Marcos 9

Yakan Bible (YKA_WBT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Paˈin si Isa pe, “Sabenna1 akahante kaˈam, niyaˈ kaˈam matuˈu inin gaˈi matey bang gaˈi dahuˈ takitebi pagbayaˈ Tuhanin duk balakatan teˈed pagbayaˈnen.”
1 E Jesus terminou, dizendo:
2 Manjari, ennem bahangi puwas miyaˈan, binoˈo weˈ si Isa si Petros, si Yakub duk si Yahiya pī diyataˈ punu langkew siye-siye hadja. Sābude malaˈihin, pinda teˈed bantuk si Isahin si pagmatahande.
2 Seis dias depois, Jesus foi para um monte alto, levando consigo somente Pedro, Tiago e João. Ali, eles viram a aparência de Jesus mudar.
3 Semmeknen ngillap teˈed duk asal poteˈ manamal. Gaˈ niyaˈ aˈa tuˈu si dunya makapapoteˈ semmek kuweˈ poteˈan semmekne miyaˈan.
3 A sua roupa ficou muito branca e brilhante, mais do que qualquer lavadeira seria capaz de deixar.
4 Manjari paguwaˈ si siye laˈi si Nabi Eliyas duk si Musa duk magbissā siye duk si Isa.
4 E os três discípulos viram Elias e Moisés conversando com Jesus.
5 Sābude magbissāhin, paˈin si Petros pu si Isa, “Tuwan, hāp teˈed peggeˈ tiyaˈ kami tuˈu. Ngahinang kami tellu payad-payad. Dambuwaˈ si kaˈu, dambuwaˈ pu si Musa duk dambuwaˈ pu Nabi Eliyas.”
5 Então Pedro disse a Jesus: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias.
6 Hangkan si Petros missā sa miyaˈan, peggeˈ gaˈi iye magkataˈu-taˈu bang ine bissāne sabab tinalew teˈed siye.
6 Pedro não sabia o que deveria dizer, pois ele e os outros dois discípulos estavam apavorados.
7 Manjari niyaˈ inalak paguwaˈ duk kalandungan siye duk niyaˈ suwala amban dem inalakin magpaˈin, “Inin Anakku kalasahanku teˈed. Pakalehun bi iye.”
7 Logo depois, uma nuvem os cobriu, e dela veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho querido. Escutem o que ele diz!
8 Manjari, pagpayamde paliput, bessuwang gaˈ ne niyaˈ seddili kitede laˈi, luwal saˈ si Isa.
8 Aí os discípulos olharam em volta e viram somente Jesus com eles.
9 Manjari sasangde padurul amban diyataˈ punu, sinessaˈan siye weˈ si Isa weˈ subey siye gaˈi magaka-aka bisan pu sine sabab bakas takiteden. Bang iye, Anak Manusiyaˈin, ellum ne balik amban kamateynen, meke ne siye makajari magaka-aka si aˈa.
9 Quando estavam descendo do monte, Jesus mandou que não contassem a ninguém o que tinham visto, até que o Filho do Homem ressuscitasse.
10 Tinuhut weˈ de panessaˈne miyaˈan, saguwaˈ magtilew-tinilew siye tellungan bang ine hāti pinaˈinnen weˈ ellum iye balik amban kamateynen.
10 Eles obedeceram à ordem, mas discutiram entre si sobre o que queria dizer essa ressurreição.
11 Na, tilewde si Isa, paˈinde, “Weˈey teˈ magpaˈin meˈ guru si saraˈ āgamahin weˈ subey koˈ pitu dehellu Nabi Eliyas meke Almasihin?”
11 Então perguntaram a Jesus: — Por que os
12 Nambung si Isa. “Bennal iyan,” paˈinne, “Nabi Eliyas pitu dehellu amban Almasihin manyap kēmonin. Na, ine teˈ paˈin kitabin sabab aku, Anak Manusiyaˈin? Paˈin kitabin weˈ subey ekka kabinasahan sandalanku duk diniyawaˈan ku teˈed.
12 Ele respondeu:
13 Saguwaˈ akahante kaˈam,” paˈin si Isa, “bakas pitu ne Eliyas duk tahinang ne weˈ meˈ aˈahin sasuku kabayaˈanden si iye, kuweˈ du tasulat dem kitab sabab iyehin.”
13 Eu afirmo a vocês que Elias já veio, e o maltrataram como quiseram, conforme as Escrituras dizem a respeito dele.
14 Pagbalikde pī si meˈ tindegne sinduwehin, banes teˈed aˈa kitede paliput si siye. Duk niyaˈ meˈ guru si saraˈ āgama laˈi magpasuweyan duk siye.
14 Quando eles chegaram perto dos outros discípulos, viram uma grande multidão em volta deles e alguns mestres da Lei discutindo com eles.
15 Manjari pagkite weˈ meˈ aˈa mabanesin si Isa, ulaliˈ siye peggeˈ gaˈ ase-asede weˈ pī laˈi si Isa. Magubas siye pī nagina iye.
15 Quando o povo viu Jesus, todos ficaram admirados e correram logo para o cumprimentarem.
16 Tinilew weˈ si Isa meˈ tindegnen, paˈinne, “Ine pagpasuweyanbi duk siye miyaˈan?”
16 Jesus perguntou aos discípulos:
17 Niyaˈ nambung amban meˈ aˈa mabanesin, paˈinne, “Tuwan, binoˈo weˈ ku anakku inin pitu si kaˈu peggeˈ pasayedan iye seyitan maˈumew iye.
17 Um homem que estava na multidão respondeu: — Mestre, eu trouxe o meu filho para o senhor, porque ele está dominado por um espírito mau e não pode falar.
18 Duk kahabaˈ iye usaˈ seyitanin, hinantakan iye weˈ ne. Magbukal behenen, magtageˈot meˈ impennen, duk ngoral iye. Manjari pināku weˈ ku si meˈ tindegnun pakipaluwasku seyitanin saguwaˈ gaˈ du tapaluwasde.”
18 Sempre que o espírito ataca o meu filho, joga-o no chão, e ele começa a espumar e a ranger os dentes; e ele está ficando cada vez mais fraco. Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito, mas eles não conseguiram.
19 Paˈin si Isa si meˈ aˈahin, “Oy, kaˈam meˈ aˈa kuweˈitu inin. Gaˈ teˈed niyaˈ sandelbi si Tuhan. Taman sumiyan pe ku tuˈu si kaˈam? Taman sumiyan pe ku nandalan addatbin meke kaˈam kahagad? Boˈohun nakanakin pitu si aku.”
19 Jesus disse:
20 Binoˈo ne weˈ de pī si iye. Pagkite seyitanin si Isa, magtawus pinapaspad weˈ ne nakanakin. Pahantak nakanakin diyataˈ bulak magligidan duk magbukal behenen.
20 Quando o levaram, o espírito viu Jesus e sacudiu com força o menino. Ele caiu e começou a rolar no chão, espumando pela boca.
21 Tinilew weˈ si Isa sama nakanakin, “Sumiyan pe iye sa inin?” Nambung iye, “Kemuwe dikiˈ pe iye.
21 Aí Jesus perguntou ao pai: O pai respondeu: — Ele está assim desde pequeno.
22 Duk daran ne iye tineppadan weˈ seyitanin pī dem ebbut duk dem boheˈ supaya tapapateyne. Bang tahinangnu, andūˈ Tuwan, maˈaseˈ ne kew si kami duk tabangun kami.”
22 Muitas vezes o espírito o joga no fogo e na água para matá-lo. Mas, se o senhor pode, então nos ajude. Tenha pena de nós!
23 “Tilewnu bang tahinangku?” paˈin si Isa. “Bang aˈahin sandel si Tuhan,” paˈinne, “kēmon tahinangne.”
23 Jesus respondeu:
24 Magtawus sama nakanakin missā pinapales, paˈinne, “Ngandel ne ku, Tuwan. Tabangun ku duk pasōng sandelkun.”
24 Então o pai gritou: — Eu tenho fé! Ajude-me a ter mais fé ainda!
25 Pagkite si Isa meˈ aˈa mabanesin hap pī patipun si iye, inamāhan weˈ ne seyitanin. “Kaˈu seyitan,” paˈinne, “seyitan magpaˈumew duk magpabisu, daˈakte kew paluwas amban nakanak inin duk daˈa ne kew teˈed padiyalem balik si iye.”
25 Quando Jesus viu que muita gente estava se juntando ao redor dele, ordenou ao espírito mau:
26 Manjari magkilahap seyitanin duk pinapaspad manamal weˈ ne nakanakin. Ubus paluwas ne seyitanin amban iye. Nakanakin kuweˈ ne aˈa matey, hangkan kaˈekkahan meˈ aˈahin magpaˈin, “Matey ne iye.”
26 O espírito gritou, sacudiu o menino e saiu dele, deixando-o como morto. Por isso todos diziam que ele havia morrido.
27 Saguwaˈ inantanan weˈ si Isa tangan nakanakin duk pinadongaˈ weˈ ne. Manjari nengge ne nakanakin.
27 Mas Jesus pegou o menino pela mão e o ajudou a ficar de pé.
28 Pagdiyalem si Isa si lumaˈ, tinilew iye weˈ meˈ tindegnen, siye-siye hadja, paˈinde, “Weˈey teˈ gaˈ tapaluwas kami seyitanin?”
28 Quando Jesus entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram em particular: — Por que foi que nós não pudemos expulsar aquele espírito?
29 Paˈinne si siye, “Da bayuˈ seyitan miyaˈan gaˈi tapaluwas weˈ ine-ine luwal hadja bang pinākuhan si Tuhan.”
29 Jesus respondeu:
30 Manjari palanjal ne disi Isa duk meˈ tindegnen. Pabutas siye si lahat Jalil. Gaˈi mabayaˈ si Isa weˈ niyaˈ ngataˈu bang tungan lengngannen,
30 Jesus e os discípulos saíram daquele lugar e continuaram atravessando a Galileia. Jesus não queria que ninguém soubesse onde ele estava
31 peggeˈ magtoloˈ iye si meˈ tindegnen. Pagtoloˈnen, paˈinne si siye, “Aku, Anak Manusiyaˈin, sinōngan du ku iyan si antanan meˈ aˈa. Papateyde du ku. Tellum bahangi puwas kamateykun, ellum du ku balik.”
31 porque estava ensinando os discípulos. Ele lhes dizia:
32 Saguwaˈ gaˈ tahātide bissāne miyaˈan duk gaˈ siye makatawakkal nilew iye.
32 Eles não entendiam o que Jesus dizia, mas tinham medo de perguntar.
33 Manjari tekka siye si puweblo Kapernaum. Paglaˈi ne siye dem lumaˈ, tinilew weˈ si Isa meˈ tindegnen. “Ine teˈ pagpasuweyanbi si lānin?” paˈinne.
33 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Cafarnaum. Quando já estavam em casa, Jesus perguntou aos doze discípulos:
34 Saguwaˈ gaˈ siye nambung peggeˈ pagpasuweyanden sabab bang sine siye tamanan malangkewin.
34 Mas eles ficaram calados porque no caminho tinham discutido sobre qual deles era o mais importante.
35 Manjari ningkoloˈ si Isa duk ilinganan weˈ ne sampūˈ duk duwe tindegnen pī si bihingne. Paˈinne si siye, “Sine-sine mabayaˈ pinalangkew teˈedin, subey iye magpadiyawaˈ dine supaya iye madiyawaˈ amban kēmonin, duk subey iye daraˈakan kēmon aˈa.”
35 Jesus sentou-se, chamou os doze e lhes disse:
36 Manjari ngeddoˈ si Isa dambuwaˈ nakanak dikiˈ duk pinatengge weˈ ne si tengngaˈde. Ubus kinekkepan weˈ ne nakanakin duk paˈinne si siye,
36 Aí segurou uma criança e a pôs no meio deles. E, abraçando-a, disse aos discípulos:
37 “Bang niyaˈ aˈa bu sabab sandelne si akuhin ngaddatan dambuwaˈ nakanak dikiˈ kuweˈ inin, aku inaddatannen. Duk bang niyaˈ ngaddatan aku, dumaˈin hadja aku inaddatannen, saguwaˈ damikkiyan addatanne Tuhanin, mamapitu aku si dunyahin.”
37 — Aquele que, por ser meu seguidor, receber uma criança como esta estará também me recebendo. E quem me receber não recebe somente a mim, mas também aquele que me enviou.
38 Paˈin Yahiya si iye, “Tuwan, niyaˈ takite kami dambuwaˈ aˈa sabbutne ēnnun pagpaluwasne seyitan amban meˈ aˈa. Pinages iye weˈ kami peggeˈ gaˈi iye nuhut kite bi.”
38 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
39 “Daˈa iye pagesun bi,” paˈin si Isa. “Peggeˈ sine-sine nabbut ēnkun paghinangne hinangan balakatan, gaˈi iye mura-mura makabissā laˈatan sabab aku.
39 Jesus respondeu:
40 Peggeˈ aˈa manggaˈi manguntarahan kitehin bin,” paˈinne, “bēbbeg amban kite bi.
40 Porque quem não é contra nós é por nós.
41 Sabennal akahante kaˈam weˈ sine-sine ngurungan kaˈam bisan hadja da sawan boheˈ pamaˈinum kaˈam peggeˈ kaˈam tindeg Almasi, asal katumbasan teˈed iye hāp.”
41 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem der um copo de água a vocês, porque vocês são de Cristo, com toda a certeza receberá a sua recompensa.
42 “Saguwaˈ sine-sine makapaduse si dambuwaˈ nakanak dikiˈ kuweˈ inin makahagad si akuhin, hāp pe siˈ iye miyaˈan tapatowengan batu hadje si kellongne bu ilaboˈ pī dem tahik, duk hadja gaˈi taboˈone magduse.
42 Jesus continuou:
43 Bang tangannun mamoˈo kaˈu magdusehin, lebbahanun ne pagdusenun. Dalilnen, kuweˈ du putukannu tangannun. Hāp pe kew paˈasek dem surgaˈ bisan kew putuk, amban duwe tangannun saguwaˈ pī kew dem narkaˈ, dem ebbut gaˈ niyaˈ kapalemne. (
43 Se uma das suas mãos faz com que você peque, corte-a fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna com uma só mão do que ter as duas e ir para o inferno, onde o fogo nunca se apaga.
44 Laˈi pangalegga Tuhan aˈahin, gaˈ niyaˈ hāranne duk pagsandalin gaˈ niyaˈ tamananne.)
44 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
45 Damikkiyan bang bettisnun mamoˈo kaˈu magdusehin, lebbahanun pagdusenun. Dalilnen, kuweˈ du putukannu bettisnun. Hāp pe kew paˈasek dem surgaˈ bisan kew putuk, amban duwe bettisnun saguwaˈ tinimanan kew pī dem narkaˈ, dem ebbut gaˈ niyaˈ kapalemne. (
45 Se um dos seus pés faz com que você peque, corte-o fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna aleijado do que ter os dois pés e ser jogado no inferno.
46 Laˈi pangalegga Tuhan aˈahin, gaˈ niyaˈ hāranne duk pagsandalin gaˈ niyaˈ tamananne.)
46 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
47 Duk bang matanun isab mamoˈo kaˈu magdusehin, lebbahanun pagdusenun. Dalilnen, kuweˈ du ugitannu matanun. Hāp pe kew paˈasek dem surgaˈ bisan dambuwaˈ saˈ matanun, amban duwe matanun saguwaˈ tinimanan kew pī dem narkaˈ.
47 Se um dos seus olhos faz com que você peque, arranque-o! Pois é melhor você entrar no
48 Laˈi pangalegga Tuhan aˈahin gaˈ niyaˈ hāranne, duk pagsandalin gaˈ niyaˈ tamananne.”
48 Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.
49 Paˈin si Isa pe, “Kēmon aˈahin subey palabey dem ebbut, hātinen dem katiksaˈan, supaya ngabasag sandelden.”
49 — Pois todas as pessoas serão
50 Paˈinne isab, “Kataˈuhanbi du weˈ asinin asal hāp. Saguwaˈ bang asinin gaˈ ne niyaˈ lessane, gaˈi ne maˈasin balik. Hangkan kaˈam isab,” paˈinne, “subey kaˈam pahatul-hatul supaya gaˈi lepas pagaddat-inaddatbin duk pagsulut-sulutbin.”
50 O sal é uma coisa útil; mas, se perder o gosto, como é que vocês poderão lhe dar gosto de novo? Tenham sal em vocês mesmos e vivam em paz uns com os outros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.