekege yanakili ananin balan ali iyatak enyudak moul douk nekeyen umu ineken uli.”
34 — A minha comida — disse Jesus — é fazer a vontade daquele que me enviou e terminar o trabalho que ele me deu para fazer.
35 “Ipak douk isave pakliyen enyudak balan: Pakli, ‘Nubatib aub chopuk butuh ali kakwich eke yopich.’ Yaklipepu, ipak pugamu putulugun. Kakwich douk achasu chape nahabigas umu chunasagunmu.
35 Vocês costumam dizer: “Daqui a quatro meses teremos a colheita.” Mas olhem e vejam bem os campos: o que foi plantado já está maduro e pronto para a colheita.
36 Alman nusagunmu chasoluli kakwich uli, anan eke nulau pe ali nulimech nichubuk atugun umu chukus kalbu eheh nyumneh. Nenek namudak umu anudak nau kakwich uli nunu anudak natimech uli eke hunubu hunehilau hulikuk.
36 Quem colhe recebe o seu salário, e o resultado do seu trabalho é a vida eterna para as pessoas. E assim tanto o que semeia como o que colhe se alegrarão juntos.
37 Enyudak enen balan isave cheyagwlehen uli douk adulin balan. Balan Enyudak. ‘Ananu alman nau kakwich ali kipainali nasagunmech.’
37 Porque é verdade o que dizem: “Um semeia, e outro colhe.”
38 Yek yakagepu panak umu pusagunmu kakwich nahabigu douk likuk ipak wo punek moul umu e, wak. Kipaimi henekuk moul ali ipak puwich pusagunmu kakwich douk hawechagu uli halik henekuk nebenyi moul umu.”
38 Eu mandei vocês colherem onde não trabalharam; outros trabalharam ali, e vocês aproveitaram o trabalho deles.
39 Wolobaichi Sameria chape Saika uli douk chasuh Jisas ananin balan chagipechen. Umu moneken, echech douk chemnek okudak almatok kwakli, “Anan naklipemu ihechumali likuk yape yenekech uli echudak.”
39 Muitos samaritanos daquela cidade creram em Jesus porque a mulher tinha dito: “Ele me disse tudo o que eu tenho feito.”
40 Douk namudak ali echech Sameria chanaki agundak Jisas napemu ali dodogowich atich chaklipanamu nunech chupe. Namudak ali nanech nape bieh nyumneh ablabuk wabul.
40 Quando os samaritanos chegaram ao lugar onde Jesus estava, pediram a ele que ficasse com eles, e Jesus ficou ali dois dias.
41 Wolobaichi elpech chemnek ananin balan chakli adulin ali chahwen chagipechen.
41 E muitos outros creram por causa da mensagem dele.
42 Ali chaklipu okudak almatok chakli, “Apak douk wo mumnek nyakin balan atin ali dakio munek bilipumanu e, wak. Apak yet memnek ananin balan ali madukemech makli anan douk anudak alman douk eke nugakamu ihapu mape apudak atap uli elpech ali wata nunolawapu mutanamu mupe kalbaluli.”
42 Eles diziam à mulher: — Agora não é mais por causa do que você disse que nós cremos, mas porque nós mesmos o ouvimos falar. E sabemos que ele é, de fato, o Salvador do mundo.
43 Douk nape ablabuk wabul bieh nyumneh umu julug ali natukemabuluk nanamu provins Galili.
43 Depois de ficar dois dias ali, Jesus foi para a região da Galileia.
44 Likuk Jisas anan yet nakliyen enyudak balan nakli, “Ananu profet, ananibul wabul douk wo chumneken ati e ananin balan chukli anan nebenali e, wak.”
44 Pois, como ele mesmo disse: “Um profeta não é respeitado na sua própria terra.”
45 Namudak ali abudak nyultab nanak natoglu Galili abali, echech Galili chanubu chenehilau-manu umu agundak nanak umu. Umu moneken, abudak nyultab chenek agundak nebeguni woligun Pasova Jerusalem abali, echech douk chanak ali chatik ihenyumali anan neneken uli nebenyi moul mirakel.
45 Quando chegou à Galileia, os moradores dali o receberam bem. É que eles tinham ido à Festa da Páscoa , em Jerusalém, e tinham visto tudo o que Jesus havia feito lá.
46 Ali wata nanak natoglu abuldak wabul Kana. Ababul douk blape enyudak provins Galili. Abuldak wabul douk nubuwakih nowanamu abal meyoh blatoglu wainibal uli. Ali ababuk nyultab, ananu nenek moul umu gavman uli ananinu nuganinu douk agudak ganu nape wabul Kapaneam.
46 Jesus voltou a Caná da Galileia, onde havia transformado água em vinho. Estava ali um alto funcionário público que morava em Cafarnaum. Ele tinha em casa um filho doente.
47 Douk anudak alman nemnek umu Jisas natukemaguk Judia nanamali Galili ali nanak nasolikanamu nunamanu hunamu Kapaneam ali nugapech ananinu nuganinu umu yopunu. Anan douk agudak ganu ali halakatimu nakli nugak.
47 Quando ouviu dizer que Jesus tinha vindo da Judeia para a Galileia, foi pedir a ele que fosse a Cafarnaum e curasse o seu filho, que estava morrendo.
48 Ali Jisas naklipanu nakli, “Sapos ipak putiwemu kobi inek enenyi enen God atunu neneken uli moul umu, ipak eke kobi punek bilipume, wak.”
48 Jesus disse ao funcionário:
49 Anudak nenek moul umu gavman uli nemnek ali naklipu Jisas nakli, “Nebenyali alman, yowi wunak wisnabul. Kedeke yekinu nuganinu nugak.”
49 Ele respondeu: — Senhor, venha depressa, antes que o meu filho morra!
50 Ali Jisas naklipanu nakli, “Kale. Nyakinu nuganinu eke kobi nugak, wak.” Anudak alman nasuh Jisas ananin balan nakli adulin ali nanak.
50 — Volte para casa! O seu filho vai viver! — disse Jesus. Ele creu nas palavras de Jesus e foi embora.
51 Nape nanak yah ali ananim henemanu moul uli hanaki hogwatanu. Ali haklipanu hakli, “Nyakinu nuganinu ayopunu. Eke kobi nugak, wak.”
51 No caminho encontrou-se com os seus empregados, que disseram: — O seu filho está vivo!
52 Ali nasolikam umu banubu meibali nyultab douk ananinu nuganinu wata yopunamu. Ali haklipanu hakli, “Agudak galhwosuk nabatik wabigun 1 klok aun patolanu abali.”
52 Então ele perguntou a que horas o filho havia começado a melhorar. Os empregados responderam: — Ontem, à uma da tarde, a febre passou.
53 Namudak ali aninu wata nadukemech umu, nabatik douk banubu ababuk hakliyabali nyultab Jisas naklipanu nakli, “Kale, nyakinu nuganinu eke kobi nugak, wak.” Namudak ali anan nanu chanatimaguk chape ananitu wilpat uli chasuh Jisas ananin balan chagipechen.
53 Aí o pai lembrou que havia sido naquela mesma hora que Jesus tinha dito: “O seu filho vai viver.” Então ele e toda a família creram em Jesus.
54 Jisas douk anatukemaguk Judia nanaki nape Galili. Ali enyudakmali God atunu neneken uli moul douk nenek enyudak ali nyatoglu bien.
54 Esse foi o segundo milagre que Jesus fez depois de ter ido da Judeia para a Galileia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.