João 7
Yakan Bible (YKA_WBT) vs ACF
1 Puwas inin, lumengngan si Isa si meˈ kalahatan laˈi si Jalil hadja. Gaˈi iye mabayaˈ pī si lahat Yahudiya peggeˈ batang iye papatey meˈ nakuraˈ meˈ Yahudi malaˈihin.
1 E depois disto Jesus andava pela Galiléia, e já não queria andar pela Judéia, pois os judeus procuravam matá-lo.
2 Manjari tapit ne pagkādjaˈan meˈ Yahudihin patennaˈde dem meˈ payad-payadin.
2 E estava próxima a festa dos judeus, a dos tabernáculos.
3 Paˈin meˈ pungtinaˈi si Isa lellahin si iye, “Hāp pe kew tahalaˈ bittuˈu. Subey kew pī si lahat Yahudiya duk isab takite meˈ tindegnun meˈ hinangnun.
3 Disseram-lhe, pois, seus irmãos: Sai daqui, e vai para a Judéia, para que também os teus discípulos vejam as obras que fazes.
4 Peggeˈ bang niyaˈ aˈa mabayaˈ bantu, subey gaˈi tapukanne meˈ hinangannen. Peggeˈ iyuˈ kew maghinang meˈ hinangan makaˈulaliˈ, subey kew pakite si meˈ aˈahin kēmon.”
4 Porque não há ninguém que procure ser conhecido que faça coisa alguma em oculto. Se fazes estas coisas, manifesta-te ao mundo.
5 Bisan hep meˈ pungtinaˈinen, gaˈi kahagad si iye.
5 Porque nem mesmo seus irmãos criam nele.
6 Manjari paˈin si Isa si siye, “Gaˈ pe taˈabut waktu pamakiteku dikun. Bang kaˈam, bisan waktu ine makajari peggeˈ gaˈi du kaˈam kabunsihan weˈ meˈ aˈa si dunyahin. Bu aku, kabunsihan ku weˈ de peggeˈ luwal siye paˈinanku weˈ meˈ hinanganden laˈat.
6 Disse-lhes, pois, Jesus: Ainda não é chegado o meu tempo, mas o vosso tempo sempre está pronto.
7 — ausente —
7 O mundo não vos pode odiar, mas ele me odeia a mim, porquanto dele testifico que as suas obras são más.
8 Pī kaˈam si Awrusalam si pagkādjaˈan,” paˈin si Isa si meˈ pungtinaˈinen. “Gaˈi pe ku hap pī peggeˈ gaˈ pe taˈabut waktukun.”
8 Subi vós a esta festa; eu não subo ainda a esta festa, porque ainda o meu tempo não está cumprido.
9 Ubus inin bissāne, gaˈ iye usaˈ amban lahat Jalil.
9 E, havendo-lhes dito isto, ficou na Galiléia.
10 Paglumikut ne meˈ pungtinaˈinen hap pī si pagkādjaˈan miyaˈan, gaˈ du tiggel paturul isab si Isa pī. Saguwaˈ gaˈ iye patuhut si meˈ aˈa maˈekkahin hangkan gaˈ niyaˈ ngataˈu papīnen.
10 Mas, quando seus irmãos já tinham subido à festa, então subiu ele também, não manifestamente, mas como em oculto.
11 Pinagpiha iye weˈ meˈ nakuraˈ Yahudihin laˈi si pagkādjaˈan. Magtilew siye bang antag iye.
11 Ora, os judeus procuravam-no na festa, e diziam: Onde está ele?
12 Ekka meˈ aˈa magkemot-kemot sabab si Isa laˈi dem kaˈekkahan meˈ aˈahin. Paˈin sinduwehin, “Aˈa hāp si Isa.” Paˈin sinduwehin isab, “Dumaˈin, iyuˈ padupangne meˈ aˈahin.”
12 E havia grande murmuração entre a multidão a respeito dele. Diziam alguns: Ele é bom. E outros diziam: Não, antes engana o povo.
13 Saguwaˈ gaˈ niyaˈ missā binawag sabab si Isa, peggeˈ tinalew siye si meˈ nakuraˈden.
13 Todavia ninguém falava dele abertamente, por medo dos judeus.
14 Pagsōng nengaˈ ne pagkādjaˈanin, hap pī si Isa si langgal hadjehin duk nagnaˈ iye magtoloˈ si meˈ aˈahin.
14 Mas, no meio da festa subiu Jesus ao templo, e ensinava.
15 Ulaliˈ manamal meˈ nakuraˈ Yahudihin si panoloˈ si Isahin. Paˈinde, “Gaˈ hatiˈ aˈa inin bakas ngadjiˈ. Antag pangeddoˈanne kataˈune inin?”
15 E os judeus maravilhavam-se, dizendo: Como sabe este letras, não as tendo aprendido?
16 Sambungan si Isa siye, paˈinne, “Panoloˈkun dumaˈin amban di kataˈuku saguwaˈ amban Tuhan, iye mamapitu akuhin.
16 Jesus lhes respondeu, e disse: A minha doutrina não é minha, mas daquele que me enviou.
17 Bang aˈahin ngatu ngahinang kinabayaˈan Tuhanin, kataˈuhanne du bang panoloˈkun amban Tuhan ke atawa bang amban di pikilanku hadja.
17 Se alguém quiser fazer a vontade dele, pela mesma doutrina conhecerá se ela é de Deus, ou se eu falo de mim mesmo.
18 Bang aˈahin missā amban di pikilanne, iye inapasnen kabantuhannen. Saguwaˈ bang iye inapasnen weˈ binantu mangandaˈak iyehin, na, aˈa iyan bentel duk gaˈi iye ngakkal.”
18 Quem fala de si mesmo busca a sua própria glória; mas o que busca a glória daquele que o enviou, esse é verdadeiro, e não há nele injustiça.
19 Paˈin si Isa pe si meˈ nakuraˈ miyaˈan, “Dumaˈin ke pinangurung weˈ si Musa si kaˈam saraˈin? Saguwaˈ gaˈ du niyaˈ kaˈam nuhut saraˈin. Weˈey ku batang papateybi?”
19 Não vos deu Moisés a lei? e nenhum de vós observa a lei. Por que procurais matar-me?
20 Nambung meˈ aˈa maˈekkahin, paˈinde, “Iyuˈ kew kasayedan. Sine batang mapatey kaˈuhin?”
20 A multidão respondeu, e disse: Tens demônio; quem procura matar-te?
21 Nambung si Isa, paˈinne, “Mintedde du ku ngahinang hinangan makaˈulaliˈ baytu ellew liˈi, na, iye ne inin pagulaliˈanbin kēmon.
21 Respondeu Jesus, e disse-lhes: Fiz uma só obra, e todos vos maravilhais.
22 Dinaˈak weˈ si Musa si kaˈam inislam meˈ anakbi lellahin. (Bu dumaˈin hep amban si Musa daˈakan inin saguwaˈ amban meˈ kapapuˈanbin du.) Manjari bang taˈabut ellew pagislamin, bisan tewwaˈ si ellew liˈi, inislam du weˈ bi meˈ anakbi lellahin.
22 Pelo motivo de que Moisés vos deu a circuncisão (não que fosse de Moisés, mas dos pais), no sábado circuncidais um homem.
23 Kaˈam hatiˈ, magislam kaˈam meˈ anakbin bisan baytu ellew liˈi supaya gaˈi talanggalbi saraˈ si Musahin, na weˈey kaˈam astel si aku peggeˈ makoleˈ ku aˈa si ellew liˈi?
23 Se o homem recebe a circuncisão no sábado, para que a lei de Moisés não seja quebrantada, indignais-vos contra mim, porque no sábado curei de todo um homem?
24 Daˈa ku magtawus hukumun bi bang gaˈi kaˈam kapastiˈan. Saguwaˈ bang kaˈam ngahukum, tuhutun bi hukuman mabentelin.”
24 Não julgueis segundo a aparência, mas julgai segundo a reta justiça.
25 Manjari niyaˈ meˈ aˈa Awrusalam magbissā-bissā, paˈinde, “Dumaˈin ke inin aˈa batang pinapatey meˈ nakuraˈin?
25 Então alguns dos de Jerusalém diziam: Não é este o que procuram matar?
26 Payamanun bi,” paˈinde, “tiyaˈ iye missā patampal saguwaˈ gaˈi du iye saggaˈ meˈ nakuraˈin. Kahagad ne enteˈ siye weˈ iye ne Almasihin?
26 E ei-lo aí está falando abertamente, e nada lhe dizem. Porventura sabem verdadeiramente os príncipes que de fato este é o Cristo?
27 Saguwaˈ bang Almasihin pitu,” paˈinde, “gaˈi kataˈuhan bang amban iye. Bu aˈa inin, kataˈuhante bi kēmon bang amban iye.”
27 Todavia bem sabemos de onde este é; mas, quando vier o Cristo, ninguém saberá de onde ele é.
28 Magtoloˈ pe si Isa dem langgal hadjehin, bu pinapales weˈ ne suwalanen, paˈinne, “Weˈ kataˈuhanbi ku teˈed duk kataˈuhanbi bang amban ku? Gaˈ ku pitu amban di kabayaˈanku. Dinaˈak ku weˈ Tuhanin pitu, duk gaˈi iye magdustaˈ. Gaˈi iye kataˈuhanbi,” paˈin si Isa.
28 Clamava, pois, Jesus no templo, ensinando, e dizendo: Vós conheceis-me, e sabeis de onde sou; e eu não vim de mim mesmo, mas aquele que me enviou é verdadeiro, o qual vós não conheceis.
29 “Saguwaˈ aku, kataˈuhanku iye peggeˈ billaˈi ku amban iye duk iye mangandaˈak aku mapituhin.”
29 Mas eu conheço-o, porque dele sou e ele me enviou.
30 Manjari batang ne iye siggewde, saguwaˈ gaˈ niyaˈ bisan makaˈantan iye, peggeˈ gaˈ pe taˈabut waktu pamapatey iyehin.
30 Procuravam, pois, prendê-lo, mas ninguém lançou mão dele, porque ainda não era chegada a sua hora.
31 Saguwaˈ ekka meˈ aˈa malaˈihin kahagad pu si Isa. Paˈinde, “Asal inin ne Almasihin. Peggeˈ gaˈ niyaˈ aˈa makahinang meˈ hinangan makaˈulaliˈ labi amban meˈ hininang si Isa inin.”
31 E muitos da multidão creram nele, e diziam: Quando o Cristo vier, fará ainda mais sinais do que os que este tem feito?
32 Pagkataˈuhan weˈ meˈ Pariseohin bang ine kinemot-kemot meˈ aˈa sabab si Isahin, magtawus siye duk meˈ nakuraˈ meˈ imamin ngandaˈak meˈ guwaldiya pī niggew si Isa.
32 Os fariseus ouviram que a multidão murmurava dele estas coisas; e os fariseus e os principais dos sacerdotes mandaram servidores para o prenderem.
33 Manjari paˈin si Isa si meˈ aˈa mapatipun si iyehin, “Gaˈi ne ku tiggel tuˈu si kaˈam. Sōng ne ku moleˈ pī si mangandaˈak aku mapituhin.
33 Disse-lhes, pois, Jesus: Ainda um pouco de tempo estou convosco, e depois vou para aquele que me enviou.
34 Pihabi du ku iyan, saguwaˈ gaˈi ku takasuwaˈbi, peggeˈ gaˈi kaˈam tapi si palaˈihankun.”
34 Vós me buscareis, e não me achareis; e onde eu estou, vós não podeis vir.
35 Manjari magbissā-bissā meˈ nakuraˈ Yahudihin, paˈinde, “Sōng tungan hatu aˈa inin hangkan gaˈi iye takasuwaˈte bi? Pī enteˈ iye si meˈ bangsate bi mapatennaˈ si kalahatan laˈi si lahat Girikin? Duk pī enteˈ iye noloˈan meˈ bangsa Girikin?
35 Disseram, pois, os judeus uns para os outros: Para onde irá este, que o não acharemos? Irá porventura para os dispersos entre os gregos, e ensinará os gregos?
36 Paˈinne weˈ pihate bi iye saguwaˈ gaˈi koˈ iye takasuwaˈte bi. Duk gaˈi koˈ kite bi tapī laˈi si palaˈihannen. Ine enteˈ hāti pinaˈinne inin?”
36 Que palavra é esta que disse: Buscar-me-eis, e não me achareis; e: Aonde eu estou vós não podeis ir?
37 Kakapusan ellew pagkādjaˈanin, iye ellew asal mahadjehin, nengge si Isa diyalem langgal hadjehin duk missā iye pinapales, paˈinne, “Sine-sine kaˈam lekkakan, pitu kaˈam si aku duk paˈinumte kaˈam.
37 E no último dia, o grande dia da festa, Jesus pôs-se em pé, e clamou, dizendo: Se alguém tem sede, venha a mim, e beba.
38 Peggeˈ tasulat dem kitab sabab aˈa makahagad si akuhin; paˈin kitabin, ‘Niyaˈ nubud kuweˈ dalil meˈ boheˈ amban dem ateyne, boheˈ makapakellum.’”
38 Quem crê em mim, como diz a Escritura, rios de água viva correrão do seu ventre.
39 Boheˈ manubud pinaˈin si Isa inin, hātinen Niyawa Tuhanin sōng pinangurung ne si meˈ makahagad si iyehin. Saguwaˈ masa miyaˈan gaˈ pe tapangurung Niyawa Tuhanin, peggeˈ gaˈ pe taˈabut waktu pamahadje si Isa weˈ Tuhanin.
39 E isto disse ele do Espírito que haviam de receber os que nele cressem; porque o Espírito Santo ainda não fora dado, por ainda Jesus não ter sido glorificado.
40 Pagkale meˈ aˈahin meˈ bissā si Isa inin, paˈin meˈ sinduwehin, “Asal aˈa inin ne nabi inagad-agadten bi.”
40 Então muitos da multidão, ouvindo esta palavra, diziam: Verdadeiramente este é o Profeta.
41 Paˈin meˈ sinduwehin isab, “Inin ne Almasihin.” Saguwaˈ niyaˈ sinduwe magpaˈin, “Dumaˈin iye Almasihin. Peggeˈ Almasihin dumaˈin amban lahat Jalil.
41 Outros diziam: Este é o Cristo; mas diziam outros: Vem, pois, o Cristo da Galiléia?
42 Paˈin kitabin hep weˈ Almasihin tubuˈ Sultan Daˈud duk subey iye inanakan si kalurnaˈan Betlehem peggeˈ iye miyaˈan lahat si Sultan Daˈudin.”
42 Não diz a Escritura que o Cristo vem da descendência de Davi, e de Belém, da aldeia de onde era Davi?
43 Hangkan magseddili-seddili tapikil meˈ aˈahin sabab si Isa.
43 Assim entre o povo havia dissensão por causa dele.
44 Niyaˈ siye mabayaˈ niggew iye saguwaˈ gaˈ niyaˈ bisan makaˈantan iye.
44 E alguns deles queriam prendê-lo, mas ninguém lançou mão dele.
45 Manjari balik ne meˈ guwaldiyahin. Tinilew siye weˈ meˈ Pariseohin duk meˈ nakuraˈ meˈ imamin, paˈinde, “Weˈey iye gaˈ boˈobi pitu?”
45 E os servidores foram ter com os principais dos sacerdotes e fariseus; e eles lhes perguntaram: Por que não o trouxestes?
46 Nambung meˈ guwaldiyahin, paˈinde, “Gaˈ teˈed niyaˈ aˈa bakas magtoloˈ kuweˈ panoloˈ aˈa miyaˈan.”
46 Responderam os servidores: Nunca homem algum falou assim como este homem.
47 Sambungan meˈ Pariseohin siye, paˈinde, “Sampay kaˈam tapadupang du isab weˈ ne?
47 Responderam-lhes, pois, os fariseus: Também vós fostes enganados?
48 Kami meˈ Pariseohin, gaˈ niyaˈ bisan dangan kami kahagad si iye. Duk meˈ nakuraˈ Yahudihin damikkiyan du isab.
48 Creu nele porventura algum dos principais ou dos fariseus?
49 Iye du makahagad si iyehin meˈ aˈa maˈekka īˈen peggeˈ awam siye bang ine pinaˈin dem saraˈ si Musahin. Hangkan kamulkaˈan siye weˈ Tuhanin.”
49 Mas esta multidão, que não sabe a lei, é maldita.
50 Dangan meˈ Pariseo malaˈihin si Nikodemus. Iye hep miyaˈan bakas mapī magbissā duk si Isa sangem īˈen. Paˈinne si meˈ saweˈnen,
50 Nicodemos, que era um deles (o que de noite fora ter com Jesus), disse-lhes:
51 “Paˈin saraˈten weˈ gaˈi aˈahin makajari laboˈante hukuman bang gaˈi dahuˈ iye pinakale supaya kataˈuhan bang ine bakas tahinangnen.”
51 Porventura condena a nossa lei um homem sem primeiro o ouvir e ter conhecimento do que faz?
52 Nambung siye, paˈinde, “Weˈ amban Jalil kew isab? Payamanun dem kitab, gaˈ tasulat dem kitab weˈ niyaˈ nabi paguwaˈ amban lahat Jalil.”
52 Responderam eles, e disseram-lhe: És tu também da Galiléia? Examina, e verás que da Galiléia nenhum profeta surgiu.
53 Manjari kaniya-kaniya ne siye moleˈ.
53 E cada um foi para sua casa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.