Mateus 22

Ka Tisa ge Tata Jesucristuha (ZAE) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Jesús‑ni rodolise attu libe ka nu loni ge ka bixxudiha lhe ka fariseo‑ni lhe. Benie ki utte dákana bí diani nu raka lebie kixxi'anie kanaha, nianna tti ree:
1 De novo Jesus lhes falou por parábolas, dizendo:
2 ―Tata Do Yebáha, tti rinnabie ka benne, elha rinnabia geeha raxxína na len nu ben ttu nu rinnabia ge ttu yiesi tti benna dha'a ge xi'in biyúniha.
2 — O Reino dos Céus é semelhante a um rei que preparou uma festa de casamento para seu filho.
3 Nianna tti udhelhana ka nu riben lo sina geniha ki tsia ka nuha salisakana ka nu chi biyaxi ki tse'ekana dha'aha, ttaka ka nuha nna labí uka lekani tsiakana.
3 Enviou os seus servos a chamar os convidados para a festa, mas estes não quiseram vir.
4 Nianna tti bededhelhana adíru ka nu riben lo sina geniha attu libe nna rana ka nuha: “Aní gwaligasi ka nu biyaxikana tse'ekana dha'aha: chiba tee tse elho lhe chiba bettia ka ku'una kia ka nu rixen xxattaha. Iyába chi tee tse. Gwaltá kini tse'eri'i dha'a.”
4 Enviou ainda outros servos, dizendo: “Digam aos convidados: Eis que já preparei o meu banquete; os meus bois e animais da engorda já foram abatidos, e tudo está pronto; venham para a festa.”
5 Ttaka ka nuha labí betabikinna ge nu rinnabiaha. Birialakana diakana: ttúna birialana diana gwelanni ka yu geniha, attuna nna birialana diana ata rutto'onaha,
5 Mas os convidados não se importaram e se foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio.
6 adí ka nuha nna bedaxxulakana ka nu riben lo sina ge nu rinnabiaha nna uyalakana ka nuha nna axtaba bettikana kana.
6 Outros, agarrando os servos, os maltrataram e mataram.
7 Nu rinnabiaha nna yalhá bisa'a xxattinna. Nianna udhelha ttebana ka soldadu geniha ki gwatse'e lookana ka nu ben elhuttiha lhe gwadokana gi yiesi gekaniha lhe.
7 — O rei ficou furioso e, enviando as suas tropas, exterminou aqueles assassinos e incendiou a cidade deles.
8 Nianna rana adí ka nu riben lo sina geniha: “Chiba tee tse elho ge dha'a‑ni, ttaka ka nu biyaxi ki tse'ekana dha'a‑ni, delo ni'a ge nu benkanaha nna labí elha ralhakana tse'ekana nii.
8 Então disse aos seus servos: “A festa está pronta, mas os convidados não eram dignos.
9 Nnanna nna gwaltsia ata raka kurusi ka neda‑na nna gwaligaxi iyába ka benne eti'ale, gwaligasi ke itake ki goke.”
9 Vão, pois, para as encruzilhadas dos caminhos e convidem para o banquete todos os que vocês encontrarem.”
10 Ka nu riben lo sina geniha nna biria ttebakana lo ka nedaha nna gwattupabakana iyába ka benne gwaxxakabakana: sila ka benne ruin tse lhe sila ka benne ruin satsa lhe. Aníha uka nna bisá tíba benne lhe'e yo'o ata raka dha'aha.
10 E, saindo aqueles servos pelas estradas, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala do banquete ficou cheia de convidados.
11 ’Tti uta'a nu rinnabiaha ki ilenna ka nu chi biyaxi dha'aha, niha bilenna do ttu nubiyú labí nukuna xo ge dha'a.
11 — Mas, quando o rei entrou para ver os que estavam à mesa, notou ali um homem que não trazia veste nupcial
12 Nianna tti rana nuha: “Betsi to, ¿gasina uka uta'alu nii ki labí nukulu xo ge dha'a?” Ttaka nuha nna siiba ukana, labí bekabina.
12 e perguntou-lhe: “Amigo, como você entrou aqui sem veste nupcial?” E ele emudeceu.
13 Nianna rana ka nu riben sina geniha: “Gwaluxxiga ka ni'ani lhe gwaluxxiga ka náni lhe, nna gwaludelha na ro'o yo'o‑na ata anka chulha‑na. Naa kwesina lhe goniba lo layani lhe.”
13 Então o rei ordenou aos serventes: “Amarrem os pés e as mãos dele e atirem-no para fora, nas trevas; ali haverá choro e ranger de dentes.”
14 Nianna tti ra Jesús‑ni:
14 Porque muitos são chamados, mas poucos são escolhidos.
15 Nianna tti deyya ka fariseo‑ni nna unne len luesikani gasina uinkana ki ibixxini Jesús‑ni bixa innábie kini aníha nna dhaakana ukinnikane.
15 Então os fariseus se retiraram e consultaram entre si como surpreenderiam Jesus em alguma palavra.
16 Nianna tti udhelhakana ka nu rudhetikinnaha, itupa len ka nuha ka nu tákana Herodes nu rinnabiaha. Udhelhakana ka nuha kini gákana Jesús‑ni:
16 E enviaram-lhe discípulos, juntamente com os herodianos, para lhe dizer: — Mestre, sabemos que o senhor é verdadeiro e que ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade, sem se importar com a opinião dos outros, porque não olha para a aparência das pessoas.
17 Nnanna nna unáchu, ¿si gwa ga'anaba kixari'i belhiu nu daa lori'i kixari'i len César nu rinnabia xeniha, o abittuba ak?
17 Assim sendo, diga-nos o que o senhor acha: é lícito pagar imposto a César ou não?
18 Ttaka Jesús‑ni nna ute dábanie nu rulha lekani uinkanaha, nianna tti ree kana:
18 Mas Jesus, percebendo a maldade deles, respondeu:
19 Gwalule'e sanga belhiu rigixari'i‑na.
19 Mostrem-me a moeda do imposto. Trouxeram-lhe um denário.
20 Nianna tti unnaba tise, ree kana:
20 E Jesus lhes perguntou:
21 Lakana nna bekabikana, rákana:
21 Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
22 Tti biyienkinna nu rabie kanaha nna bebanabakinna nna niha‑ba bedúkane nna deyyakana.
22 Ouvindo isto, se admiraram e, deixando-o, foram embora.
23 La sáha‑gaba bisin ka saduceo‑ni ata du Jesús‑ni. Ka nuha rákana deki labí reyaka ben ka benne chi uttiha. Nianna rákane:
23 Naquele dia, alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se de Jesus e lhe perguntaram:
24 ―Maestru, Moisés‑ni bodha'ane, ree: “Ganna ttu nubiyú chi betsá náni, nianna gattina nna anúba xi'inni aka len nuila geniha, la'ania nna teeki edí betsiniha nuila bidabiha kini ka xi'inni aka len nuilaha nna eyakakana ttisidiba xi'in benne chi uttiha.”
24 — Mestre, Moisés disse: “Se alguém morrer, não tendo filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.”
25 Ganna aníha anka nna ttibanka ri'itu udo ttu benne getu use'e gasi ka betsie. Benne xxeniha betsába nee len nuila geeha, ttaka uttibe nna lanú xi'inie bodha'ane. Nuilaha nna beya'anbana kini edína attu betsieha.
25 Ora, havia entre nós sete irmãos. O primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher para seu irmão.
26 Aníha‑gaba gwate betsie nu berupaha lhe nu beyonnaha lhe. Aníha‑ba gwateke nna ni beyába iyába gasi betsike utti.
26 O mesmo aconteceu com o segundo, com o terceiro, até o sétimo.
27 Iki de nuha nna uttigaba nuilaha.
27 Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
28 Nianna, ganna chi bisia sá eyaka ben ka benne chi uttiha, ¿núla nuila geke aka nuilaha, ki iyába gasike udo lenke nuha?
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete ela será esposa? Porque todos casaram com ela.
29 Jesús‑ni nna bekabie gekani, ree:
29 Jesus respondeu:
30 Kumu tti eyaka ben ka benne chi uttiha, nuila lhe nubiyú lhe labíru dina otsá ná ka benneha, nigaba uketike ka xi'inkeha lhe. Eyakabake attiba ka anjeli se'e yebáha
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem se dão em casamento, mas são como os anjos no céu.
31 nna ge nu rale ganna gwalí reyaka ben ka benne chi uttiha, neti upeya le, ¿si lagwa chi belabale nu ra lo ka yetsi ge Tata Do Yebáha, tti ree:
31 Quanto à ressurreição dos mortos, vocês nunca leram o que Deus disse a vocês:
32 “Neti ankaa Diosi ge Abraham‑ni lhe ge Isaac‑ni lhe ge Jacob‑ni lhe”? Laxkala Tata Do Yebáha labí anke Diosi ge ka benne chi uttiha, labie ankalee Diosi ge ka benne anka bani.
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó”? Ele não é Deus de mortos, e sim de vivos.
33 Tti biyienin ka benne se'e niha nu ra Jesús‑ni, yalhá bebanakanie ge nu rule'enie keha.
33 Ouvindo isto, as multidões se maravilhavam da sua doutrina.
34 Ka fariseo‑ni, tti binakana deki bose'e siiba Jesús‑ni ka saduceo‑ni, nianna bottupa tteba luesikani.
34 Entretanto, os fariseus, sabendo que Jesus havia silenciado os saduceus, reuniram-se em conselho.
35 Ttu ka fariseo nu rule'enna ka benne nu ra lo bia bennabi bodha'an Tata Do Yebáha len Moisés‑ni, de ruinna ku'una Jesús‑ni prueba, nianna rane:
35 E um deles, intérprete da Lei, querendo pôr Jesus à prova, perguntou-lhe:
36 ―Maestru, ¿nú ka tisa bodha'an Tata Do Yebáha lo bia bennabi‑na rakaru doelha udori'i tisa geni?
36 — Mestre, qual é o grande mandamento na Lei?
37 Jesús‑ni nna ree na:
37 Jesus respondeu:
38 Nuní nu lade'a tte rakaru doelha uinri'i.
38 Este é o grande e primeiro mandamento.
39 Nu berupaha nna ankagabana attiba nuní, rana: “Akinlu ge attu benne atti tteba rakabin gelu.”
39 E o segundo, semelhante a este, é: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
40 Ge ixpa ka tisa‑ni rudaxxu ni'a iyá nu ra lo bia bennabi bodha'an Tata Do Yebáha len Moisés‑ni lhe rudaxxu ni'a nu ra lo ka yetsi bodha'an ka profetaha lhe.
40 Destes dois mandamentos dependem toda a Lei e os Profetas.
41 Laka tupa ka fariseo‑ni, nna unnaba tisa Jesús‑ni kana, ree kana:
41 Estando reunidos os fariseus, Jesus lhes perguntou:
42 ―¿Bí rakinle ge benne anke Cristuha? ¿Nú uka xutto benneha?
42 — O que vocês pensam do Cristo? De quem é filho? Eles responderam: — De Davi.
43 Nianna ree kana:
43 E Jesus perguntou:
44 Aní ra Tata Do Yebáha tti rulise Cristu benne runie neti mandaduha:
44 “Disse o Senhor ao meu Senhor:
45 Ki ganna David‑ni daneruna Cristuha, ¿galasina nna rálana benneha: “Lu ankalu benne ruinlu neti mandadu”?
45 — Portanto, se Davi o chama de Senhor, como ele pode ser filho de Davi?
46 Niba ttú ka fariseo‑ni a uka gekani ekabikana ge nu ra Jesús‑ni nna debá la sáha nna ni ttúkana labíru beyaxakinna innaba tisakane ge attu bixa.
46 E ninguém podia lhe responder uma palavra; e a partir daquele dia ninguém mais ousou fazer perguntas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.