Atos 9

Diiz kuu ndyaadno yalnaban (ZAONT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Lee Saulo be nayiika ne re zha kuu nyelaaz Jesús, ne nlaaz Saulo kuth re zha. Tsa ngwa Saulo lo ngwleyy kuu nabee lo reta ngwleyy.
1 Baise Saul i Regah ana bai’ufununayah rouw morob isan menan bi’arakok. Imih na firis ukwarih biyah tit, fef tab auman tan Damaskas wanawanan Kou’ay Bar ta ta hai ukwarih hitaso’ob isan
2 Ngwanaab Saulo thib yeets, tsa tak ya Saulo yez Damasco re ta nkaltaa re zha nteed zha xkiiz Diox, tsa liib Saulo mbyi na ngot kuu nyelaaz Jesús, ne teno Saulo zha tsa yo zha tsib yez Jerusalén.
2 ifefeyan, saise sabuw iyab Regah ana efamaim hima’ama orot o babin etei tafatumih tabow tan Jerusalem dibur taya.
3 Per leettsa ndo Saulo net gaxta yez Damasco, tsa cha mroo thib xni lobee kuu mla dita ta ndo Saulo.
3 Nati isan au Damaskas yen inan, na bar merar biyubin auman naniyan meyemeye marakaw marane namanamarabe bow sisibin roun roun etei e’arasib re,
4 Tsa ngob Saulo lo yu, ne mbin Saulo thib bos kuu nzhab lo Saulo:
4 naatu me yan re rab, orot fanan nowar wabin su’ub eo “Saul, Saul aisim ayu irabu kubia’akiru?”
5 Tsa mnaabdiz Saulo:
5 Saul ibatiy, “Regah o yait?” Orot fanan tit maiye iya’afut eo, “Ayu i Jesu o irabu kubia’akiru.
6 Gwateli ne gwa yez Damasco, tya ne zha loʼa naa kwan ndoblo tsowa.
6 Baise kumisir kwen bar merar gagamin kutit, nati’imaim boro hinao inanowar abisa boro inasinaf.”
7 Ne lee re zha kuu nda kon Saulo kwathoz mzeb zha, tak mbin zha bos, per yent kwan mloo lo zha.
7 Orot afa Saul bairi hinan hai tur sawar hinutanub hibat orot fanan hinowar, baise men yait ta ana yumat hi’itin.
8 Tsa ngwache Saulo; ne or mxaal Saulo ngutlo Saulo, nyenit raa ngutlo Saulo. Tsa mzhen re zha kuu nda kon lee Saulo yaa Saulo ne mndeno zha Saulo yez Damasco.
8 Saul me yan inu’in misir matan nuw, baise matan isukway men abisa ta itin, basit uman hibai hi’unawiy hin Damaskas hitit.
9 Tya ngoo Saulo tson wiz ne ngwanit lo Saulo, neeka thib kuu ndowt Saulo ne neeka thib kuu ngwiit Saulo.
9 Veya tounu na’atube matan ifim ma. Nati ana maramaim men kafa’imo bay ta eaan naatu harew tom.
10 Ne yez Damasco nzo thib mbyi kuu le Ananías kuu nyelaaz Jesús. Ne lee Jesús ngwanii lo Ananías, ne nzhab lo Ananías:
10 Baitumatumayan orot ta wabin Ananias Damaskas ma’am matan hibora’ah tainin tayowan Regah isan eafa’af fanan nowar, “Ananias!”
11 Ne lee Zha Nabee nzhab lo Ananías:
11 Regah eo, “Inabogaigiwas inan ef gagamin wabin mutufor imaim inatit naatu Judas ana baremaim Tarsus orot wabin Saul isan inibatiyih, i ma eyoyoyoban.
12 Tak lo Saulo ngwani thib mbyi kuu le Ananías, kuu mndaab ne mxoob yaa yek Saulo, tsa yeni lo Saulo tedib welt.
12 Naatu Saul matan hibora’ah orot ta wabin Ananias itin narun umanamaim matan butubun nuwanuw maiyen itin.”
13 Or mbin Ananías kona, tsa nzhab Ananías:
13 Ananias iya’afut eo, “Regah sabuw moumurih na’in nati orot isan hio anowar, sawar kakafih maiyow o a sabuw Jerusalem hima’am isah sinaf.
14 Ne lee nal ndyaad Saulo nzhee ne nap Saulo yalnabee chaan re ngwleyy kuu nabee lo re ngwleyy, tsa ten Saulo re zha kuu nyelaaz lu nzhee ne teno Saulo re zha Jerusalén.
14 Naatu boun i firis ukwarih biyahine fair bai na iti Damaskas tit sabuw iyab o tekwakwafiri bow fatumen isan.”
15 Per lee Zha Nabee nzhab lo Ananías:
15 Baise Regah iu, “O i boro inan anayabin ayu nati orot arubin isou nabowamih, wabu nab natit Ufun Sabuw, aiwob sabuw, naatu Israel sabuw wanawanahimaim nabosemor.
16 Na loo lo Saulo lee Saulo ndoblo rid kwathoz yalti, leettsa taa Saulo kwent xkizʼn.
16 Naatu ayu taiyuwu boro ani’obaiy bai’akir gagamin na’in ayu wabu isan ni’akir.”
17 Tsa lee Ananías ngwa yuu ta mlet Saulo, ne or mndaab Ananías, tsa mxoob Ananías yaa Ananías yek Saulo, ne nzhab Ananías:
17 Basit Ananias misir in bar efan Regah eo’omaim tit naatu bar wanawanan run, uman Saul tafanamaim yara’ah eo, “Saul ayu taiu Regah Keriso efamaim o isa birerereb i ayu iyunu anan o mata nigewasin inanuw maiye, naatu Anun Kakafiyin niwani.
18 Ne oraaka ngob thib kuu na taxal med mbel ngutlo Saulo, ne mre ngwani lo Saulo tedib welt, tsa ngwateli Saulo ne ngokleyy Saulo.
18 Naniyan meyemeye matan siy kanabinin na’atube ma’am hea’obow re, matan kubunai nuw maiye, naatu misir re bapataito bai.
19 Tsaraa ndow Saulo tsaraa mkaa Saulo fwers, ne mlet Saulo thiban wiz lo re wets kuu nyelaaz Jesús kuu nzo yez Damasco.
19 Bay eaa ufunamaim ana fair matabir maiye bai.
20 Tsa lee Saulo mndelo mndaa kwent xkiiz Diox, lo re men ta nkaltaa re zha Israel nteed xkiiz Diox, ne mbez Saulo lee Jesús nak Xgann Diox.
20 Saul misir mutufor in Kou’ay Bar run busuruf Jesu isan binan eo, “Jesu i turobe God Natun.”
21 Reta zha kuu nzhon kuu mbez Saulo; mzegey leettsoo re zha ne mbez zha:
21 Sabuw etei hinowar hifofofor naatu hibabatiyih hio, “Orotoban iti Jerusalemamaim sabuw iyab Jesu wabinamaim hikwakwafir rouw himorob? Naatu iti’imaim nan ana’an i nati sawar ta’imon isan na, sabuw fatum bow na firis gagamin baitihimih?”
22 Ne taxal ndriid wiz lee Saulo ngoo ney raa leettsoo, ndaa kwent xkiiz Diox, ne kwathoz nambi nzhab Saulo lee Jesús nak Crist Kuu Mtaal Diox Nabee, tsa lee re zha Israel kuu nzo Damasco, net zha naa kwan tsow zha xgab.
22 Baise Saul binan inan ana fair ra’at, Jew sabuw iyab Damaskas hima’am hai not botabir naatu i’obiyih Jesu i anababatun Keriso, iti na’at eo sabuw tur omih hikasiy.
23 Ne lutta ngwatey lee re zha Israel kuu nzo Damasco myaan diiz kuth Saulo,
23 Fur bai’ab na’atube sasawar ufunamaim Jew sabuw hiru’ay Saul morob isan hiyakitifuw.
24 per myeen Saulo lee re men nlaaz kuth Saulo. Tse ne yaal ntow zha lo Saulo roo pwert yez, tsa kuth zha Saulo.
24 Baise abisa sinafumih hiyayakitifuw i hio nowar, fai mar i etawan awan hima’afut hima’am tatitit hita’asabunimih.
25 Per lee re zha kuu nyelaaz Jesús, yaal mloo zha Saulo leen thib chekwit ne mlaa zha Saulo lad cho blaa kuu now dita yez. Tbaa mroo Saulo yez.
25 Baise gugumin ta ana bai’ufununayah Saul kaifet wanawananamaim hiwan fur ana sou ta’amaim hiruru re.
26 Leettsa mzin Saulo Jerusalén, ngwalaaz Saulo gakaltaa kon re zha kuu nyelaaz Jesús tya; per reta zha nzeb lo Saulo, tak nyelaazt re zha lee Saulo nyelaaza Jesús.
26 Saul na Jerusalem tit sinaftobon bai’ufununayah bairi baita’imonin isan. Baise bai’ufununayah i Saul isan hai bir ra’at, anayabin men hibitumatum Saul i turobe baitumatumayan ta matar ai en.
27 Per lee Bernabé ngwano Saulo lo re apóstl. Ne nzhab Bernabé naa xomod mwii Saulo ne mni Jesús lo Saulo or ndo Saulo net nda Saulo yez Damasco. Ne xomod mzebt Saulo mndaa Saulo kwent chaan Jesús yeza
27 Imaibo Barnabas na ibais bai in Tur Abarayah biyah tit, kubuna mi’itube efamaim Regah itin naatu Regah eo nowar. Ana binan fairin Jesu wabinamaim auman eo hinowar.
28 Tsa lee Saulo myaan Jerusalén ne ndiy Saulo kon re zha. Ne mzebt Saulo ndaa kwent chaan Jesús.
28 Naatu hibai bairi hima Jerusalem ana uman men sanet etei remor Regah wabinamaim binan.
29 Ndediz Saulo ne ngyodiz Saulo kon re zha Israel kuu ndediz diiz gryeg; per lee re zha ree nlaaz kuth Saulo.
29 Jew sabuw iyab Greek tur hio bairi hi’o hibas naatu rabin morob isan hiyakitifuw.
30 Leettsa myeen re zha kuu nyelaaz Jesús kona, tsa mndeno zha Saulo asta yez Cesarea, ne tya mtaal zha Saulo yez Tarso.
30 Baise baitumatumayah afa tur hinowar basit, Saul hibai hire Caesarea hitit naatu au Tarsus hiyafar in.
31 Tsa lee re zha kuu nyelaaz Jesús, kuu nzo re yez chaan Judea chaan Galilea ne chaan Samaria, wen ngoo re zha tak ndreket raa zha dits zha, ne xlaazga mas wen myen re zha xkiiz Diox ne nzhon zha diize, ne lee Mbi Nayon mtsow masraa myazh re zha kuu nyelaaz Jesús.
31 Imaibo ekaleisia sabuw Judea, Galilee naatu Samaria wanawanahimaim etei tufuwamaim hima hiyasisir. Naatu Anun Kakafiyin ana baibaisamaim fair hibai naatu hai kou’ay busuruf wowab ra’at yen, Regah nanamaim kakaf auman hima.
32 Ne leettsa ndiy Pey re yez nyatwii Pey lo re zha kuu nyelaaz Jesús, noga ngwa Pey lo re zha kuu nyelaaz Jesús kuu nzo yez Lida.
32 Peter efan ta ta etei run tit ana sabuw itih remor inan, veya ta God ana sabuw iyab Lydda bar merar gagamin hima’ama bainanawanihimih in.
33 Tya mzal Pey thib mbyi kuu le Eneas, kuu nax ne ndak ne ndaʼa xon liin gagt gwin Eneas.
33 Nati’imaim orot ta wabin Aeneas, an uman murubin bai’etaw en gem yan inu’in kwamur etei eight sawar.
34 Tsa nzhab Pey lo Eneas:
34 Basit Peter isan eo, “Aeneas Jesu Keriso o ebiyawasi kumisir, a ir kunu ku’abar.” Orot mar ta’imonamo misir.
35 Ne mne reta zha kuu nzo yez Lida ne re zha kuu nzo laats Sarón kona, ne ngwalaaz zha Jesús.
35 Sabuw etei Lydda naatu Sharon wanawanan hima’am abisa matar hi’i’itin etei hitumatum naatu Regah isan hitatabir.
36 Ne tsya ngoo thib ngot kuu nyelaaz Jesús yez Jope, kuu lee Tabita (diiz gryeg le zha Dorcas). Lee ngot ree thibka mtsow yalwen, mtsow Dorcas ayud re zha prob dita lo mban Dorcas.
36 Joppa bar meraramaim babin ta wabin Tabitha, Greek fanahimaim i Dorcas. Iti babin i baitumatumayan ta mar etei gewasin esisinaf naatu yababan wairafih ebibaisih.
37 Ne re wiza mlen liz Dorcas ne nguth Dorcas, ne ngwalo mtegat zha Dorcas, tsa mxoob zha Dorcas leen yuu kuu ndob yek yuuʼa.
37 Nati ana veya’amaim sawow bai naatu morob biyan hisouw hibai hiyen bar tafantoro’ot hi’inuw.
38 Ne gax yez Jope nzi yez Lida ne tya ndo Pey, ne or mbin re zha kuu nyelaaz Jesús lee Pey ndo tya, tsa mtaal zha chop mbyi ngwachez Pey, ne nzhab re zha lo Pey:
38 Joppa na Lydda titit i men ef yok, imih bai’ufununayah Joppa hima’am Peter na Lydda’amaim titit ana tur hinowar. Basit orot rou’ab hiyafarih hin hifefeyan hio, “Are Peter akokok saise inan biyai inatit, men inarubir.”
39 Tsa mndeke Pey dits rop zha, ne or mzin re zha, tsa mndeno zha Pey yuu ta nax thebol, tya nzi re ngot byud nzhonn, ne mloo re ngot re lar kuu mdexkwaa Dorcas lo Pey, leettsa bee naban Dorcas.
39 Basit Peter bobuna misir bairi hin, hina hitit hiyen bar awan yate tafan imaim hirun. Naatu kwafukwafur baibin etei hai faifuw Dorcas yawasin ma’am ana veya sakir bitih auman hibow hina hi’obaibiy hirerey auman hirun.
40 Tsa mnabee Pey mroo reta zha kuu nzi tya, tsa mtobxub Pey ne mnaab Pey lo Diox: Ne ora mwii Pey lo thebol ne nzhab Pey:
40 Peter sabuw etei iuwih ufun hitit, i sun yowen yoyoban imaibo eo, “Tabitha kumisir!” Babin matan nuw naatu nura’at Peter i’itin ana maramaim misir mare ma.
41 Ne lee Pey mzhen yaa ngot mtsow ayud ngot mndeli ngot, tsaraa mrez Pey re zha kuu nyelaaz Jesús ne re byud, tsa mwii re zha lee ngot naban.
41 Peter eof babin bai ibais misir bat, imaibo baitumatumayah naatu kwafukwafur isah eaf hina yawasin batabat i’obaiyih hi’itin.
42 Ne dita yez Jope myath koree ne kwaro zha ngwalaaz Jesús.
42 Tur tasasar tit Joppa sabuw etei hinowar naatu moumurih na’in Regah hitumitum.
43 Ne lee Pey myaan thiban wiz yez Jope liz thib zha le Simún kuu nteguuz yid.
43 Peter veya moumurih na’in Joppa’amaim orot wabin Simon ana baremaim hairi hima.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.