João 6

Yakan Bible (YKA_WBT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Dambuwaˈ ellew, pagtapit ne isab pagkādjaˈan meˈ Yahudi inēnande Kādjaˈan Pangessebanin, palipag si Isa pī si dambiyaˈ lamew Jalil, inēnan isab lamew Tiberi. Banes teˈed aˈa paturul si iye peggeˈ bakas takitede meˈ hinanganne makaˈulaliˈin pagpakoleˈne meˈ aˈa masakihin. Manjari pataked si Isa duk meˈ tindegnen pī si punu duk ningkoloˈ siye laˈi.
1 Depois dessas coisas, Jesus atravessou o mar da Galileia, que é o de Tiberíades.
2 — ausente —
2 Uma grande multidão o seguia, porque tinham visto os sinais que ele fazia na cura dos enfermos.
3 — ausente —
3 Então Jesus subiu ao monte e sentou-se ali com os seus discípulos.
4 — ausente —
4 Ora, a Páscoa, festa dos judeus, estava próxima.
5 Pagpayam si Isa, banes teˈed aˈa takitene hap pī si iye. Hangkan paˈinne pu si Pilip, dambuwaˈ tindegnen, “Antag kite melli kinakan pamakan meˈ aˈa inin kēmon?”
5 Então Jesus, erguendo os olhos e vendo que uma grande multidão se aproximava, disse a Filipe:
6 Paˈin si Isa inin panuleyanne si Pilip bang ngandel ke iye si balakatnen. Bang si Isa, asal kataˈuhanne bang ine sōng hininangnen.
6 Mas Jesus dizia isto para testá-lo, porque sabia o que estava para fazer.
7 Sambungan si Pilip iye, paˈinne, “Tangdan aˈa maghinang dem walum bulan gaˈi umabut pamelli kinakan pamakan meˈ aˈa inin, supaya dangan-dangan makaˈakan tadaˈahat.”
7 Filipe respondeu: — Nem mesmo duzentos denários de pão seriam suficientes para que cada um recebesse um pedaço.
8 Manjari nambung dambuwaˈ tindeg si Isa seddili, si Andariyas. Si Andariyas inin pungtinaˈi si Simon Petros.
8 Um dos discípulos, chamado André, irmão de Simão Pedro, disse a Jesus:
9 Paˈinne pu si Isa, “Niyaˈ tuˈu nakanak lella-lella, niyaˈ lime kayuˈ panne duk duwe kennane. Saguwaˈ asal gaˈi umabut pamakan meˈ aˈa inin kēmon.”
9 — Aqui está um menino que tem cinco pães de cevada e dois peixinhos. Mas o que é isto para tanta gente?
10 Manjari paˈin si Isa si meˈ tindegnen, “Daˈakun bi meˈ aˈahin ningkoloˈ.” Laˈi si antag miyaˈan luha balilinen. Ningkoloˈ siye kēmon laˈi. Meˈ lellahin hadja, niyaˈ lime ngibu ekkahanden. Seddili pe meˈ dendehin duk meˈ nakanakin.
10 Jesus disse: Havia muita relva naquele lugar. Assim, os homens se assentaram, e eram quase cinco mil.
11 Manjari ineddoˈ weˈ si Isa pan nakanakin bu magpasalamat iye si Tuhan, ubus bu binahagiˈ-bahagiˈ weˈ ne si meˈ aˈa magtingkoloˈin. Damikkiyan isab binahagiˈ-bahagiˈ weˈ ne kennahin duk inurungan siye taman kinabayaˈanden.
11 Então Jesus pegou os pães e, tendo dado graças, distribuiu-os entre eles; e também igualmente os peixes, tanto quanto queriam.
12 Pagesso ne siye, paˈin si Isa si meˈ tindegnen, “Tipunun bi meˈ lukasin supaya gaˈ niyaˈ tapakaˈat.”
12 E, quando já estavam satisfeitos, Jesus disse aos seus discípulos:
13 Manjari tinipun ne weˈ de kēmon lukasin. Amban pan lime kayuˈ kinakan meˈ aˈahin, lukas tinipunden niyaˈ sampuūˈ duk duwe bakaˈ pennoˈ.
13 Assim, pois, o fizeram e encheram doze cestos de pedaços dos cinco pães de cevada, que sobraram depois que todos tinham comido.
14 Pagkite meˈ aˈa malaˈihin hinangan makaˈulaliˈ tahinang si Isa miyaˈan, paˈinde, “Asal inin ne teˈed nabi inagad-agadte bi mapitu si dunyahin.”
14 Quando as pessoas viram o sinal que Jesus havia feito, disseram: — Este é verdadeiramente o profeta que devia vir ao mundo.
15 Kataˈuhan si Isa weˈ meˈ aˈahin sōng pī niggew iye dinaˈak magsultan si siye, hangkan magtawus iye tahalaˈ duk pī iye si punu dendang-dendangan.
15 Jesus ficou sabendo que estavam para vir com a intenção de fazê-lo rei à força. Então ele se retirou outra vez, sozinho, para o monte.
16 Pagsōng magalib ne, padurul meˈ tindegnen pī si higad lamew.
16 Ao final do dia, os discípulos de Jesus desceram para o mar.
17 Lindem ne bu gaˈ pe si Isa pī si siye. Manjari pasakey siye si bangkaˈ duk palipag siye pī si dambiyaˈ lamew tudju lahat Kapernaum.
17 E, entrando num barco, passaram para o outro lado, rumo a Cafarnaum. Já estava escuro, e Jesus ainda não tinha ido até onde eles estavam.
18 Gaˈ du tiggel basag ne baliyuhin duk hadje goyakin.
18 E o mar começava a ficar agitado, porque soprava um vento forte.
19 Pagubus ne siye kapamusey lime atawa ennem kilumetro talahannen, takitede si Isa lumengngan diyataˈ kuwit-kuwit lamew patapit pī si bangkaˈde. Kadahitan teˈed siye manamal.
19 Os discípulos já tinham navegado uns cinco ou seis quilômetros, quando viram Jesus andando sobre o mar, aproximando-se do barco; e ficaram com medo.
20 Saguwaˈ paˈin si Isa si siye, “Daˈa kaˈam tinalew. Aku hep ituˈ.”
20 Mas Jesus lhes disse:
21 Sinakey weˈ de si Isa duk pagsumakey ne iye, magtawus siye tekka si lahat tinudjuden.
21 Então eles o receberam com alegria, e logo o barco chegou ao seu destino.
22 Pagsasumuhin, meˈ aˈa mabanes mapaˈamban si dambiyaˈ lamewin, takitede weˈ dambuwaˈ du bangkaˈ bakas malaˈihin; duk kataˈuhande weˈ gaˈ si Isa pasakey laˈi nuhut meˈ tindegnen, saguwaˈ luwal du meˈ tindegnen mapatulakin.
22 No dia seguinte, a multidão que tinha ficado do outro lado do mar notou que ali havia apenas um pequeno barco e que Jesus não tinha entrado nele com os seus discípulos, tendo estes partido sozinhos.
23 Niyaˈ meˈ bangkaˈ bahu tekka amban puweblo Tiberi padungguˈ tapit si antag bakas pagkakanande panin pagubus si Isa magpasalamat.
23 Entretanto, outros barquinhos de Tiberíades se aproximaram do lugar onde a multidão havia comido o pão depois que o Senhor deu graças.
24 Manjari pagkite meˈ aˈahin weˈ gaˈ hatiˈ laˈi si Isa atawa meˈ tindegnen, pasakey siye si meˈ bangkaˈ miyaˈan miha si Isa pī si Kapernaum.
24 Quando aquela multidão viu que Jesus não estava ali nem os seus discípulos, entraram nos barcos e partiram para Cafarnaum à procura de Jesus.
25 Pagtakasuwaˈde si Isa laˈi si dambiyaˈ lamew, paˈinde si iye, “Tuwan, sumiyan papitunun?”
25 E, tendo-o encontrado no outro lado do mar, lhe perguntaram: — Mestre, quando o senhor chegou aqui?
26 Sambungan si Isa siye, paˈinne, “Sabennal akahante kaˈam, hangkan ku pihabi, peggeˈ esso kaˈam weˈ panin. Saguwaˈ gaˈ tahātibi hinangan makaˈulaliˈ tahinangku si matahanbin.
26 Jesus respondeu:
27 Daˈa iye pagtuyuˈanun bi kinakan mamagkaˈatin. Saguwaˈ iye subey pagtuyuˈanbin kinakan manggaˈi magkaˈatin, kinakan makaˈellum salama-lamahin. Aku, Anak Manusiyaˈin, mangurungan kaˈam kinakan inin, peggeˈ kaˈurungan ku kapatut weˈ Samaku Tuhanin.”
27 Trabalhem, não pela comida que se estraga, mas pela que permanece para a vida eterna, a qual o Filho do Homem dará a vocês; porque Deus, o Pai, o confirmou com o seu selo.
28 Manjari tinilew weˈ de si Isa, paˈinde, “Na, ine ne paˈin subey hinang kami duk tatuhut kami kinabayaˈan Tuhanin?”
28 Então lhe perguntaram: — Que faremos para realizar as obras de Deus?
29 Sambungan si Isa siye, paˈinne, “Iye inin kabayaˈan Tuhan subey hininangbin, weˈ subey kaˈam kahagad si aku, iye pinapitunen.”
29 Jesus respondeu:
30 Paˈinde pu si Isa, “Tandaˈ ine pinakitehannu si kamihin duk kami kahagad si kaˈu? Meˈ kapapuˈanten bi mangan manna laˈi dem lahat makagindew-gindew awwalley. Paˈin kitabin, ‘Inurungan siye weˈ ne kinakan amban surgaˈ.’ Na, kaˈu,” paˈinde pu si Isa, “ine hinang tahinangnun?”
30 Então eles disseram: — Que sinal o senhor fará para que vejamos e creiamos no senhor? O que o senhor pode fazer?
31 — ausente —
31 Nossos pais comeram o maná no deserto, como está escrito: “Deu-lhes a comer pão do céu.”
32 Paˈin si Isa si siye, “Sabennal akahante kaˈam, mannahin, kinakan pinangurung si Musahin, dumaˈin miyaˈan kinakan mabennal amban surgaˈin. Kinakan amban surgaˈin, iye kinakan pangurung Samaku si kaˈamin, duk pinangurungne inin, kinakan mabennalin.
32 Jesus lhes disse:
33 Peggeˈ kinakan pangurung Tuhan inin, iye ne mapitu amban Tuhanin duk ngurung umul iye si manusiyaˈ.”
33 Porque o pão de Deus é o que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Manjari māku meˈ aˈa miyaˈan pu si Isa, paˈinde, “Tuwan, tiggelan kami ellum, urungun kami kinakan pinaˈinnu inin.”
34 Então lhe disseram: — Senhor, dê-nos sempre desse pão.
35 Paˈin si Isa, “Aku ne hep kinakan makaˈellumin. Sasuku manuhut akuhin gaˈi ne teˈed inusan balik. Duk sasuku makahagad si akuhin, gaˈi ne teˈed lekkakan balik.
35 Jesus respondeu:
36 Na, bakas ne kaˈam akahanku weˈ bisan ku takitebi, gaˈi du kaˈam kahagad.
36 Porém eu já disse que vocês não creem, embora estejam me vendo.
37 Kēmon pinasukuˈ Samaku si akuhin, nuhut du si aku. Duk kēmon manuhut si akuhin, gaˈi patahalaˈku,
37 Todo aquele que o Pai me dá, esse virá a mim; e o que vem a mim, de modo nenhum o lançarei fora.
38 peggeˈ pitu ku dumaˈin ngahinang kinabayaˈankun saguwaˈ ngahinang kinabayaˈan Tuhanin, iye mamapitu akuhin.
38 Porque eu desci do céu, não para fazer a minha própria vontade, mas a vontade daquele que me enviou.
39 Kabayaˈan Tuhanin weˈ gaˈ teˈed niyaˈ lepas amban aku meˈ aˈa pinasukuˈne si akuhin. Saguwaˈ subey pakellumku siye kēmon si ellew dambuli.
39 E a vontade de quem me enviou é esta: que eu não perca nenhum de todos os que ele me deu; pelo contrário, eu o ressuscitarei no último dia.
40 Peggeˈ kabayaˈan Samaku Tuhanin, weˈ subey ellum salama-lama kēmon mangite duk makahagad si akuhin, Anaknen. Duk pakellumku siye si ellew dambuli.”
40 De fato, a vontade de meu Pai é que todo aquele que vir o Filho e nele crer tenha a vida eterna; e eu o ressuscitarei no último dia.
41 Manjari ngunub-ngunub meˈ aˈahin sabab pinaˈin si Isa miyaˈan pagpaˈinne, “Aku kinakan amban surgaˈin.”
41 Então os judeus começaram a murmurar contra ele, porque tinha dito: “Eu sou o pão que desceu do céu.”
42 Paˈinde, “Dumaˈin ke aˈa inin si Isa, anak si Yusupin? Kataˈuhante bi hep saˈi-samanen. Weˈey iye magpaˈin weˈ amban surgaˈ iye?”
42 E diziam: — Este não é Jesus, o filho de José? Por acaso não conhecemos o pai e a mãe dele? Como é que ele agora diz: “Desci do céu”?
43 Nambung si Isa paˈinne, “Daˈa kaˈam magkunub-kunub luˈu.
43 Jesus respondeu:
44 Gaˈ niyaˈ kapanuhut si aku bang gaˈi iye urungan Tuhan mamapitu akuhin bayaˈ nuhut aku. Duk manuhut si akuhin pakellumku du si ellew dambuli.
44 Ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o trouxer; e eu o ressuscitarei no último dia.
45 Niyaˈ tasulat dem kitab kanabi-nabihanin sa inin, ‘Tinoloˈan du siye kēmon weˈ Tuhanin.’” Paˈin si Isa pe, “Kēmon mapakale si panoloˈ Samaku Tuhanin, siye ne matumuhut si akuhin.
45 Está escrito nos Profetas: “E todos serão ensinados por Deus.” Portanto, todo aquele que ouviu e aprendeu do Pai, esse vem a mim.
46 Dumaˈin hātine inin weˈ niyaˈ manusiyaˈ bakas ngite Samaku Tuhanin. Gaˈ niyaˈ bakas ngite Samakun; luwal hadja aku, mapitu amban Tuhanin, bakas mangite iyehin.
46 Não que alguém tenha visto o Pai, a não ser aquele que vem de Deus; este já viu o Pai.
47 Sabennal akahante kaˈam,” paˈin si Isa, “sasuku makahagad si akuhin ellum salama-lama.
47 — Em verdade, em verdade lhes digo: quem crê em mim tem a vida eterna.
48 Aku kinakan makaˈellumin,” paˈin si Isa.
48 Eu sou o pão da vida.
49 “Meˈ kapapuˈanbin makaˈakan manna laˈi si lahat makagindew-gindew, saguwaˈ matey du siye.
49 Os pais de vocês comeram o maná no deserto e morreram.
50 Saguwaˈ kinakan amban surgaˈ inin, bang niyaˈ aˈa makaˈakanne, gaˈi iye matey.
50 Este é o pão que desce do céu, para que todo o que dele comer não pereça.
51 Aku ne kinakan amban surgaˈin. Aku ne kinakan makaˈellumin. Bang niyaˈ mangan kinakan inin, ellum iye salama-lama. Duk kinakan pamakanku si iyehin isikun. Paglillaˈku barankun supaya kēmon manusiyaˈin ellum salama-lama,” paˈin si Isa.
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu; se alguém comer deste pão, viverá eternamente. E o pão que eu darei pela vida do mundo é a minha carne.
52 Manjari magjawab meˈ Yahudihin sabab binissā si Isa miyaˈan. Paˈinde, “Inumey pangurung aˈa inin isinen pamakanne kite?”
52 Então os judeus começaram a discutir entre si, dizendo: — Como é que este pode nos dar a sua própria carne para comer?
53 Paˈin si Isa si siye, “Sabennal akahante kaˈam, bang gaˈi du kakanbi isi Anak Manusiyaˈin, hātinen isikun, duk bang gaˈi du inumbi lahaˈkun, gaˈ niyaˈ umulbi bennal.
53 Jesus respondeu:
54 Mamangan isikun duk manginum lahaˈkun, ellum salama-lama. Duk pakellumku iye si ellew dambuli.
54 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue tem a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Peggeˈ isikun asal kinakan teˈedin duk lahaˈkun asal ininum teˈedin.
55 Pois a minha carne é verdadeira comida, e o meu sangue é verdadeira bebida.
56 Sasuku mamangan isikun duk manginum lahaˈkun, teteg si aku, duk teteg ku si iye.
56 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue permanece em mim, e eu permaneço nele.
57 Samaku Tuhanin, mamapitu akuhin, asal iye poˈon umulin duk ellum ku sababne. Damikkiyan isab aˈa mamangan akuhin ellum du sababku.
57 Assim como o Pai, que vive, me enviou, e igualmente eu vivo por causa do Pai, também quem de mim se alimenta viverá por mim.
58 Inin hep kinakan mapitu amban surgaˈin,” paˈin si Isa. “Kinakan inin gaˈi magsaliˈ duk kinakan takakan meˈ kapapuˈanbin, peggeˈ bisan kakande kinakan miyaˈan matey du siye. Bu kinakan amban surgaˈ inin, sasuku manganne ellum salama-lama.”
58 Este é o pão que desceu do céu, em nada semelhante àquele que os pais de vocês comeram e, mesmo assim, morreram; quem comer este pão viverá eternamente.
59 Binissā inin weˈ si Isa sābune magtoloˈ dem langgal laˈi si Kapernaum.
59 Jesus disse essas coisas quando ensinava na sinagoga de Cafarnaum.
60 Ekka meˈ tindeg si Isahin makakale panoloˈne inin duk paˈinde, “Asal makalanduˈ pamanoloˈne inin. Gaˈ niyaˈ makasandal pakale si iyan.”
60 Muitos dos seus discípulos, tendo ouvido tais palavras, disseram: — Duro é este discurso; quem pode suportá-lo?
61 Gaˈ niyaˈ ngakahan si Isa saguwaˈ kataˈuhanne weˈ ngunub-ngunub siye sabab panoloˈne miyaˈan. Hangkan paˈinne si siye, “Laˈat ke ateybin sabab panoloˈku miyaˈan?
61 Mas Jesus, sabendo por si mesmo que os seus discípulos murmuravam a respeito do que ele havia falado, disse-lhes:
62 Na saˈingge enteˈ, bang kitebi ku, Anak Manusiyaˈin, balik pī si lahat bakas palaˈihanku matuˈuhin?
62 Que acontecerá, então, se virem o Filho do Homem subir para o lugar onde primeiro estava?
63 Akahante kaˈam,” paˈin si Isa, “Niyawa Tuhanin hep makapakellum kitehin bi. Bang kabasag manusiyaˈin gaˈ niyaˈ gunane, gaˈi makapakellum manusiyaˈ. Meˈ bakas panoloˈku si kaˈamin makapakellum peggeˈ paluwas inin amban Niyawa Tuhanin.
63 O Espírito é o que vivifica; a carne para nada aproveita. As palavras que eu lhes tenho falado são espírito e são vida.
64 Saguwaˈ niyaˈ kaˈam gaˈi kahagad si aku,” paˈin si Isa. Paˈin si Isa miyaˈan peggeˈ asal kataˈuhanne kemuwe tagnaˈ bang sine manggaˈi makahagad si iyehin duk bang sine mamuddihan iyehin.
64 Mas há descrentes entre vocês. Ora, Jesus sabia, desde o princípio, quais eram os que não criam e quem iria traí-lo.
65 Duk paˈinne pe, “Iye hep inin sababnen hangkan bakas paˈinku si kaˈam weˈ gaˈ niyaˈ tumuhut si aku bang dumaˈin Samaku Tuhanin mangurung bayaˈ si iyehin.”
65 E prosseguiu:
66 Sabab miyaˈan ekka meˈ tindeg si Isahin tahalaˈ amban iye duk gaˈi ne nuhut iye.
66 Diante disso, muitos dos seus discípulos o abandonaram e já não andavam com ele.
67 Hangkan paˈin si Isa si tindegne sampūˈ duk duwehin, “Na, kaˈam, mabayaˈ ke isab kaˈam tahalaˈ?”
67 Então Jesus perguntou aos doze:
68 Nambung si Simon Petros, paˈinne, “Tuwan, sine panuhutan kamihin bang dumaˈin kaˈu? Luwal du kaˈu makabissā meˈ bissā makapakellum salama-lamahin.
68 Simão Pedro respondeu: — Senhor, para quem iremos? O senhor tem as palavras da vida eterna,
69 Kahagad ne teˈed kami duk kataˈuhan kami ne teˈed weˈ kaˈu masutsi mapitu amban Tuhanin.”
69 e nós temos crido e conhecido que o senhor é o Santo de Deus.
70 Paˈin si Isa si siye, “Kaˈam ne iyan sampūˈ duk duwe meˈ tindegku tapeneˈkun. Saguwaˈ dangan kaˈam paˈasekan seyitan.”
70 Então Jesus lhes disse:
71 Bissā si Isa inin sabab si Judas, anak si Simon Iskariyotin. Peggeˈ si Judas inin dangan si meˈ tindeg si Isa sampūˈ duk duwehin duk iye mamuddihan si Isahin si pasōngan.
71 Ele se referia a Judas, filho de Simão Iscariotes, porque este, sendo um dos doze, era quem o haveria de trair.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.