Marcos 10
Kije Manido Odikido8in: Ocki Mazinaigan (ALQALGNT) vs NTLH
1 Jesos ki madja acitc ki ija Coda (Judée) akikag, acitc dac 8edi k8ekagam Jourdain sibini. Mina8adj dac, kitci mane a8iagon ogi pi nazikagon acitc ogi kikinoama8an, kabe ako ka todagiban.
1 Jesus saiu daquele lugar e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão. Uma grande multidão se ajuntou outra vez em volta dele, e ele ensinava todos, como era o seu costume.
2 Nandam Coda8innig ka nagadjito8agobanen inakonige8inan ogi pi nazika8a8an Jesosan, kidji k8ag8e katcidina8adjin anodj kidji iji nak8e8ajii8endjin. Ogi k8ag8edjima8an dac: “Pagidini8emaganon na kidinakonige8inanan pejig nabe kidji 8ebinadjin okokomiman?”
2 Alguns fariseus , querendo conseguir uma prova contra ele, perguntaram: — De acordo com a nossa
3 Jesos dac ogi nak8e8ajian: “Adi Mois ka ikidodj kidji todameg?”
3 Jesus respondeu com esta pergunta:
4 Ki ikido8ag dac: “Mois ogi pagidinan naben kidji ojitondjin ojibiigani e tibadjimomaganig teb8e egi 8ebinadjin ini okokomiman, kidji gi odji 8ebinadjin.”
4 Eles responderam: — Moisés permitiu ao homem dar à sua esposa um documento de divórcio e mandá-la embora.
5 Jesos dac ogi nak8e8ajian: “Mois ogi ojibian oo inakonige8ini kina8a odji, osa mega kikitci cibictig8anem.
5 Então Jesus disse:
6 Anic dac apitc ka kijendagin kakina kegonan,
6 Mas no começo, quando foram criadas todas as coisas, foi dito: “Deus os fez homem e mulher.
7 ‘Ii dac odji, nabe oga naganan odadaman acitc odjodjoman,
7 Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher,
8 acitc kada pejig8eiendagozi8ag e iji niji8adj.’Genèse 2.24
8 e os dois se tornam uma só pessoa.” Assim, já não são duas pessoas, mas uma só.
9 Ka8in dac a8iag oda nicikebidosin Kije Manidon kagi mama8atondjin,” ki ikido Jesos.
9 Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
10 Apitc ka koki pidige8adj migi8ami8akag ka iji tajike8adj, Jesos okikinoamaganan ogi k8ag8edjimigon adi ekidomaganig ii.
10 Quando já estavam em casa, os discípulos tornaram a fazer perguntas sobre esse assunto.
11 Jesos dac ogi inan: “Kicpin pejig nabe 8ebinadjin okokomiman, kodagian dac ik8e8an iji niba8idj, madji aido8ini opabamendan, e madji toda8adjin nitam okokomiman.
11 E Jesus respondeu:
12 Acitc dac kicpin pejig ik8e 8ebinadjin ocomisiman, kodagian dac naben iji niba8idj, madji aido8ini opabamendan.”
12 E, se a mulher mandar o seu marido embora e casar com outro homem, ela também estará cometendo adultério.
13 Nandam a8iagog ogi iji8ina8an abinodjijesan Jesosikag, kidji gi aiamit8anandjin e saminandjin. Kikinoamaganag dac ogi kaganona8an ini a8iagon ka pidji8inandjin ini abinodjijan.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos repreenderam aquelas pessoas.
14 Apitc Jesos ka 8abadag ii, ki kiji8azi acitc ogi inan okikinoamaganan: “Pagidinikog abinodjijag kidji pi nazikaoji8adj! Ka8in odjiakegonig. A8iagog mega tabickotc abinodjijag ka apitendagozi8adj, Kije Manidon Odogima8i8inikag kada iji tibendagozi8ag.
14 Quando viu isso, Jesus não gostou e disse:
15 Teb8e ki8idamonom, a8iag ega nda8endag Kije Manidon Odogima8i8ini, tabickotc abinodjij ke iji nda8endagiban, ka8in 8ikad oga kackitosin kidji pidigedj Kije Manidon Odogima8i8inikag.”
15 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
16 Jesos dac ogi sagian ini abinodjijan, pepejig ogi saminan acitc ogi aiamit8anan.
16 Então Jesus abraçou as crianças e as abençoou, pondo as mãos sobre elas.
17 Apitc Jesos ka 8i madjadj, pejig nabe ki pidjibato, ogi nibak8ita8an Jesosan, acitc ogi k8ag8edjiman: “Kikinoamage8inni! Kin e kije8adizian! Adi ke todamaban kidji odisigo8an kagige pimadizi8in?”
17 Quando Jesus estava saindo de viagem, um homem veio correndo, ajoelhou-se na frente dele e perguntou: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
18 Jesos ogi inan: “8egonen 8edji inijian e kije8adizian? Kije Manido eta kije8adizi.
18 Jesus respondeu:
19 Kikikendanan Kije Manido odinakonige8inan:
19 Você conhece os mandamentos: “Não mate, não cometa adultério, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, não tire nada dos outros, respeite o seu pai e a sua mãe.”
20 Aa dac nabe ka 8anadizidj ogi inan: “Kikinoamage8inni! Kakina nigi nosoneanan ini inakonige8inan ka ako abinodjiji8ian.”
20 — Mestre, desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o homem.
21 Jesos ogi kijigabaman e sagiadjin, acitc ogi inan: “Pejig kegon kinodese. A8i ada8en kakina kidaiman, acitc ca8enimik ka kidimagizi8adj kiconiaman, midac kidji aiamanin 8anadizi8inan 8ak8ig. Pijan dac acitc nosoneocin.”Ka nijo pik8aoganedj a8esiz|src="HK00041B.TIF" size="col" ref="MRK (10.24)"
21 Jesus olhou para ele com amor e disse:
22 Apitc dac aa nabe ka nodag ii, ki pagisig8ese, acitc ki madja e kitci kackendamisedj. Kitci 8anadizigoban mega.
22 Quando o homem ouviu isso, fechou a cara; e, porque era muito rico, foi embora triste.
23 Jesos ogi kana8abaman okikinoamaganan 8ajagam 8inikag acitc ogi inan: “8esa kitci sanagizi8ag ka 8anadizi8adj kidji gi pidige8adj Kije Manidon Odogima8i8inikag!”
23 Jesus então olhou para os seus discípulos, que estavam em volta dele, e disse:
24 Okikinoamaganan ogi kitci mamakazitagon ii8e ka ikidodj Jesos. Midac kiabadj ogi inan: “Nidabinodjijimag! Kitci sanagan kidji gi pidigenani8ag Kije Manidon Odogima8i8inikag.
24 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantados, mas Jesus continuou:
25 Kitci sanagizi ka nijo pik8aoganedj a8esiz kidji gi cabocta8eckapan cabonigani ka iji pagoneanig, anic dac na8adj kiabadj sanagizi a8iag ka 8anadizidj kidji gi pidigedj Kije Manidon Odogima8i8inikag.”
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Okikinoamaganan kiabadj na8adj ogi kitci mamakazitagon ii8e ka ikidodj Jesos. Ki k8ag8edjimidi8ag dac: “A8enen dac kegi ag8acimagani8idj?”
26 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantadíssimos e perguntavam uns aos outros: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Jesos ogi kana8abaman okikinoamaganan, acitc ogi inan: “Ka8in a8iagigotc kadagi ag8acimidizosi, Kije Manido dac 8in okackiton kidji ag8acimi8edj. 8in mega kakina kegoni okackiton.”
27 Jesus olhou para eles e disse:
28 Pien dac ogi inan: “Nina8it, kakina kegon nigi nagadananan acitc kigi nosoneogo.”
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor.
29 Jesos dac ogi nak8e8ajian: “Teb8e ki8idamonom, kicpin a8iag nagadag omigi8am acitc okitigan akin, kek8an naganadjin o8idjiki8en, odjodjoman, odadaman, acitc odabinodjijiman, nin odji acitc min8adjimo8ini odji,
29 Jesus respondeu:
30 oga odisigon midasomidana a8acamej ini kegonan. Ooma ka iji pimadiziak nogom oga aian na8adj mane migi8aman acitc kitigan akin, acitc na8adj kada mane8an o8idjiki8en, odjodjoman, acitc odabinodjijiman. Pekic dac acitc kada nanekadjiagani8i. Nage dac acitc oga aian kagige pimadizi8ini.
30 receberá muito mais, ainda nesta vida. Receberá cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos, terras e também perseguições. E no futuro receberá a vida eterna.
31 Mane dac a8iagog nogom ma8adji ka kitci apitendagozi8adj, ma8adji kada kitci tabasendagozi8ag ii apitc, acitc mane a8iagog nogom ma8adji ka kitci tabasendagozi8adj, ma8adji kada kitci apitendagozi8ag.”
31 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
32 Jesos acitc okikinoamaganan pimi ijabanig 8edi Jerusalem odenag. Jesos niganiban e pimose8adj. Kikinoamaganag kitci mamakadendamobanig, acitc a8iagon ka nosoneogo8adjin kotadjibanin. Jesos mina8adj ogi madji8inan okikinoamaganan, 8ina8a eta kidji gi aiamiadjin, acitc ogi 8idama8an adi ke iji8ebizidj.
32 Jesus e os discípulos iam pela estrada, subindo para Jerusalém. Ele caminhava na frente, e os discípulos, espantados, iam atrás dele; as outras pessoas que iam com eles estavam com medo. Então Jesus chamou outra vez os discípulos para um lado e começou a falar sobre o que ia acontecer com ele. Jesus disse:
33 Ogi inan dac: “Ndotamok! Jerusalem kidijamin. Iima dac, nin, Ka pi Anicinabe8iidizodj, niga takonigo, acitc niga tibenimigog Coda8inni kitci aiamie ogimag acitc Coda8inni kikinoamage8innig. Niga ick8aienimigog dac acitc niga iji8inigog ega ka Coda8inni8indjin kidji tibenimijindjin.
33 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
34 Igi8e dac niga manenimigog, niga sasik8anigog, niga papajacteogog, acitc niga nisigog. Midac apitc ki ick8a nisogonaganig, niga abidjiba8an.”
34 Estes vão zombar dele, cuspir nele, bater nele e matá-lo; mas três dias depois ele ressuscitará.
35 Kegapitc dac Jak (Jacques) acitc John, Zebedee og8izisan, ogi pi nda nazika8a8an Jesosan. Ogi ina8an dac: “Kikinoamage8inni! Kinada8enimigo kidji todaojiag adi ke iji k8ag8edjimigo8an.”
35 Depois Tiago e João, filhos de Zebedeu, chegaram perto de Jesus e disseram: — Mestre, queremos lhe pedir um favor.
36 Jesos dac ogi k8ag8edjiman: “8egonen neda8endameg kidji todaonagok?”
36 — O que vocês querem que eu faça para vocês? — perguntou Jesus.
37 Ogi nak8e8ajiigon dac: “Apitc ke ogima8ian Kidogima8i8inikag ka kitci icpendag8ag, pagidinicinam kidji kitci apitendagoziag, kidji abiag dac opimena kinikag, pejig kikitcinikikag, acitc pejig kinamadinikikag.”
37 Eles responderam: — Quando o senhor sentar-se no trono do seu
38 Jesos dac ogi inan: “Ka8in kikikendasina8a 8egonen e k8ag8edjimijieg. Kikackitona8a na kidji kodagito8eg adi nin ke iji kodagito8an? Kikackitona8a na kidji sigaadazo8eg adi nin ke iji sigaadazo8an?”
38 Jesus respondeu:
39 Ogi nak8e8ajia8an dac: “Ee, nikackitonanan.”
39 Eles disseram: — Podemos. Então Jesus disse:
40 Anic dac, ka8in nin ke onaco8anag a8enen ke pi abidj nikitcinikikag kek8an ninamadinikikag. Kije Manido aja ogi onendan a8eneni8an ke abindjin iima,” ki ikido Jesos.
40 Mas eu não tenho o direito de escolher quem vai sentar à minha direita e à minha esquerda. Pois foi Deus quem preparou esses lugares e ele os dará a quem quiser.
41 Apitc kodagiag ka midatci8adj kikinoamaganag ka nodamo8adj ii, ogi kitci kiji8aigo8an Jakan acitc Johnan.
41 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, começaram a ficar zangados com Tiago e João.
42 Jesos dac ogi nd8e8eman kakina okikinoamaganan acitc ogi inan: “Kikikenima8ag igi8e nogom ka ogima8endagozi8adj ooma akikag kitci kacka8enimidizo8ag, acitc igi8e ka kitci apitendagozi8adj okitci 8i abadjitona8a omacka8izi8ini8a.
42 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
43 Ka8in dac kina8a kida todasina8a iidi. Tiegodj, kicpin pejig aa8e e tacieg 8i kitci apitendagozidj, panima ki anokitago8eg,
43 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
44 acitc kicpin pejig aa8e e tacieg 8i kitci niganizidj, panima ki tabasenimidizodj, tabickotc anokitage8inni ka tibenimigodjin kakina a8ian kidji inenimidizodj.
44 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de todos.
45 8a8adj nin, Ka pi Anicinabe8iidizodj, ka8in nidodji pijasi kidji anokitago8an. Nigi pija dac kidji anokitageian, acitc kidji migi8eian nipimadizi8in kidji gi odji ag8acimag8a mane a8iagog,” ki ikido Jesos.
45 Porque até o
46 Jesos acitc okikinoamaganan ki tag8icinog Jeriko (Jéricho) odenag. Apitc ka ani sagaamo8adj iima odenag, kitci mane a8iagon onosoneogo8an. Pejig nabe ega ka 8abidj, Batime (Bartimée) ka ijinikazogobanen, Time (Timée) og8izisan, taji abigoban opimekana e pagosenimodj conian.
46 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Jericó. Quando ele estava saindo da cidade, com os discípulos e uma grande multidão, encontrou um cego chamado Bartimeu, filho de Timeu. O cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
47 Apitc ka nodagedj Jesosan, Nazaret ka odjindjin, e tenipanin iima, ki madji pabibagi: “Jesos! Ogima David odanike ojisan! Kidimagenimicin!”
47 Quando ouviu alguém dizer que era Jesus de Nazaré que estava passando, o cego começou a gritar: — Jesus,
48 Mane a8iagon ogi kaganonigon acitc ogi igon kidji ponimodj. Na8adj dac kiabadj ki kiji8egoban e pabibagidj: “Ogima David odanike ojisan! Kidimagenimicin!”
48 Muitas pessoas o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca, mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
49 Jesos ki kibitcigaba8i, acitc ki ikido: “Nd8e8emik.”
49 Então Jesus parou e disse: Eles chamaram e lhe disseram: — Coragem! Levante-se porque ele está chamando você!
50 Aa nabe ogi kitcikonan opizika8agan, ki pazig8i, acitc ogi nda nazika8an Jesosan.
50 Então Bartimeu jogou a sua capa para um lado, levantou-se depressa e foi até o lugar onde Jesus estava.
51 Jesos ogi k8ag8edjiman: “8egonen eji nda8endaman kidji todaonan?”
51 — O que é que você quer que eu faça? — perguntou Jesus. — Mestre, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
52 Jesos dac ogi inan: “Mi iji madjan, kiteb8etamo8in kigi kigeigon.”
52 — Vá; você está curado porque teve fé! — afirmou Jesus. No mesmo instante, Bartimeu começou a ver de novo e foi seguindo Jesus pelo caminho.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.