João 6
Yakan Bible (YKA_WBT) vs ARA
1 Dambuwaˈ ellew, pagtapit ne isab pagkādjaˈan meˈ Yahudi inēnande Kādjaˈan Pangessebanin, palipag si Isa pī si dambiyaˈ lamew Jalil, inēnan isab lamew Tiberi. Banes teˈed aˈa paturul si iye peggeˈ bakas takitede meˈ hinanganne makaˈulaliˈin pagpakoleˈne meˈ aˈa masakihin. Manjari pataked si Isa duk meˈ tindegnen pī si punu duk ningkoloˈ siye laˈi.
1 Depois destas coisas, atravessou Jesus o mar da Galileia, que é o de Tiberíades.
2 — ausente —
2 Seguia-o numerosa multidão, porque tinham visto os sinais que ele fazia na cura dos enfermos.
3 — ausente —
3 Então, subiu Jesus ao monte e assentou-se ali com os seus discípulos.
4 — ausente —
4 Ora, a Páscoa, festa dos judeus, estava próxima.
5 Pagpayam si Isa, banes teˈed aˈa takitene hap pī si iye. Hangkan paˈinne pu si Pilip, dambuwaˈ tindegnen, “Antag kite melli kinakan pamakan meˈ aˈa inin kēmon?”
5 Então, Jesus, erguendo os olhos e vendo que grande multidão vinha ter com ele, disse a Filipe: Onde compraremos pães para lhes dar a comer?
6 Paˈin si Isa inin panuleyanne si Pilip bang ngandel ke iye si balakatnen. Bang si Isa, asal kataˈuhanne bang ine sōng hininangnen.
6 Mas dizia isto para o experimentar; porque ele bem sabia o que estava para fazer.
7 Sambungan si Pilip iye, paˈinne, “Tangdan aˈa maghinang dem walum bulan gaˈi umabut pamelli kinakan pamakan meˈ aˈa inin, supaya dangan-dangan makaˈakan tadaˈahat.”
7 Respondeu-lhe Filipe: Não lhes bastariam duzentos denários de pão, para receber cada um o seu pedaço.
8 Manjari nambung dambuwaˈ tindeg si Isa seddili, si Andariyas. Si Andariyas inin pungtinaˈi si Simon Petros.
8 Um de seus discípulos, chamado André, irmão de Simão Pedro, informou a Jesus:
9 Paˈinne pu si Isa, “Niyaˈ tuˈu nakanak lella-lella, niyaˈ lime kayuˈ panne duk duwe kennane. Saguwaˈ asal gaˈi umabut pamakan meˈ aˈa inin kēmon.”
9 Está aí um rapaz que tem cinco pães de cevada e dois peixinhos; mas isto que é para tanta gente?
10 Manjari paˈin si Isa si meˈ tindegnen, “Daˈakun bi meˈ aˈahin ningkoloˈ.” Laˈi si antag miyaˈan luha balilinen. Ningkoloˈ siye kēmon laˈi. Meˈ lellahin hadja, niyaˈ lime ngibu ekkahanden. Seddili pe meˈ dendehin duk meˈ nakanakin.
10 Disse Jesus: Fazei o povo assentar-se; pois havia naquele lugar muita relva. Assentaram-se, pois, os homens em número de quase cinco mil.
11 Manjari ineddoˈ weˈ si Isa pan nakanakin bu magpasalamat iye si Tuhan, ubus bu binahagiˈ-bahagiˈ weˈ ne si meˈ aˈa magtingkoloˈin. Damikkiyan isab binahagiˈ-bahagiˈ weˈ ne kennahin duk inurungan siye taman kinabayaˈanden.
11 Então, Jesus tomou os pães e, tendo dado graças, distribuiu-os entre eles; e também igualmente os peixes, quanto queriam.
12 Pagesso ne siye, paˈin si Isa si meˈ tindegnen, “Tipunun bi meˈ lukasin supaya gaˈ niyaˈ tapakaˈat.”
12 E, quando já estavam fartos, disse Jesus aos seus discípulos: Recolhei os pedaços que sobraram, para que nada se perca.
13 Manjari tinipun ne weˈ de kēmon lukasin. Amban pan lime kayuˈ kinakan meˈ aˈahin, lukas tinipunden niyaˈ sampuūˈ duk duwe bakaˈ pennoˈ.
13 Assim, pois, o fizeram e encheram doze cestos de pedaços dos cinco pães de cevada, que sobraram aos que haviam comido.
14 Pagkite meˈ aˈa malaˈihin hinangan makaˈulaliˈ tahinang si Isa miyaˈan, paˈinde, “Asal inin ne teˈed nabi inagad-agadte bi mapitu si dunyahin.”
14 Vendo, pois, os homens o sinal que Jesus fizera, disseram: Este é, verdadeiramente, o profeta que devia vir ao mundo.
15 Kataˈuhan si Isa weˈ meˈ aˈahin sōng pī niggew iye dinaˈak magsultan si siye, hangkan magtawus iye tahalaˈ duk pī iye si punu dendang-dendangan.
15 Sabendo, pois, Jesus que estavam para vir com o intuito de arrebatá-lo para o proclamarem rei, retirou-se novamente, sozinho, para o monte.
16 Pagsōng magalib ne, padurul meˈ tindegnen pī si higad lamew.
16 Ao descambar o dia, os seus discípulos desceram para o mar.
17 Lindem ne bu gaˈ pe si Isa pī si siye. Manjari pasakey siye si bangkaˈ duk palipag siye pī si dambiyaˈ lamew tudju lahat Kapernaum.
17 E, tomando um barco, passaram para o outro lado, rumo a Cafarnaum. Já se fazia escuro, e Jesus ainda não viera ter com eles.
18 Gaˈ du tiggel basag ne baliyuhin duk hadje goyakin.
18 E o mar começava a empolar-se, agitado por vento rijo que soprava.
19 Pagubus ne siye kapamusey lime atawa ennem kilumetro talahannen, takitede si Isa lumengngan diyataˈ kuwit-kuwit lamew patapit pī si bangkaˈde. Kadahitan teˈed siye manamal.
19 Tendo navegado uns vinte e cinco a trinta estádios, eis que viram Jesus andando por sobre o mar, aproximando-se do barco; e ficaram possuídos de temor.
20 Saguwaˈ paˈin si Isa si siye, “Daˈa kaˈam tinalew. Aku hep ituˈ.”
20 Mas Jesus lhes disse: Sou eu. Não temais!
21 Sinakey weˈ de si Isa duk pagsumakey ne iye, magtawus siye tekka si lahat tinudjuden.
21 Então, eles, de bom grado, o receberam, e logo o barco chegou ao seu destino.
22 Pagsasumuhin, meˈ aˈa mabanes mapaˈamban si dambiyaˈ lamewin, takitede weˈ dambuwaˈ du bangkaˈ bakas malaˈihin; duk kataˈuhande weˈ gaˈ si Isa pasakey laˈi nuhut meˈ tindegnen, saguwaˈ luwal du meˈ tindegnen mapatulakin.
22 No dia seguinte, a multidão que ficara do outro lado do mar notou que ali não havia senão um pequeno barco e que Jesus não embarcara nele com seus discípulos, tendo estes partido sós.
23 Niyaˈ meˈ bangkaˈ bahu tekka amban puweblo Tiberi padungguˈ tapit si antag bakas pagkakanande panin pagubus si Isa magpasalamat.
23 Entretanto, outros barquinhos chegaram de Tiberíades, perto do lugar onde comeram o pão, tendo o Senhor dado graças.
24 Manjari pagkite meˈ aˈahin weˈ gaˈ hatiˈ laˈi si Isa atawa meˈ tindegnen, pasakey siye si meˈ bangkaˈ miyaˈan miha si Isa pī si Kapernaum.
24 Quando, pois, viu a multidão que Jesus não estava ali nem os seus discípulos, tomaram os barcos e partiram para Cafarnaum à sua procura.
25 Pagtakasuwaˈde si Isa laˈi si dambiyaˈ lamew, paˈinde si iye, “Tuwan, sumiyan papitunun?”
25 E, tendo-o encontrado no outro lado do mar, lhe perguntaram: Mestre, quando chegaste aqui?
26 Sambungan si Isa siye, paˈinne, “Sabennal akahante kaˈam, hangkan ku pihabi, peggeˈ esso kaˈam weˈ panin. Saguwaˈ gaˈ tahātibi hinangan makaˈulaliˈ tahinangku si matahanbin.
26 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: vós me procurais, não porque vistes sinais, mas porque comestes dos pães e vos fartastes.
27 Daˈa iye pagtuyuˈanun bi kinakan mamagkaˈatin. Saguwaˈ iye subey pagtuyuˈanbin kinakan manggaˈi magkaˈatin, kinakan makaˈellum salama-lamahin. Aku, Anak Manusiyaˈin, mangurungan kaˈam kinakan inin, peggeˈ kaˈurungan ku kapatut weˈ Samaku Tuhanin.”
27 Trabalhai, não pela comida que perece, mas pela que subsiste para a vida eterna, a qual o Filho do Homem vos dará; porque Deus, o Pai, o confirmou com o seu selo.
28 Manjari tinilew weˈ de si Isa, paˈinde, “Na, ine ne paˈin subey hinang kami duk tatuhut kami kinabayaˈan Tuhanin?”
28 Dirigiram-se, pois, a ele, perguntando: Que faremos para realizar as obras de Deus?
29 Sambungan si Isa siye, paˈinne, “Iye inin kabayaˈan Tuhan subey hininangbin, weˈ subey kaˈam kahagad si aku, iye pinapitunen.”
29 Respondeu-lhes Jesus: A obra de Deus é esta: que creiais naquele que por ele foi enviado.
30 Paˈinde pu si Isa, “Tandaˈ ine pinakitehannu si kamihin duk kami kahagad si kaˈu? Meˈ kapapuˈanten bi mangan manna laˈi dem lahat makagindew-gindew awwalley. Paˈin kitabin, ‘Inurungan siye weˈ ne kinakan amban surgaˈ.’ Na, kaˈu,” paˈinde pu si Isa, “ine hinang tahinangnun?”
30 Então, lhe disseram eles: Que sinal fazes para que o vejamos e creiamos em ti? Quais são os teus feitos?
31 — ausente —
31 Nossos pais comeram o maná no deserto, como está escrito: Deu-lhes a comer pão do céu.
32 Paˈin si Isa si siye, “Sabennal akahante kaˈam, mannahin, kinakan pinangurung si Musahin, dumaˈin miyaˈan kinakan mabennal amban surgaˈin. Kinakan amban surgaˈin, iye kinakan pangurung Samaku si kaˈamin, duk pinangurungne inin, kinakan mabennalin.
32 Replicou-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: não foi Moisés quem vos deu o pão do céu; o verdadeiro pão do céu é meu Pai quem vos dá.
33 Peggeˈ kinakan pangurung Tuhan inin, iye ne mapitu amban Tuhanin duk ngurung umul iye si manusiyaˈ.”
33 Porque o pão de Deus é o que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Manjari māku meˈ aˈa miyaˈan pu si Isa, paˈinde, “Tuwan, tiggelan kami ellum, urungun kami kinakan pinaˈinnu inin.”
34 Então, lhe disseram: Senhor, dá-nos sempre desse pão.
35 Paˈin si Isa, “Aku ne hep kinakan makaˈellumin. Sasuku manuhut akuhin gaˈi ne teˈed inusan balik. Duk sasuku makahagad si akuhin, gaˈi ne teˈed lekkakan balik.
35 Declarou-lhes, pois, Jesus: Eu sou o pão da vida; o que vem a mim jamais terá fome; e o que crê em mim jamais terá sede.
36 Na, bakas ne kaˈam akahanku weˈ bisan ku takitebi, gaˈi du kaˈam kahagad.
36 Porém eu já vos disse que, embora me tenhais visto, não credes.
37 Kēmon pinasukuˈ Samaku si akuhin, nuhut du si aku. Duk kēmon manuhut si akuhin, gaˈi patahalaˈku,
37 Todo aquele que o Pai me dá, esse virá a mim; e o que vem a mim, de modo nenhum o lançarei fora.
38 peggeˈ pitu ku dumaˈin ngahinang kinabayaˈankun saguwaˈ ngahinang kinabayaˈan Tuhanin, iye mamapitu akuhin.
38 Porque eu desci do céu, não para fazer a minha própria vontade, e sim a vontade daquele que me enviou.
39 Kabayaˈan Tuhanin weˈ gaˈ teˈed niyaˈ lepas amban aku meˈ aˈa pinasukuˈne si akuhin. Saguwaˈ subey pakellumku siye kēmon si ellew dambuli.
39 E a vontade de quem me enviou é esta: que nenhum eu perca de todos os que me deu; pelo contrário, eu o ressuscitarei no último dia.
40 Peggeˈ kabayaˈan Samaku Tuhanin, weˈ subey ellum salama-lama kēmon mangite duk makahagad si akuhin, Anaknen. Duk pakellumku siye si ellew dambuli.”
40 De fato, a vontade de meu Pai é que todo homem que vir o Filho e nele crer tenha a vida eterna; e eu o ressuscitarei no último dia.
41 Manjari ngunub-ngunub meˈ aˈahin sabab pinaˈin si Isa miyaˈan pagpaˈinne, “Aku kinakan amban surgaˈin.”
41 Murmuravam, pois, dele os judeus, porque dissera: Eu sou o pão que desceu do céu.
42 Paˈinde, “Dumaˈin ke aˈa inin si Isa, anak si Yusupin? Kataˈuhante bi hep saˈi-samanen. Weˈey iye magpaˈin weˈ amban surgaˈ iye?”
42 E diziam: Não é este Jesus, o filho de José? Acaso, não lhe conhecemos o pai e a mãe? Como, pois, agora diz: Desci do céu?
43 Nambung si Isa paˈinne, “Daˈa kaˈam magkunub-kunub luˈu.
43 Respondeu-lhes Jesus: Não murmureis entre vós.
44 Gaˈ niyaˈ kapanuhut si aku bang gaˈi iye urungan Tuhan mamapitu akuhin bayaˈ nuhut aku. Duk manuhut si akuhin pakellumku du si ellew dambuli.
44 Ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o trouxer; e eu o ressuscitarei no último dia.
45 Niyaˈ tasulat dem kitab kanabi-nabihanin sa inin, ‘Tinoloˈan du siye kēmon weˈ Tuhanin.’” Paˈin si Isa pe, “Kēmon mapakale si panoloˈ Samaku Tuhanin, siye ne matumuhut si akuhin.
45 Está escrito nos profetas:
46 Dumaˈin hātine inin weˈ niyaˈ manusiyaˈ bakas ngite Samaku Tuhanin. Gaˈ niyaˈ bakas ngite Samakun; luwal hadja aku, mapitu amban Tuhanin, bakas mangite iyehin.
46 Não que alguém tenha visto o Pai, salvo aquele que vem de Deus; este o tem visto.
47 Sabennal akahante kaˈam,” paˈin si Isa, “sasuku makahagad si akuhin ellum salama-lama.
47 Em verdade, em verdade vos digo: quem crê em mim tem a vida eterna.
48 Aku kinakan makaˈellumin,” paˈin si Isa.
48 Eu sou o pão da vida.
49 “Meˈ kapapuˈanbin makaˈakan manna laˈi si lahat makagindew-gindew, saguwaˈ matey du siye.
49 Vossos pais comeram o maná no deserto e morreram.
50 Saguwaˈ kinakan amban surgaˈ inin, bang niyaˈ aˈa makaˈakanne, gaˈi iye matey.
50 Este é o pão que desce do céu, para que todo o que dele comer não pereça.
51 Aku ne kinakan amban surgaˈin. Aku ne kinakan makaˈellumin. Bang niyaˈ mangan kinakan inin, ellum iye salama-lama. Duk kinakan pamakanku si iyehin isikun. Paglillaˈku barankun supaya kēmon manusiyaˈin ellum salama-lama,” paˈin si Isa.
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu; se alguém dele comer, viverá eternamente; e o pão que eu darei pela vida do mundo é a minha carne.
52 Manjari magjawab meˈ Yahudihin sabab binissā si Isa miyaˈan. Paˈinde, “Inumey pangurung aˈa inin isinen pamakanne kite?”
52 Disputavam, pois, os judeus entre si, dizendo: Como pode este dar-nos a comer a sua própria carne?
53 Paˈin si Isa si siye, “Sabennal akahante kaˈam, bang gaˈi du kakanbi isi Anak Manusiyaˈin, hātinen isikun, duk bang gaˈi du inumbi lahaˈkun, gaˈ niyaˈ umulbi bennal.
53 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: se não comerdes a carne do Filho do Homem e não beberdes o seu sangue, não tendes vida em vós mesmos.
54 Mamangan isikun duk manginum lahaˈkun, ellum salama-lama. Duk pakellumku iye si ellew dambuli.
54 Quem comer a minha carne e beber o meu sangue tem a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Peggeˈ isikun asal kinakan teˈedin duk lahaˈkun asal ininum teˈedin.
55 Pois a minha carne é verdadeira comida, e o meu sangue é verdadeira bebida.
56 Sasuku mamangan isikun duk manginum lahaˈkun, teteg si aku, duk teteg ku si iye.
56 Quem comer a minha carne e beber o meu sangue permanece em mim, e eu, nele.
57 Samaku Tuhanin, mamapitu akuhin, asal iye poˈon umulin duk ellum ku sababne. Damikkiyan isab aˈa mamangan akuhin ellum du sababku.
57 Assim como o Pai, que vive, me enviou, e igualmente eu vivo pelo Pai, também quem de mim se alimenta por mim viverá.
58 Inin hep kinakan mapitu amban surgaˈin,” paˈin si Isa. “Kinakan inin gaˈi magsaliˈ duk kinakan takakan meˈ kapapuˈanbin, peggeˈ bisan kakande kinakan miyaˈan matey du siye. Bu kinakan amban surgaˈ inin, sasuku manganne ellum salama-lama.”
58 Este é o pão que desceu do céu, em nada semelhante àquele que os vossos pais comeram e, contudo, morreram; quem comer este pão viverá eternamente.
59 Binissā inin weˈ si Isa sābune magtoloˈ dem langgal laˈi si Kapernaum.
59 Estas coisas disse Jesus, quando ensinava na sinagoga de Cafarnaum.
60 Ekka meˈ tindeg si Isahin makakale panoloˈne inin duk paˈinde, “Asal makalanduˈ pamanoloˈne inin. Gaˈ niyaˈ makasandal pakale si iyan.”
60 Muitos dos seus discípulos, tendo ouvido tais palavras, disseram: Duro é este discurso; quem o pode ouvir?
61 Gaˈ niyaˈ ngakahan si Isa saguwaˈ kataˈuhanne weˈ ngunub-ngunub siye sabab panoloˈne miyaˈan. Hangkan paˈinne si siye, “Laˈat ke ateybin sabab panoloˈku miyaˈan?
61 Mas Jesus, sabendo por si mesmo que eles murmuravam a respeito de suas palavras, interpelou-os: Isto vos escandaliza?
62 Na saˈingge enteˈ, bang kitebi ku, Anak Manusiyaˈin, balik pī si lahat bakas palaˈihanku matuˈuhin?
62 Que será, pois, se virdes o Filho do Homem subir para o lugar onde primeiro estava?
63 Akahante kaˈam,” paˈin si Isa, “Niyawa Tuhanin hep makapakellum kitehin bi. Bang kabasag manusiyaˈin gaˈ niyaˈ gunane, gaˈi makapakellum manusiyaˈ. Meˈ bakas panoloˈku si kaˈamin makapakellum peggeˈ paluwas inin amban Niyawa Tuhanin.
63 O espírito é o que vivifica; a carne para nada aproveita; as palavras que eu vos tenho dito são espírito e são vida.
64 Saguwaˈ niyaˈ kaˈam gaˈi kahagad si aku,” paˈin si Isa. Paˈin si Isa miyaˈan peggeˈ asal kataˈuhanne kemuwe tagnaˈ bang sine manggaˈi makahagad si iyehin duk bang sine mamuddihan iyehin.
64 Contudo, há descrentes entre vós. Pois Jesus sabia, desde o princípio, quais eram os que não criam e quem o havia de trair.
65 Duk paˈinne pe, “Iye hep inin sababnen hangkan bakas paˈinku si kaˈam weˈ gaˈ niyaˈ tumuhut si aku bang dumaˈin Samaku Tuhanin mangurung bayaˈ si iyehin.”
65 E prosseguiu: Por causa disto, é que vos tenho dito: ninguém poderá vir a mim, se, pelo Pai, não lhe for concedido.
66 Sabab miyaˈan ekka meˈ tindeg si Isahin tahalaˈ amban iye duk gaˈi ne nuhut iye.
66 À vista disso, muitos dos seus discípulos o abandonaram e já não andavam com ele.
67 Hangkan paˈin si Isa si tindegne sampūˈ duk duwehin, “Na, kaˈam, mabayaˈ ke isab kaˈam tahalaˈ?”
67 Então, perguntou Jesus aos doze: Porventura, quereis também vós outros retirar-vos?
68 Nambung si Simon Petros, paˈinne, “Tuwan, sine panuhutan kamihin bang dumaˈin kaˈu? Luwal du kaˈu makabissā meˈ bissā makapakellum salama-lamahin.
68 Respondeu-lhe Simão Pedro: Senhor, para quem iremos? Tu tens as palavras da vida eterna;
69 Kahagad ne teˈed kami duk kataˈuhan kami ne teˈed weˈ kaˈu masutsi mapitu amban Tuhanin.”
69 e nós temos crido e conhecido que tu és o Santo de Deus.
70 Paˈin si Isa si siye, “Kaˈam ne iyan sampūˈ duk duwe meˈ tindegku tapeneˈkun. Saguwaˈ dangan kaˈam paˈasekan seyitan.”
70 Replicou-lhes Jesus: Não vos escolhi eu em número de doze? Contudo, um de vós é diabo.
71 Bissā si Isa inin sabab si Judas, anak si Simon Iskariyotin. Peggeˈ si Judas inin dangan si meˈ tindeg si Isa sampūˈ duk duwehin duk iye mamuddihan si Isahin si pasōngan.
71 Referia-se ele a Judas, filho de Simão Iscariotes; porque era quem estava para traí-lo, sendo um dos doze.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.