João 5
Yakan Bible (YKA_WBT) vs VC
1 Gaˈ tiggel puwas inin, pataked disi Isa hap Awrusalam peggeˈ niyaˈ kādjaˈan meˈ Yahudihin laˈi.
1 Depois disso, houve uma festa dos judeus, e Jesus subiu a Jerusalém.
2 Laˈi si Awrusalam niyaˈ limbu, ēnnen bang si bissā Yahudi, limbu Betsata. Limbu inin si bihing dambuwaˈ meˈ tarangka padiyaleman hap Awrusalamin, inēnan tarangka bili-bili. Niyaˈ lime lumaˈ-lumaˈ pasayindungan si bihing limbu miyaˈan.
2 Há em Jerusalém, junto à porta das Ovelhas, um tanque, chamado em hebraico Betesda, que tem cinco pórticos.
3 Tuˈu si meˈ lumaˈ-lumaˈ inin, ekka meˈ aˈa saki pabāk. Niyaˈ siye pessek, niyaˈ pengkaˈ duk niyaˈ matey baranden. (Inagad-agad weˈ de paseyibuwa boheˈ dem limbuhin.
3 Nestes pórticos jazia um grande número de enfermos, de cegos, de coxos e de paralíticos, que esperavam o movimento da água.
4 Peggeˈ bang patekka niyaˈ malaˈikat Tuhanin pī dem limbu ngutaˈul boheˈin. Duk madumehellu mapī dem boheˈin, pagubus kutaˈul boheˈin, kawuliˈan bisan ine sakinen.)
4 {Pois de tempos em tempos um anjo do Senhor descia ao tanque e a água se punha em movimento. E o primeiro que entrasse no tanque, depois da agitação da água, ficava curado de qualquer doença que tivesse.}
5 Niyaˈ dambuwaˈ aˈa laˈi tellumpūˈ duk walun tahun ne sakinen.
5 Estava ali um homem enfermo havia trinta e oito anos.
6 Takite si Isa iye pabāk-bāk laˈi duk kataˈuhanne weˈ tiggel ne saki aˈa miyaˈan. Manjari tilew si Isa iye, paˈinne, “Bayaˈ ke kew koleˈ?”
6 Vendo-o deitado e sabendo que já havia muito tempo que estava enfermo, perguntou-lhe Jesus: Queres ficar curado?
7 Nambung aˈa sakihin, paˈinne, “Aweˈ, Tuwan. Saguwaˈ gaˈ niyaˈ mengket aku pī dem limbu bang ne kutaˈul boheˈin. Duk sasangku pe paˈinsud pī, niyaˈ ne dumehellu amban aku.”
7 O enfermo respondeu-lhe: Senhor, não tenho ninguém que me ponha no tanque, quando a água é agitada; enquanto vou, já outro desceu antes de mim.
8 Paˈin si Isa si iye, “Kuwat kew, boˈohun pabākannun bu nu ne lumengngan.”
8 Ordenou-lhe Jesus: Levanta-te, toma o teu leito e anda.
9 Magtawus aˈahin koleˈ. Binoˈo weˈ ne pabākannen bu lumengngan ne iye. Na, ellew miyaˈan, ellew Sabtuˈ, ellew liˈi meˈ Yahudihin.
9 No mesmo instante, aquele homem ficou curado, tomou o seu leito e foi andando. Ora, aquele dia era sábado.
10 Hangkan pagkite meˈ nakuraˈ Yahudihin aˈa makawuliˈanin magboˈo pabākannen, paˈinde, “Hoy! Ellew liˈi maˈin. Langgalannu saraˈten bi pamoˈonu pabākannu iyan.”
10 E os judeus diziam ao homem curado: E sábado, não te é permitido carregar o teu leito.
11 Sambunganne siye, paˈinne, “Aˈa mamakoleˈ akuhin, daˈakne binoˈo si aku pabākankun duk daˈakne ku lumengngan.”
11 Respondeu-lhes ele: Aquele que me curou disse: Toma o teu leito e anda.
12 “Sine aˈa mangandaˈak kaˈuhin?” paˈinde.
12 Perguntaram-lhe eles: Quem é o homem que te disse: Toma o teu leito e anda?
13 Saguwaˈ gaˈ kataˈuhanne bang sine, peggeˈ ekka teˈed aˈa laˈi si higad limbu duk magtawus si Isa tahalaˈ.
13 O que havia sido curado, porém, não sabia quem era, porque Jesus se havia retirado da multidão que estava naquele lugar.
14 Puwas inin, takasuwaˈ si Isa aˈa bakas masakihin laˈi dem langgal hadjehin. Paˈin si Isa si iye, “Payamanun, koleˈ ne kew. Hangkan lebbahanun ne dusenun, kaw pe niyaˈ pasōng laˈat tekka si kaˈu.”
14 Mais tarde, Jesus o achou no templo e lhe disse: Eis que ficaste são; já não peques, para não te acontecer coisa pior.
15 Manjari tahalaˈ aˈahin duk pī iye ngakahan meˈ nakuraˈ meˈ Yahudihin weˈ si Isa makoleˈ iyehin.
15 Aquele homem foi então contar aos judeus que fora Jesus quem o havia curado.
16 Hangkan hep si Isa kinuntarahan teˈed weˈ meˈ nakuraˈ meˈ Yahudihin, peggeˈ pinakoleˈ weˈ ne aˈa sakihin baytu ellew liˈi.
16 Por esse motivo, os judeus perseguiam Jesus, porque fazia esses milagres no dia de sábado.
17 Manjari sambungan si Isa siye, paˈinne, “Samaku Tuhanin luwal maghinang sampay maˈin, damikkiyan aku, maghinang ku isab.”
17 Mas ele lhes disse: Meu Pai continua agindo até agora, e eu ajo também.
18 Peggeˈ kuweˈ miyaˈan sambung si Isahin, hangkan tinuyuˈan teˈed iye pinapatey weˈ de, dumaˈin hadja peggeˈ langgalanne saraˈ ellew liˈihin, saguwaˈ peggeˈ paˈinne isab weˈ Tuhanin Samanen, hātinen pasaliˈne dinen si Tuhanin.
18 Por esta razão os judeus, com maior ardor, procuravam tirar-lhe a vida, porque não somente violava o repouso do sábado, mas afirmava ainda que Deus era seu Pai e se fazia igual a Deus.
19 Sambungan si Isa meˈ nakuraˈ miyaˈan, paˈinne, “Sabennal akahante kaˈam, gaˈ teˈed niyaˈ tahinangku bang baran-baranku hadja. Saguwaˈ ine-ine takiteku hinang Samakun, iye isab miyaˈan hininangkun. Kēmon hininang Samanen iye du isab hininang Anaknen.
19 Jesus tomou a palavra e disse-lhes: Em verdade, em verdade vos digo: o Filho de si mesmo não pode fazer coisa alguma; ele só faz o que vê fazer o Pai; e tudo o que o Pai faz, o faz também semelhantemente o Filho.
20 Peggeˈ kinalasahan ku weˈ Samaku Tuhanin, duk pinakitaˈu weˈ ne si aku kēmon hininangnen. Duk si pasōngan pahinangne pe ku iyan meˈ hinangan pasōng balakatan amban meˈ tahinangku ilabeyin, ubus bu kēmon kaˈam ulaliˈ manamal.
20 Pois o Pai ama o Filho e mostra-lhe tudo o que faz; e maiores obras do que esta lhe mostrará, para que fiqueis admirados.
21 Samaku Tuhanin makapakellum aˈa matey. Damikkiyan isab aku, Anak Tuhanin, tapakellumku sine-sine kabayaˈanku.
21 Com efeito, como o Pai ressuscita os mortos e lhes dá vida, assim também o Filho dá vida a quem ele quer.
22 Duk dumaˈin Samakun Tuhanin mangahukum me manusiyaˈin. Saguwaˈ pinangurung weˈ ne si aku kapatut mangahukum manusiyaˈin kēmon,
22 Assim também o Pai não julga ninguém, mas entregou todo o julgamento ao Filho.
23 supaya kēmon aˈahin, pahadjede ku kuweˈ pamahadjede Tuhanin. Sine-sine gaˈi mahadje Anak Tuhanin, gaˈi du isab pahadjene Samaku Tuhanin, iye mamapitu akuhin.
23 Desse modo, todos honrarão o Filho, bem como honram o Pai. Aquele que não honra o Filho, não honra o Pai, que o enviou.
24 “Sabennal akahante kaˈam, sine-sine makakale meˈ panoloˈkun duk kahagad si mamapitu akuhin, ellum iye salama-lama. Gaˈi iye tewwaˈ hukuman Tuhanin. Gaˈi ne iye legga Tuhanin saguwaˈ ellum iye salamalama.
24 Em verdade, em verdade vos digo: quem ouve a minha palavra e crê naquele que me enviou tem a vida eterna e não incorre na condenação, mas passou da morte para a vida.
25 Sabennal akahante kaˈam,” paˈin si Isa, “taˈabut ne waktuhin, kēmon manggaˈ pe makahagadin, meˈ dalil pateyin, kalede suwalakun, aku Anak Tuhanin. Duk kēmon makakalehin pinakellum du.
25 Em verdade, em verdade vos digo: vem a hora, e já está aí, em que os mortos ouvirão a voz do Filho de Deus; e os que a ouvirem viverão.
26 Samakun poˈon umulin, duk aku inin poˈon umulin kuweˈ Samakun du, sabab kapatut pinangurungne si akuhin.
26 Pois como o Pai tem a vida em si mesmo, assim também deu ao Filho o ter a vida em si mesmo,
27 Duk kaˈurungan ku isab weˈ Samakun kapatut ngahukum meˈ manusiyaˈin, peggeˈ aku iye inēnan Anak Manusiyaˈin.
27 e lhe conferiu o poder de julgar, porque é o Filho do Homem.
28 Daˈa kaˈam ulaliˈ si bissāku inin,” paˈin si Isa. “Niyaˈ waktu si pasōngan, kēmon pateyin kalede du suwalakun.
28 Não vos maravilheis disso, porque vem a hora em que todos os que se acham nos sepulcros sairão deles ao som de sua voz:
29 Pagkalede, paguwaˈ siye amban dem kubulde. Meˈ aˈa bakas maghinangan mahāpin, paguwaˈ duk ellum siye salama-lama si surgaˈ. Duk meˈ aˈa bakas maghinangan malaˈatin, paguwaˈ du isab duk tewwaˈ hukuman Tuhanin siye, duk ilegga siye.”
29 os que praticaram o bem irão para a ressurreição da vida, e aqueles que praticaram o mal ressuscitarão para serem condenados.
30 Paˈin si Isa, “Gaˈ niyaˈ tahinangku bang baran-baranku hadja. Ngahukum ku hadja kuweˈ pangandaˈakan Samaku akuhin. Hangkan bentel hukumankun. Peggeˈ dumaˈin tinuyuˈanku hininangin kinabayaˈankun, saguwaˈ kinabayaˈan Tuhan mamapitu akuhin.
30 De mim mesmo não posso fazer coisa alguma. Julgo como ouço; e o meu julgamento é justo, porque não busco a minha vontade, mas a vontade daquele que me enviou.
31 Bang aku hadja missā sabab dikun, gaˈi du ku kahagadbi.
31 Se eu der testemunho de mim mesmo, não é digno de fé o meu testemunho.
32 Saguwaˈ niyaˈ seddili naksiˈan aku. Kataˈuhanku weˈ panaksiˈne si akuhin asal bennal.”
32 Há outro que dá testemunho de mim, e sei que é digno de fé o testemunho que dá de mim.
33 Paˈin si Isa pe, “Bakas kaˈam ngandaˈak meˈ aˈabi pī pu Yahiya. Duk inaka weˈ Yahiya mabennalin sabab aku.
33 Vós enviastes mensageiros a João, e ele deu testemunho da verdade.
34 Saguwaˈ dumaˈin pangandelankun saksiˈ manusiyaˈ. Bissāku hadja inin sabab Yahiya supaya kaˈam timbul.
34 Não invoco, porém, o testemunho de homem algum. Digo-vos essas coisas, a fim de que sejais salvos.
35 Si Yahiya kuweˈ dalil payitaˈan kayat ngurung dantaˈ si pikilan manusiyaˈ duk sinna kaˈam si dantaˈnen, hātinen si panoloˈnen, bisan daddaliˈ hadja.
35 João era uma lâmpada que arde e ilumina; vós, porém, só por uma hora quisestes alegrar-vos com a sua luz.
36 Saguwaˈ niyaˈ saksiˈ si aku pasōng basagnen amban panaksiˈ Yahiyahin. Iye ne meˈ hinang bakas tahinangkun. Meˈ hinangku inin amban pangandaˈakan Samaku Tuhanin duk daˈakne si aku inubus. Asal meˈ hinang hininangku ne inin naksiˈan aku weˈ Samaku Tuhanin mamapitu akuhin.
36 Mas tenho maior testemunho do que o de João, porque as obras que meu Pai me deu para executar - essas mesmas obras que faço - testemunham a meu respeito que o Pai me enviou.
37 Duk Samakun, iye mamapitu akuhin, saksiˈanne ku isab. Saguwaˈ gaˈ bakas takalebi suwalanen duk gaˈ bakas takitebi bayhuˈnen.
37 E o Pai que me enviou, ele mesmo deu testemunho de mim. Vós nunca ouvistes a sua voz nem vistes a sua face...
38 Duk gaˈ lapalnen paˈessep dem ateybi peggeˈ gaˈ kaˈam kahagad si aku, iye pinapitune si kaˈamin.
38 e não tendes a sua palavra permanente em vós, pois não credes naquele que ele enviou.
39 Kaˈam iyan, magtuyuˈ teˈed kaˈam ngadjiˈ kitabin, peggeˈ tapikilbi bang kaˈam ngadjiˈ ngasuwaˈ umul kaˈam salama-lama si surgaˈ. Bu kitab inin ne magaka sabab akuhin.
39 Vós perscrutais as Escrituras, julgando encontrar nelas a vida eterna. Pois bem! São elas mesmas que dão testemunho de mim.
40 Saguwaˈ gaˈi kaˈam ngatu patuhut si aku, bu aku makaˈurungan kaˈam umul gaˈ tamanannen.”
40 E vós não quereis vir a mim para que tenhais a vida...
41 Paˈin si Isa pe si meˈ nakuraˈ meˈ Yahudihin, “Dumaˈin inapaskun sanglitan manusiyaˈ ku.
41 Não espero a minha glória dos homens,
42 Saguwaˈ kataˈuhanku bang ine dem ateybin. Kataˈuhanku gaˈ niyaˈ lasabi si Tuhan.
42 mas sei que não tendes em vós o amor de Deus.
43 Bisan ku pitu inurungan kapatut amban Samaku Tuhanin, gaˈi du ku kahagadbi. Saguwaˈ bang niyaˈ aˈa seddili pitu magkapatutan dine, kahagadbi iye.
43 Vim em nome de meu Pai, mas não me recebeis. Se vier outro em seu próprio nome, haveis de recebê-lo...
44 Saˈingge pakahagadbi si akuhin bang iye kabayaˈanbin sanglitan saweˈbin kaˈam? Gaˈi iye apasbi sanglit amban Tuhanin, Tuhan dambuwaˈ-buwaˈin.
44 Como podeis crer, vós que recebeis a glória uns dos outros, e não buscais a glória que é só de Deus?
45 Daˈa pikilun bi weˈ sumbungte kaˈam si Samaku Tuhanin laˈi si ellew paghukum. Dumaˈin aku saguwaˈ si Musa, mamasampay si kaˈam saraˈ tinuhutbin, iye manumbung kaˈamin.
45 Não julgueis que vos hei de acusar diante do Pai; há quem vos acusa: Moisés, no qual colocais a vossa esperança.
46 Bang bennal kaˈam kahagad pu si Musa, subey kaˈam kahagad si aku peggeˈ sabab aku hep sinulatne dem kitabin.
46 Pois se crêsseis em Moisés, certamente creríeis em mim, porque ele escreveu a meu respeito.
47 Saguwaˈ peggeˈ gaˈi kahagadbi meˈ sinulat si Musahin, saˈingge pakahagadbi meˈ bissākun?”
47 Mas, se não acreditais nos seus escritos, como acreditareis nas minhas palavras?
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.