Romanos 9
Yakan Bible (YKA_WBT) vs BKJ
1 Niyaˈ pe seddili batang bissāku si kaˈam duk inin asal bennal. Gaˈi ku magdustaˈ peggeˈ sukuˈ pu si Isa Almasi ku. Kataˈuhanku dem pikilanku teˈed weˈ bennal sōng pinaˈinku inin duk kataˈuhan isab inin weˈ Niyawa Sutsihin, iye magbayaˈ dem pikilankun.
1 Eu digo a verdade em Cristo, eu não minto; a minha consciência também me dá testemunho no Espírito Santo,
2 Iye inin batang pinaˈinkun, weˈ asal bohat teˈed ateykun duk luwal ku suse manamal sabab meˈ pagkasiku bangsa Israˈilin peggeˈ gaˈi siye ngatu nuhut si Isa Almasi.
2 que eu tenho grande pesar e contínua tristeza no meu coração.
3 Bang makajari siˈ hadja, atasku pasapeˈ amban Isa Almasi duk pī dem narkaˈ ngagantiˈan meˈ bangsakun, meˈ pagkasiku bangsa Israˈilin, supaya hadja siye gaˈi tapī si narkaˈ.
3 Porque eu mesmo desejava ser amaldiçoado de Cristo, por meus irmãos, meus parentes segundo a carne;
4 Ekka kahāpan pangurung Tuhanin si siye. Siye bangsa tapeneˈ weˈ Tuhanin hinangne meˈ aˈane. Duk hininang isab siye weˈ ne meˈ anakne. Pinakitehan weˈ ne si siye sahayanen. Mimpiye ngajanjiˈ Tuhanin si siye. Siye pangurunganne saraˈnen. Tinoloˈan siye weˈ ne bang saˈingge subey pamahadjede iyehin. Ekka sanggupne si siye weˈ asal tabanganne siye.
4 que são israelitas, aos quais pertence a adoção, e a glória, e os pactos, e a entrega da lei, e o serviço de Deus, e as promessas;
5 Siye meˈ tubuˈ kapapuˈan kami mabangsahanin. Duk Isa Almasi tubuˈde du isab peggeˈ pagmanusiyaˈnen, bangsa Israˈil iye. Tuhanin, iye magbayaˈ si kēmon-kēmonin, pataˈ pinudji salama-lama. Amin.
5 dos quais são os pais, e dos quais, segundo a carne, veio Cristo, que é sobre todos, Deus bendito para sempre. Amém.
6 Dumaˈin hep pinaˈinkun weˈ gaˈi tumanan Tuhanin sanggupne si meˈ bangsa Israˈilin, saguwaˈ iye pinaˈinkun weˈ dumaˈin hep kēmon tubuˈ Israˈilin bennal meˈ aˈa Tuhanin.
6 Não, porém, que a palavra de Deus tenha perdido o seu efeito, porque nem todos os que são de Israel são israelitas.
7 Duk dumaˈin kēmon meˈ tubuˈ si Ibrahimin kaˈēnan tubuˈne teˈed. Toˈo inin peggeˈ paˈin Tuhanin hep pu Ibrahim, “Si meˈ anaknun, luwal hadja tubuˈ Isahakin kimmatanku meˈ tubuˈnun.”
7 Nem por serem a semente de Abraão, são todos filhos; mas, em Isaque será chamada a tua semente.
8 Bisan ne siye meˈ tubuˈ Ibrahim, dumaˈin hātinen weˈ kinimmatan siye weˈ Tuhanin meˈ anakne. Saguwaˈ meˈ tubuˈ Ibrahimin, inanakan sa pananggup Tuhan si iyehin, siye miyaˈan meˈ tubuˈne teˈedin.
8 Isto é: Os que são filhos da carne, estes não são filhos de Deus, mas os filhos da promessa são considerados como semente.
9 Iye hep inin pananggup Tuhan pu Ibrahimin, paˈinne, “Tahun dambuwaˈ pitu ku balik duk andanun si Sara nganak du iyan lella.”
9 Porque esta é a palavra da promessa: Por este tempo eu virei, e Sara terá um filho.
10 Dumaˈin hadja inin. Bang si Rebeka, niyaˈ duwe anakne lella, si Esaw duk si Yakub. Dambuwaˈ du samaden, si Isahak, papuˈ kamihin.
10 E não somente isso, mas também quando Rebeca concebeu de um, de nosso pai Isaque;
11 Gaˈ pe meˈ anakne kambal miyaˈan inanakan, paˈin Tuhanin pu Rebeka, “Salihin magbayaˈ iyan si sakahin.” Pagpaˈin Tuhan miyaˈan, gaˈ pe kapaghinangan hāp atawa laˈat meˈ kambalin peggeˈ gaˈ pe siye miyaˈan inanakan. Saguwaˈ andang ne dambuwaˈin tapeneˈ weˈ Tuhanin supaya kataˈuhan weˈ amban bayaˈne bang niyaˈ tapeneˈne. Dumaˈin hangkan aˈahin peneˈ Tuhanin sabab meˈ hinanganne mahāpin saguwaˈ weˈ bayaˈ Tuhanin du.
11 (porque, não tendo os filhos ainda nascido, nem tendo feito algo bom ou mal, para que o propósito de Deus pudesse permanecer segundo a eleição, não por obras, mas por aquele que chama),
12 — ausente —
12 isto foi dito a ela: O mais velho servirá ao mais jovem.
13 Pasal inin bakas tasulat dem kitab, paˈin Tuhanin, “Si Yakub kinalasahankun, dumaˈin si Esaw.”
13 Como está escrito: Jacó eu tenho amado, mas Esaú eu tenho odiado.
14 Manjari bang kuweˈ iyan, kaw paˈinbi weˈ gaˈi bentel Tuhanin. Dumaˈin weˈ gaˈi bentel Tuhanin.
14 O que diremos então? Há em Deus injustiça? De forma alguma!
15 Saguwaˈ Tuhanin magbayaˈin bang sine pineneˈne hinangne meˈ aˈanen. Paˈinne pu si Musa, “Aku magbayaˈin bang sine kaˈaseˈankun. Aku magbayaˈin bang sine kaluˈuyanku ateyin.”
15 Porque ele diz a Moisés: Eu terei misericórdia de quem eu tiver misericórdia, e eu terei compaixão de quem eu tiver compaixão.
16 Hangkan kataˈuhante weˈ dumaˈin sabab bayaˈte atawa pagtuyuˈte maghinangan hāp hangkan kite kaˈaseˈan Tuhanin, saguwaˈ weˈ bayaˈ Tuhanin maˈaseˈ iye si kite.
16 Assim, pois, não é daquele que quer, nem daquele que corre, mas de Deus, que manifesta misericórdia.
17 Niyaˈ isab inaka sabab sultan si lahat Misil awwalley. Tasulat dem kitab weˈ paˈin Tuhanin si sultanin, “Hinangte kew sultan magbayaˈ tuˈu si lahat inin supaya sabab kaˈu tapakitehanku balakatkun duk supaya ngabantu ēnkun si tibuˈukan dunya.”
17 Porque a escritura diz a faraó: Para este mesmo propósito eu te levantei; para mostrar o meu poder em ti, e para que o meu nome seja declarado em toda a terra.
18 Hangkan takitete weˈ Tuhanin maˈaseˈ si sasuku kabayaˈanne kinaˈaseˈanin. Duk amban bayaˈne isab pasagadanne meˈ aˈahin magtuwas kōk.
18 Portanto, ele tem misericórdia de quem ele quer ter misericórdia, e endurece a quem quer.
19 Kaw dambuwaˈ kaˈam magpaˈin si aku, “Bang kuweˈ iyan, weˈey Tuhanin sallaˈne meˈ aˈahin. Gaˈ du niyaˈ makasaggaˈ kinabayaˈannen.”
19 Tu dirás a mim então: Por que ele ainda achou culpa? Pois quem tem resistido à sua vontade?
20 Daˈa iyan bissāhun. Sine kew weˈ tajampanu Tuhanin bu manusiyaˈ kew hadja? Makajari ke paliyukin magpaˈin si aˈa mangahinang iyehin, “Weˈey ku hinangnu sa inin?”
20 Mas, ó homem, quem és tu, para que contestes a Deus? Dirá a coisa formada ao que a formou: Por que tu me fizeste assim?
21 Kataˈuhante weˈ aˈa maghinang paliyukin taga kapatut maghinang ine-ine kabayaˈanne hininangin. Amban da kubbeng bulak ngahinang iye dambuwaˈ pangisihan hāp manamal duk mahalgaˈ duk dambuwaˈ isab gaˈi tantu hāp duk ginuna kahabaˈ ellew.
21 Não tem o oleiro poder sobre o barro, para da mesma massa fazer um vaso para honra e outro para desonra?
22 Damikkiyan isab Tuhanin makajari iye magbayaˈ ine-ine batang hinangne si meˈ manusiyaˈin. Bisan Tuhanin astel si meˈ aˈa madusehanin duk batang leggane siye duk batang tapakitehanne balakatnen saguwaˈ sandalanne dahuˈ astelnen duk gaˈi ne siye leggane bisan du siye pataˈ ilegga.
22 E se Deus, disposto a demonstrar a sua ira e dar a conhecer o seu poder, suportou com muita paciência os vasos da ira, preparados para a destruição,
23 Hangkan sandalan Tuhanin astelnen supaya kataˈuhan meˈ manusiyaˈin kēmon weˈ gaˈi takila-kila kahāpne si meˈ aˈa kaˈaseˈanne duk tapeneˈne pinahadje si pasōnganin.
23 para que ele também desse a conhecer as riquezas da sua glória nos vasos de misericórdia, que antes ele já preparou para glória,
24 Kite bi hep meˈ tapeneˈnen. Dumaˈin hadja amban bangsa Yahudi kite bi, saguwaˈ amban meˈ bangsa dumaˈin Yahudi du isab.
24 até nós, a quem ele chamou, não só dentre os judeus, mas também dentre os gentios?
25 Pinasulat hep weˈ Tuhanin pu Nabi Hosea sabab inin. Paˈinne,
25 Assim como ele também diz em Oseias: Eu os chamarei meu povo, os quais não eram meu povo; e amada à que não era amada.
26 — ausente —
26 E acontecerá que, no lugar em que lhes foi dito: Vós não sois meu povo; ali serão chamados filhos do Deus vivo.
27 Duk Nabi Isaya bakas nulat isab sabab meˈ bangsa Israˈilin. Paˈinne, “Bisan pe bangsa Israˈilin ekka manamal kuweˈ umus si higad tahik gaˈi taˈitung, kuweˈahat du hadja iyan malumuwas amban pangaleggahan Tuhan siyehin.
27 Isaías também clamava acerca de Israel: Ainda que o número dos filhos de Israel seja como a areia do mar, o remanescente será salvo;
28 Peggeˈ bugtuˈ weˈ sōng legga Tuhanin du meˈ aˈa si dunyahin. Gaˈi iye magdayan ngalegga siye.”
28 porque ele concluirá a obra e a abreviará em justiça; porque o Senhor fará breve a obra sobre a terra.
29 Bakas pinaˈal isab weˈ Nabi Isaya awwalley sabab bangsa Israˈilin, paˈinne, “Bang Tuhanin, iye magbayaˈ si kēmon manusiyaˈin, gaˈ kite bi miyaˈan lebbihanne tubuˈ, kuweˈ siˈ kite bi miyaˈan meˈ aˈa si puweblo Sodom duk si puweblo Gomorahin, ubus ne kēmon matey.”
29 E como Isaías disse antes: Se o Senhor Sabaoth não nos tivesse deixado semente, teríamos nos tornado como Sodoma, e teríamos sido feitos semelhante a Gomorra.
30 Manjari, ine paˈinte sabab inin? Iye paˈinte weˈ meˈ aˈa dumaˈin Yahudihin, gaˈ siye ngapas weˈ inampun duk kinimmatan siye bentel si pagmatahan Tuhanin. Saguwaˈ siye ne inampun duk kinimmatan bentel weˈ Tuhanin sabab sandelde pu si Isa Almasihin.
30 O que diremos então? Que os gentios, que não seguiam a justiça, alcançaram justiça, a justiça que é pela fé.
31 Saguwaˈ meˈ bangsa Israˈilin, maggeˈes teˈed siye nuhut saraˈin supaya siye kinimmatan bentel weˈ Tuhanin saguwaˈ gaˈ tatuhutde saraˈin hangkan gaˈ siye kinimmatan bentel weˈ Tuhanin.
31 Mas Israel, que seguia a lei da justiça, não alcançou a lei da justiça.
32 Na, weˈey sa miyaˈan? Peggeˈ meˈ bangsa Israˈilin ngandel si meˈ hinangande mahāpin. Gaˈi siye ngatu sandel pu si Isa Almasi supaya siye asal kinimmatan bentel weˈ Tuhanin. Paˈin kitabin weˈ Isa Almasi dalil batu duk meˈ bangsa Israˈilin kuweˈ sumampuk si batu miyaˈan sabab gaˈi siye ngatu sandel pu si Isa.
32 Por quê? Porque eles não a buscaram pela fé, mas como que pelas obras da lei; pois eles tropeçaram na pedra de tropeço.
33 Paˈin Tuhanin hep dem kitab,
33 Como está escrito: Eis que eu ponho em Sião uma pedra de tropeço, e uma rocha de ofensa; e todo aquele que crer nela não será envergonhado.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.