Lucas 20
Kije Manido Odikido8in: Ocki Mazinaigan (ALQALGNT) vs NTLH
1 Nigodin, meg8adj Jesos e kikinoama8adjin a8iagon Coda8inni kitci aiamiemigi8amikag acitc e kagik8edj min8adjimo8ini, Coda8inni kitci aiamie ogiman, Coda8inni kikinoamage8innin, acitc ka niganizindjin Coda8innin ogi pi nazikagon.
1 Certo dia, Jesus estava no pátio do Templo ensinando o povo e anunciando o evangelho . Então chegaram ali alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei, junto com alguns líderes do povo,
2 Ogi igon dac: “8idamaocinam, 8egonen 8edji todamanin ini kegonan? A8enen kagi pagidinik kidji todaman ii?”
2 e perguntaram: — Diga para nós: com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
3 Jesos ogi nak8e8ajian: “Mi kenin kegon kiga k8ag8edjiminom. 8idamaocik dac,
3 Jesus respondeu:
4 a8enen ka pidjinija8adjin Cabadisan kidji sigaadagendjin, Kije Manido na, kek8an a8iagog?”
4 Quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas?
5 Igi8e dac Coda8innig ki kitci aiamiidi8ag 8ina8a tibina8e, e inidi8adj: “Kicpin nak8e8ajit8aiak: ‘Kije Manido ka pidjinija8adjin Cabadisan,’ kiga k8ag8edjimigonan: ‘8egonen dac 8edji ega ki teb8eta8eg Cabadis?’
5 Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — O que é que vamos dizer? Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
6 Kicpin dac ikido8ak: ‘A8iagog ka pidjinija8a8adjin Cabadisan,’ kakina a8iagog kiga pabim8asinaigonanag. Kakina mega ketcinamendamog e niganadjimo8inni8inipanin ini Cabadisan.”
6 Mas, se dissermos que foram pessoas, esta multidão vai nos apedrejar, pois eles acham que João era profeta .
7 Ogi nak8e8ajia8an dac Jesosan: “Ka8in nikikenimasi8anan a8enen kagi pidjinija8adjin.”
7 Por isso responderam: — Nós não sabemos quem deu autoridade a João para batizar.
8 Jesos dac ogi inan: “Misa dac kenin ka8in kiga 8idamaosinonom 8egonen 8edji todamanin ini kegonan.”
8 Jesus disse:
9 Jesos mina8adj ki madjita kidji adisokedj e kikinoama8adjin a8iagon: “Nigodin pejig nabe ki kitigegoban cominici kitiganan odakikag. Ogi a8ian dac nandam kodagian kitige8innin ii okitigan aki, midac kin8ej ka iji nda pabamadizidj.
9 Depois Jesus contou esta parábola para o povo:
10 Apitc ka ani odjitcisenig kidji ma8adjiagani8indjin ini cominican, aa nabe ogi ijinija8an pejig odanokitage8inniman kidji nda 8abamandjin ini a8iagon kagi a8iadjin okitigan aki, kidji a8i nadji8inandjin inigik cominican kagi inendagozinipanin kidji minigodjin. Igi8e dac kitige8innig ogi migana8an ini anokitage8innin, acitc ogi ki8enija8a8an ega kegoni e mina8adjin.
10 Quando chegou o tempo da colheita, ele mandou um empregado para receber a sua parte. Mas os lavradores bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
11 Aa dac kacka mina8adj ogi ijinija8an pejig kodagian odanokitage8inniman 8edi okitigan akikag. Igi8e kitige8innig ogi manenima8an ke8in, ogi migana8an, acitc ogi ki8enija8a8an ega kegoni e mina8adjin.
11 O dono mandou outro empregado, mas eles também bateram nele, depois o trataram de modo vergonhoso e o mandaram de volta sem nada.
12 Aa kacka ogi ijinija8an kiabadj pejig kodagian odanokitage8inniman. Kitige8innig dac ogi mij8agania8an ke8in, ogi sagidji8ebina8an dac kitigan akikag.”
12 Então ele enviou um terceiro empregado, mas os lavradores também bateram nele e o expulsaram.
13 “Aa dac ka tibendag kitigan akini ki ikido: ‘Adi dac ke todaman? Niga ijinija8a nig8izis ka kitci sagiag. Ne8ad oga manadjia8an ini,’ ki ikido. Midac ka iji ijinija8adjin okitigan akikag.”
13 Aí o dono da plantação pensou: “O que vou fazer? Já sei: vou mandar o meu filho querido. Tenho certeza de que vão respeitá-lo.”
14 “Apitc dac igi8e kitige8innig ka 8abama8adjin, ki inidi8ag: ‘Mi aa ockina8e nage ke kacka8idj ick8a nibondjin odadaman. A8isa nisadan, kina8it dac kiga tibendam8anan ii okitigan aki.’
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
15 Ogi sagidji8ebina8an dac ini ockina8en iima kitigan akikag, acitc ogi nisa8an.”
15 — Então eles jogaram o filho para fora da plantação e o mataram. Aí Jesus perguntou:
16 Mi oo8e ke todag. Kada ija okitigan akikag, oga nisan kakina ini kitige8innin acitc oga a8ian kodagian a8iagon okitigan aki.” Mi ka inadisokedj Jesos.
16 Ele virá, matará aqueles homens e dará a plantação a outros lavradores. Então as pessoas que estavam ouvindo disseram: — Que Deus não permita que isso aconteça!
17 Jesos dac ogi kana8abaman a8iagon acitc ki ikido: “Adi dac 8a ikidomagag oo8e ka mazinadenig Kije Manido Omazinaiganikag:
17 Mas Jesus olhou bem para eles e disse:
18 Kada ojig8icinog kakina igi8e ke pagicino8ag8en iima asinikag, acitc kicpin pejig a8iagokag inagodjinindjin ini asinin, oga cacagockagon.”
18 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
19 Coda8inni kikinoamage8innig acitc kitci aiamie ogimag ogi nanada8i kikendana8a adi ke todamo8apan teci8ag kidji gi takona8adjin Jesosan. Ogi kikendana8aban mega egi mikomigo8adjin apitc ii ka inadisokendjin. Pekic dac okosa8abanin a8iagon iima ka tendjin.
19 Os mestres da Lei e os chefes dos sacerdotes sabiam que era contra eles que Jesus havia contado essa parábola e queriam prendê-lo ali mesmo, porém tinham medo do povo.
20 Coda8inni kikinoamage8innig acitc kitci aiamie ogimag ogi kitci nagadjia8an Jesosan ke ani inakamigizindjin, acitc ogi ijinija8a8an nandam a8iagon kidji nda nagicka8andjin. Igi8e a8iagog ki k8aiakozikazo8ag. Pekic dac o8i k8ag8e katcidina8an Jesosan anodj kidji iji nak8e8ajii8endjin, kidji gi odji takona8adjin acitc kidji gi odji iji8ina8adjin kidji tibakonigondjin ini8e ka kitci ogima8indjin iima akikag.
20 Então começaram a vigiar Jesus. Pagaram alguns homens para fazerem perguntas a ele. Eles deviam fingir que eram sinceros e procurar conseguir alguma prova contra Jesus. Assim os mestres da Lei e os chefes dos sacerdotes teriam uma desculpa para o prender e entregar nas mãos do Governador romano.
21 Igi8e dac a8iagog ogi k8ag8edjima8an Jesosan: “Kikinoamage8inni! Kikikenimigo e teb8ean acitc k8aiak e kikinoamagean. Kakina a8iagog pejig8an kidinenimag. K8aiak kikikinoamage adi ke todjigadenig 8e8enda kidji gi nosoneigadenig Kije Manido omikana.
21 Esses homens perguntaram: — Mestre, sabemos que aquilo que o senhor diz e ensina é certo. Sabemos também que o senhor não julga pela aparência e ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige.
22 8idamaocinam dac, ikidomaganon na kidinakonige8inanan kidji kijika8aiak ma8adji kitci ogima Sesar (César), Rom ka tajikedj, kek8an ka8in?”
22 Diga: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
23 Jesos dac ogi kikeniman ini8e a8iagon e 8i k8ag8e katcidinigodjin. Ogi inan dac:
23 Mas Jesus percebeu a má intenção deles e disse:
24 “8abadaicik peconias. A8enen dac aa ka mazinazodj? A8enen ii o8izon?”
24 — Tragam aqui uma moeda. De quem são o nome e a cara que estão gravados nela? — São do Imperador! — responderam eles.
25 Jesos dac ogi inan: “Mijik sa dac kitci ogima Sesar kegoni ka tibendag, acitc Kije Manido mijik kegoni ka tibendag.”
25 Então Jesus disse:
26 Meg8adj dac kakina a8iagog te8agoban iima, ka8in ododji kackitosina8a igi8e a8iagog kidji katcidina8adjin Jesosan anodj kidji pitci ikidondjin. Ogi kitci mamakazita8a8an adi kagi ikidondjin, ka8in dac kodag kegoni ododji k8ag8edjimasi8a8an.
26 Eles não puderam conseguir nenhuma prova contra Jesus diante do povo. Por isso ficaram calados, admirados com a resposta dele.
27 Nandam Coda8innig “Sadose8innig” (Sadducéens) ka ijinikanagani8i8agobanen ogi pi nazika8a8an Jesosan. Mi igi ako ega ka teb8etamo8agobanen kidji abidjibandjin a8iagon.
27 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus
28 Ogi pi k8ag8edjima8an dac Jesosan: “Kikinoamage8inni! Mois kigi minigonanaban oo8e inakonige8ini:
28 e disseram: — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte
29 Nigodin dac tebanig e nij8atci8apan nabeg e iji 8idjiki8emidi8adj. Kitci oseezima dac ki niba8i, acitc ki nibo ega egi tendjin odabinodjijiman.
29 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
30 — ausente —
30 Então o segundo casou com a viúva,
31 — ausente —
31 e depois, o terceiro. E assim a mesma coisa aconteceu com os sete irmãos, isto é, todos morreram sem deixar filhos.
32 Ick8eag dac, aa ik8e ke8in ki nibo.
32 Depois a mulher também morreu.
33 Apitc dac odjitcisenig kidji abidjiba8adj ka nibo8adj, adi ini8e maia ke iji o8idigemaganidj aa ik8e? Kakina mega ka nij8atci8adj igi nabeg ki iji niba8i8ag ini pejig8an ik8e8an,” ogi iji k8ag8edjima8an.
33 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
34 Jesos dac ogi nak8e8ajian: “Nabeg acitc ik8e8ag niba8i8ag ooma 8akidakamig.
34 Jesus respondeu:
35 Pekic dac igi8e ka onabamagani8i8adj 8ak8ig kidji ija8adj acitc kidji abidjiba8adj, ka8in kada niba8isi8ag apitc 8ak8ig te8adj.
35 Mas as pessoas que merecem alcançar a ressurreição e a vida futura não vão casar lá,
36 Mi maia pejig8an ajenig ke ijinagozi8adj, ka8in dac 8ikad mina8adj kadagi nibosi8ag. Kije Manido ini odabinodjijiman, osa mega ki abidjiba8ag.
36 pois serão como os anjos e não poderão morrer. Serão filhos de Deus porque ressuscitaram.
37 Mois kitci 8e8enda ki tibadjimo kidji abidjibandjin ka nibondjin. Apitc ka mikomadjin mitigon ka taji piskanenigobanen, mi oo ka ijinikanadjin ka Tibendjigendjin:
37 E Moisés mostra claramente que os mortos serão ressuscitados. Quando fala do espinheiro que estava em fogo, ele escreve que o Senhor é “o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.”
38 Kije Manido dac 8in Okije Manidomi8ag igi8e ka pimadizi8adj, ka8in 8in igi8e kagi nibo8adj. Kakina mega a8iagog Kije Manidokag ka iji tibendagozi8adj minagani8i8ag kidji pimadizi8adj, misa8adj igi8e kagi nibo8adj.”
38 Isso mostra que Deus é Deus dos vivos e não dos mortos, pois para ele todos estão vivos.
39 Nandam Coda8inni kikinoamage8innig ogi ina8an: “Kikinoamage8inni! Teb8e kiminotagozinan.”
39 Aí alguns mestres da Lei disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Ka8in dac kodag kegoni ododji k8ag8edjimasi8an Jesosan. Cag8enimobanig mega.
40 E não tinham coragem de lhe fazer mais perguntas.
41 Jesos ogi inan: “Adi 8edji ikidonani8ag David ini odanike ojisan ini a8ian Kije Manidon kagi ikidonipanin kidji pidjinija8andjin?
41 Em seguida Jesus perguntou a eles:
42 Apitc mega kagi ojibiagin David 8eckadj Kitci Nigamo8inan Kije Manido Omazinaiganikag, David 8inigotc ki ikidogoban oo8eni:
42 Pois o próprio Davi diz assim no livro de Salmos:
43 pinici kidji cagodjiag8a ka madjenimik8a,
43 até que eu ponha os seus inimigos
44 David dac ‘Ka Tibenimijidj’ odijinikanan ini a8ian Kije Manidon kagi ikidonipanin kidji pidjinija8andjin. Adi dac kegi odji ijisedj David kidji odanike ojisidj ini?”
44 Se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
45 Meg8adj kakina a8iagon e ndotagodjin, Jesos ogi inan okikinoamaganan:
45 O povo todo estava escutando, e Jesus disse aos discípulos:
46 “Iag8amenimikog Coda8inni kikinoamage8innig, ka kitci min8endamo8adj kidji paba kigickamo8adjin okonasan ka kitci kin8eganigin acitc ka kitci min8acinigin. Kitci min8endamog e anamika8agani8i8adj ka iji manenani8anig. Nigan ma8adji 8i iji abi8ag Coda8inni aiamiemigi8amikag kidji gi 8abamagani8i8adj. Ma8adji dac ka iji min8acinig 8i iji abi8ag e magocani8anig.
46 — Cuidado com os
47 Okimodima8an ik8e8an ka pejigondjin, pekic dac kitci kin8ej aiamie8ag kidji mino inabaminagozi8adj. Na8adj kada sogakonagani8i8ag 8ina8a,” ki ikido Jesos.
47 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçar, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.