João 9

Yakan Bible (YKA_WBT) vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Sasang si Isa lumengngan, ngite iye dambuwaˈ aˈa pessek amban dem betteng.
1 E passando Jesus, viu um homem cego de nascença.
2 Tinilew si Isa weˈ meˈ tindegnen, paˈinde, “Tuwan, weˈey teˈ aˈa inin pessek amban dem betteng? Sabab dusene ke atawa sabab duse saˈi-samanen?”
2 Perguntaram-lhe os seus discípulos: Rabi, quem pecou, este ou seus pais, para que nascesse cego?
3 Nambung si Isa, paˈinne, “Dumaˈin sabab dusene atawa duse saˈi-samanen hangkan iye pessek. Saguwaˈ pessek iye supaya tapakitehan Tuhanin balakatnen bang ngite ne aˈa inin.
3 Respondeu Jesus: Nem ele pecou nem seus pais; mas foi para que nele se manifestem as obras de Deus.
4 Pādpād ellew pe subey hinangte meˈ hinang Tuhanin, Tuhan mamapitu akuhin,” paˈin si Isa. “Pagtaˈabut ne sangem gaˈ ne niyaˈ kapaghinang.
4 Importa que façamos as obras daquele que me enviou, enquanto é dia; vem a noite, quando ninguém pode trabalhar.
5 Tiggelanku tuˈu si dunya, aku mangurung dantaˈ si pikilan manusiyaˈin.”
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Pagubus inin bissā si Isa, ngaluraˈ iye diyataˈ bulak duk pinaglagumey weˈ ne luraˈnen duk bulakin hinang pisak. Ubus bu pinasusut weˈ ne pisakin pī si mata aˈahin.
6 Dito isto, cuspiu no chão e com a saliva fez lodo, e untou com lodo os olhos do cego,
7 Ubus paˈinne si aˈahin, “Pī kew ngulaˈup si boheˈ Siluwam.” Hāti Siluwamin - pinaboˈohan. Manjari pī ne aˈa pessekin ngulaˈup. Pagbalikne ngite ne iye.
7 e disse-lhe: Vai, lava-te no tanque de Siloé {que significa Enviado}. E ele foi, lavou-se, e voltou vendo.
8 Takite iye weˈ meˈ saweˈne magtapit lumaˈin duk meˈ aˈa bakas mangite iye magpāku-pāku sīnin. Paˈinde, “Dumaˈin ke inin aˈa bakas maningkoloˈ magpāku-pāku sīnin?”
8 Então os vizinhos e aqueles que antes o tinham visto, quando mendigo, perguntavam: Não é este o mesmo que se sentava a mendigar?
9 Paˈin meˈ sinduwehin, “Aweˈ, iye ne.” Paˈin meˈ sinduwehin isab, “Dumaˈin iye. Kuweˈ bantuknen hadja.” Saguwaˈ nambung ne aˈahin, paˈinne, “Aku ne inin aˈa bakas mapessekin.”
9 Uns diziam: É ele. E outros: Não é, mas se parece com ele. Ele dizia: Sou eu.
10 “Saˈingge pangitenun?” paˈinde.
10 Perguntaram-lhe, pois: Como se te abriram os olhos?
11 Nambung iye, paˈinne, “Niyaˈ aˈa inēnan si Isa ngahinang pisak bu pinasusut weˈ ne pī si mataku. Ubus daˈakne ku pī si boheˈ Siluwam ngulaˈup. Na, hap pī ne ku ngulaˈup. Pagubus ku hadja ngulaˈup, magtawus ne ku ngite.”
11 Respondeu ele: O homem que se chama Jesus fez lodo, untou-me os olhos, e disse-me: Vai a Siloé e lava-te. Fui, pois, lavei-me, e fiquei vendo.
12 “Antag ne aˈa miyaˈan,” paˈinde. Nambung iye, paˈinne, “Inday, gaˈi kataˈuhanku.”
12 E perguntaram-lhe: Onde está ele? Respondeu: Não sei.
13 Manjari binoˈo weˈ meˈ aˈahin aˈa bakas mapessekin pī si meˈ Pariseohin.
13 Levaram aos fariseus o que fora cego.
14 Ellew pangahinang si Isa pisakin duk pamakawuliˈne aˈa pessekin, ellew Sabtuˈ, ellew liˈi.
14 Ora, era sábado o dia em que Jesus fez o lodo e lhe abriu os olhos.
15 Tinilew isab aˈa bakas mapessekin weˈ meˈ Pariseohin, bang saˈingge pangitenen. Paˈinne si siye, “Binettadan weˈ si Isa pisak meˈ matakun. Ubus ngulaˈup ku. Pagubus ku ngulaˈup, magtawus ne ku ngite.”
15 Então os fariseus também se puseram a perguntar-lhe como recebera a vista. Respondeu-lhes ele: Pôs-me lodo sobre os olhos, lavei-me e vejo.
16 Paˈin meˈ Pariseo sinduwehin, “Aˈa miyaˈan dumaˈin amban Tuhan peggeˈ hininangne miyaˈan ngalanggalan saraˈ pasal ellew liˈihin.” Saguwaˈ paˈin meˈ sinduwehin, “Bang aˈahin dusehan, gaˈi tahinangne meˈ hinangan makaˈulaliˈ kuweˈ tahinangne miyaˈan.” Manjari magseddili-seddili pikilanden.
16 Por isso alguns dos fariseus diziam: Este homem não é de Deus; pois não guarda o sábado. Diziam outros: Como pode um homem pecador fazer tais sinais? E havia dissensão entre eles.
17 Manjari tinilew ne isab balik aˈahin weˈ meˈ Pariseohin, paˈinde, “Paˈinnu weˈ kawuliˈan matanun weˈ aˈa miyaˈan. Na, bang kaˈu, sine iye?” Paˈin aˈa bakas mapessekin, “Bang aku, dambuwaˈ iye nabi.”
17 Tornaram, pois, a perguntar ao cego: Que dizes tu a respeito dele, visto que te abriu os olhos? E ele respondeu: É profeta.
18 Saguwaˈ meˈ nakuraˈ Yahudi miyaˈan gaˈi kahagad weˈ aˈa inin asal bakas pessek bu ngite ne, hangkan ilinganan weˈ de saˈi-samanen duk tinilewan weˈ de.
18 Os judeus, porém, não acreditaram que ele tivesse sido cego e recebido a vista, enquanto não chamaram os pais do que fora curado,
19 Paˈin meˈ nakuraˈ miyaˈan si siye, “Anakbi ke aˈa inin? Toˈo ke weˈ pessek koˈ iye amban dem betteng? Weˈey managhāˈ ngite ne iye kuweˈitu?”
19 e lhes perguntaram: É este o vosso filho, que dizeis ter nascido cego? Como, pois, vê agora?
20 Nambung meˈ matettoˈanen, paˈinde, “Aweˈ, anak kami inin. Toˈo pessek iye amban dem betteng.
20 Responderam seus pais: Sabemos que este é o nosso filho, e que nasceu cego;
21 Saguwaˈ gaˈi kataˈuhan kami bang saˈingge pangitene kuweˈituhin atawa bang sine makakawuliˈ matanen. Tilewun bi iye. Dumaˈin ne du iye nakanak. Ambat iye ne nambungan kaˈam.”
21 mas como agora vê, não sabemos; ou quem lhe abriu os olhos, nós não sabemos; perguntai a ele mesmo; tem idade; ele falará por si mesmo.
22 Kuweˈ miyaˈan panambung meˈ matettoˈanen peggeˈ tinalew siye si meˈ nakuraˈden. Peggeˈ bakas magisun ne meˈ nakuraˈin weˈ bang niyaˈ magpaˈin weˈ kahagad iye si Isa ne Almasihin, gaˈi aˈa miyaˈan pinaˈasek dem langgal.
22 Isso disseram seus pais, porque temiam os judeus, porquanto já tinham estes combinado que se alguém confessasse ser Jesus o Cristo, fosse expulso da sinagoga.
23 Hangkan hep paˈin meˈ matettoˈanen, “Tilewun bi iye. Dumaˈin ne du iye nakanak.”
23 Por isso é que seus pais disseram: Tem idade, perguntai-lho a ele mesmo.
24 Manjari ilinganan ne isab balik weˈ meˈ nakuraˈ Yahudihin aˈa bakas mapessekin duk paˈinde si iye, “Akahun matoˈohin. Iyuˈ Tuhanin pakale-kale. Kataˈuhan kami weˈ aˈa magpakawuliˈ si kaˈu miyaˈan dusehan.”
24 Então chamaram pela segunda vez o homem que fora cego, e lhe disseram: Dá glória a Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Nambung aˈahin, paˈinne, “Gaˈi kataˈuhanku bang dusehan ke aˈa miyaˈan atawa gaˈi. Iye hadja kataˈuhankun, weˈ tagnaˈ pessek ku saguwaˈ kuweˈitu ngite ne ku.”
25 Respondeu ele: Se é pecador, não sei; uma coisa sei: eu era cego, e agora vejo.
26 Tilewde iye balik, “Inumeyne si kaˈuhin hangkan kew ngite?”
26 Perguntaram-lhe pois: Que foi que te fez? Como te abriu os olhos?
27 Sambunganne siye, paˈinne, “Bakas ne kaˈam akahanku bu gaˈ du pakalebi. Weˈey pe batang takalebi balik? Hatu mabayaˈ isab kaˈam patindeg si iye.”
27 Respondeu-lhes: Já vo-lo disse, e não atendestes; para que o quereis tornar a ouvir? Acaso também vós quereis tornar-vos discípulos dele?
28 Binissā-bissāhan iye weˈ meˈ nakuraˈ miyaˈan, paˈinde, “Kaˈu tindegnen. Kami inin tindeg si Musa.
28 Então o injuriaram, e disseram: Discípulo dele és tu; nós porém, somos discípulos de Moisés.
29 Kataˈuhan kami weˈ Tuhanin missā pu si Musa saguwaˈ bang aˈa miyaˈan, gaˈi bisan kataˈuhan kami bang amban iye.”
29 Sabemos que Deus falou a Moisés; mas quanto a este, não sabemos donde é.
30 Nambung aˈa bakas mapessekin, paˈinne, “Ulaliˈ ku si kaˈam. Gaˈi kataˈuhanbi bang amban iye bu iye makapakite akuhin.
30 Respondeu-lhes o homem: Nisto, pois, está a maravilha: não sabeis donde ele é, e entretanto ele me abriu os olhos;
31 Kataˈuhante bi weˈ gaˈi pakale Tuhanin aˈa dusehanin. Iye pinakale Tuhanin magmātabat si iyehin duk maghinang meˈ kinabayaˈannen.
31 sabemos que Deus não ouve a pecadores; mas, se alguém for temente a Deus, e fizer a sua vontade, a esse ele ouve.
32 Kemuwe tagnaˈ dunyahin, gaˈ bakas takale weˈ niyaˈ makapakite aˈa pessek amban dem betteng.
32 Desde o princípio do mundo nunca se ouviu que alguém abrisse os olhos a um cego de nascença.
33 Bang aˈa miyaˈan dumaˈin amban Tuhan, bugtuˈ gaˈi iye kapaghinang meˈ hinangan kuweˈ inin.”
33 Se este não fosse de Deus, nada poderia fazer.
34 Jinampa iye weˈ de, paˈinde, “Weˈey? Toloˈannu pe kami? Bu kaˈu iyan, amban dem betteng pe, andang ne kew taga duse.” Manjari pinaluwas iye weˈ meˈ nakuraˈ miyaˈan amban dem langgal.
34 Replicaram-lhe eles: Tu nasceste todo em pecados, e vens nos ensinar a nós? E expulsaram-no.
35 Pagkale si Isa weˈ pinaluwas weˈ meˈ nakuraˈin aˈa bakas mapessekin, magtawus si Isa pī si iye. Pagtakasuwaˈne, paˈinne si aˈahin, “Kahagad ke kew si aˈa inēnan Anak Manusiyaˈin?”
35 Soube Jesus que o haviam expulsado; e achando-o perguntou-lhe: Crês tu no Filho do homem?
36 Nambung aˈahin, paˈinne, “Sine teˈ iye, Tuwan? Akahanun ku duk ku kahagad si iye.”
36 Respondeu ele: Quem é, senhor, para que nele creia?
37 Paˈin si Isa si iye, “Takitenu ne iye. Duk iye ne mamissā si kaˈu inin.”
37 Disse-lhe Jesus: Já o viste, e é ele quem fala contigo.
38 Magtawus aˈahin pasujud pu si Isa duk paˈinne, “O Tuwan, kahagad ku si kaˈu.”
38 Disse o homem: Creio, Senhor! E o adorou.
39 Paˈin si Isa, “Hangkan ku pitu si dunya, supaya pinagsapeˈ meˈ aˈahin. Meˈ aˈa dalil mapessekin, peggeˈ gaˈi kataˈuhande mabennal sabab Tuhanin, ngite du. Duk meˈ aˈa magpaˈinin weˈ ngite siye, peggeˈ kannalde kataˈuhande mabennal sabab Tuhanin, ngapessek du.”
39 Prosseguiu então Jesus: Eu vim a este mundo para juízo, a fim de que os que não vêem vejam, e os que vêem se tornem cegos.
40 Takale pinaˈin si Isa inin weˈ meˈ Pariseo sinduwe malaˈihin duk paˈinde si iye, “Ine pinaˈinnu miyaˈan? Weˈ pessek isab kami? Ngite kami inin.”
40 Alguns fariseus que ali estavam com ele, ouvindo isso, perguntaram-lhe: Porventura somos nós também cegos?
41 Paˈin si Isa si siye, “Bang kaˈam pessek, hātinen gaˈ teˈed kataˈuhanbi mabennalin, gaˈ ne niyaˈ dusebi. Saguwaˈ peggeˈ paˈinbi ngite du kaˈam, hātinen kataˈuhanbi du mabennalin, taga duse pe kaˈam, peggeˈ gaˈi tuhutbi mabennalin.”
41 Respondeu-lhes Jesus: Se fosseis cegos, não teríeis pecado; mas como agora dizeis: Nós vemos, permanece o vosso pecado.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.